Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Eelmisel sajandil revolutsioone ja sõdu põhjustanud vaidlus käis paljuski inimkapitali omandi ning kasutusõiguse ümber. Tänaseks on jõutud äratundmisele, et tegemist on tööandjale ja töövõtjale ühise väärtusega millest peavad mõlemad hoolt kandma. Samal ajal teada, et inimkapitalist väärtuse ammutamise vahendiks on töö. Kuna elu muutub kallimaks, peab tegema ka rohkem tööd ja kuna kurnav töö suurendab tervishoiukulutusi, muutub elu veelgi kallimaks ning töövõimelise kapitali hooldamise kulude kasv sunnibki veelgi rohkem tööd tegema. See on siis omapärased tagasisideefektiga, mida paljud teavad seoses näiteks mikrofoni asetamisega valju hääldaja lähedale. Mikrofoni püütud suvaline krõbin jõuab võimendi kaudu suurendatuna palju hääldajasse mille siis mikrofon kinni püüa. Pesu nab võimendi kaudu uuesti valjuhääldisse, et see üha valjemalt mikrofoni karjuks ja nii edasi. Paljenet kriiskamine katkeb, kui keegi sekkub või siis palju heldaja katki läheb. Inimnäite juurde tagasi tulles oleks tore ju, kui saab katki minemist vältida. Aga kes peaks hulluvasse tööprotsessi sekkuma? Järsku sobib selleks mõni teadlane, õigemini peaks piisama isegi teadlase hoiatusest. Sörk Harricuuper on teadlane, kes uurib organisatsioonipsühholoogiat Lancasteri Ülikoolis. Ta on nõustanud ühinenud kuningriigi valitsust töötervishoiu teemadel. Loordi tiitliga, professori värskemaks tähelepanekuks on kuninganna alamate seas pidurdamatult levitava töötada lisaks tööpäevale veel õhtul, nädalavahetusel ja puhkuse ajal. Juhul kui see aitaks neil sissetulekuid suurendada. Peaksid nüüd probleemist eemal hoidma ja laskma kõigil elada. Vaba inimese elu õnnetuseks pole aga sama trendi ajal sissetulekud suurenenud, pigem on reaalne sissetulek aastakümnetega jäänud samaks või isegi vähenenud. Kuid sellegi hankimiseks peab nüüd tegema rohkem tööd. Väsimus ei aita mingilgi moel ju rohkem kasu luua. Küll aga kahjustab vaimset võimekust, mis viibki selleni, et inimene Ei saa isegi aru oma kehvast seisundist seotud jam, hullem häda tulenebki halvenemas tervisest, mis kasvatab tervishoiukulutusi. Siin aga pole probleem enam indiviidi jagu, kuna kasvavad tervishoiukulud muudavad elu kallimaks kogu riigis. Ja siis peavad kõik riigi alamad rohkem tööd tegema. Noh ühesõnaga teate küll, kuhu see nõiaring välja jõuab. Punkti kogu protsessile paneb OECD statistika mille järgi on britid seitsme juhtiva riigi võrdluses kõige madalama tööviljakusega. See tähendab, et täiendava töö tegemine ei vii kuhugi. Töötamise tõve pisikuteks peab professor e-kirju ning ta iseloomustab olukorda riigis kui e-kirjade kontrollimise. Epideemiat sörk pakkus Briti psühholoogide ühingu konverentsil lahendusena rünnata e-kirju võimaldavaid mehhanisme. Mõni aeg varem. Kust ta näiteks, et tööandjad võiks isegi tööpäeva sees e-kirjade serverid välja lülitada, kuna kirjadega tegelemine langetab tõest jõudlust helisab töös oleva protsessi kõrvale uusi hoogtöid. Hiljem Pakosta konstruktiivsema lahendusena varustada arvutid tarkvaraga, mis hoiataks töötajat pärast näiteks 20. e-kirjaga tegelemist, et olettena raisata. Juba kirjadega tegelemisele näiteks nii mitu minutit või tundi. Samuti pakkus ta välja idee, et tööandjad keelaksid inimestel majasiseste e-kirjade saatmise. Ning selle asemel otsiksid inimestega vahetut kontakti või räägiksid nendega telefoni teel. Küsimus poleksin. Niivõrd iga kirja sisu kandmises vestluse vormi kuivõrd kogu sündmusest loobumine sest füüsiline. Takt on kallis ja see aitaks näidata, kuivõrd väheväärtuslik oli kiusatuseks olnud kirjas, peitub info. Lihtsamalt siis ümberöelduna suurendavad e-kirjad koormust. Kuna see on juba niigi kõrgem, oleks rumal. Seda suurendades samal ajal töövõimet langetada. E-kirjade saabumise kontrollimine ei ole kasulik. Otse vastupidi, see on kahjulik ära siis tee seda iga natukese aja tagant ja ära tee seda pärast tööd, sest see on aeg, mille nimestki selgub, et siis on tööaeg läbi.