Eelmise nädala laupäeval ilmus Eesti uudisteportaalidesse teade, et Kanada valitsus on viimastel kuudel tõsiselt kaalunud võimalust Ukraina konflikti mingil moel sekkuda ja nüüd on Kanada otsustanud saata oma väed Ukrainasse, kuid toonitades, et sõdurid ei lähe Ukrainasse sõdima. Et sellest kõigest lähemalt kuulda. Me oleme helistanud Torontos elavale eestlannale Lea Greeninile. Tere päevast. Tere. Öelge palun, milliseid arvamusi see otsus on Kanada ühiskonnas tekitanud? Noh, siin on tekkinud väga vastakaid arvamusi, kohe tuleb öelda ka seda, et Kanadas elab ju tegelikult päris palju Ukraina immigrante või ukrainlaste järeltulijaid noh, laias laastus peaaegu sama palju kui Eestis on elanikkonda, et 1,2 miljonit kuskil ja, ja siin on ukraina kogukond olnud alati väga tugev ja eks nad ole mõjutanud ka siin avalikku arvamust päris kõvasti ja on ju Ukrainale Kanada juba abi osutanud ka eelnevatel kuudel, nii et kokku arvatakse, et kuskil 590 miljonit dollarit on läinud siis Kanadast, Ukrainasse, majandusabina ja otseselt sellist sõjalist abi, noh varem ei ole muidugi osutatud. 590 miljonit Kanada dollarit. No seda nad arvavad, et, et see võiks olla kokku selle abisumma, mis on osutatud, nagu see ei ole otseselt tagastamatu abi, vaid siin on ka laenud ja majanduslik abi ja kõik, mis siis kanada on abistanud Ukrainat. Aga praegu jah, on siis jutt sellest, et konkreetsed inimesed umbes 200 sõdurit siis sõidavad Ukrainasse ja Ukraina saad siis paiknevad Poola piiri ääres, nii et tegelikult sõja koldele isegi mitte lähedale ei satu. Nüüd üle 1300 kilomeetri on siis sealt vea koldeni ja nad ei osuta siis otsest sõjalist abi Ukrainale, vaid nad tegelevad rohkem nagu õpetamise ja kooli tamisega, seal on siis meedikud, Rimineerijad ja sõjaväepolitsei, koolitajad lähevad sinna ja samuti siis ka õhuvägede õudusinstruktorid ja logistilised koolitajad. Ja seda on siis gaasin Kanada valitsus pidevalt toonitanud elanikkonnale ja pressiteadetes, igal pool on kõlama jäänud see, et need mehed ei satu sõjakoldes praktiliselt kaduvväike võimalus seal surma saada. Aga noh, selle taustaks siis võib-olla seda ka, et hiljuti siin üks kanada sõduri ju suri Põhja-Iraagis ja seal olevat olnud ka samasugune treening, et sõjakoldest eemal, aga näete, ikka juhtus ja seetõttu siis on arusaadav ka Kanada elanike mure. Sellepärast, et kas need on seal ikka siis turvaliselt sõjast eemal? No te ütlesite ka, et see oli paar päeva tagasi juba need siin on kohe siis järgnenud ka mitmesugused sammud, näiteks siin Vene saatkond Ottawas tegi kohe ametliku noodi ja nagu suisa noh, niimoodi verbaalselt ähvardas, et läheb asi hullemaks ja konflikt suureneb. Ja tegi Kanadale siis etteheiteid selle sammu pärast sellele muidugi siis vastas Kanada pool kohe ka, et, et tegelikult on Venemaa ise selles konfliktis süüdi. Aga siin on näiteks ka parlament avaldanud rahulolematus selle otsuse vastu, sest valitsus tegi otsuse ilma parlamendiga konsulteerimata. Ja oleks olnud sobilik siis see, et seda oleks ka eelnevalt parlamendis arutatud. Ja muidugi siis on nurisetud kaart selle raha üle, sest nüüd on see emissioon määratud kestma kaks aastat ja selle kogukulu oleks siis jälle kanna Ada riigile kuskil 32 miljonit dollarit. Kas see sõjaline abi ja selles suhtes on siis ka tehtud palju kriitikat, kas meil on ikka mõtet nii palju raha sinna sinna konfliktitsooni siis kallata? Mind huvitaks veel, et kas Kanada sõdurid saavad relvastuse kaasa kasvõi enesekaitseks näiteks? Ja