Tere kõikidele kuulajatele teist reedet järjest on tegija saates külas üks tubli Saaremaa mees aga seekord siis saarlaste nooremat põlvkonda esindav Heiki Hanso, kes tänavu kevadel sai kuulsaks sellega, et esitas Orissaare staadioni tamm Euroopa aasta puuks, et ta utsitas meid kõiki, et me peaksime Orissaare tamme eest ja poolt hääletama. Ja lõpuks see kõika õnnestus Heikil, nii et Orissaare sai üle Euroopa ja pooles maailmas kuulsaks. Aga Heiki Hanso on teinud ka muid hulljulgeid trikke, on sõitnud väikese mootorpaadiga Kesk-Inglismaa rannikult läbi La Manche'i väina ja Taani väinade koju Oris saarde on sõitnud tõukerattaga Vahemere äärest läbi Euroopa Saaremaale on lennanud kuuma, õhupalliga ja, ja muude huvitavate vahenditega õhus roninud köite abil teletorni tippu ja ja mis mees Heiki Hanso on, ma loodan, et me saame selle saate jooksul täpsemalt kuulda. Tere, Heigi pöördus. Heiki, sul on väga raske teie öelda, sest et sa oled niisugune avatud inimene, nii nagu ka sinu vend Hannes ja õde Hille, kellega me oleme tööasjus kokku puutunud, et te olete niisugused avatud inimesed, et teietamine ei tule kuidagi teiega välja. Räägi palun oma lapsepõlvekodust, sa kasvasid niisuguses peres, kus on kolm õde ja kolm venda. Kokku on tõepoolest nii palju, et minu lapsepõlvekodu on Orissaares kolme ja poole kilomeetri kaugusel metsa sees. See on talumaast madalast, on neid siis, kui niinimetatud lapstööjõudu kasutatud, siis ka kogu talu. Võtame selle, et kellelgi ei olnud küll mingit tunnet, et laps ei tohiks tööle rakendada, nagu ta igasuguseid skandaale siin esile tuuakse, kuidas ei tohiks bussilt riideid osta, et need on lapstööjõuabi kasutades tehtud aga väga töökas lapsepõlv on olnud väga palju füüsilist tööd, väga palju jalgsi ja jalgratastega kooli minemisi ja tagasi tulemusi. Väga palju on ka isa külgkorviga mootorratta sees kasukate sees. Kui miinus 20 on väljas, siis ka kooli saanud sõita, kui nemad olid Orissaare kooliõpetajateks Sis asunud. Väga õpetlikud mälestused oma lapsepõlvest ja ma usun, et kogu sellest nihukesest küllaltki vabast kasvatusest, aga samas ka paljude kohustustega kasvatusest on päris aktiivsed noored inimesed sirgunud, et igaüks on lastest oma nishi või oma suuna leidnud ja siis eks üks elu on selleks antud, et midagi korda saada ja oma kodukandi ja siis ka enda jaoks üles ehitada. No kui ta oli kuus last, eks nad tulid riburada pidi ja mõlemad said juba vanemaks, sel ajal, kui teised alles sündisid. Aga ma arvan, et ega ta niisuguseid rahulikke mänge koos ei mänginud nagu peitust ja keksu, et teil olid ikka kaseladvast sööst laskumised ja suusahüpped lumehange kuskilt kõrgelt mäe otsast, et olla nagu Mati Nüganeni ja kas te juba lapsepõlves püüdsite ennast kuidagi üksteisest üle trumbata, et igaüks püüdis olla natukene julgem, natukene nutikam ja olla parem kui teine. No ma arvan, et kindlasti praegu tajun ka mingit siukest võistlusmomenti, vähemalt kõige esimene läheb ikka aia taha, nii et kõik meie hulljulge ja suurte tegudega Hannese järgnesid riburada mööda proovinud ka hakkajad olla ja siis igasuguseid asju teha, et muidugi olid meil vahest ka jah, siuksed traumadega lõppevad mängud, et ikka võeti riske ja ikkepuude otsas kõrgele ja siis tõepoolest peavad paika need suusahüppamised kuskilt poolikute ehituste pealt ja loota, et küll ei mainimata, et meil oli ka suur moto hugi peres, et igasuguseid sääreväristajatega mopeedid ja asjad, et kiirus nakas nendest just kiirust sai rohkem võib-olla parandamise rõõmu, aga aga igal juhul oli jah midagi mürisevad ikkagi ka alati majapidamises ja autod Moskvitšid ja maanteemuhud ja sabarosetid, mis on lapsepõlves ikka olid siis hiljem ei saa isegi, sai kooli direktorina Volga endale, see oli siuke vägev värk ja valuks masinat. Aga jah, nende krossiratastega, mina ise tegelesin palju, et siis seal juhtus ühte teist jääd. Muhkuside kriime. Jah, ja ka hullemaid, ikka traumasid ka, mõned, et kuidas sa meheks muidu sünnid, et ikka ikka tuleb mõistus läbi valu, tavaliselt rohkem nendel aktiivsetel rublikutel. Aga teid kõiki, minu meelest iseloomustab ka niisugune maailma huvi, et kui Hannes on elanud Hiinas ja Inglismaal ja me teame ju kõik tema neid Uhhuduuri, reise, jalgadel, taga möödatiibetit ja siin ja sealpool punast merd ja siis Hille on oma kodu rajanud, saan maru Istanbuli ja ka Heidi on alles viimasel ajal jäänud niisuguseks paiksemaks Saaremaale. Sina oled hästi palju käinud mööda Euroopat ja mööda maailma, mis see on, mis teid ajab niimoodi kodust välja? Ma arvan, et eelkõige seda soosib võimalus, et meil on võimalus minna siit eemale ja vaadata. Ja ma usun, et ka minu isa ja ema olid väga rännuhimulised, aga nõukogude inimestena neil ei olnud lihtsalt peale Lõuna-Venemaa ja Venemaa avarustes väga võimalust muid kohti uurida ja kindlasti oleks ka nemad seda teinud ja kindlasti oleks veel paljud selle inimesed rändamise reisimisega siis maailmast paremini arusaamise nimel nagu tegelenud. Aga just jah, et seal on nagu võimalik ja ja kuidagi on huvitav ja ma tunnen, et ma