Tere õhtust, algas rahvamuusikasaade stuudios on Maie Viilup. Tänase saate külalisteks on aga Anne ja Alar Ojalood. Ja juttu tuleb eelseisvast Baltika nime kandvast folkloorifestivalist mis teadupärast toimub kordamööda kolmes balti riigis ja seekord siis Eestis viiendast 11. juulini. Selle festivali eesmärk on hoida elustada ja arendada rahvuslikke ning paikkondlik pärimuskultuuri traditsioone ja tutvustada teiste rahvaste traditsioonilist kultuurifestivali peakorraldajaks on Eesti rahvuslik folkloorinõukogu ja seekordne festival on pühendatud järgmistele ajaja kultuuriloolistele tähtpäevadele nagu 10 aastat Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumisest. 10 aastat ülemaailmses folklooriliikumises, Chofi täisliikmena 15 aastat esimesest rahvusvahelisest folkloorifestivalist, Viru Säru ja eelseisval ka viies Baltica Eestis. Ning selle festivali erilise tähelepanu keskmes on rahvapillid ja pillimuusika. Need oleksid siis Baltica festivali üldsätted. Tegelikult eelneb ju sellele festivalile suur eeltöö ja toimuvad piirkondlikud folkloorikavade esitlused ning nüüdseks on juba mitmes Eestimaa paigas need toimunud ja mitmes paigas veel ees seismas. Kuidas aga on siis kujunenud ja kulgenud Baltika ettevalmistused ja, ja kui palju ja milliseid folkloori kabu on siis kunstinõukogule vaatamiseks ja kuulamiseks välja pakutud? Ei jah, kunstinõukogu on juba viibinud viiel nii-öelda Baltika eelvoorul, kus siis maakondade linnade rühmad oma festivalikao esitavad ja kokku on neid üldse üheksas piirkonnas. Ja alguseks võib öelda kohe, et folkloorirühmi ei ole vähemaks jäänud, vaid vastupidi, on juurde tulnud. Päris palju on nii-öelda uustulnukaid, sest teatavasti autentse folkloorilavaesitus on äärmised spetsiifiline, need ei allu sellistele reeglitele nagu laulu või tantsupeod vaid seal tuleb hoopiski hoopiski teistest kriteeriumitest lähtuda. Ja nendel rühmadel, kes alustavad, on loomulikult vaja teha väga suur ja pikk eeltöö. Et need sisulised asjad oleksid enne selge, et kui rahva ette tulla. Aga rõõmustab see, et rühmade tase on iga festivaliga tõusnud ja arvan ma, et nüüd on saavutatud mingisugune eritase on toimunud nagu hüppe, eksikoolitused ja kõik, mis on väga-väga palju olnud aastate kaupa tulemusi. Rühmajuhid teavad, mis nad teevad. Ühtegi folklooriparoodiat ei ole me nendel ülevaatustel näinud, me oleme viis piirkonda läbi käinud ja nüüd on pidupäevad. Need on pidupäevad kunstinõukogule festivali korraldajatele ja pidupäevad folkloorirühmadele. Aga tahtsingi küsida, et kuivõrd on folkloorikavade koostajad esitajad nii-öelda vabade või kui palju ja mil määral siis sekkub Baltika kunstinõukogu, nüüd nendesse kavadesse ja kavade koostamisse ja kõigesse. Tähendab selleks, et autentse folkloorikriteeriumeid silmas pidada, ei ole rühmajuhid väga vabad. Sest soovitus mitte nüüd lausa tingimus, vaid soovitus, et kavad põhineksid kohalikul folkloor sel materjalil autentset materjali, siis selle rühma kodukohast, selle rühma kodukohast, külast kihelkonnast, vallast või ka maakonnast. Sest et ühel pool on tantse rohkem üles kirjutatud ühel pool laule ja no see on paiguti väga erinev. Ja, ja nii ta siis on ja kummalisel kombel mida edasi see Baltika liikumine on läinud, seda rohkem leitakse oma piirkonna äärmiselt eripäraseid huvitavaid variante tantsudest, lauludest, mängudest võib öelda, et algul oli väike vastuseis, et oi, et ei ole aega nagu käia muuseumis ja otsida. Aga asi on tõmmanud inimesi kaasa, see mootor on neile nagu omamoodi hasardiks ja see on äärmiselt veenev tulemus, mis praegu võib näha. Aga kas Patikal ei teki seda ohtu, et vahel ju need rahvaviisid lausa kutsuvad ennast seadma või töötlema nii-öelda nagu tänapäeva rohkem ennast pöörama või siis Baltikale on siiski kindel soov ja taotlus head ikkagi puht autentseks festivaliks. Sellesse Baltika eripära ongi, et Baltika hoiab just seda oma ehtsat. Väga palju on