Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust, mina olin Siberis sündinud, muud sünnimaa on seal, aga Isamaa leiab, et ta mulle eesti muki, eesti lugu. Tere. Eesti loo 10. hooajal rääkinud neist eestlastest, kes on Eestist välja rännanud vabatahtsi või sunniviisil kaks saadet pühendama me neile, kes on hoopis siia Eestisse tulnud elama kas vabatahtlikult või sunniviisil, saame teada. Jutt on vanausulistest, kes on siin Eestis meie keskel elanud juba mitusada aastat. Vanausuliste liikumise põhjustest Venemaal ja nende tulekust Eestisse, räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina külmoja. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kes on vanausulised ja kuidas ja millal nad Eestisse sattusid? Vanausulised on need inimesed, kes nagu juba sellest nimetusest nähtub pooldasid mingit vanemat usku. Asi on selles, et see on pikk lugu muidugi ja see läheb siis oma juurtega vähemalt seitsmeteistkümnendasse sajandisse või isegi natuke vähem. Aga kui kirikureforme hakati kavandama. Aga tegelikult noh, me võime rääkida sellest, et 1652 suri Vene patriarh Jossif, sel ajal oli siis tsaariks Aleksei Mihhailov vitš. Huvitav, et ainult teda nimetataksegi isa nimega tavaliselt rifi, kes, mis on siis väga ja ja vaikne. Aga samas just tema põhjustas kogu selle kirikulõhe. Ja selle aja kirikukorralduse järgi oleks pidanud saama uueks patriarhiks Vene patriarhiks Aleksei Mihhailova pihiza Stefan Kunifatjov. Aga, ja tema ei soovi saada patriarhiks, on niisugune ka väga hea, vaikne ja siis määrab tsaar patriarhiks Novgorodi peapiiskopi Nikoni kes oli väga võimuahne. Samas muidugi tark mees. Tema ilmalik nimi oli Nikita Miinov. Ja selleks ajaks oli ta juba Novgorodis ühe ülestõusu alla surunud ja, ja oli üldse niisugune üsnagi järsu iseloomuga inimene. Aleksei Mihhailov ich nagu iga tsaar muidugi tahtis oma võimu kindlustada, tahtis oma valdusi laiendada, kab Siberi vallutamine sel ajal ja ja paaril on muidugi väga oluline, et et tema võimu kui toetaks ka kirikuvihma. Ja seetõttu hakkab Nikon tegutsema. Tal on soov viia läbi muudatused kiriklikus kikkides, protseduuridest algustes ja väga paljudes asjades veel ka kiriku raamatutes, sest selleks ajaks selgub, et õigeusk, mis oli nagu Kreekast pärit oli levinud ka niisugune doktriin, et Moskva, kolmas Rooma, esimene Rooma oli teada, kus siis pitsa prints võttis selle üle. Aga kõik need Konstantinoopol ja Rooma võim on kadunud, järelikult peab Moskva olema see kolmas Rooma. Et just Moskva on see õige õigeusu kants. Ja hakatakse vaatama ja uurima, kuidas need kirikuraamatuid kirikuna raamatuid ühtlustada. Sest selleks ajaks oli ka selge, et igal pool Venemaal kohalikud preestrid, mis nad olid, mõni neist ei osanud lugedagi mitte. Nad olid lihtsalt suguse suulise traditsiooni jälgijad. Ja kogu see jumalateenistus on täiesti, ei ole enam ühtne, igal pool on omad avad. Kui hakati vaatama neid igasuguseid kirikuraamatuid, alates piiblist ja kõiki teisi teenistust reguleerivaid raamatuid siis selgus, et ka seal on väga palju vigu. Tõesti, need olid enamasti ikkagi sellel ajal käsikirjalised, olgugi et oli juba trükikunst olemas ka Venemaal. Ja siis seal on ikka väga palju vigu, sest iga ümberkirjutaja lisas oma vigu, ega need tõlked olid ka, kuidas nad olid, mitte eriti täpsed. Ja et väga raske on üldse kindlaks teha, millest lähtuda. Ja näiteks selgus ka see, et Moskva, kus selleks ajaks algatati kirikureform et ega Alsed kirikutegelased ei