saan elust paremini aru, kui mul on rahvaste erinevatest nagu mõtte laadidest ja hoiakutest ja siis ka tulevikusoovidest nagu parem arusaamine, aga ma arvan, et see rändamine on ka tähtis, et olla parem eestlane, et et on võrdlusmomenti. Mulle väga Eesti riik meeldib ja selleks ma peale peaaegu kaheksa aastat Inglismaal elamist ka kodumaale naasesid. Et siin on tõsiselt lahe riik ja need inimesed, kes ütlevad seal paha elada, ma arvan, nad peaksid mõtlema niimoodi, et ükskõik millisesse ühiskonda sa ei läheks, et ikkagi peab olema isehakkaja ja ise tublisti tööd tegema ja leidma alati paremaid lahendusi oma elu selliseks seadmiseks, nagu neile siis sobib. Ja siis poliitikutele ma vaidleksin vastu, kui nad kogu aeg praegu toovad esile seda, et kuidas rahvas rändab välja siis. Ma leian, et see on ilgelt lahe inimesed saavad minna väljapoole ja vaadata ja tulla neid kogemusi kunagi siin Eestis siis paremaks äraolemiseks kasutama ja võib-olla ka finantsilisi võimalusi. Siis inimesed peavad saama rändama ja vabaduse tunnet tunda ja erinevaid kogemusi elus. Mille poolest on Eesti parem kui Inglismaa, Suurbritannia? Nii Inglismaal ma arvan, et niimoodi laias jämedas koes nüüd väljendada ennast, et Inglismaa on väga heaoluriik, et kohati tundub, et on nii ülearenenud lausa vahest näib juba rumalale, et nad on oma lae saavutanud. Aga samas, kui ma Inglismaal elasin, siis mulle tundus küll vahel, et ma sain Saaremaale koju puhkama minna tihedamalt kui praegu siin Eestis Harjumaaeluga näiteks on nii, et praegu ma proovin Saaremaale siis nädala jagu tõid kokku saada, et siis ma saan sinna minna kodusaarele tööle ja see on siis võimalus, et ma saan sinna, aga Inglismaalt selles mõttes võib-olla elada tustase ja niimoodi on, kui ma saan ikkagi mitu nädalat tööd teha ja kokku hoida, siis tänu nendele odavlennuvõimalustele siis pikaks nädalalõpuks või nädalaks koju tulla, et tundus, et oli sagedamini võimalik kui praegusest Tallinnast minna, et elu on siin ikkagi jah, peab aktiivne olema ja töömahtu on. Et ära elada siin ikkagi Eestis vaja rohkem teha. Suurbritannia on väga ära reguleeritud Jah, ja isegi ülereguleeritud mulle tundub, et, et sellega on seal jah, siuksed imelikud tavad, et noh, samas ta nagu mingites valdkondades täitsa nagu kiviajas edasi, et meil on näiteks pangandus ja kindlustused ja kogu seeläbi arvutikäiv elu nii palju lihtsam, kui seal kirjutatakse tänapäevalgi veel tšekiraamatust tšekk välja, siis viisid selle panka ja siis see võtab mõned päevad aega, et kontole klaarikuse siukest õudsat bürokraatiat on seal nii palju ja see kirjade kirjutamiseks homme näiteks naabrile midagi naabri juures meeldis mitte, koputa ukse peale ja ei lähe sellest rääkima, vaid ta kirjutab sellele kirja tears mäda siis vastavalt probleemid. Et siis on kultuur, on kultuur, aga kindlasti on seal väga palju õpetlikku ja Eestile soovitaks küll vaadata seda üliarenenud riikide niisugust olukorda ja siis võta õppust veel arenguriikide olukorrast, et meil on niisugune mõnus keskmine olukord praegu, kus me saame nii ülevalt poolt kui madalamalt poolt õppida ja tähelepanekuid, et võib-olla siis oma kasuks ära kasutada. Ma kujutan ette, siin Eestis veel väga-väga kihvt elu tulemas. Räägime sellest kuue meetri pikkuses mootorpaadis sõidust Kesk-Inglismaa rannikult Saaremaal, et see on suhteliselt väike paat, sinna pidi ära mahtuma mootor, kogu proviant, sina ja sinu isa Andres kanistrid mootorikütusega. Ja, ja loomulikult ei teinud te seda reisi sellepärast, et, et muudmoodi poleks kaugelt koju saanud. See reis pidi midagi õpetama nii sulle kui sinu isale, mis oli. Kindlasti natukene parandaks, et kuus meetrit on juba päris suur alus, aga meie oma neli meetrit ja 20 sentimeetrit koos mootoriga talus ise siis kolm, 90 ja tõepoolest sinna pidi mahtuma päris palju eluks-oluks vajaliku träni ja kola, aga Meie see kuue hobujõuline Honda päramootor oli siis selline üliökonoomne, nii et me rohkem pardal kütuste pean kandma, kui 40 liitrit korraga, sistankisime erinevates kohtades jälle täis, aga sellega sai peaaegu neli päeva juba rahulikult sõita, nii et jah, meil muidugi minimaalne kola priimus ja siis spinningu ja päästerõngas ja aerud ja mootorikütus ja riideid natukene, nii et ega seal midagi palju polnudki kaasas tassida, aga selle väikse paadi peale ta ikka oli suhteliselt täis lastitud seda minimaalset kola isegi. Reis õpetas muidugi isa-poja suhteid väga hästi. Et ma olen olnud natukene pilla-palla puberteet, võib-olla, et ma seda suurte inimeste elu võib-olla ei osanud tol ajal õigesti mõista ja selles vanuses ma isaga kaugenesin ja tekkisid muud huvid ja elu mandril ja ja ma ei pidanud vajalikuks nagu väga tihedasti suhelda. Ja siis, kui ma Inglismaal elasin, siis ma kuidagi tundsin seda, et ma olen targem ja suur mees juba ja ja elust aru saanud ja siis mul oli siuke tunne, et ma tahaksin temaga kest aega veeta ja siis ma tegingi talle sellise ettepaneku, et ma töötasin Inglismaal ka ühe pika suve veespordikeskuse Inglismaa pikima järve peal ja sõitsime suurte