ju teisi üritusi, kus on töötlemise festivalid, Viljandi folk ja, ja nii edasi ja nii edasi, aga Baltika on praegu üks ja ainus, kes tõepoolest hoiab seda ehtsat sest see võib kaduda, see on väga tundlik. Jah, tõepoolest, kui lõpuks ära kaob, siis on ka raske ju üldse tugineda milleski oma töötlustel. Just nimelt. Ja ometi on ka mõned nii öelda seaded või töödeldud kavad näiteks rahvamuusikarühm verre, kes esitas Eesti rahvamuusikat ehtsaid viise oma pilgu läbi, need on siis endised Torop Jaama Kaasik ja aga see on tegelikult mõjub väga ehtsalt, sest nad panevad sinna uut harmooniat, tänapäevaseid kõlasid ja niimoodi, aga viis on ehtne ja nad tunnevad Nad, tunnevad materjali, nad tunnevad stiili, valdavad seda ja oma võimus, aga ilmselt nad suudavad siis kuulajatale kiisale nii-öelda ehtsaks mängida just nimelt ja oma äärmise professionaalsusega muidugi, aga ometi ütleksin seda, et selle festivali eelistuseks või pailapseks on pillimuusika ja rahvamuusikud üldse. Ja sellepärast nagu ühest rühmast ma juba rääkisin mis paistab silma oma eripäraga, aga äärmiselt huvitav ja uus nähtus oli see, et Virumaa noorteorkester, kes tegelikult loodi ju selleks, et esitada klassikalist muusikat on oma kavas kavva võtnud ka rahvamuusika. Kui on 40 noort inimest laval ja mängivad rahvamuusikat. Teate, see on nii jõuline ja see oli nii kaunis ja kõik tingimused on täidetud ja Virumaa noorteorkester on palutud Baltica Tallinna päevadele tõeline pillikoor, tõeline pillikoor ja kunstinõukogu natukene naeriski nii-öelda, et nüüd on noorte viiulikoorile tulnud konkurent, mis sunnib mõlemaid natuke tagant, et oma taset tõsta. Et võib-olla siis virumaalased ongi natuke malli võtnud, võib-olla sellest viiulikoorist, aga väga võimalik, see on otse loomulik. Nii et nemadki siis Baltikale üles astuvad. Kindlasti. Meie saade läheb eetrisse üheksandal märtsil, aga tõsi küll, jutud ongi lindile räägitud mõni päev varem, siis ta oli juba ette teada, et selsamal reede õhtul võtate vastu kõrgeid külalisi, keda siis Küll ootate? Kuna laupäeval on Saaremaal suur Baltika eelvoor, Saaremaa rihmad, ülevaatus ja Kristjan Toropi mälestussimman siis tulevad taas meile külla meie väga head sõbrad, kes käivad meiega kogu aeg käsikäes. Nüüd võib-olla me ei vaja niivõrd nende abi, kuivõrd seda, et nad ise tahavad kohal olla ja meie soovime edad kohal oleksid. Need kõrged külalised on seoff jumala president, Cariberi Holm, kes on muuseas eesti folklooriseltsi auliige möödunud aasta kevadest. Circa viitanen, daam Soomest, kes viis nii-öelda eesti laia maailma läbi Sofi liikumise. Raimo Danskanen, Soome rahvatantsusõprade ühingu esimees, kellega on eesti folklooriseltsi nüüd kirjalik koostööleppe, mis sujub väga hästi. Ja veel, Eva uhta Kalju, kes on siis Soome rahvatantsuühingu tegevdirektor ja mis siis täpselt Saaremaal toimuma saab nüüd, 10. märtsil Saaremaal kell üks lüüakse lahti siis Baltika kavade esitus ja see kõik toimub Lümanda kultuurimajas. Saarte kavad seal seal on saartekavad. Ja õhtul kell kuus esitab Leiger oma Baltika kavad, mis on ühtlasi nagu kontsert saarlastele. Ja pärast seda läheb lahti Toropi mälestussimmanit, mis on alati olnud äärmiselt äärmiselt tore üritus ja rahvarohke. Aga seekord on eriti palju rahvast, sest Saaremaa rahvatantsu ja rahvamuusikarühmad on lubanud kõik tulla. Ja leigareid, teadagi vastased pärimuskultuuri auhinnasaajad ja nad on vist igal aastal samal ajal korraldanud seda Kristjan Toropi mälestussimmanit küll siiani Tallinnas, aga seekord siis Saaremaal. Jah, kogu aeg on olnud tõepoolest Tallinnas, aga seekord on ta Saaremaal ja minu arvates see on tore. Nii et Saaremaal siis suur folklooripidu saab toimuma just. Ma lisaks siia seda avast juurde, et Saaremaale minek oli alguses meile kuidagi ootamatu ja, ja noh, nagu võõras isegi, sest me oleme seda mitmed aastad siin Tallinnas pidanud, kuid pärast hakkasime mõtlema, et see olekski