oska seda kreeka keelt nii hästi, et saaks nüüd lähtuda vana nendest kreekakeelsetest raamatutest. Ja selleks, et siis kuidas nagu ikka seda situatsiooni muuta tulisson sisse viia mingisugused muudatused ja selleks, et ühendada seda õigeusu kirikut teiste kirikutega ja nii nii läänepoolsemat kui ka kui ka siis lõunapoolsemat küdikutega tuleks ühtlustada kõiki riitusi ja et ka lähtuda saaks ühtsetest raamatutest. Ja just see on siis võimalik, kui natuke midagi universaalsemaks teha. Sealhulgas ka näiteks kirikuarhitektuurireformide vajadus oli ilmselge ja Nikon, kes oli, nagu ma mainisin, tõesti võimukas ja võimuahne, võimekas ja võimuahne inimene ei nõustunud ka kohe veel saadav patriarhiks, vaid ta kauples nii kaua, kuni ta sai siis niisuguse loa, et tari võim ei sekku tema reformidesse. Ja kui ta oli selles loovutanud, siis ta hakkas patriarhiks ja püüdis siis oma reforme läbi viia. Ja need algasid siis noh, nende nende kirikuraamatute parandamisest 1653 juba teavitati vaimulikkonda, et teatud muudatused tulevad, 55 ilmus see esimene parandatud trükk, aga peab arvesse võtma seda, et sel ajal igasugune kirikuriitus, igasugune sümbol oli väga oluline. Ja kui usklik inimene või ka keegi preester sai teada, et midagi muudetakse siis oli see ja mis, mis täiesti usust lahkulöömine litse nikun pakkus, siis noh, näiteks niisuguseid asju muuta, et et selle bütsantslikud kahe sõrmega ristimärgi tegemise asemel teha kolme sõrmega risti. Selle peale öeldi kohe, et see, mis kolmainsuse ristilöömine, sest see kolm sõrme sümboliseerisid kolmainsust. Esiteks niisugune teine asi, mida, mida siis veel taheti teha, et õigeusu kirikus on praegu niisugused ristikäigud ümber kiriku ja need toimusid siis enne päikese liikumise suunas. Nüüd siis nõuti, et noh, kui kirikust hiljuti, siis nii nagu päike liigub. Aga nüüd siis nõuti, et vastassuunas tuleb neid korraldada. Et need, need toimusid näiteks ristimisel laulatamise ajal pühakoja õnnistamise, noh, teada praegu ka, kui minna lihavõtteööl siis õigeusu kirikusse, siis võib ka näha seda. Niisiis hakati käima vastupäeva noh, niisugused asjad nagu näiteks Kahekordse halleluuja asemel hakati siis püha kolmainsuse auks laulma halleluuja kolm korda. Tati Jeesuse nime, kirjutamisviisi ja vot see oli juba ikka päris hull, sest ikka kui on püha raamatus midagi kirjutatud, siis see peabki niiviisi olema vene keeles siis oli Isouss oli ühe iga alguses ja nüüd siis pakuti, tuleb kahelkeeritud, jäeti ära paani kummardamine. Praegu on see ka ikka veel vanausuliste kirikus täiesti samas. Ja kõik need reformid tekitasid muidugi õigeusklike hulgas protesti. Keegi läks nendega kaasa, aga ikkagi niisugustest traditsioonidest ja rituaalidest loobumine võrdususkliku inimesele ikka täiesti usust lahti löömisega või lahtiütlemisega. Kõiki neid tänupühakirja tekste austati ja, ja seal oli ka kirjas setule risti lüüa kahe sõrmega sõna Jeesus tuleb kirjutada nii nagu ikaga anapäraselt kirjutati. Selge see, et kõik need asjad tuli ikkagi siis kuidagi kiriklikult kindlustada mingisugustes, seadustega. Ja siis 1000 666. aastavahetusel 66. 