kaatritega ja õpetasin Inglismaa ja siis Šoti ja Iirimaa turiste põhiliselt siis veesuusatama. Ja oli niisugune vahva rahva vesine suvi ja siis veespordikeskus laenutatakse ka siis neid üüripaate niimoodi võisid tunniks võtta või kaheks päevaks niimoodi, millel siis mootorit aeg-ajalt vahetati välja ja siis ma sain sihukese soodsa tehinguga nende käest ühe mootori osta. See oli mul ikka kuude kaupa voodi all, ilusti see mootorrattaga midagi peale hakata. Kuni siis ma tahtsin teda Eestisse saata, et siin väikse paadi külge see rakendada. Aga ebamugavaks üllatuseks osutus kullerteenuse hind. Ma ei mäleta, kui palju see maksis, see mootori eestlasi, mõtlesin, aga mulle tundus ta nii kallis, et ma sõbrale ütlesin, niukse vihapursked välja, et ma ei osta elusees seda kulleriteenust. Et ma kas või sõidan selle mootori Eestisse. Siis sealt hakkas see mõte nagu arenema ja, ja ei läinudki kaua, kui ma sain sealtsamast veespordikeskusest ja nende ühe kõige esimese plastikust siis väikse aluse välja lunastada odava raha eest ja siis oligi juba plaan paigas ja hakkasime uurima siin veeteede ameti käest neid võimalusi, et kas see on seaduslik ja ja siis nagu seda reisiplaani paika panema. Aga kõik sai korda. Ja siis tuli isa ja me üürisime väikese nurga kuskilt farmeri laudast ja siis hakkasime seda paati siis ehitama, pealt kinniseks ja nagu me arvasime, et selleks reisiks võiks välja näha ja see kõik tuli hästi välja, ma arvan, muidugi sinnamaani, kuni me selle paadireisiga siis kaks nädalat Inglismaa kaunites kanalites viibides, siis kuni me jõudsime Thamesi jõkke, vaat siis oli paanika suur ja siis me saime aru, et oot-oot, et kas me ikka teeme siin õiget asja, nii et teeme, siin oli siis. No esiteks suur laim, käits lüüs ja need suured üüratud metallist väravad, mis meie ees avanesid, et neid siis Thamesi jõkke lasta siis kogu see kratt oli seal igasugust olmerämpsu paksult täis küll mingeid palke ja pilliroogu ja kilekotte ja nimetega ainult väga palju rämpsu. Ja meie oma selle väikese mootoriga ja siis selle väikese alusega, mille taga kõrgus oli siis võib-olla paarkümmend 30 sentimeetrit veepiirist, noh, seal suured jätt, katamaraanid turistide veoks ja need uha siis seal ringi mitmemeetrised, lained lahutasid taga, siis meil oli tõesti ta jänes püksis, mis siin salata, Lähme kuskile ja see veevool ja meie mootori kiirus võib olla lihtsalt 10 kilomeetrit tunnis, aga vahest sõitsime täisgaasiga veevoolu suhteliselt nagu tagurpidi, lihtsalt ei jätkunud paadil jõudu, et seal, et turvaliselt välja saada, siis me saime kuskil pargas täitu sellest prügist läbi ja siis meil natuke läks nüüd olukorra adumiseks aega ja siis otsuste vastuvõtmiseks, et otsustasime küll tagurpidi ja nende juurde siis eesti lipuga pilte tegema minna, aga see jänes püksis oli, see sundis ikkagi otseselt kähku ringi keerama ja mere poole mere poole kiirelt sõitma, et siis me nende unistuste pildid jäid tegemata, aga me saime sealt sellest kõva liiklusega keskusest siis turvaliselt siiski minema ja siis sai juba natukene kogetud seda tunnet, et mida me siin tundma läksime, et teadmatus ja seiklus ja hirmupiir ja siis adrenaliin ja kõike. Ja niimoodi tulitegi 10 kilomeetrit tunnis. Mitu päeva Orissaares. Ta ei mäleta, aga ma arvan, et see oli kaks ja pool kuud või niimoodi. Mis oli kõige ohtlikum moment selle kahe ja poole kuju? No suured laevad olid väga ohtlikud ja tõusud-mõõnad, mis Eesti inimesele ja saarlased Külvi ääres kasvanud, aga mitte kunagi ei ole seda kogenud, et tõusud ja mõõnad seal Põhjameres kuus või kaheksa või 10 meetrit, et kaks korda päevas vesi tõuseb ja langeb ja see on meeletu jõud. Seoses sellega tekivad väga tugevad veevoolud niimoodi, et jah, kogu seda mõistust ja kogemust me siis vaatasime ka selle La Manche'i väina ületamisel. Natuke oli seal eriarvamused isaga aga on olemas sellised tõusu-mõõnagraafikuid, kalendrid ja siis neid peab ikkagi oskame lugeda ja siis me seal saime ikkagi läbi vaidluste kokku leppida, et sel kellaajal peame minema, et siis tõus viib meid Prantsusmaa poole, siis tõususuund puutub siis langemiseks, siis hakkab vesi teistpidi käima, et siis jälle sinna Välgia poole meid kandma, et siis me saime niimoodi ikkagi välja arvutada oma talupoja mõistusega sele. Ka seal need suured kaubalaevad liiguvad ka piiratud kiirusega väga kiiresti, nii et oma selle väikse alusega. Me pidime vaatama hoolikalt, et isegi horisondil paistab täpikene me napilt jõuamise teest oma kiirusega läbi. Muidugi, me ka teavitasime kohaliku merepäästjad ja piirivalvet oma sellest ülesõidust, nii et nemad palusid ka meil siis keset väina seal paaril korral nendega veel ühendust võtta, et korras ja siis, kui ma juba täis poole saime, siis hoidsime ikka rannikut ligi. Me vaatasime hetk tagasi siit raadiomaja aknast kloostrimetsa poole, kust paistab Tallinna teletorn. Sa ütled, et sa oled esimene eestlane, kes köite abil oma kätejõulihaste abil mööda köisi ronis maast kuni sinna teletorni kohvikukorrusele. Miks sa seda tegid? Kustuse idee? Tänu avaldada, et teletorni