väga hea, kui me ekspordiksime seda edaspidi maakondadesse ja sellega initseeriksime siis selle traditsioonilise Toropi simmani. Meie rändeuld männi nii-öelda nagu elutööd ja mälestust ja ühtlasi ka initseeriksime nagu kohaliku praktilise folkloori elu nagu edendamist ja tõenäoliselt ma arvan, et me hakkame inimesi külakorda käima. Et põnevaid ja kauneid paiku Eestimaal leidub, küll aga küll. Aga kui nüüd vaadata veel sellele eelseisvale Baltica festivali, siis milliseid sündmusi selle toimumise eelsesse aega nüüd veel mahub? Baltika ettevalmistus algas juba möödunud kevadel Arupidamistega istungitega, nii maapäeva korraldajad kui pealinnapäevade korraldajad kui kunstinõukogu ja sügisel toimusid väga edukalt seminarid folkloori, teine elu esitussituatsioonis. Sest üks festival võib edukalt kulgeda ainult siis, kui korraldajad ja osavõtjad leiavad ühise keele. Ja teatavasti on meil terminoloogiaga probleemid mitte ainult folkloorivaldkonnas, vaid ka teistes valdkondades. Ja siin tuleb saavutada teatud rahvusrahvuslikud kokkulepped, sest rahvusvaheline terminoloogia tihtipeale päris üksüheselt, et meile üle kanda ei sobi. Kas meil on rahvamuusika kohta, on ju päris mitu terminit usumees ja võta siis kinni, milline see just nimelt muusika ja need seminarid olidki selleks, et nüüd üle Eestimaa me ühtegi keelt räägiksime. See on juba niisugune alus, millelt edasi minna. Ja ettevalmistuste kohta muidugi nüüd Baltika eelvoorud on need põhilised ja, ja kõige pidulikumat, seda võiks nimetada lausa mini Baltikaks. Ja kummalisel kombel ma olen osa võtnud kõikidest festivali eelvoorudest ja peab ütlema, et rahvas ütleb nõnda ka pealtvaatajad, kes on saalis ja rühma liikmed ise. Et festivali ajal, kui see on paar päeva siin Tallinnas, kui me kõik koos oleme, siis me näeme nii vähe, 11, üks esineb siin, teine on seal, kõik on laiali, kõik jooksevad. Aga nendel eelvoorude maakondades on nad kõik koos. Nad tajuvad seda ühtsustunnet, seda uhkustunne, et teate, see on äärmiselt vaimustav. Nii et see ei ole üldsegi mitte festival ainult festivali ajal, vaid see on pidev pidev folkloori elu nii-öelda võib siis teine elu, just, aga millest on tulnud selline termin folkloori, teine elu? No see on tulnud folkaristilt Hanko, kes nimetas seda folklooritoomist taas lavale nagu folkloori, teiseks eluks jätkumine, tänapäevase sekundaarne traditsioon. See ei ole enam elav koos ütleme niimoodi eluga kõikide töödega, vaid me taaselustame selle kunstina. Ja et elu on ju edasi läinud, aga folkloor võib meie tänasesse päevagi väga edukalt kuuluda väga hästi. Ja eriti kui kuulata neid väga häid rühmi regilaulu rühmi ja mitte ainult ei laulu rihmisest, ka tantsurühmad on hakanud laulma, kõik tantsijad laulavad seal, uskumatu, tegelikult ja rühmajuhid ütlevad, et ta ei oleks ise seda iial mõelnud ega kujutanud, et minu tantsijad laulavad. Eesti rahvas on teatavasti laulurahvas ja viisipidaja. Ja see regilaul, mis kõlab nüüd, ta on omandatud. Ta kõlab nii pidulikult kaunilt ja see sõnum, mis selles laulus on, tihti mõtlesin ma nendel ülevaatustel, et, et kui kogu eesti rahvas laulakski kaasa. Aga võib-olla on siin tegemist ka seal eelmise Baltica festivaliviljadega ju nii-öelda sellepärast et see oli ju puht rahvalaulufestival eelmine. Ja see oli suures osas rahvalaulufestival tänu sellele, et enne seda oli rahvalaulu koolituspäevad üle. Ja ma arvan, et regilaul on ju tegelikult õudsalt kena kaasa laulda, eeslauljad laulavad ette. Sul on vaja ainult sõnu järgi öelda, et see saaks omaseks ka rahvale, sest Lätis laulab kogu rahvas jah, ja leedus kivist küll Eestis ja ka me oleme natuke sellest lihtsalt võõrdunud, siis jääb üle loota. Et pärast selle Baltika toimumist, siis Eestimaal pillimängu harrastus saab aga hoogu juurde. Veel tahaks lõhata. Süda on rõhk oleks minuga arenema, mina hinda bemari. Baltica festival sai alguse 87. aastal Leedus ja väidetavalt on