67. aasta kirikukogu kinnitas kõik need reformid ja Vanausulised kuulutati ketseriteks lihtsalt lindpriiks pandi vande alla ja hakati neid represseerimana, tegelikult repressioonid algasid juba varem isegi aga, aga pärast seda siis eriti ja seetõttu on ka kolm kuut, on vanausulistele täiesti niisugune väga halb number ja ka siiani. Mis endalasseerimine siis tähendas, mis nendega siis tehti? Nendega tehti ikka ikka päris palju halba, nad küüditati, nad saadeti kuskile asumisele. Preestrid saadeti õigeusu või noh, selle Nikoni ju reformijärgse kiriku kloostrites ja seal püüti neid siis kuidagiviisi ümber kasvatada, mis muidugi reeglina ei õnnestunud. Peale selle keelati kõik need vanade kommete järgi usuriituste läbiviimine ja kui tabati, siis siis oli asi väga halb, võidi näiteks kinni võtta, parem käsi ära raiuda, keel välja lõigata, sest need olid just kõik niisugused asjad, mida nii keelt kui kui kätte ja ürituste läbiviimiseks. Väga tihti juhtus ka nii, et inimesed, kes olid palvuseks kogunenud, kui nad nägid, et need valitsusväed ümbritsesid juba ja olid nad muud väljapääsu ei olnud, siis nad panid ka sisenenud põlema, mõnikord süütasid need on nüüd väed siis inimesi sealsamas. Et need olid ikka väga hullud piinamised. Mõistagi pärast seda hakati põgenema Venemaalt, aga enne veel miks see kõik nii kaua kauakestvas kestis, peab ütlema seda, et asi läks järjest hullemaks, sest näiteks tseerina Sophia klaasis nimetatakse vanausulisi Raskolmikutest, sest sellest kirikureformist kasvas välja tegelikult kirikulõhe muidugi ja selles süüdistati neid vanausulisi nimetati Raskonnikuteks ehk kiriku lõhestajateks. Alles Katariina teisel ajal, noh umbes 100 100 aasta pärast alles siis võeti see nimi, neilt, ei ole kohustuslik seda nime kasutada. Nõustun vene keeles, on kaks sõna ise, vanausulised eelistavad end nimetada vanausulistest ärevieri ja ametlik nimetus on pigem seda, ära muretse mis on nagu vana riituslased või vana kombeusulised, aga vanausulised ise ütlevad, et see pole lihtsalt nüüd niisugune välisriitus, vaid see on ikkagi usk, mis on vana kombeusku. Peeter esimene oli ka muidugi kogu kogu selle vanausuliste vastu ja tema kehtestas, ta kehtestas igasuguseid makse, aga üks nendest maksudest oli habememaks ja, ja see puudutas vanausuliste eelkõige, sest habet vanuselised ei ajanud ja nii nagu ta kasvasid ja pidi olema. Aga noh, see ei olnud ainuke maks, nii et tegelikult nad pidid maksma oma makse kahekordselt. Ja seetõttu siis on Peeter, esimene ka nende seas niisugune üsna üsna negatiivne tegelane. Siis neid saadeti välja kodukohtadest ja nad põgenesid ise kodukohtadest ka, kuhu me teame, et nad tulid Eestisse, aga kuhu veel siis vanausulised? Põgenesid, või kuhu neid saadeti? Saadeti neid enamasti Siberis või kuskile põhjaaladele, aga põgenema hakkasid nad üldse Venemaalt välja. Miks nad Eestisse tulid, see oli ju rootsi aeg. Tegelikult Rootsi riik, 18. sajandi algus enamasti? No võib-olla nad hakkasid juba varem põgenema, aga noh, niisugused täpsemad andmed sellest on tõesti puudutavad 18. sajandi algust. Teine koht oli Leedu, kus oli riik, siis nad põgenesid tonnile, mis ei olnud ka veel päris vene sel ajal. Ukraina on tonni kasakad, Need on enamasti ka vanausulised. Ja põgeneti tõesti, mitte ainult ei saadetud välja kuskile põhjaaladele, vaid nad põgenesid ka Siberisse ja kaugemale, noh hiljem jõudsid Altaisse ka seal on neid. Ja lekkida hilisemast ajaloost. Siis, kui sinnani jõudis nõukogude võim, siis nad hakkasid põgenema türki tonnist, eks ole, või siis Hiinasse Altaist Siberist. Kui Hiinas jõudis maa otsetung sinna, siis põgenesid nad sealt Ladina-Ameerikasse, kus on neid ka praegu. Aga kui nüüd Eesti vanausuliste juurde tulla, siis, kui nad tulid, põgenesid siia Rootsi, siis üsna pea sai selgeks, et nad on sattunud vihma käest