Klaveriõpilasena ma ei armastanud väga Bachi mängida isegi aga nüüd ma ei saa ilma pahhid päevagi hakkama. Klassikaraadiokuulaja Katrin Kasesalu on erialalt moekunstnik, kes töötab paberirestaureerija enam. Sealjuures on tema igapäevaseks kaaslaseks klassikaraadio plaat. Tema ei armasta kuulata, sest et siis ma olen seal nagu kuidagi üksinda, et ma nüüd hakkan selle plaadi juures seal laudisklema. Et mulle meeldib raadio palju rohkem, sellepärast et ma tean, et keegi teine inimene on selle muusika sinna valinud, keegi tahab seda veel kuulata. Siis ma olen nagu kogukonnas või. Ikka igal pühapäeva hommikul kella 10-st 12-ni kõlab klassikaraadio eetris saade, mille muusikavaliku kujundavad aktiivsed kuulajad. Ent selle tähendus ulatub nende jaoks muusikast kaugemale. Saksa keele õpetaja Maire kolli Rakverest. Slaavi klassika saate on suurepärane saade ja see nagu ühendab inimesi. Me küll neid ei tunne ega tea, kes nad on, aga nimed on tuttavad ja võib juba arvata ka, mis üks tellib, tellib, tellib ja see on niisugune huvitav tunne. Ja mulle meeldib kah oma muusikat sinna saata, nii et. Igal nädalal jõuab soovi klassika postkasti ka kiri sotsiaaltöötaja Gennadi vihmanilt. Ühelt poolt on see muusika, mida keegi soovib ja teiselt poolt on niimoodi, et huvitav, kas seekord proua Eve viratsistad need kirjutanud või ole kirjutavad Aadroweikkali jälle. Huvitav, et mikspärast seekord kaljule, et ei olnud. Et huvitav, kas seekord on esimesena Ilmar Tamm või, või ei ole Ilmar Tamm esimesena, kes oma soovi saab. Et on tekkinud ka juba tuttavad nimed ja ma olen mõelnud ka niimoodi, et, et kui ükskord et võiks nagu klassikaraadio nad kuidagi kokku kutsuda. Mul on sama lugu, et ma tean küll poolte inimeste nimesid ja mind on väga huvitanud, tellib ka tihti muusikat keegi proua Helvi Rakverest. Ma ei tunne teda, aga oleks päris huvitav teada saada, kes ta on. Pille Olde on soovi klassikasaateid teinud pikki aastaid. Minu jaoks kõige olulisem. Näed, see kuulaja saaks peale saate lõppemist tunda, et tema päeva algus on korda läinud. Et ta on just seda esitajat just seda lugu kuulnud mängimas. See on see kõige tähtsam väliselt rahulikult kulgev soovi klassikasaade on toimetaja jaoks üks kiiremaid. Samaaegselt tuleb teadvustada, suhelda kuulajatega nii telefoni kui meili teel, otsida välja soovilugusid ja nii kaks tundi järjest hingetõmbepausita. Minul on ta veidikene teistsugune see roll, sest et ma ise annan ka seda saadet eetrisse puldis. Ühtlasi otsin välja neid palu. Muidugi suur abi on alati merika raudkivist, kes juba teab plaadinumbreid peaaegu et peast. Suvi klassikatoimetaja juba klassikaraadio algusaegadest, Tiina kuningas ei pea tempokat saadet sugugi raskeks juhtida, pigem on seda just huvitav teha. See on selline igapühapäevane väljakutse igale toimetajale, kes me neid saateid pühapäeviti teeme. Niukene tore äratus. Alati on nädala sees tulnud juba meile kirju ja need kirjad ei ole lihtsalt niisama mingid meili teel saadetud kirjad vaid inimesed on võtnud tüki paberit, kirjutanud sinna oma käega oma muusikasoovi, oma parimad soovid meile ja saatnud selle teele siis tavalise postiga kirjaümbrikus, millel on mark. Kas ma olen tähele pannud, et mõni püsikuulaja siis valib ka sobiva margi mingi