uus juhtkond on selliseid võimalusi hakanud kasutama, mis siis on ekstreemsused ja et mul kõigepealt lubati seda teha omal vastutusel muidugi, aga et Ma olen aru saanud, et vanasti ei tohtinud seal väga sihukeste peale tööd mitte midagi teha, aga nüüd täna on seal juba äärte peal kõndimised ja köitega laskumised ja eks see oli selline sissejuhatus siis sellele miks, miks ikka asju tehakse, et et oleks tehtud midagi ja kui esimene eestlasena siis ma sain aru ka, et esimese inimesena üldse selle torni ajaloos, et et noh, see on niisugune vahva, vahva tunne, et seda pole ennem tehtud ja selle auma sain omale, et mis seal ikka. Milliste ettevalmistuste nõudis? CD kogemusi juba 10 aastat käia tööd ja asjad, et eks need ettevalmistused olid siis ka, mis hommikul algasid, siis lõuna paiku saime alles ronima hakata, et siis kõik need köied seal paika sättida. 200 meetrised köied, muidugi, varustus selleks siis õige soetada kõigepealt ja tänan ka meeskonda, kes kõik seal aitas seal üles sättida. Ja mõned meeskonnaliikmed tahtsid nagu pärast, kui käed juba seal peal olid neid mööda alla laskuda, aga siis juba läks tuul nii valjuks, et pidime selle siis järgmiseks korraks edasi lükkama, aga muidu sattus ilm suurepärane ja tuul ja kõik täpselt sellel ajal täpselt nii hea, et see kõik õnnestus suurepäraselt, et see võttis mul 36 minutit dist aeglase tõusete rekordit päris ei hakanud tegema seal need. 25 meetrit tõusu. Ja aga ma füüsiliselt ei olnud selleks nagu ette valmistatud ja ka minu plaan ei olnud suurt rekordit teha sellega vaid lihtsalt ära teha, aga kui neid trepijooksjaid, tublisi, inimesi ja tugevaid vaadata, siis ma usun, et paarinädalase sellise füüsilise ettevalmistusega ka, et ma kujutan ette, et 15 minuti teema võiks olla köit mööda tõusta, et see seal oma vahendid ja niuksed, abielemendid ja tehnikad, et see võib-olla kui ei ole näinud, võib-olla tundub kuidagi mitteusutavalt, aga et see on päris samavääriline mööda köit tõusta, kui mööda treppi üles marssida. No võib-olla räägime veel kahe sõnaga, sinu lendamisest, kuuma õhupalliga ja nüüd on sul mingi tiivaga, kus on propeller ja langevari. Ei langevarju pole seal, et viimasena mainitud sai, motodeltaplaan on selle nimi ja tema on siis sihuke vägev lennumasin. Ma arvan, et see on peale paraplaani või moto paraplaanis üks niisugune kõikidele võimalik olev lennuvahend, kuna noh, need saab päris odavalt osta. Mina ostsin Inglismaalt oma vana kliendi käest, käisin veel autoga mööda maad ja merd sellel seal järgi Inglismaal, nii et ma hakkasin selle eest sõbrahinna 1000 naela. Kui on niisugune üldine levinud arvamused, lendamine on väga-väga kallis, et siis lennumasin on 1000 ja seda peab hooldama muidugi ja kütust ja asja astmed siis tegelikult kui natukene kokku hoida, siis on see ikkagi enamalt jaolt ikka inimesed saaksid selle väljamineku hakkama, et aga lendamine nagu ka vee all sukeldumine, on minu jaoks eriti sihuke lõõgastav tunne ja kuidagi saab väga hästi aju puhastada just sellega, et mingis materjalis ma saan piiramatult või vabalt liikuda, ehk siis vee all inimene saab sukelduda sügavamale, ujuda vasakule, paremale, tulla pinnale, selline mingi ruumis ilma piirideta liikumine on minu jaoks hästi hästi hea tunne ja õhus samamoodi kui selle väikse lennukiga sõidad. Ta ei ole väga kiire, ta on. Ma arvan, et ainult mootoriga läheb kuskil 70 kilomeetrit tunnis, et siuke jalutuskäik puulatvade kohal, aga samas saab temaga nelja kilomeetri kõrgusele sõita, kui tarvis on ja ja et ikkagi annab selle tunde, et seal mingise linnu moodi olla, vaba lennata, kuhu hing ihkab. Jah, no muidugi need õhuruumi piiranguid ja igasugused sukeldumisega seotud limiidid on siiski olemas, aga, aga ikkagi see on väga vägev. Ühesõnaga, võiks arvata, et sinust saab inimene, kes kaskadööri na leiba teenib, aga sa valisid. Tundub, et suhteliselt rahulikku elukutse. Sa oled puude hooldaja, peenema nimega arborist. Kuidas see valik tuli elus? Eks mul on seal talumetsade kohal ikkagi puudega jäänud alati mingi side, et ma olen maast madalast saanud nendega tegeleda, eelkõige küttetegemise, et noh, aga ka on maast madalast ronitud ja kuidagi loodus, loodus on jäänud ikkagi isapoolsest geneetikast ka nagu külge võib-olla isa, minul bioloogia ja võib-olla see on üles sirgumisel ka tema poolt selgitatud niukesed, bioloogilised tõed ja asjad, et on kindlasti ka külge jäänud ja peetakse tõenäoliseks, et ikkagi õpetaja lapsest võib suure tõenäosusega kuidas ikkagi kasvada ka välja õpetaja ja muudest ametis, siis võib-olla ka niimoodi siukseid paralleele võiks tuua, aga mina läksin õppima Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli metsanduse eriala, et siis kui ma Orissaare keskkoolist tulin ära, siis oli valida, kas lähen vabatahtlikult armeeteenistusse või siis mandri peale kuskile kooli. Ja see oli muidugi ema selline mõju, et ma selle kooli teeks, valisin ja seal oli väga lahe. Ma sain keskerihariduse seal siis metsanduse ja taluturismi erialal. Aga noore inimesena muidugi siis, kui ma selle kooli ukse selja taga kinni lasin, et siis ei olnud küll mingit soovi kohe, et läksin Tallinnasse ja sain hoopis hoopis teisel erialal töökoha niimoodi, et et metsa ja siis Arboristika juurde manaasin läbi vajaduse. 