räästa alla, ilmselt aga, aga tuleme päris alguse juurde, et kui palju neid siis tuli ja kas tulid ainult põgenikud või, või siis juba vene tsaaririigi ajal saadeti ka siia välja. On teada ajaloost, et tegelikult siin venelasi juba Uly noh, mitte just palju ilmselt käisid siin mingid kalamehed, sellest on täiesti ametlikke teateid. Sergei Sakkov, professori Sakkov on väitnud, et tegelikult juba 1000 aastat tagasi oli siin venelasi, noh ilmselt muidugi sellest on ju kaaned, tänavad nii Tallinnas kui Tartus ja ju seal ikka oli mingisugune asundus raske öelda, mingisugused härrased olid ja kui nad olid enne kirikulõhet, ega neil muud võimalust ei olnud, nad olidki need vanausulised. Aga räägime nüüd vanausulistest dissidentide, noh need on ju esimesed Vene dissidendid tegelikult. Siis need muidugi põgenesid siia esialgu ja siis tõesti Rootsi riigi territooriumile ja sellest on siis teada, et esialgne, esimene asundus oli kuskil seal Ida-Virumaal Narva lähedal. Ja sinna nad pidama ei jäänud, ju siis oli seal midagi, mis, mis ei lasknud neil seal olla. Teine asundus oli Räpina lähistel, kus oli siis nõndanimetatud Räpinas keet Räpinas keet. Selle preestriks oli siis Võhandu Võhandu jõe ääres Räpina mõisa maadel 18. sajandi algul, Konstantin, Fjodor Iguumen. Ja tema läks üle õigeusku, tähendab selles uude õigeusku. Ja ilmselt Ta kaebas, et, et seal, Räpina skeedis on vanausulisi ja, ja nad varjavad mingisugust desertööri, see oli täiesti valekaebus. Ja õnneks said vanausulised või selles keedi elanikud sellest kaebusest teada. Nad jõudsid põgeneda enne kui sinna valitsusväed saadeti. Et noh, võib-olla mõned muidugi sattusid ka nende kätte, aga suurem osa siiski põgenes. Ja ilmselt nad siis põgenesidki Peipsi veerele. Sealt aga täpselt ei tea. Raske on öelda neid, täpseid andmeid sellest ajast ei ole, kui palju neid üldse oli? Noh, ilmselt see skeem ei olnud kuigi suur. Võib oletada, et mingisugused paarkümmend inimest võis seal olla, aga võib olla ma eksin, mul ei ole neid andmeid, ausalt öeldes, see on spekulatsioon. Aga noh, väga palju neid ikka ei olnud, samas kui nad juba nagu siin oma kanda kinnitasid, siis hakkasid ka teised siia tulema sees, et kui nad elasid siin Peipsi veerel, eks ole, seal on niisugune muld, ta ei ole eriti viljakas muld, eestlased tahtsid ikkagi maad harida ja vilja kasvatada, vanausulised hakkasid tegelema siis hoopis kalapüügiga ehitustöödel käimisega mehed, naised siis köögiviljakasvatusega selleks ikka maad jätkus seal, kuigi neil Nad olid, muidugi olid ka. Ja samas eestlased, kes selleks ajaks juba olid luteri usku ja reformatsioon oli juba toimunud. Katoliku kiriku, see oli luteri kiriku olemas. Ei huvitanud eestlasi need õige usud tekkinud lõhedega, kes nad on, peaasi oli lihtsalt inimeste omavaheline hea läbikäimine. Ja, ja see siis tekkis. Ja vanausulised, kas neid ei, nii hullusti siin taga ei kiusatud, kuigi on teada, et Nikolai, esimene oli niisugune keiser, sel ajal oli juba eesti mõistagi vene impeeriumi sees. Nikolai esimene kiusas ikka päris kõvasti vanausulisi, et tema realjust viidi õieti natuke enne 1820 oli tehtud niisugune rahvaloendus omapärane just vanausuliste loendus Eestist. Ja sel ajal keelati palve ehitamine. Kui me vaatame üldse neid palvemajas maju, nad ei nimeta seda kirikuks sest neil oli keelatud kirikuks nimeta, mida nad nimetavad ka vene keeles, seda maljennaja praegu onu murdes Marjenda, muidu peaks siis kirjakeeles Lenna ja olema. Ja