Tervist pilvi ellastetatsin, tema on siin sees, on siin sees. Hea. Tere leian teid rooside keskel, kohe, see oli küll niisugune. Eriti ilus kohtumine, praegu. Ma tulin ja kutsuda puhkesid kahel häälel kohe ja on arust ära vaja kunagi kedagi näha. Nemad on nii teenistusvalmis, ma mõtlesin, et äkki tuleb see kisu vastu, kes läks kõndima, müts peas, aga hoopis kuid. See kiisu on ka see kiisu, kõiki mu külalisi kallistab. Kurivaim ronib niimoodi riideid mööda üles. Muidugi küünte abil, eks ole, ja siis see läheb kahe paneb käpad kaela ümber jana musi. Ronib ikka üles ka riided ja ta ei kisugi kõigega. Ma saan selle asjaga, aga siin on teil ikka niisugune roosikasvatus, et oi-oi see on meil juba seitsmeteistkümnendat aastat siis ilunulasi ees. Ja siin ongi kindlasti toredaid sortegi, ega siis muidu, kui juba nimi valitud, nad on ikka niisugused sordid, mis õitsevad kaua ja ilusad on. Seitsmeteistkümne aasta jooksul ikka leiad, mida säilitada ja mida siis turustada see meie leiba seitsmeteistkümnenda aasta. Aga mis teil praegu siin õitseb, nendesse tumepunane näiteks? Siin kohe oli, jah. See on munade sadama giidin teile. Mälestuseks ütlen aitäh. See oli hea küll, praegu kingituse väljapressimine ei olnud ikka sedamoodi. Ei, nii punane täht, Ma pole niisugust nime kuulnud, tavaliselt on ikka peenikesed daamile nimed. See on k ruuter. Ma ütlen siiski eesti keeles ja seal need heledamad, kes tahavad seal eemal. Prominendid. Jacken higised äärt pidi sealt ja ärge tulge siia. Nii tigedalt tõmbavad nad ikka õelamad kui kass, kassi hirmutad ära, aga tehasega paigale kisub? Jah, see sahin jahi ja krabin, see on tõesti mõttest, aga ega ta ka muidu ei kriibiks, kui ta ikka Niil lihaööja lopsakas ei oleks. Ka nii jõulised, jõulised üle minu pea ja üle siin ikka vaata mõni roos on üle paarimeetrise, mehe pea on küll, on küll sa keskekollased Ama Rillod, Need kipuvad aknast välja vahtima ülevalt katuseaknast. Kui olen lõiganud nüid õelalt madalalt ära, et nad ei saaks nii metsikult vohada, muidu miks mõni nii suure kasvuga juures, huvitav on ju see varre pikkus üsna määrav vägagi hinna suhtes ja näiteks üldse, kui ikka tahetakse minna ministrile külla, aga siis meie kolhoosi esimees Kai lepi niisukese jupiga, sa ütleb ikka pil vea napiki ministrile. Võidab juba, kuid alustab ka ja. Need, kes siis maja uksest sisse nagu ikka majadel on see, see aedamineviase köögipoolne uks, ikka see kõige armsam. Ja ma kohe ei mäletagi teistus. Nüüd oleme siis pilvellastega võtnud istet siin tema kodus diivanil ja, ja käes on kohe üks vana pildialbum. Ja ma vaatan kohe, siin on niimoodi. Kandleme üks laul ja näidend Lanumburneid viisid pilvi ringhäälingusse. Temast sai esimene, see on punasega alla tõmmatud Eesti laste raadiadeks. Ja. Nii noor lasteraadiosse tõepoolest viis mind, just see väike näidend, mis draamateater lavastas 1938. vastan oktoobris. Sest raadio onud, onu Rummo ja onu noor nägid seda näidendit ja neil tuli äkki selline arvamine, et peab olema aga raadiot, tädi. Et niisuguse näidendi kirjutanud tüdruk vast sobibki just selleks raadio tädiks, siis kutsuti mind sinna, tehti katseid mikrofoni ees. Kas ma ikka väga arg ei ole? Tuli välja, et ei olnud arg jah, ja võetigi tööle, aga kus katsetüdruk siis üldse ise pärit oli ja kuidas ta selle Näidendini jõudis, mida päris kohe draamateater mängima hakkas? Tüdruk oli Tallina tüdruk, käis esimeses tütarlast Muuseumis. Direktor oli Ants koos. Tüdruk lõpetas kooli ja siis tal juhtusse. Kurb lugu, et ema suri ära. Ema mälestuseks siis kirjutaski ise tüdruk suures valus ja kurbuses näidendi lamburneid Sevillas näidend, muinasjutunäidend, siin te näete