2004 aasta varakevadel juba Inglismaal elades. 2004 aasta oli Põhja-Inglismaal suured tormid ja kogu seda vähest metsa, mis Inglismaal on, siis räsis torm väga jõhkralt ja ikkagi sadade-sadade hektarite kaupa oli tormimurdu, kõik need mäepealsed metsad siis täis ja siis ma sain tööd seal meeskonna liikmena, et me hakkasime seda tormimurdu likvideerima. Ja siis samas ma olin juba niukse kohaliku inimese staatuse seal saanud ja käisin trennis ja meie taekwondo treener oli juba Puuronimise selgeks õppinud Nepaali serpa, kelle tõi koju keegi Inglismaa daam siis sellene paali mehega, tema siis tegi seda puuronimist ja kui mina läksin talle põhitöö kõrvalt nädala lõpuks või siis ma teda esimest korda seal puu otsas ronimas nähes teadsin kohe, et vaat see on see, mis mina tahan teha elus. Ja siis täna on sellest juba 10 aastat ja natuke peale möödas. Ma olen üks õnnelik inimene, kes siis, kas ma olin 26 või seitse aastat vana sel hetkel, kes leidis endale selle tunde või selle ameti, mida siis inimesele meeldib teha ja siis ma olen selle üle väga-väga õnnelik ja Ma ei väsi sellest, mis ma teen ja mind huvitab see järjest rohkem ja ma olen suur puude fänn ja mida rohkem ma selle kohta õpin, seda rohkem mul tegid küsimusi ja järjest rohkem rumalana ennast tunnen mingis mõttes, et need on nii müstilised organismid, puud väga peen teadus ja väga huvitav ja köitev ja kogu aeg on midagi uut õppida ja tähele panna ja nende käitumist jälgida ja vastavalt sellele mingeid võtteid kujundada ja selline valdkond, mida sa eluaeg õppida ja järjest järjest paremini tunda, aga siiski aukartusega ja niukse uhkusega, võib-olla siis nendele ikkagi tähelepanu pöörata. Sinu õed-vennad on sind iseloomustanud nii et teist nii hea kvalifikatsiooniga puude hooldajat kui sina Eestis ei ole. Ja selle nädala alguses sa käisid oma firma arbor Est töö asjus käisid Helsingis Hiedaneemis ja sul on mingid tomograaf, millega suurite puude seisundit. Mis see on ja kuidas sa seda uurid ja mida sa avastad? No et elus puu seisundit hinnata, et siis selleks on kõige parem muidugi visuaalne ülevaatamine, aga vahel on olukorrad sellised, kus on tarvis ka visuaalse hinnangu kinnitamiseks ka tema sisse vaadata. Loomulikult me ei saa saega sinna auku saagida, siis on selleks välja arenenud mõningad seda hõlbustavad tööriistad, eks resistograhv, mis siis on puurimismeetodil puu sisse vaatamine, mis siis mõõdab seda takistust, kuidas puur seda puud lävib, et siis tekib selline EKG kardiogramm sinna paberi peale ja siis näed, kus on augud, kus on tugev puit. Aga praegu siis selline väheke siukest, NASA tehnoloogiat meenutav süsteem on siis puutomograaf, mis mõõdab heliläbivust selles tüves. Kui kõvas puidus levib heli hästi, siis mädas pehkinud puidu praktiliselt ei liigu jaa, õnsuses õhust, aga ei liigu, nii et siis on ümber puu spetsiaalsed andurid vaja panna siis nendele väikese haamrikesega siis heli anda ja siis need mõõdavad seda andurite vahelist heli liikumist, et puuliigipõhiselt ja arvuti programm joonistab sellest sellise multifilmiliku lihtsusega ristlõike, et siis aga hõlbus on igasuguseid vaidlusi sellel näol lahendada ja annab väga hea tulemuse. Mis aga puutub nüüd kvalifikatsiooni kroonidesse, siis ma tänan õdesid-vendi, kes on niimoodi väljendanud ennast, aga minu moto on kogu aeg õppida ja tõepoolest, ma olen võtnud elu jooksul väga palju kursusi. Paraku Eestis neid võtta ei ole, siis ma pean äärmiselt tähtsaks käia võimalikult lähedal Soomes, Rootsis, Norras või noh, käin Saksamaal ja Inglismaal ka erinevaid kvalifikatsioon endale tegemas, et ma siuke natuke teadmiste ja kvalifikatsioonide kollektsionäär ka, et just Stockholmis ma käisin oma viimast eksamit tegemas Julopeeennshue sertifikaadile. Mis oli siis puuliikide määramine, et mis siin salata, et kahel korral põrusin, kuna ladinakeelsed nimetused siin Eestis väga ei kasuta ja meil on nii vähe puuliike. Tähendab ma esimesel korral väga napilt põrusin, kuid põrumine, põrumine ja siis ma pidin sellepärast lendama jääteburgi, aga jäteburgi juba nii teiste puuliikidega riik ja mulle pandi ettepoole selliseid puud, mida võrsete järgi ma lihtsalt ei tundnud ära, mida meil Eestis ei kasvagi. Aga nüüd ma valmistasin ennast paremini ette ja sain sellel korral siis läbi, aga noh, kolm korda eksamit korrata iga kord selleks õppida, siis jällegi see on nagu sihuke viis ennast arendada ja võib-olla vahest on isegi asjade kinnistamiseks isegi mõistlikum läbi põruda paar korda ja siis saab nagu paremini selgeks. Aga miks sind nüüd Helsingisse kutsuti, sel nädalal? Selle Helsingi piirkonnas on ka paar tomograafi olemas, need hästi kallid aparaadid ja mul on seal koostööpartnereid, kes mind aeg-ajalt sellest 90 kutsuvad Helsingis olen kalmistutel neid vanu puid siis diagnostikat tegemas käinud, aga Stockholmis, et et need on head lähedal