palvela või palvemaja, ükskõik kuidas me seda eesti keeles nimetame. Ta sarnaneb tava Majaka, sest neil ei olnud lubatud esitada neid kukleid, mis on tavaliselt õigeusu kirikutele omased. Neil ei lubatud isegi risti kasutada sellel palvel sees küll, aga mitte väljas. Ja siis ongi lihtsalt palvela keelatigi palvemajade ehitamine. Väga paljud olemasolevad suled jäi ainult üks kükitele. Väga paljud preestrid suunati õigeusu kloostrites, saadeti välja. Aga samas nad ikkagi ei, ei võtnud seda uut usku omaks. Ja siis umbes 1800 neljakümnendatel aastatel hakati ühisusku juurutama. Vot see on üks Karu võimegi nüüd võib-olla tõesti nendest harudest rääkida. Sest mõistagi, kui vanausulised, kas nad ise põgenesid või neid saadeti kuskile välja, siis nad nad ei olnud omavahel seotud. Ena. Kui, kui ühed olid seal kuskil Venemaa põhjaosas, teised tonnil või siin Baltikumis, siis neil hakkasid tekkima ka oma rühmitused ja võib rääkida niisugust kolmest suuremast lahust. Preestritud Vanausulised ehk vene keeles Pespapuftzi siis on preestriga vanausulised ja ühisusel usulised või ainuusulised preestritud. Selge see, et osa vanausulisi keeldus uues kirikus pühitsetud vaimulike vastu võtmast. Nad ei külvanud neile, sest see oli uus usk. Ja vanausulisi preestreid enam juurde ei tekkinud, sest ega preester ei ole niisama isehakanud, teda tuleb ikkagi pühitseda sellesse, kui võime väljenduda ametisse või kuidas me seda ütleme. Ja seetõttu siis osa vanausulise otsustas, et lihtsalt neil ei olegi preestreid, vaid nad inimene, kes oskab seda pühakirjaluga lugeda, mis on kirjutatud vana kiriku vene keeles, see ei ole eriti kergem muidugi teab, kuidas üldse seda kirikuteenistust läbi viia see nõndanimetatud Downik või õpetaja, kes seda teeb. Ja niiviisi tekkiski siis niisugune hierarhia Vespapofftze preestrit. Selle juhtivaks keskuseks oli Karjalas võikovsk ja seal elasid vennad Andrei Semjon tennisehuvid. Nemad toimetasid katekismuse 18. sajandil pomorski vastus, et nupumorje on Venemaa põhjaosa valge mere ääres. Nikolai esimesel ajal kohv jällegi laastati täiesti halastamatult. Aga noh, ikkagi ikkagi need Pesbopuftze või need preestritud, kes nimetasid end pomorce ka veel selle pomorje järgi. Nad säilisid seal mingil määral. Nende seas tekkis veel üks radikaalsem sugune usulahk. Et osa neist otsustas, et viimnepäev on tulemas enam ei ole mõtet üldse kiriklikult abielu laulatada, et laulatus ei ole enam üldse mingi sakramente. Ja, ja tekkis niisugune seitsmeteistkümnenda sajandi lõpus juba abi elutute ehk Vedoziirlaste usu karu eestvedaja tossi nime järgi seodossi Vassiljev. Ja vot niisugused need pedosseevlased jabumorce ongi just ka Eestis olevat vanausulised. Kui nüüd rääkida nendest preestriga või, või Aini ainuusulistest veel siis ütleme seda, et preestriga vanausulised on niisugused, et preestreid tunnistati neid, kes olid küll selles õiges uues usus aga nad tulid sealt uuesti vana usku tagasi. Ja vaat need preestrid nad siis tunnistasid ja vot tekkiski siis niisugune vaimulik hierarhia. Täienes nagu nende õigeusu preestritega, kes siis oli tagasi tulnud ja see liikumine toimus siis ka seitsmeteistkümnendal bändi lõpul. Kerschenietsustaga tuubi, Vetka niisugused alad. Ja hiljem juba 19. sajandil 1846 sai vana Osuliseks Bosnia metropoliit Ambroosius ja tekkis niisugune bioloogreinitska hierarhia ja tänapäeval ongi niisugune üks levinumaid usuharusid, Eestis neid ei ole, aga Venemaal ongi grenitskaja seal klassi ja