muusikalise teemaga või helilooja pildiga? Missugune on siis soovi, klassika kuulaja, minul on jäänud mulje, et ta on natukene minu sarnane mõnikord liiga emotsionaalseks mooto ja muusikast väga palju ammutav. Ja see teeb rõõmu. Kersti Inno sõnul on soovi klasikal kuulajaid seinast seina. No võib-olla kõige rohkem siiski eristub sellest, et inimesed on pra vanem kuulajaskond, kellel on jäänud mälestused vanadest salvestustest. See on võib-olla siiski jah, kõige suurem grupp ja, ja sealt tuleb tõelisi üllatusi, mida soovitakse kuulata, mis on kõik meeles, mis on Eesti Raadio fonoteegis olnud kunagi. Lõika lemmik lood, mida ma nagu tahaks võib-olla kuulata ja mida oma plaadi peal noh, enam ei saa kuulata, et plaat on valaja. Aga, aga mäed on ka see sellest tulenevalt ja eriti nüüd sel aastal, kui muusika-aasta et mõelda ka nende peale, keda enam meie hulgas ei ole, aga kes eesti muusikale on palju andnud või siis on meie hulgas, aga kuidagi menaadi ei ole nii kuulsad kui meil siin Arvo Pärt ja, ja tormis ja aga ma arvan, et ei saa ka nende nende osa meie muusikakultuuris nagu eirata ja sellepärast ma natuke tuhninud guugeldan ja tuhninud teatmeteostes. Mina olen emotsionaalne kuulaja, mina kuulan, noh, ikka jah, päris palju selle järgi, mis tuju on ja kuidas ilm on ja vahel on mõnita. Meil on ka väga noori kuulajaid olnud koolilapsi, kes helistavad ja tahavad näiteks kuulata mõnda klaveripala, mida nad just õpivad, või viiulipala ja ja on siin paar Bachi fänni, kes Bachi tahavad alati kuulata. Tore oleks, kui noor ei oleks rohkem, kes seda kuulaks. Muidugi on suur hulk inimesi, kes tahavad kuulata meie hääli ja ooperilauljaid. Kui mõelda, missuguseid suurepärased lauljad meil olid siin möödunud sajandi keskel, noh kui võtta Veera nii ilus ja meta Kodanipork ja noh, Tiit Kuusik ja Georg Ots ja siis tuli Hendrik Krumm ja Talts ja kõik, ütleme niimoodi, et praegu nagu kehale Jassi Zahharovi. Mul on nagu raske öelda, et oleks võibtare niisuguseid väga väljapaistvaid lauljaid. Et mulle väga meeldib see, et inimestel on kõne hea mälu ja, ja nad tahavad kuulata ka selliseid asju, mida me laserplaatidelt ei leia, mis on tõesti ainult Eesti Raadio fonoteegis, sellepärast me ka püüame alati kõik need soovid täita ükskõik mis sellest, et keegi tahab alata tee kuulata laulmas Georg Otsa või Jüri pärga või Elsa maasikut või keda iganes, et igalühel on omad lemmikud, mis neil on elu jooksul mällu jäänud südamesse jäänud ja nad tahavadki kuulata seda, mis just nende hingesoojendav Oleme pika nimekirja teinud oma lemmiklugudest ja, või, ja ma mõtlesin, et ma peangi hakkama neid nüüd klassikaraadiosse saatkonivoolsed ette. Kriig solvegi, laul, TR kõndist, need Mozarti väike öömuusika, debiicii meri ja Hauni pärast lõuda mõlemad, ma ei tea, mikspärast NPC vahest öeldakse, et see on niisugune, noh ei ole traditsiooniline natuke ja ka ja meri on eriti minu köschi, nii et ega mul on nagu ühest otsast teise rapsoodi, Plude Sibeliuse kurb valss, muidugi on ka jälle niisugune, mis on, mida ma hea meelega kuulan. Tšaikovski esimene klaverikontsert ja mul oli väga meeldiv, et Trooja proua Eeva palus seda ja terve esimene osa oli eelmises soovi klassikast. Kõik Reegi vaimulikud lood. Tal on neid nii palju vaimulikke