kohad minna ja kuna puud ei saa ju minu juurde tulla siia vastuvõtule, siis mul on ainus variant sellega tegeleda, siis ikkagi nende juurde minna ja ma pean rahvusvahelist suhtlemist ja koostööd nagu ülitähtsaks ja elu edendavaks igatepidi, et alati õpib sellest väga palju ja et Eestisse puu, teadus ja asjad kommunaalarborist ikka asi on ikka kõva kõva töö veel teha, et me saaksime, tahtsin joonele ja need teadmised ja hoiakud omaks võtta, mis on arenenud riikides ja noh, selleks peabki väljapoolt teadmisi ja neid kõiki siiamaale tooma. Kui sa vaatad Tallinna parke ja meie kõrghaljastust, mis sulle muret teeb? Muret teeb ikka see, kui miskit on mäda. Puu sees on sageli miskit mäda ja et meil ei ole omavalitsustes ja linnades süstemaatilist lähenemist ja miks mitte kümneaastast hooldusplaani, millega me saaksime küll elu turvalisemaks teha, küll igasuguseid kahjunõudeid ennetada. Aga siin, Eestis on praegu pigem selline hoiak, et odavam on likvideerida neid tagajärgi ja hoida hinge kinni, et midagi kellelegi ka ei juhtuks. Aga paraku just täna nõmmel Harku tänaval lõpetasime siis ühe tormimurru likvideerimise, et eile siis oli natuke tuulisem ilm ja eks kevadel, kui juba lehed tulevad peale, siis hakkab see need nõrgad kohad hakkavad välja tulema ja siis teine tormiaeg on ju sügiseni, siis tuleb veel väga palju neid narkasi kohtusi välja. Aga siis see puu, mida me seal siis klaarisime katuse pealt ja sai siis arukask ja lame sipsikut täis, see on üks niisugune juuremädaniku tekitaja. See eeldab seda, et ikkagi oleks spetsialistide poolt kõik kinnistu puud regulaarselt ka monitooritud ja üle vaadatud. Tarburistide koja esimehena on minu suur huvi, et inimesed suhtuksid puusse positiivselt, aga nii palju, kui tavaliselt meedias sellest kirjutatakse ja siiamaani muidugi ja räägitakse, siis on see pigem negatiivses võtmes, kui on puupoolt tekitatud kahju kellelegi aed või maja või auto lömmi läinud, aga see ongi täpselt see ei ole seal spetsialist kohal käinud, seda puud ära hinnatud või tema olukorda nagu vaadatudki üldse, siis kuna need pealkirjad on domineerivad, siis inimestel on ka üldiselt sihuke vaenulik hoiak veel sageli puude suhtes, et hirm siis selles hirmus tehakse ka palju siukseid töövõtteid nagu tulbastamine ja tahetakse suurest puust korraga väike saada ja siis sealt hakkab see Arbolistide siuke eetika vastane tegevused, inimesed, et tänapäeval saavad ju kõik kuskilt kraamast võtta. Tõstuki mootorsaag on igal naabrimehel kodus olemas, et ja siis loodetakse, et oma tegevusega saab midagi siis paremaks teha, aga poole peaks ikkagi teadlikult lähenema. Alati on puu ja inimese soove arvestavad lahendused olemas, et ei pea sugugi mitte mitte pooleks lõikama või midagi roppu temaga tegema. Aga see tuleb sellest, et omavalitsus tahabki odavalt läbi ajada ja kes siis seda kallist ja kõrgelt koolitatud arborist jaksab palgata, et ikka vaatame selle odavama hankija. Paraku niimoodi on riigihanke seaduses siiamaani odavaim pakkumine on edukas ja et tingimusi ja reegleid seal väga siis muide arvestadagi, et aga kui me tahame midagi jätkusuutliku ja hästi läbi mõeldud kõrghaljastuse puhul rääkides siis ikkagi, kui tehakse see töö korraga ja teadlikult ära ja esimese hooga võib-olla kallimalt, et siis järgnevad 10 aastat, võib-olla pole vaja üldse sekkuda, aga kui tehakse see pealiskaudselt või siis mitte nõuetele vastavalt ja odavalt ära, et siis võib-olla on iga kahe aasta tagant vaja teha, noh, see on see, et on raske inimestele selgeks teha rahaline väljaminek, tundub see kogu asja mõte olevat, aga tegelikult on ikkagi puu puhul ju need protsessid kümneid kümneid aastaid, millest me saame kasu lõigata ja teda niimoodi sättida, et temast oleks siis ka linna kaunistab turvaline element ja inimestele nauding. Mis me peaksime Kaarli puiestee pärnadega nüüd tegema? Neid pärnasime, saime uurida siin tihemetsakooli ühe õpilase abiga, siis kes minuga koostöös siis tegime nendele äärmistele, mis kunagist ohvriks langesid, seal siis tomograafia uuringud ja täna nad sellises seisus 10 või paarteist aastat hiljem. Mis mina, Arbolistina võtaks nad maha. Sest ei ole mitte mingit ilu ega tegu ja pealegi on nad juba sellises seisus. Pärn on pehme puiduga puu, et nad täitsa vabalt võivad seal ümber kukkuda, et kuna väga liiklusega ala ja väga suur tõenäosus, et puu ümber kukkudes ka midagi kahju põhjustab, siis minu meelest on kahetsusväärne, et tookord rahvas hakkas nende puude pool siis streikima selles mõttes, et neid, et linn ei saanud neid maha võtta, sest Ma tean, et olid linnal juba olemas ka uued pärnad, mis oleks siis kohe sinna asemele istutatud ja täna oleks seal juba väga ilusad noored seitsme kaheksa meetrised puud ja oleks ammu unustanud juba nendest vanadest pärandist, mis on siis nagu ohtlikud see tulbastamine ongi sihuke ettevõte, mida vanem kontingent küll küll väga veel arusaamatutel põhjustel pooldab järjest, mida ida poole me liigume, siis me kutsume Arboristide vahel seda naljatades ka narva töövõtteks, et Narvas on see massiline, see