noh, ka Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, osaliselt. Ja ja tekkis niisugune õigeusu mina kombeliste kirik ja vene Vaino õigeusu kiriku ja lõpuks siis ka nendest ühisusulistest või ainuusulistest, nagu nad nimetavad end. Et 19. sajandil jällegi oli osa vanausulisi nõus alluma vene sinodile vene, sellele uue õigeusu kirikule. Ja seetõttu said nad nagu vene õigeusu kiriku liikmeks. Mis neid siis eristab teistest? See, et ühisusulises on natuke sarnane Lääneühendustega vanad kiriku kombed, säilisid, see võis kasutada neid vanu kirikuraamatuid. Aga nad on preestriga, nad alluvad valitsevale kirikule ja üks asi veel, et Nad vot õigeusu kirikus on kombeks alustada kiriku palvust oli muidugi nagu valitsejate auks tsaari palvus tsaari eest nagu tema tervis, tema eduka valitsemisest ja nii edasi. Ja muidugi selles uue õigeusu kirikus on see olemas, aga vanausulised mõistagi keeldusid sellest. Ja vaat see ühisvõi või ainuusu kirik ka on nõus seda pidama. Et nad alluvad ka sele sinodile, patriarhile ja Eestis Mustvees, on ka see ainuainuusuliste kirik must või on üldse kuulus selle poolest, et selles pisikeses linnas on vähemalt neli või viis kirikut. Et üks neist on see ainuusuliste kirik, vanausuliste ainuusuliste, vene uus õigeusu ja luteri neli kirikut. Nii palju siis nendest usulahkudes, Eestis on siis vanausulistest Spedossejevlased Pumoorid, pomorid natuke hästi pisikesed ainuusulised, aga nemad on kõik see Peipsiääre vanausulised. Tähendab, ainuusulised on Peipsiääre vanausulised, kuigi seal võib käia ka mujalt, ma ei tea täpselt seda sellest kogudusest teadma. Vähe. Peale selle on Eestis siis praegu 11 vanausuliste kogudust pluss see ainuusuliste. Kaks neist on linnades on üks Tallinnas, üks on Tartus. Kõik teised on tõesti Peipsi veerel. Piirissaar rõnga tegelikult Peipsiveere. Mingil ajahetkel saadeti vanausulisi Venemaalt välja ka Paldiskisse. Sellest on tõesti räägitud ja noh, vähemalt ei ole seal niiviisi tekkinud lauset palvelaid. Kuidas käis vanausuliste käsi siis, kui Eesti iseseisvus? Võib-olla natuke varasemast peaks rääkima veel, et neid, nagu ma juba rääkisin, kiusati neid, alustati seda tagakiusamist juba seitsmeteistkümnendal sajandil. Natuke leebemaks läks asi 1905. aastal. Kui siis tunnistati, et vana usuusk on ikkagi. Võib seda noh, et vanausulised ei ole enam päris kirikuga on tal kuigi päris tegelikult isegi nii olnud, aga 1905 oli Nikolai teise manifest vastu võetud usuvabadusest ja vanausuliste lubati edasi oma oma kirikuid ehitada. No tegelikult natuke varem juba algas. 19. sajandi lõpupoole. Noh, tegelikult kolmanda ajal, et formaalselt nagu oli lubatud juba juba risti kasutada ka kiriku välisseinal või noh, kirikusümboolikat ka juba palvel on tegelikult seda päris teha pannud, aga siiski oli natuke nagu leebem juba kogu see värk. Ja 1905 oli see manifest usuvabadusest. Ja siis nad enam jälitatud neid, sest vahepeal oli veel ka nii, et kuna neil kiriklikku laulatust ei olnud, siis kõik need abielud ei olnud seaduslikud. Lapsed ei saanud pärida kogu võrandustes, aga seal oli tõesti ikka väga keeruline see olukord. Pärast 1900 viiendat aastat läks asi natuke leebemaks, aga samas alles 1900 71. aastal tuli kokku vene õigeusu kirikukogu, alles siis tunnistati kehtetuks 300 aastat hiljem need sellegi 1000 666. aasta kirikukogu otsused ja see kirikuvande alla panemine oli tühistatud. Alles siis need 300 aastat kestis. Vaatame, mis siis vahepeal tõesti toimus, kui Eesti tekkis Eesti vabariik, muidugi läks see asi palju paremaks. Et vanausulised said juba siis täiesti normaalsed riitusi läbi viia, said kuuluda täiesti normaalselt. Kirikusse toimus 14 vanausuliste sugust kongressi sisuliselt algas tõesti täiesti uus etapp. Nad said õiguse olla esindatud riigikogus ja niisuguseks esimeseks vanausuliste esindajaks riigikogus oli Pjotr paraanid. See nimi praegu täiesti tuntud Kolkja on tema järeltulijaid. 