mõningaid pilte igal juhul selle pildivaliku järgi, mis teil siin albumis tundub seal näidend küll ma ütleksin, päris ülipõneva lähevad kohe. Siin on Oscar liiganud, siin on olju. Tere. Siin on Salme Reek, Salme Reek ja ta mängis eriti armsat võsa, see oli väikene tähedalk, tema Oskinnigene paksukene, vot siin on ta terves laiuses näha niisuguseks oli ta siis tüütud ja tema oli niisugune koomiku osas seal tema oli tark ja ühtlasi sealjuures siis kah niisugune isetegevus Laneni ütelda. Vaat need, kes siin on, need olid need päris targad, need õppinud, targad raamatu, targad, vaadake, kui suured raamatut neil käes. Nemad teda ei tunnistanud. Nemad leidsid, taan täitsa prügi. Aga kriiman, haruldane, siin on ju täiesti suurelt ja nägu. Ja kui teie ei oleks öelnud, et seal Salme Reek no või küsinud, et kes võiks olla täiesti tundmatu ja siin ta pidi olema ju ju noor neiu, ta oli noor naine, jah. Ühesõnaga, siis näidend oli niisugune tore ja, ja menu, kas jaa, näidendi autor tekitas huvi. Ja mõeldi, et võiks niisugusest noorest neiust saada esimene lasteraadiotädi. Kas on meeles, kui esimest korda raadiomajja tulite, kus see oli vist moodi, kõik see oli seekord Estonia majas. Raadiol siis veel oma maja olnud Estonia kolmandal korrusel. Ja noh, sinna mind kutsuti sinna ma läksin. Ja siis anti mulle üks raamat kätte üks lasteraamat, mida me näinud ei olnud enne pildid olid sees ja öeldi niimoodi, et vaat, kui see punane tuli seal seina peal põlema, kas siis tehke raamat lahti ja öelge, mis seal raamatus on, lugeda ei tohi, omad oma sõnadega. Kaunis raske ja kole asi, Haatoriga seda punast, seal aega ei antud ka kuidagimoodi niimoodi orienteeruda. Ja siis hakkaski põlema, mina tegin sõnakuulelikult raamatu lahti ja hakkasid jutustama. Mul oli niisugune noh, natukenegi jultunud iseloom, kartnud ka, mõtlesin, mis siis, kui läheb halvasti, läheb halvasti. Aga ei läinud Allast rähkisi ilusti lastele, oi oi, oi, mis ilusad pildid siin sees on, mis nad siis on, jutustasin niimoodi-naamoodi, jutustasin kõik ilusti ära. Ja siis, kui ma olin jutustanud, ütlesin, nüüd panin raamatu kinni, valmis. Mis raamat see oli? Ma ei mäleta enam, mitte ei ole meeles, mis tahad, sööli piltidega raamat oli ja ma vist olin ähmi täis, siis jah. Tulid siis need onud sinna sisse ja soovisid enne ja ütlesid, et ah kas tahad neid tööle hakata, miks ma ei tahtnud, Tore oli ju siiamaale, ma olin hädas pärast ema, mul jäi haigeks, nagu ma rääkisin ja isa läks teda põetama ja nad sõitsid Tallinnast Türile. Mina pidin siis ennast ise üleval pidama ja mina siis pidasin ennast sellega üleval, et mina Draamateatris käisin lava taga kannelt mängimas iga reaali peamiselt kevades Oskar Lutsu kevades, see oli minu leivanumber siis. Ja sealt ma sain siis noh, umbes kolm krooni nädalas. Sellega lasin korteri üüri maksta ei saanud ja ah noh, see on teine lugu juba. Ja ega see suur sissetulek ei olnud, meil ei olnud. Nii et selline pakkumine raadiosse tööle tulla, oi, see oli vaimustav. Ja noh, see oli pääsmine kõikidest kõikidest muredest ja raskustest, mis seekord mul olid. All oli ikka täiesti võimalus kohe iseseisvalt ilusti elama hakata ja. Aga siis see oli vastuvõtmine, esimene ehmatus ja üllatuse rõõmsaks, aitäh ja tuli hakata tööd tegema. Kuidasmoodi raadio tollal töötas, kuidas lasteraadio tollal töötas? Meil oli väikene toimetuse tuba, sinna kutsusime lapsed, Cockup. Seal oli mul oma laud siin pildi peal näha ja Sinaadia tädi istub laua taga, kannel on ja kaks väikest tüdrukut on mikrofoni juures, mikrofon on siis niisugune kõrge jala otsas ja me kutsusime onu mikrofon, sest vaadake, tal on niisugune nagu keha pikk kael ja