seni suurim balti riikide ühisprojekt, on see tõesti nii? Ja minu meelest oli see üldse esimene selline kokkulepe, kui pidada silmas tolla tollel ajal loodud folklooriassotsiatsiooni Baltica, mis ka tegelikult tänapäevani usku toimib. Ja, ja seetõttu seetõttu me võiksime selles mõttes isegi uhked olla, et nüüd just nimelt folklooriliikumine ja just seesama rahvuslik kultuuri nagu sektor oli seal initsiaator ja hoidis seda sellest nagu kõvasti kinni ja tänapäevani seda edasi kannab, tõenäoliselt jääbki, jääbki kandma ja meil on endiselt, et päris tihe koostöö loomulikult mitte ainult Baltika pärast, vaid ka ütleme muu kultuuripoliitika kujunemisel ja viimastel kuudel. Me oleme mitmel korral külastanud Lätit ja avastanud sealt mitmeidki niukseid huvid huvipakkuvaid elemente, mis on Lätis tsipake paremini korraldatud kui meil. Näiteks kui lühidalt öelda näitena see, et Läti omavalitsustest siis linnades ja rajoonides, nagu nendel on säilinud toetatakse märgatavalt folkloori, koorirahvatantsu, rahvamuusikakollektiivide juhte, töötasu fondiga riigi poolt. Ja neid toetatavaid persoone on siis üle Lätimaa 266 inimest, kes on siis kõige väljapaistvamad, et siis saanri kollektiivide juhid. Küsimus on lihtsalt natukene nupukamas kultuuripoliitika ajamises ja mul on kahtlane tunne, et kui me oleme pidevalt esirinnas siin sammunud, siis siis Läti näiteks on maru kavalalt meie vigu vältinud. Sest me oleme siin suures tuhinas Munitsipaliseerinud kogu kultuurimajade võrgu, näiteks millel praegu siis on noh, suhteliselt kaitsjate olukord. Me oleme sellega seoses ka needsamad tippkollektiivid kõikides žanrites, seega andnud kohaliku omavalitsuse suhteliselt vähearenenud selles mõttes ka kohaliku omavalitsuse tõmbetuultes. Et, et nad ei suuda vääriliselt tasustada ja sotsiaalset kaitset pakkuda tippkollektiivide juhtidele ja võtame siis laulupeo, dirigendi, tantsupeo üldjuhid, rahvatantsus ja folkloorijuhid ja rahvamuusikud, nii et selles osas on läti kõvasti, minu meelest me siis nagu nagu ette saanud, see on ühelt poolt nagu hea meel teiselt poolt kurb, me püüame seda Läti kogemust natuke siin ka Eestisse sisse viia ja et äkki õnnestubki sellepärast et et kohalike omavalitsuste osa on meil vahelduvalt edukas vahelduvalt ebaedukas, ma mõtlen just suhtumise mõttes, sest on selge, et kiiresti on ja lihtne on öelda, et raha ei ole tegelikult raha on, muidugi on olemas sellel aastal küll ähvardab meid sellega seoses väike oht selles mõttes, et praegu on kum üheks kuumaks teemaks regionaaltoetuste kärpimine rahandusministeeriumi poolt, mis viitab sellele, et hariduse ja kultuuriürituste toimumine aasta sellel aastal on täiesti löögi all ja sellega seoses ka jäävad tulevane tulemata need toetused omavalitsustelt, et ka Baltika maapäevade korraldamiseks, nii et siit siit võib veel noh, kuidas öelda, väikene pommikene paistma hakata, kui see tõesti nii saab ja kultuuri, hariduse ja spordiüritused jäävadki toetuseta, siin me peame ilmselt tegema võib-olla mingi kriisikoosoleku ja programmi väheks ümber vaatama, sest kõik raha reaalselt ikka ei saa olema, siis ei saa olema ja kuskilt juurde teda võtta ei ole, sest et riik on meid väga mõistvalt toetanud ja kultuurkapital on väga mõistvalt toetanud. Need ongi kaks peamist allikat, mille peale see üles ehitatud ja seetõttu. Me oleme valmis minema ka nii-öelda vähendatud programmile, kui on elu, seda nõuab. Jah, aga Baltika puhul vist ongi just need maapäevad, need, mis on nagu selle festivali omapäraks saanud ja talle nagu tuntustki Toonud ja noh, nagu kogu eelnev jutt viitab ikkagi sellele protsessile meil armastav sageli öelda, et, et laulupidu ei ole igal viiendal aastal, vaid laulupidu on protsess ja see on tõesti nii ja Baltika on ka kujunenud protsessiga just äsja eelmise teemaga sai see kinnitust ja ma leian, et selline areng ja selline ma ütleksin, et see nagu pärlikasvatamine igal igal kolmandal