tulbastamine, et tegelikult see on ikkagi puubioloogiapõhiselt väga jõhker, jõhker töövõtte, et mis sest, et mõned puuliigid nagu Pärnia pappel ja remmelgas võib-olla seda pikemalt suudavad üle elada, aga igal juhul on see ühe otsa pilet puukukkumiseni, et seda peab arvesse võtma ja selle peale nagu tänapäeva Arboristika ongi üles ehitatud ikkagi, et puul oleks ka hea elada, et inimese rumalust ja valesti valesse kohta istutatud puid nagu kogu aeg sandistama hakata või siis nendega kasvõi tegelemas eeldab kogu aeg mingit eelarvet ja mingeid finantsi, et sellel pole lihtsalt mõtet. Et õiget puuligid õigesse kohta ja siis ei pea üldse sekkuma ja saavad kõik rahulikult elada. Räägime nüüd sellest Euroopa aasta puust ehk Orissaare tammest auhind on käes, käisid seda Brüsselis vastu võtmas. Mis nüüd Orissaare tammest edasi saab, ehitate klaaskapi ümber. Ma esiteks tänan kõiki, kes oma hääle sellele tammele andsid, see oli suureks abiks ja ilma kõikide inimeste hääldete poleks kindlasti seda tunnustust meile sinna Orissaare ka tulnud. Aga see tunnustus kindlasti ei tulnud mitte ainult Orissaare, vaid Saaremaale tuli ta ikkagi tegelikult kogu Eestile, et tõepoolest Brüsselis oli nüüd aprillis väga pidulik ja väga tore lõputseremoonia kogu sellele konkursile, siis meenutas natuke selliste Oscarite üleandmist, et väga šikiltki kriides ja selline väga unikaalne Brüsseli kesklinnas asuva pargi ääres olev hoone, kus siis seda noh, minu jaoks võib seda küll alaks nimetada, et kus seda kaalad peeti, et väga lahe on näha, et tänase sellise nutielu kõrvale siis on mingid organisatsioonid ja aktivistid siis proovinud üles ehitada selliste tähelepanu ja mõistaandmist, et hei, inimesed, ärge minge loodusest nii kaugele, et hea küll, me saame seda plastmassi katsuda ja värki, aga aga pange tähele ka seda keskkonda, mis on teie ümber. Et see on nagu ülitähtis ja nagu selle konkursi idee ei ole mitte hinnata mõningasi puu dimensioone, kes on kõige laiem või kõrgem või mingi eriline puuliik erilises kohas, vaid ikkagi seotus kogukonnaga, et siis see 100 protsenti see konkurus teenis oma eesmärki. Et Orissaares, et kõik teavad seda poodi maast madalast ja see on seal kogu aeg olnud ja ega keegi selle peale pead aga ei pööra, aga nüüd ikkagi pööravad ikkagi kohalike inimene läheb poodi, vaatab seda puud ja need on Orissaare vald pannud veel väga lahedad prožektorid sinna, mis siis ka pimedal ajal toovad selle puu nii maagiliselt esile, et sellest lausa, no see mõjub, see valgustus ja kõik ja see puu on seda tunnustust väärt, et on kindlasti üks maailma vanimaid jalgpallureid kõigele muule kaasa alates ja ja siis on väga palju väga paljude taga edukateks sõitudeks ära kasutatud ja siis vastase üle ka avaldamiseks on erinevaid kombinatsioone seal läbi aegade kindlasti proovitud unikaalne puu ja igati oma tunnustust väärt ja muidugi minu süda on selle kohaga nagunii seotud ja selle puuga ka maast madalast, et mingit valitud valitud kutid, kes siis jalkamängu ajal sinna otstesse kinni löödud palli selt päästmas ikka käisid, siis ühtegi palli seal täna põõsas pole, et kõik need dekaadid, mis sina neid palle virutatud õnnennedel ikkagi alla toodud ka, et nii et see on igati asja ette läinud. Ja vägevate sihukeste kõrvalnähtudega konkurss. Juba eile, kui mina selle tamme all käisin ette eff Saksa telekanaliga saadet tegemas, siis tuli ka sinna noorsoopolitseinikud grupp, kes käis Saaremaal kallemäel noorsoopolitseina, siis vaatamas seda kooli ja siis tagasi eelnevad tahtsid Orissaare tammega näha ja mina tean ka, et Tallinnas ja mujalgi Eestis on väga palju inimesi, kes pole seda näinud ja sellest veel vähem kuulnud midagi. Aga see saksa telekanal võttis minuga ühendust mõned nädalad tagasi seal Saksamaal üks suurimaid telekanaleid, kus töötab 5000 inimest ja neid on kümneid miljoneid vaatajaid. Orissaare tammest räägitakse seal järgmisel nädalal kaks ja pool minutit juttu. Kujutage ette, et see, see on meie, meie, sellele väiksele Oris saarele suur tunnustus ja mina Orissaallasena, loodan et kogu üritus ikkagi mõjub väga positiivselt ka meie sellisele suvisele Orissaare inimese teenistusele, et nemad saavad seal teha kohvikuid ja oma asju ja turistid hakkavad rohkem seal käima ja ehk siis väike majanduse kasv on sihuke kõrvalnäht. Mis sellega siis loodetavasti kaasneb? Sa oled öelnud, et sinu järgmine tamm on väina tamm ja see viib nüüd puude maa ilmastik hästi kaugele. Miks sa selle oled ette võtnud? Heino Tamm on juba üle sajandi kestnud probleem. Ma olen ise selle väina tammi väikese väina siis ühest kolmest vallast elanik, mina olen Pöide valla mees, mis Orissaare ka oma nooruseaja nagu rohkem sidunud. Ja ma olen ma siis 37 eluaasta jooksul suutnud tähele panna läinud kõike seda muutust, mis on negatiivses suunas siis selle väikese väina elule mõjunud. Ja ma olen alati mõelnud, et huvitav, miks siiamaani peale kõiki neid katseid ja peale kogu seda nihukest arusaamist inimeste vahel, et see peaks tehtud saama, miks seda siiamaani tehtud ei ole, et sinna siis vastavalt