rahvalugusid, et või siis Meil aiaäärne tänavas. Kuulaja soov on meile seaduseks ükskõik, tüdinenud me ka ise oleksime juba noh, näiteks orjade koorist, mis on üle aegade kõige suurem hitt Meil käis tol ajal koolis ka väga sageli esinemas ramm ja üks trammikontsert oli, mis oli jälle väga läks hinge siiamaale läks hinge, kuigi ma seda tegelikult sisu siis ei teadnud. Ja tagantjärele ma sain teada, et, et seda nagu eriti oleksootit esitadagi solinagunevate keelu all. See on orjade koorna Bukost. Ja see oli nii võimas, see oli nii võimas. Mina tellin ka mingi loo, siis ma pakun justkui seda teistele kuulamiseks, et vaadake, kui ilus on ja väga huviga kuulan, mis teised tellivad. Siis mingisugune sündmus võib uuesti elavaks saada, kui sa mõnda muusikapala kuuled. Ja niimoodi inspireerivad tõenäoliselt need kuulajad 11, et keegi midagi enda mälestustes sobrades tellib, kuulata seda kuuleb järgmine, kellele seostub see mingi oma ajalookilluga omast elust? Ma kuulen tihtipeale väga huvitavaid lugusid nende soovide kõrvale, miks just sellist lugu on tellitud. Tihti on mul olnud selline tunne, et inimesed tahavad lihtsalt rääkida, kui nad helistavad, aga kahjuks meil selles saates selleks kohe üldse aega ei ole, siis see tähendab seda, et telefon on kinni ja teised ei saa helistada. Aga Mul on ka üks selline kuulaja, kes on helistanud ja öelnud, et tead, ega ma ei tahagi midagi soovida, ma tahtsin lihtsalt su häält kuulda. Mina olen küll selle kogukonna sees, vähemalt tahaksin olla mõist, kuulajaid juba tunnen, häält pidi ära ja siis on selline tore perekondlik tunne, jagame oma maailmu ka abiga. Ma arvan, et nad tunnevad seda, et ma tahan kõigest väest nende soove täita. Mitmete klassikaraadio kuulajate jaoks on muusika oluline juba lapsepõlvest peale. Seda ka neile, kel endal polnud võimalust muusikat õppida. Lapsepõlvest võib-olla tuleb meelde, kui ema viis meid Allikvee loenguid kuulama, kus Margarita Voites laulis veel, see oli täiesti elamus lapsele nii kõrgel tasemel muusikat kuulata. Tol ajal, kui mina olin noor, siis minul ei olnud võimalik õppida. Ma läksin klaverit väga hea meelega õppinud noh, klimbi arvata niimoodi kergelt, aga ma olen klassikalise muusika sees üles kasvanud ja, ja ma olen seda kuulnud, et lapsena kaks kord päevas isa mängis ikka väga palju hommikul ja õhtul. Aga ise ma ei ole nagu musikaalne Mawalviit ei vea ja seda alati põen, et olen lihtsalt muusikasõber, tõesti, tõesti. Rohelise silmaga raadio meil oli ja me kuulasime, aga ise muusikat eriti ei teinud küll aga ma trükkisin oma initsiatiivil klaverit õppima laste muusikakooli. Aga muusikuks saamise ambitsiooni mul kunagi pole olnud. Ma olengi ikkagi muusika kuulaja. Aksel Pajupuu püüdis küll mind poistekoori nagu niimoodi siis oli Tombi nimeline kultuuripalee või mis ta oli seal pikal tänaval sinna poistekoor ja siis ma käisin seal poistekoori, kas ma tahtsin ise kangesti, aga ja käisin seal siis ikka üks hord proovimas ka ja see oli see laulmistasime, ütles, et tuleks nagu ette laulda ja mis mul siis küll nüüd ei õnnestunud, ikka ütles, et ikka ikka sa ei saa tulla. See oli Soome laul seal. Hei, tillukene lillekene kuldari kaldale. Ma ei saanud sellega siiski hakkama, nii et ma sinna poistekooris Kuigi ta ise