aastal tuleb üks kiht juurde seda säravamaks ja suuremaks pärl, nagu läheb seal karbis folkloori karmis merekarbis. Nii et selles mõttes usun maa, et see pidev süsteemi kindel tegevus, mis ilmselt ühiskonnas muide eriti kahjuks silma ei torka ja eriti väärtustatud ei ole, ometi see toimub sadade ja tuhandete inimestega, tähendab me justkui sepitseme järgmist põlvkonda järgmiste eestlaste põlvkonda hea heaks ja, ja turvaliseks. Olukorras, kus me Euroopa liitu läheme. Meid ähvardab assimilatsioon kultuurilises mõttes massikultuuri pealetungi mõttes üsna tugeval määral ja siis on need otsusekindlad rahvuslikult meelestatud eestlased ilmselt meie tehtud. Ja kui vaadata natuke kaugemale maailma, siis milline on Unesco osa näiteks Baltica festivali toimumises ikka mainitud Unesco toetust või, või mis mis määral see Unesco egiidi all olemine väljendub Valtical? Kõne kuidas öelda, natuke sümboolne on, sest maru uhke on muidugi arvata kui Unesco struktuuri organisatsioon noh, kõlab nagu hästi ja tegelikult ta kõlabki hästi ja ta annab ka välja selliseid reegleid, rekla emotsioone ja soovitusi, mis liikmesriikidele on just nimelt küll soovitusliku iseloomuga, kuid antud siiski nagu öeldakse World vaid tähenduses õppida tundma, rakendada ellu ja, ja ilmselt esmalt teadvustada siis nii-öelda riigivalitsejatele, et selline selline kultuurilõik või sektor vajab tähelepanu, hoidmist, kaitsmist, rahvuslik joon, mis on igal rahvusel ilgelt tähtis, väiksemate, natuke rohkem suurematel ehk vähem oleks oleks nagu pilgu all ja arvata võib, et need põhimõtted on vist küll igal pool maailmas aktuaalsed ja tähelepanu all ja, ja, ja noh, ei, ei pruugi nii-öelda väsida sellest kordamast, et et meilegi on korduvalt nii-öelda tunnustavalt öeldud seda, et teil on hea säilitada. Teil on seal veel olemas, et on palju maid, kes on korra lasknud selle ära kaduda ja nüüd nii rahalises kui ka sisulises mõttes püüavad taastada, restaureerida, äratada uuesti ellu, see on kulukam ja mahukam ja, ja ilmselt ka enam mitte nii ehtne. Nii et selles mõttes on, on paljuski aru saadud ja võib-olla seesama euroop Papiniiduprotsess, mis nüüd mitukümmend aastat Euroopat on nagu hellitanud on ka selle teadmiseni viinud, nii et ka nemad on nii-öelda vigadest õppinud ja meie ülesanne on ilmselt just nimelt hoida ja säilitada seda olemasolevat rikkust, mis on praegu meil reaalselt olemas ja säravalt käes. Ma pole kui arbu mullaossa käes. Kui. Mussad Sirke Paalo syndohvrikasmi sata, mul nüüdsassak. Palun sind aafrikasmi sata mul nüüd sosse. Minul on seal selge, nüüd Ainostassaaka ees, Emine on säärte kehv Hainust ossa köist. Siis võta see, vaata. Parem ta esivõtta, siis võta Tõnge paar empa. Nüüd rikas mees, kas on siinulaaratoos? Nüüd rikas mees, Kossamsiinu vaarandus? Kõik see sinu tsirka kaari, seamiinuge ära, kõik see sinu Tšert kaari. Seofja egiidi all festivali läbiviimine tegelikult on väga suur vastutus, sest seofi festivali On äärmiselt konkreetsed ja väga kõrged nõudmised nii organisatsiooni poolt kui kunstilise külje poolt. Ja kindlasti väga paljud raadiokuulajad ei tea seda, et alati nendel festivalidel on välisvaatlejad kes hindavad festivali igast aspektist ja välisrühmad hindavad vastava ankeedi järgi viie palli süsteemis. Kuidas oli mõjus, kuidas olid toitlustamine, kuidas oli suhtumine, kuidas oli korraldus, seal on väga palju punkte ja need lähevad kokku kõik tsehhi peakorterisse ja avaldatakse hiljem hinnetena jõhvi trükistes üle maailma. Teatavasti on 73 riiki tšehhist täisliikmed pluss veel väga palju assotsieeruvad liikmed viimastel aastatel tekkinud. Nii et tegelikult on see Eestit tutvustav tutvustav festival ja mitte tutvustab vaid Eesti mainet, kas suurendav või vähendav. Nii et eraldi võttes ei ole kõik jah, üksikasjad, millest üks festival koos seisab just nimelt ja kui nüüd ülevaatustel ma olen rääkinud mitme vallavanemaga, mõned tantsivad, mõned tulid