paigaldada kas trump või siis mingid osad sillaks ehitada? See on lihtsalt kuidagi nii kentsakas, et seda on küll hakatud tegema, siis oli riigikorra muutus, tuli Eesti vabariik siis kuidagi jälle pooleli ja, ja meil on ka Facebookis väikese Väina selts selline leht, kus on juba 900 inimeste liitunud ja kuhu me siis kogume kokku kõike seda väikese väina ümber toimunud ajalugu ja siis Meil on juba 1900 alguses seal mingeid ajalehe artiklit, kus on Koguva kalurid teinud ettepanekuid tolleaegsele ja põlluministrile, et meil kala ei liigu ja kalad kudeda ei saa ja läbi ei saa vennast, et tuleks lahti avadel, et kunagisi kiiruga pandi maha siin siis nüüd on seda uuritud ja igasugused keskkonnamõjus ja asju nagu selgitatud, aga inimestel on siuksed, imelikud niuksed, negatiivsed müüdid nagu kõrvu jäänud, võib-olla kohisema, et seda polegi nagu üldse mõtet enam avada, et selleks on juba hilja ja et maapind tekib seal nii palju ja et varsti kasvab nagunii kinni ja tekib mingi sooala sinna kahe saare vahele. Aga tegelikult on. Ma ise ei ole selle valdkonna inimene, ma ei tea küll loogiast väga palju ja geoloogiast, aga, aga, aga ma olen nüüd seda uurides saanud nii palju targemaks, et need müüdid, mida usutlesin kümneid aastaid tagasi, et siis need ammu enam ei kehti, et see maapinna kompensatsiooni kerge nagu selles punktis on praktiliselt lõppenud. Ja kui me eelmise tekkinud plaadi, seda maailma meretaseme tõusu võtame arvesse, mis tõuseb siis circa kolm millimeetrit aastas, et siis ammu oleks juba jälle tarkaegse väin lahti teha, et vesi saaks vabalt voolama ja ja selles muda ja sodi sealt välja uhada ja et kalad saaksid hakata liikuma jälle ja et vesi rikastub hapnikuga ja isegi kui seepeale avamist on mõnel ajal nagu looduses natuke segane olukord seal võib olla. Aga kui tulevad ikkagi suured, karmid ja praegu põhja poolt ion poolt, on vahest Väino Tamme peaaegu servani vett täis ja teiselt poolt on kuiv, et kujuta nüüd ette, kui see kogu see veemassi surutakse sealt läbi, siis. Ma arvan, et see nõuab kolm viis 10 sihukest vägevat tormi ja siis on juba päris suured muutused seal positiivsuse suunas toimunud ja ma usun sellesse, et sellest oleks suur abi. Kui me siin räägime uuringutest ja asjadest, siis samas ei saa nende tulemustega võib-olla unustada seda kainet talupojamõistust, et millised muutused on toimunud, kuidas ta on nagu hullemaks läinud, et praeguse kasvab nii ruttu kinni seal igal aastal mitmeid meetreid pilliroogu jälle juures ja keskelt täitsa kuiv, et kui need avad teha, siis kindlasti ka suur võit oleks see, kui see olukord halveneks aeglasemalt, ütlen niimoodi, et see mul jah, südames kuidagi olnud kogu aeg, aga et nüüd ma olen siis täiskasvanud sellise energia nagu suutnud leida ja mul on huvi selle vastu ja ja Niukest kodanikualgatust praegu käsile võtta uuesti, siis praegu ma jaksan ja tahan seda teha. Enne kui ma sulle palju edu soovin, küsin, et pole meelde jäänud üks niisugune uudise pealkiri, et Heiki Hanso annetas oma basskitarrimuusikakoolile see tähendab seda, et sa oled koolipõlves bändi teinud. Nojah, ma olen muusikahuviline, mulle meeldib muusika, eriti elus muusika, mulle meeldib, ansambel mängib, kui üks mees mängib trummi, teine basskitarri ja ma olen sihuke natukene impulsiivne organismi, et kui mul tuleb mingi isu peale, siis ma kohe tegutsema selle nimel, aga mõningatel juhtudel ma ei võta arvesse seda, et mul tegelikult pole, selleks võib olla aega. Ja siis mul õnnestus tõepoolest saada enda huvi ülesse ja osta basskitarr, et siis hakata tunde võtma, et mulle meeldib väga tunda seda tunnet. Kui on kellelegi kokkumäng, siis keegi saadab võib-olla päris kitarri, keegi, võib-olla laulab kõrvale, siis see on nagu väga väga. Keskmisel tasemele nagu ennast basskitarriga mängima, aga loomulikult siis selgus, et Narboressi töö kõrvalt ei ole selleks siiski aega ja siis mul ei olnud kitarrist vaja ja ühesõnaga ei mänginud välja. Ütleme siis niimoodi. Ja siis baskitari, jah, ma arvasin, et mis ma tast ikka enam rahaks teen, et kindlasti siin kellelegi sellest kasu ja eks ma ikka tahan seda Orissaare elu aidata ja toetada ja siis konsulteerisin Martin nõuga, kes on siis Orissaare muusikakooli direktor ja väga asjalik noor inimene, et ja tema ütles, et kindlasti kuluks sinna koolile ära ja siis niuke lüke tõepoolest juhtus. Missugust muusikat me sinu soovil või ettepanekul nüüd võiksime siin kuulata. Aga aga järsult järsult oli selline muusikavalikust. Ma olen olnud läbi aegade suur Phil Collinsi austajad vaid jänesiselt, et kui midagi. Kui midagi sellist vanast klassikast saate mängida, siis see oleks päris lahe. No ma usun, et me saame, Heiki Hanso, väga tore tund oli. Soovin, et sinu edaspidises elus oleks vähem niisuguseid hulljulgeid trikke ja ekstreemsusi ja rohkem niisugust seismist looduse ja, ja keskkonna ja, ja õigluse eest, sest mulle tundub, et õigluse eest seismine on ka sulle elus väga oluline. On külla. Tänases saates oli meil intervjueeritav Arboristide koja juht Heiki Hanso ja küsitleja oli täna Kaja Kärner.