poistekoori ei pääsenud, on Gennadi Vihmann, segakoori videvik, üks asutajatest ja alatine laulupidude külaline. Ja ja see eelmise aasta laulupidu ja tantsu piduda. Klimp tuleb kurku praegu meenutada seda. See oli võimas. Meil oli väga-väga niisugune omapärane klassijuhataja, õpetaja, klassijuhataja ja kirjandusõpetaja õpetaja Simmul. Tema tõi ükskord vanad, sahistan, sahistan, sellepärast võib-olla Bycrofessionsas ahistamis kuulata, et ma võtsin kaasa ühe kirjandi ja kirjeldav kirjutatud 1000 961. aastal jaanuaris. Ja õpetaja Simmul tõi meile kuulata plaati. Karl Maria Veeber vist on jah, kutse tantsule. Ja ta mängis meil selle ette ja kui ta oli seal ette mänginud, siis andis meile, mis, kas oli üks päeva aega, et kodus sellega põhjal kirjutada kirjand. Et mida me siis selle muusika noh, niimoodi kuulates nagu mõtleme ja kuidas me siis seda niimoodi tajusime. Ja minul ongi, sest see kiri on siin kaasas, et, et siin on selline, et kõik niimoodi mul siin kirjutatud ja mina kujutasin ette, et see kutse tantsule on üks pall kus siis kus siis ballile tulnud kõik inimesed ja siis üks noormees moodi jälgib, et keda ta ikka võtab tantsule. Ja siis valis välja endale või siis ühe Celedasilt tantsule võttis ja nendel oli siis kõik nii, nii tore ja kõik nii kenasti. Et sealt siiamaale on mul siis Karl Veeberi kutse tantsule üks minu lemmiklugusid. Nüüd viimastel aegadel olen ma hakanud armastama väga ooperit ooperimuusikat ja ja ma olengi väga palju tellinud just vokaalmuusikat, ooperimuusikat, nahvaselga, Pärtjeeaa vahe, ainult noh, mis pähe tuleb, mõnikord tuleb, ma armastan ka džässmuusikat ja vahelt n rulli Armstrongi ja noh, mis niimoodi juhtub. Minul on ka olnud nii-öelda väike vaidlus ühe niisuguse väga hea tuttav või noh, niimoodi sõbraga, kes kuulab klassikaraadiot pidevalt soovi klassika, et mis on sisseklassika viimane soovi klassika, kui oli Uno Veenre, kui on saabunud laupäeva õhtu, siis tema leidis, et see ei ole sobilik sovi klassikale. Minule tundub ka, et selle piiri seadmine on nüüd päris päris raske. No selge see, et mingisugune ei saa olla ja jääda, aga samas kui ma jälle mõtlen, et kuskil võib-olla võib-olla mingi Elvis Presley lugu jälle on. Aga veel, mis mind on, mida ma alati, kui ma pühapäeviti enne soovi klassikat, siis see tund aega, mis seal ees on, vaata viimati oli Richter vist, eks ole. Järisteristist tuleb veel, siis oli ükskord siin hiljaaegu, kui oli žensiimani juubel, siis oli ka väga huvitav sinna ette siis kuigi see ei olnud nüüd viimase aja lindistus, aga see oli ka päris päris huvitav, nii et alati enne, kui see soovi kassiga hakkab, lülitan sisse juba klassikaraadio ja sealt siis ees, alati kuulan siis seda nii-öelda eelmängu. Ma ka see on sõnulseletamatu, ma ei oskagi öelda, et mida ma sealt saan. Ma saan sealt mingi rahu, ma saan sealt mingisuguse, noh, niisuguse seda ei ole võimalik seletada, võib-olla keegi saab sellest aru kuidagimoodi, kes sealsamas, kui mina. Saates said sõna klassikaraadio kuulajad Maire kolli, Katrin Kasesalu ja Gennadi Vihman ning soovi klassikatoimetajad Tiina kuningas, Kersti Inno ja Pille Olde. Saate pani kokku Anne Brommik, Monteeris Katrin maadik. Miks ma kuulan klassikalist muusikat lihtsalt, see on kõige ilusam minu jaoks.