lihtsalt vaatama, tulid rühmaga kaasa. Ja see kohalik suhtumine on täiesti erinev. Mõned vallavanemad ütlevad, et kui raha on vähe ja seda on valdadel on vähe, me teame seda niikuiniisiis. Võib-olla see väike tee jupikene annab veel oodata. Aga see rühm peab saama tulla festivalile ja me toetame seda, sest see folklooriliikumise sotsiaalne aspekt kogu harrastustegevuse tegelikult on meie riigis ja kindlasti ka mujal jäetud tähelepanuta. See on see sotsiaalne aspekt, et paljud inimesed tegelevad kunstiloominguga. Ja siin ei ole niivõrd tähtis kõrge tulemus, ehkki ka see loomulikult vaid just see, et inimesed on koos ja loovad koos midagi ikka lapsed, lapsed ei pea minema tänavale, nad lähevad õhtuti, tantsivad, mängivad ja laulavad. Aga kui kuulda, et ka Tallinnas on sellised majad, kust on koorid ja tantsurühmad nii-öelda tänavale löödud? No andke mulle andeks, mida me siis ikkagi lõpuks lõpuks tahame. Nii et see probleem on tegelikult tunduvalt laiem kui ta võib-olla esmapilgul paistabki, et asi ei ole mitte ainult siin tegelemises, laulu või tantsuga, vaid hoopiski, milles milleski sügavamas. Selles see asi ongi ja muidugi meie töö ja ka teiste rahvaloomingu keskseltside töö ongi selles, et selgitada, selgitada, selgitada neile inimestele pidevalt ja aina jälle uutele, kes tulevad, kuivõrd tähtis on kogu rahvalooming ja rahvakultuur. Aga tulles veel tagasi selle teema juurde, Baltic algi need rahvusvahelised vaatlejad käinud on, et milline maine siis võiks olla üldse Patikal rahvusvahelisel areenil festivalide hulgas? No Baltika on populaarne, sellest annab tunnistust juba see, et kui me saatsime kutsed nüüd seekord 15-le riigile tavaliselt ikka mõned ütlevad ära, kas raha pärast või muul põhjusel siis kõik 15 tiike on vastanud jaatavalt ja kinnitanud oma tulekut. Teiseks on kausta vahel vähemalt 20 taotlust tulla festivalil, alles eile tuli Jugoslaavias ühele rühmale ära öelda. Väga palju ja Baltika on populaarne, seda väidavad ka meie, Soome kolleegid, kari peri Holm seda väravat folklooris. Vale ju korraldatakse maailmas väga hea, vägagi palju ja kindlasti on neid ka erinevate tasemetega. Aga mis võiks olla siis Baltika eripära, et sellise rahvusvahelise pilguga võib-olla vaadates üks? Ja ma arvan, et väga tähtis on maapäevad. Siiski needsamad, mis ei ole nimelt palju probleeme endaga tihtipeale loovad. Sellepärast, et tavaliselt välisfestivalidel ma olen ise käinud rühmadega, festivalidel tullakse kokku, kontsert on siin osavõtjad ei saa isegi näha, peavad raha maksma või vähendatud piletit, et näha teisi rühmi. Teiseks ekskursioone aruharva ka korraldatakse, see ju kõik maksab. Ja nii edasi ja suhtlemisvõimalusi on vähe. Tihti ka neid festivaliklubisid igal pool ei ole, on orienteeritud kõik kommertsile. Kallid piletid toovad raha sisse ja muuseas külastajaid on palju, sest tihtipeale ei ole kutsutakse ka selliseid, võib-olla rohkem rekonstrueeritud rühmi, töödeldud folklooriseadeid, mis lähevad publikule peale, nagu me armastame öelda, rumal, rumalast öeldud, lähevad peale. Aga meil on ka teine eripära, on see, et Meie tahame näidata inimeste sügavamaid juuri või rahva sügavamaid juuri, see on autentset repertuaari. Nii et see autentsus on siiski Baltica festivali üks suur pluss on ja mis on v pluss teatavasti iga inimene. Kui ta läheb külla, tahab, et teda hästi vastu võetakse. Ennast kiitmast ma ei väsi, ütleme niimoodi, aga ma ei ole kuskil maailmas näinud, et festivali orgkomitee direktor isiklikult võtab kõik rühmad vastu lennujaamas või sadamas ja Baltika puhul seda hästi ja see tõesti on ja see peab ütlema, see avaldab tõesti muljet, sest rühm teab, ta on oodatud ja meil on alati ka kohtumine rühmajuhtidega, kus me arutame ka veel programmid läbi ja kuulame nende soovid ja mured ära. Nii et pidev selline suhtlemine. Ja muidugi me oleme hoolitsenud selle eest muidugi festival on kallis, aga Eesti au on, mis veel