14 kongressi toimus 1928. aastal, kallastes võeti vastu Eesti, mina, usu kiriku põhikiri loodi, niisugune kesknõukogu esitati palvelaid Mustvees Tallinnas. Siiski püüdis ka Eesti vabariik kõike natuke ühtlustada ja toimus. Püüti veenda vanausulisi üle minema uuele kalendrile, sest nad järgivad ka praegu ikka seda vana stiilikalendrit. Aga see neil ei õnnestunud muidugi, kuigi meie jutustustes meie salvestatud vanausuliste jutustustes isegi mäletad, tehakse seda, et kohalikud politseinikud olid ühe Nasdovniku ühe preestri, siis isegi arestinud. Aga Vanausulised kirjutasid Konstantin Pätsile palvekirju ja, ja pärast seda enam ei püütud neid veenda, et jäina. Ja muidugi saksa okupatsiooni ajal oli raskusi. Sest väga paljud vanausuliste pühakojad said kannatada sõja käigus. 41. aasta juulis dispommist Tartu palvemaja põletati maha Piirissaare ja kükitab palvelat. Piirissaarel oli kaks palvel, et neid on seal üks jäänud. Üks põles ka sõjas Mustvee palvemaja ja muidugi millest kahju. 1944 hävis raja küla pühakoda, mis oli küllaltki värskelt ehitatud, kus oli väga suur ja väärtuslik, kõik on Ostaas. Nüüd otseselt sakslased ei kiusanud otseselt vanausulisi nende usu pärast vähemalt külmikut. Teine asi, et Piirissaarel toimus muidugi need saarekülaelanikud, kas küüditati või kästi neile ümber asuda kuskile, sest sinna ehitati lihtsalt nende majadest ehitati kaitseliin. Laste vastu, nii et noh, niisugune kaudne kiusamine jo toimus. Ja, ja küllalt keeruline oli ka situatsioon nõukogude ajal. Meie salvestustest niisuguseid jutustusi Siberisse saatmisest ei ole. Otseselt niisuguseid repressioone ei olnud, aga nii imelik kui see ka ei ole, soovi sula ajal. Ühelt poolt oli see sulapoliitiliselt, aga teiselt poolt toimus koguaegse ateismipropaganda ja, ja igasuguse usuvastane vastane propaganda oli väga levinud ja vanausulisi noh esiteks neid naerdi välja kui niukseid, hari matuid ja ajast maha jäänud inimesi. Ja peale selle nuh, kuna näiteks ülikooli oli ideoloogiline asutus, siis On teada niisugune lugu ise, oli ta vanausuline ja vanausuliste uurija, meie õppetooli lektor Tatjana murdnikova väga tuntud nimi, tema abikaasa oli vanausuliste preester Tartus. Ja ta pidi lahkuma vene keeles pedoolist ja professor Lotman võttis ta vene kirjanduse õppetooli tööle. Kus ta siis korraldas rahvaluulepraktikat viis läbi ja pidas loenguid, aga muidugi sel ajal ei saanud ta üldse väita, et ta tegeleb Osulistega, tegeles vene murretega Eestis. Aga millal siis vanausulistel elu jälle paremaks läks või kuidas muutus nende elu, kui Eesti taasiseseisvus? No kui Eesti taasiseseisvus läks muidugi asi jälle normaalseks. Et, et tegelikult juba koos Eesti taasiseseisvumisega hakkaski toimuma ka vana usud taassünd. Ja 1995 pärast niisugust pikka vaheaega jätkas oma tööd Eesti Vanausuliste Koguduste Liit. Moodustati ka vanausuliste kultuuri ja arendusühing kes tegutseb praegugi. No meie õppetööle hakkas ka juba 95. aastal uurima keelt, esialgu muidugi murdeid, aga tegelikult praegu need murded