siis pea seal nad siis harjutasid. Siis ei olnud ju seda, et lindi peale võetakse, et saab pärast kärpida seda, mida vaja ei ole. Kõik läks otsesaatesse. Nii, kui need lapsed midagi seal viltu ütlesid, võivad, siis pidin mina seda lahendama. Kuidagiviisi. Ükskord ma mäletan, tore lugu oli, vaat seesama pisikene tüdruk oli kolmeaastane. See oli viiulikunstnik. Artur saadi tütar Ingrid immiks, kutsusime teda. Mina meelitasin ta raadiosse esinema. Temaga ka tublisti, laulis meil ilus, seal oli niisugune toreda bassihäälega, laulis tüdruk armsa häälega ja sinna ajame juttu mutionust peale laulu siis. Ja eks kord tema jälle oli esinemas ja meil oli niisugune komme. Me panime esineja esinevatele lastele luua peale väikese taltlikukese taldrikus olid need väikesed šokolaadikommikesed. Eks lapsed siis, kui olid oma salmi ära öelnud, oma laule laulnud, mis seal teha oli, läksid ja võtsid sealt siis kommija, istusid siis kõrvale, kuulasid teis pihke nimi, oli sealt võtnud omale kommid hakanud nii põnevalt kuulama. Need kommid olid jäänutele kätte. Korraga, tema tuleb. Teise lapse esinemise ajal tuleb minu juurde tädi Magaa musta teadulit. Nüüd olid sulanud šokolaad, oli noh ja siis ma otsinud, oi kullakene, ma võtame taskurätiku ja hoian praegu käes, et pole viga, puhastame pärast käed, ärakuulamine, lood ja laulud kõik ära, sedasi siis tema läks rahulikult, taskuräti käes, läks, siis istusin. Otsesaade, see oli kõige põnevam, Lado tõmbas alati niimoodi nagu närvid pingu ja trimmis inimesi ja lastega, et lapsed ei tea ju, ise mõtled järgi, et ma räägin niimoodi it, see on teemani käsitamiseda. Nad viivad sähki bota paigast ära. Aga midagi jumal teab mida rääkima, mida siis tol ajal lastesaadet des saadetena üldse tehti, kas nad olid sellised põhiliselt salmi ütlemised ja mikrofoni ees laulu laulmised või kuidagi ka niisugusi? Teema, lahtimõtestamise, jutuajamisi, võib-olla reportaaži isegi? Oli küll, siin on näiteks meil kohe üks reportaaž, onu Rumma on siin ja siin mina ja need on siis Tarbola koolilapsed. Me käisime siis tegemas reportaaži Varbola linnusest. Niisuguseid oli, no lasteraadio tegelikult jagunes kolme ossa. See oli siis kooliraadio, lasteraadio ja mudilaste raadio. Mina tegelesin peamiselt mudilastega, aga mul oli suuremad lapsed ka ikka siin, nagu näete, koolilapsed ka laulsid ikka siin. Kõik onu rumal oli siis nagu suuremate lastega tegemist ja tema oli ikka peamine juhataja otsustas, mida teha just, ja selle Varbola kooli juures siis sinnani päris õues kohe mikrofon on küll metsal püsti, kaabel läheb ilmselt need siia kuhugi plaadi autosse, autost ja linnuses, siis me siis päris linnuses tehti. Nii et selliseid majast väljas saateid oli ikka ka üsna ja, aga siis, kui õieti mitte lindile vaid võeti plaadile lõigati kohe plaadi sisse, suured plaadid olid niimoodi ja siis kui see lugu oli plaadile lõigatud, nii et linnuselauguga jah, see linnuse lukuga ja siin ma nii kangesti ootasin, et lind hakkaks laulma. Mõni lind tuleks ligemale, kaugemal pigistasid seal, mõtlesin, peaks ometi mõni lind üleval ja nüüd laulma meie jutu sisse. Kas tuleb meelde mõni pealkiri tolleaegsetest saadetest või mõni saade niimoodi lähemalt kirjeldada, et mismoodi see siis oli? Tipukese unenägu? See oli minu kõige esimene, see oli kuuldemäng ja selleks kuuldemänguks olid siis lapsed ja näitlejad kohale kutsutud ja kõik toimus stuudios mikrofoni ümber. Jah, kuidasmoodi ta lapsi, näitlejaid, esinejaid saite, kuidas te neid välja valisite, oli teil abilisi ka või pidite kõik päris üksinda tegema? Üksinda ikka selleks ma olin ikka haljas, kohe. Ma käisin vahest koolist kooli ja lasteaiast lasteaeda ja