kallim ja rahaga mõõtmatu. Et me oleme püüdnud majutada inimlikes tingimustesse see tähendab siis lausa hotellide tasemel, no ütleme, kahetärnihotellid vähemasti tuss peab olema, peab olema normaalne sanitaarsõlm, peab olema normaalne tutvus, toitlustamine ja nii edasi, nii kui ühel normaalsel inimesel eluks vajan Jah, aga olles kuulnud folkloorifestivalidel käinute muljeid tõepoolest salatite kaugeltki nii ei ole. Vot kahjuks ei ole ja on tõepoolest päris palju kaebusi selle peale mitte meie festivalile. Me oleme vist ära unustanud selle, et mõni nädal tagasi tuli meile kõrgema kategooria sertifikaat Baltica festivali kohta. Nii et Baltika festival on siis maailmas nii-öelda kategoriseeritud kõrgemasse kategooriasse ja see annab tõesti siis ka teatud Heame raamimised, me ei ole seda teinud Meraamimisele. Me paneme seina peale, võib-olla suurendame isegi suureks ja levitame seda niimoodi igal pool. Ja mis veel, muidugi maailmas maailma silmis on äratanud imetlust kui mitte öelda lausa imestust, kuidas te suudate panna kokku kolm põlvkonda, sest paljudes rühmades Harrastavad folkloori kolm põlvkonda praegugi oli Pärnumaal kõige noorem ei olnud veel kolmeaastane. Ja muuseas ta nimi oli granti, see oli poiss, kes tantsis ja laulis kaasa. Taurida perekond tuleb ka muidugi kohe kindlasti. Ja kõige vanem naine oli 88 aastane Amilde. Hondade ja erinevus on ikka päris suur vanusevahe ja, ja selles ei võlu ongi, et teatavasti igal pool maailmas inimesed eemalduvad üksteisest eriti lapsed ja noored, vanematest rääkimata, vanem vanematest elavad lahus kokku ei saa, suguvõsade sidemed nõrgenevad. Ja nüüd nad on järsku teevad midagi ilusat koos. Hoopis teine õhkkond, see on kaunis ja ilus ja küsitakse, kuidas te seda saavutate, no mina ei oska vastata, kuidas me seda saavutame, mõtlesin, peab võib-olla tõesti iseenesest tekkima, ta ongi tekkinud, sest keegi pole kunagi öelnud, et võtke nüüd oma väikesed lapselapsed kaasa, vanaemad ja minge koos laulge ja tantsige. See on iseenesest tekkinud ja sellesse võlu ongi. Peab muidugi veel lisama juurde seda, et meie festivali on alati ka siin olnud teiste rahvaste esindajad ja kui me siin hiljaaegu märkasime televiisorist vaadata monukest Surbaa folkloorirühmade kena noh, kuidas öelda sõprust siis on meil kõigil varasematel kordadel olnud ka Eestis elavate vähemuste kontserdid ja ka sellel korral võtavad osa meil juba eesti folklooriliikmetena mitmed vähemusrahvuste kollektiivid, sealhulgas siis Surbaja ja subjadki Narvast. Nii et selles mõttes selles mõttes noh, reaalset olukorda arvestades me ei saa neid, et kedagi ju tõrjuda selles mõttes, et nemad tegelevad tegelikult siin sama asjaga. Ja, ja võib-olla tänu sellele Baltica protsessile, kui mõned mõnedes mõnedes rahvusgruppides püüti nagu noh, renoveerida nagu sellist tänapäevast varianti tee siis pärast neid Baltikate ülevaatusi on paljud juhid pöördunud ikkagi oma nii-öelda oma maa algallikate poole. Ja, ja näiteks üsna huvitav lugu on sellel korral veel oodata eesti korea seltsi poolt, kus siis päris autentset Korea riiete ja trummide ja, ja, ja liikumistega saame näha neid. Kohalike, korealaste etendub etendust. Nii et Baltika põhimõtteks on igal festivalil ka midagi hästi eksootilist Ja mitte ainult välismaalt nagu Filipiinidelt või ei tea veel kust kohast kaugelt, aga, aga ka siin on päris eksootilisi asju ja, ja see korea sellel korral tõestab just nimelt seda väidet. Ja ehk isegi on üks Baltika põhimõte, et sellise eksootilise kultuurinägemise kuulmise kaudu siis õpid hindama ja väärtustama oma kultuuri. Otse loomulikult, nii, ilmselt peabki käima jah. Ja arvan ma, kultuuriline integratsioon on siin nüüd tegelikkuses, mitte ainult jutus, et kuidas neid integreerida teisi rahvadid Eesti ühiskonda. Seeläbi kultuuri on see niivõrd loomulik. Ja muuseas Korea ar, Iraani rühmas tantsivad ka eesti tüdrukud. Kuidas see küll võimalik, see on