ongi säilinud enamasti ainult vanausulistel, noh natuke siiski on ka seal Ida-Virumaal neid. Ja hiljem juba tekkis ka meil koostöö vanausuliste nii selle koguduste liiduga kui ka selle kultuuriarendusühinguga. Hakkasime siis juba aktiivselt uurima 2003. Ja muidugi on väga palju teinud vanausuliste arenguks ja niukseks küll usu säilitamiseks, aga ka nende kultuuri jäädvustamiseks Pavel varunin, kes on nii selle koguduste liidu esimees ja ühtlasi ka vanausuliste selle kultuuriarendusühingu esimees kes on ise kunstnik raamatu illustreerija. Ja, ja peale selle tõesti teevad nad väga palju niisugust kultuuri jäädvustamiseks pärimuskultuuri jäädvustamiseks. Ja vanuselised ise on ka selle tegevuse tulemusega nagu hakanud rohkem oma kultuuri hindama oma kultuuri, ka püüdnud säilitada keelt, kultuuri. Ja vanausulised on siin olnud mitu sajandit juba tegelikult puurima olete saanud asuda neid alles nüüd tõsisemalt. Tegelikult uuriti neid ikka päris esimesed andmed, niisugused on juba selle eest, et ka Vladimir Popov, kes oli Tartu Ülikooli lektor mõnda aega gümnaasiumi õpetaja, hiljem natuke kallekt, uuris neid juba 20. sajandi algul laulutraditsiooni ja rahvaluulet peamiselt edasi Eesti vabariigi ajal. Professor Ariste ja professor Peeter Arumaa, õieti veel professor Peeter Arumaa ja Paul Ariste tookord veel alles algaja, anna mitte mitteprofessorina sugugi. Hakkasid koguma rahvaluulet. Ja praegu me just tegeleme ka selle arhiivi digitaliseerimise ka natuke ja uurime ka neid neid varem uuritud muidugi, et kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel toimus see uurimine, siis viiekümnendail kuuekümnendail kuni 80.-te keskpaigani toimus vene murrete uurimine siiski neid ei nimeta tatud isegi vanausuliste murreteks. Neid nimetati mitest äraid Jerski vaid seda Rošülgeski nagu põlisasukate murreteks. Aga kes need põlisasukad õlid olidki enamasti vanausulised ja vahepeal siis otsustati, et enam neid murdeid eriti tule. Ja kõik, mis oli, on kogutud. Siiski me avastasime, et ikka on ja sellega tuleb tegeleda ja ja tuleb ka seda pärimuskultuuri muidugi jäädvustada. Tallinnas. Ka rahvaluulet, kaasta olmekultuur ja see kõik on oluline. Kui nüüd rääkida sellest, missugused andmed üldse on sellest, millal nad asusid, siis siin on tõesti mitmeid-mitmeid küll spekulatsioone, küll püüdu püüdu tõestada, Ta et, et vanausulised olid siin juba väga ammu. No mõistagi need venelased, kes olid enne kirikulõhe toolid, vanausulised ega nad keegi neil ei olnudki muud võimalust olla. Aga samas nad ei olnud need dissidendid, me ei tea, kas nad läksid uude usku üle või nad jäid vana usuliseks, need, kes tulid, need olid selgelt vanausulised ja need dissidendid, kes võitlesid selle uue usu vastu. Andmed nende kohta on täpsemat tõesti 18. sajandi algusest. Noh, võib-olla see Räpinas keet 1710. Ja 1722 oli ta siis põgenesid nad sealt laiali. Vanausulistest Eestis rääkis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina külmoja. Nädala pärast on lähemalt juttu vanausuliste traditsioonidest ja kommetest pühade tähistamisest. Mis on kadunud? Missuguseid kombeid püütakse Peipsi veerel tänaselgi päeval elus hoida? Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Narva muuseumi folklooriansambel Supriadki Supriadki tähendab ühiselt õhtutundidel ketrama. Supriadki on loodud 1984. aastal. Ansambli repertuaaris on vene-eesti isuri vadja, setu ja Vene vanausuliste laulud. Me kuulame laulu, mille pealkiri on jõe tagamäel.