küsisin nende juhatajate ja õpetajate käest, et noh, soovitage et väga hästi soovitasid sellega ja väga toredaid lapsekesima sain. See oli üks väga andekas tüdruk. Hilja Kalmet praegugi elab ja meil on suur kirjavahetus omavahel, oleme sõbrad praegu, ta on annuste ja elada Ääsmäe sovhoosis haruldaselt andekas, mängima nii näidendis kui ka laulmas. Seal oli nii ilus hääl, et temale kirjutati kiidusõnu Ameerikast Ameerika eestlased, mingisugune väike niisugune rühmakene inimesi kirjutas temale siis ometi levi ei olnud nii. Aga nähtavasti oli Lõuna-Ameerikast igatahes ikka küllalt kauge. Ma imestan isegi, aga nemad ja olid võtnud vastu seda otsisite lapsed kokku ja ja materjal oli olemas, hakkasite harjutama nendega ja twitteri palju tehasest otsesaade, ega siis seal ei saanud enam kooperdadega komistada. Jah, aga nadicuperdanudki väga tublid olid ikka väga andekas oli, see oli väga tubli. Teil kindlasti kujunes siis oma niisugune väike näitlejate kollektiiv, lapsnäitlejate kollektiiv, keda te pidevalt kasutasite, jah, pidevalt kasutasin küll neid, sest ega neid palju ei olnud leida, leiad ühe sellise, siis ole tänulik, et ta on olemas ja. Neil ei olnud ju väga palju neid selliseid kuuldemängu mängimisi laste endaga aga siiski kui sageli üldse lastesaated olid? Paar korda nädalas pool tundi ikka üks väga populaarne lastesaade oli meil pähklikoti saadi siis mõistatused ja laste kirjad, noh, umbes nii nagu praegu teleris on see kõige parem sõber Anderassis kallis pähklikott, kartulikott oli siis tegelane sealt peamiselt. Et noh, neid, neid tuleb jälle pähklikott siis mikrofoni, et see oli nagu isiksust, kes pähklikoti mängis. Anu Rumma. Ja siis noh, mina ka kahekesi seda saadet tegime iga kord sellised saated siis laulmised, luuletust, ütlemised mikrofoni juures ja nende luuletuste ütlejatega oli siis mingi jutuajamine ka või ikka vaikselt hästi, siis olid väga toredad niisugused jutuajamised. Küsisid näiteks, kas tal on loomi kodus ja kas ta elab linnas, kas ta vahest on ka maal olnud? Jaa. Jaa. Tal on vanaema ja vanaisa ja mis looma neil on ja iga kord ei olnud just aega, paljut aga, aga siiski poole tunni jooksul. Saab üsna palju ära laulda ja raiuti istuda. Ja mis teemad siis olid põhiliselt lastesaadet? Kodu ja loomad kudumisel, roomad suuremalt jaolt. Ja vahest vahel olid nukud ja mänguasjad ja niisugused ka, kuidas, kuidas kellelgi nendel olid oma lemmikud ja, ja nendest räägiti hea meelega. Nii kui sattusid tütarlapsega nukust rääkima, siis võisime asjud istuda. Ma kirjutasin ka kuuldemänge sel ajal üsna palju, kirjutasin kuuldemänge. Ja siis lavastasin neid näitlejatega, noh siis oli solistid, esinesid näitlejad, Ugala, Lauri esines meil väga tihti, Olga lund laulis meil tihtipeale kaks aastat lasteraadiotoimetaja olla. Ega see ühtpidi ei ole ju ka väga pikk aeg, see oli 38.-st aastast 40.-ni 40. septembrini ja kui arvestada, et saateid tuli teha võib-olla kord nädalas näiteks sellise tihedusega, siis kokku ei saanud neid ühtpidi ju tohutu, kui palju, aga siiski küllaltki palju ja üks kindel Aegi etapp oma elust kindlasti küllaltki palju mälestusi jätnud, aeg ja ilus aeg. Kas nalja ka vahel sai selle raadiotööga? Muidugi sai eriti veel, kui saaled, naljalembene ja katsud seda nalja näha ja katsud nalja ise ka teha. Siis saab nalja küll. Aga raskus, keerukus või tundus, et olnudki päris päris niisugune lustlik oli see raadiode. Tõepoolest, ma ei mäleta, et oleks saanud raskust. Ei olnud. Töö oli niivõrd armas ja niivõrd omane et täiesti nagu kala vees öeldakse, et ma onu Rummo ka ütles, et näe, esimese haardega saime kohe kätte, keda vaja oli, kui oli ka selline tädi, kes