vot sellest ei olegi nüüd juttu olnud, aga ma kujutan ette, et kuna see baas, kuhu nad lähevad, kuigi NATOga ei ole sellel abilepite mingit pistmist USA-ga koostöös küll toimub, aga see ei ole siis NATO egiidi all ja ma kujutan ette, et neil on seal üsna turvaline, Poola piir pidi olema sealt kohe silmaga näha praktiliselt. Ja kuna nad on koolitajad, siis ma ei, ma ei oska sellele küsimusele vastata, aga seda tõesti nüüd ei ole siin kuskil pressis ka kajastatud. Aga nüüd mulle tuli veel üks asi meelde. Paar päeva tagasi siin jalutasin linna peal ja kesklinnas peatänaval oli lauake laua peal igasugused prosseerikased ja, ja koguti allkirju ja seal oli siis suur siit väljas, et teatage ukraina fašistide toetamine riiklikul tasandil või midagi sellist, et näete, jälle selline Putini retoorika vaatab meile vastasid ka, et ka vene kogukond on siin suur muidugi. Aga põhimõtteliselt niisuguste Kanada oma erakondade vahelist sõnasõda, see otsus saata Kanada sõdurid Ukrainasse koolitama omavahelist sõnasõda see ei ole tekitanud. No seal parlamendis on nüüd olnud natuke nurinat, jah, ja eks sealt võib ka näha seda võib-olla mingid teatud vastuolusid, aga üldiselt ma pean ütlema, et Kanada ühiskond on olnud selle Ukraina konflikti suhtes väga kaastundlik, väga mõistev. Ja ma siin eile proovisin rääkida paari kanadalase ka, et mida nemad siis sellest arvavad ka ja nad kõik olid selle poolt, et jah, et me peame neid aitama, tuleb aidata Ukraina riiki riiklikul tasemel. Aga üks nendest ütles isegi seda, et kuulge, kas te siis mõtlete, et need, see riideabi ja see koolitus ja kõik, et kas see on siis piisab, et, et tegelikult peaks Kanada saatma ikkagi Ukrainasse presidendivägedele relvi. Ja vot see on jälle selline asi, et see asi on kogu aeg nagu lahtine olnud, et kas me ikka peaksime neile ka sõjalist otsest relvaabi saatma. Aga siiamaani pole seda tehtud. Aga Kanada valitsus ei ole ka öelnud, et nad seda kunagi ei tee, nii et see on muidugi üks võimalus. Ja jällegi noh, mina saan aru sellest ja ka paljud teised saavad sellest niimoodi aru siin Kanadas, et praegune abi on, ongi rohkem võib-olla see, et näidata Putinile Ukraina ei ole üksi, et Ameerika ja Kanada ja kõik teised lääneriigid ka mõjukad ja rikkad lääneriigid on tegelikult Ukraina poolt ja aitavad Ukrainat. Ja võib-olla nad kujutavad ette, et sellest sõnumist peaks olema küllalt selleks, et see konflikt seal kunagi laheneb. Ennist nimetasin ka, et siin on palju ukrainlasi ja ukrainlaste järeltulijaid ja käisin hiljuti silmaarsti juures ja silmaarst kena noor ukrainlanna. Ja temaga rääkisime ka jälle Ukraina konfliktist ja tema ütles, et tema perekonnas on, on see konflikt ka suisa nagu perekondlikule tasemele laskunud, et isa on tal siis presidendi poolt ja Euroopaga suurema koostöö poolt, ema on seevastu selline venemeelne. Ja et, et ka sellised asjad võivad juhtuda, aga tegelikult ukrainlaste jaoks, siis kellel on veel sugulased Ukrainas? Noh, siin on ju väga palju neid perekondi, kes juba tsaariajal tulid Ukrainast siia ja nendel võib-olla enam otseseid lähedasi sugulasi Ukrainas ei ole. Aga need, kellel on need sugulased Ukrainas, nemad muidugi mõtlevad siis rohkem ikka selle peale, et, et seal sõda ikka lõpeks ja et keegi surma ei saaks. Nende lähedased inimesed ikka ilusasti ellu jääks ja kõik paremuse poole läheks. Sellised arvamused on siis siin ühiskonnas. Täname selle väga emotsionaalse pildi ja kirjelduse eest. Torontos elav eestlanna Lea Kreinid.