võimalik, sellepärast et Korea saatkond on avanud keeleõppe pedagoogikaülikoolis ja see on ju väga vahva ju, miks mitte, kui eestlased tantsivad flamenkotantsu, miks mitte ei võiks nad ise tantsida korea tantsu, tutvuda selle kultuuriga. Nii et Baltika on selleks kõigil võimalus olemas, seda oma silmaga näha. Siin on nüüd paras aeg rääkida veel ühest asjast, mis on seekordsel festivalil päris uuendus. Ja uuendus on see, et eesti rühmad Teil on palutud mõelda ja esitada improvisatsiooni regi, värsilise improvisatsioon kohaliku regilaulu viisil. See üleskutse on vilja kandnud ja nüüd ülevaatustel kuulata rühmade selliste väga arenenud rühmade, kes valdava traditsiooni improvisatsiooni see elavdab, see annab nii palju juurde, kas need teemad on siis etteantud või teema, on aktuaalne teema tänapäevaelust, tänapäevaelust, kes natukene puudutab poliitikat, kes lihtsalt tervitab kunstinõukogu, kes räägib, laulab lihtsalt asjast, aga äärmiselt andekaid improvisatsioon on välja tulnud, nii et meil on tegelikult tohutu loomingu potentsiaal varuks. Ja teine asi on veel, mis on uuend uuenduseks, seekord on ülevaatustel publikupreemia. Muidu on nii, et kunstinõukogu analüüsib, nõustab pärast kavasid. Siiamaani on vist paar kava Olumis noh, päris ei vasta Baltika tingimustele. Aga kui publik ütleb, et see on temale kõige rohkem meeldinud kava, siis see kava saab Tallinna päevadele. Kui see ka kunstinõukogu poolt ei ole aktsepteeritav, see tekitab elevust. Kas publiku ja žürii maitset siis tihtipeale lahknevad? Siiamaani ei ole lahknenud? Siiamaani üldse ei ole lahkunud. Ja veel, mis ma tahtsin öelda. On üks uuendus see, millest Alar enne rääkis, et ringijuhtide tasustamine ja selle töö väärtustamine on päevakorras ka meil, Lätis on see asi praegu juba lahendatud siis sellega seoses nii või teisiti tuleb rühmad Tarifitseerida või kategoriseerida ja selle ülevaatuste põhjal siis meie seof Estonia või Eesti rahvusliku folkloorinõukogu annab väga headele rühmadele tunnustuskirjad, mis tähendab, et nad on kõrgema tasemega Eesti folkloori esitavad rühmad ja sellega saavad nad otsekohe nii-öelda õiguse ilma täiendava. No kontrollita, see ei ole ka hea sõna osaleda välisfestivalil öelda. Me esitleme eesti folkloori tantsurühmad, kes valdavad oma autentset folkloorikindlalt. Öelda, kui palju taolisi rühmi võiks siin Eestis olla, tähendab, praegu viieülevaatuse järgi on 20 nii-öelda kandidaati, kes on oma materjalid andnud aga neli ülevaatust on veel ees, see on päris suur hulk harjana, uskumatult suur hulk, aga juba see, et rühmad soovivad seda tunnustust, see näitab, et asi on õigesti asetatud. Ma lisaks korra selle eelmise jutu juurde repliigina seda, et kui oli juttu uuendustest, siis on mõne mõnigi kord neile meile ette heidetud, et sellest nii-öelda autentsuse kinnipidamine on Baltika festival nagu äkki seisma jäämas või, või kapseldunud, tähendab see ei ole üldse mitte nii, me hoiame sellest teadlikult kinni ja see on pigem noh, tõstnud tema väärtuste autoriteeti eriti Eestis sees. Ja need uuendused ja eksperimendid pakuvad lihtsalt võimalust sellel autentselt materjalil ning kaasajal kaasaegsel viisil näidata endale ja publikule, mis elus toimub, sellepärast et et meie ei hakka kopeerima Viljandi festivali, mis on just nimelt selline päris huvitav ja väga laia ampluaaga üles kutsutud festival ja, ja temal on oma koht ja temal on oma publik. Nii et see on see, kuhu võivad minna need inimesed, kes soovivad rohkem töödeldud materjali peal festivali pidada. Nii et selles mõttes ma ei näe mingit vastuolu, selles mõttes on minu meelest väga uhke, et me ka noh, niimoodi ajaga kaasas käima. Ja hakkabki meie saateaeg peatselt lõppema, aitäh, Anne ja Alar Ojalaut saatesse tulemast. Ja ei saa mainimata jätta, et tänane, üheksas märts, mil meie saade oma jaht eetrisse läheb, on Eesti rahvusliku folkloorinõukogu sünnipäev, nii et palju õnne teile, aitäh, aitäh.