oli ühtlasi reporteri ja ja samas lauluansambli juht ja isepillimängija kannel, on mitme foto peal siin veel kuuldemängude kirjutaja ja kuuldemängude režissöör, lavastaja oli ju ka põhjust lasteraalsel rõõmu tunda niisuguse Taivet raadiotädile. Noh muidugi jah, neil oli ikka töölist, aja ja kui tööline täie innuga asjasse suhtus, siis oli neil hea meel, kui pikalt siis ka tööpäevad olid? Tööpäevad olid pikad, see ju oleneb sellest, kuidas ma tööd võtsin. Ülle tulek oli nüüd enam-vähem kindel aeg, see oli kell 10 hommikul. Aga, aga ka tihti oli nii, et ma hakkasin valmistama ette omal kuuldemängu ja siis läks nii kella 10-ni õhtul. Nii nagu praegugi, häält ka ja ega ei ole suurt vahet selles osas. Aga kui siis kuuldemäng nii-öelda eetriküpseks sai, hakkasite mängima? Ega see ei ole siis selline, et kaks last mikrofoni ees, seal oli tegelasi palju ja seal pidi ju ka igasuguseid hääli ja taust olema, taustad olid võetud vastavatele heliplaatidele. Ja siis sealt sai välja otsitud ja tehnikutele kätte antud. Nendel oli käsi sööriga juures ja vaatasid, kus on ta tarvis, siis panid peale kohe see oli üleval siis neljandal korrusel, tähendab ja siis seal oli kuuldemängude tuba, niisugune vastav kaks ruumi oli, et üks oli tubane ruum ja teine oli õueruum. Õueruum oli siis polsterdatud riidega, kõik ümberringi seal helikaia ei olnud. Ja siis seal sai siis tehtud kõrval, oli tehnik ja jälgis seal meie saadet, ma olin tihtipeale ise ka selleks tehnikuks. Kui näitlejad seal mängisid, siis mina jälgisin hoolega millas nüüd see ja teine taust sisse lasta vahel oleva muusikat, kalastaja, Reardis muusikat, taustaks muusikat, muusikat nagu ikka nagu praegu. Aga kas siis nii ei tehtud, kui te juba sellise väljas tehtud reportaaži jaoks raatsesite ohverdada heliplaati esse plaadistada, siis tervet seda kuuldemängu ei plaadistatud ka, et oleks saanud teist korda juba kergema vaevaga korrata. Vahel piss tihti ka, kui mul õigesti meelde on jäänud, olid mõningad kuuldemängud, mis väga meeldisid ja nõuti kordamist. Mõnel juhul minu meelest nagu oleks ka siis laste kuuldemänge võetud heliplaadil. Aga kui läheksime selle kandlemängija tüdruku jutt? Ega ikka ilma asjata jälle mitme pildi peal kannel. Ja noh, vast muidugi kus see kandle mängimise oskus tuli. Isa õpetas, isa oli mul väga tubli kandlemängija minu meelest võiks öelda isegi niisugune kandlemängija, kelle sarnast mina ei ole kunagi kohanud teist. Ta oli suurepärane solist, esines väga paljudes solistide tundides. Ustus Toomendi, ma mäletan, 40 heliplaati oli tema mängust tehtud, aga need paraku hävinesid sõjas temaga konstrueeris uue Eesti kandle, mis siis erines selles mõttes tavalisest külakandest, et oli võimalik mängu ajal häälestada ümber. Nii saadi juurde, tuurisid ja mull, kuid, ja eks ole see kannel, mis siin kodus on, need laua peale, see on nüüd tavaline niinimetatud Vanemuise kannel, mida minu onu Adelinius konstru veeris ise ja ma ei tea, mille alusel, aga see on natukene teistmoodi kui tavaline eesti külakannel. See on juba passidega ja, ja siis Kromaatilise helistik, temaga on võimalik võrdlemisi palju asju mängida ja isa esineski seal solistide tunnis. Meie vahest koos esinesime isegi isaga. Nende kandlite peal just. Nii, aga liha, palun natukene kandlemäng. Hea küll, võib-olla katsun, katsun laulda ja mängida, hääl ostes juba vanainimese hääl, aga ta mulle antakse andeks. See, mis ma siia olen selle mõttega paika pannud, et võib-olla huvitav kuulata selle vana raadiotädi laulukest, see on Glücki laululinnule, meeldis meie lastele väga. Mängisime seda, laulsime, õppisime, kandsime ette palju kordi. Vaatame, kuidas ta välja tuleb.