Tere pühapäeva hommikut, kell on 10 minutit 10 läbi või mõni minut peale on seitsmeteistkümnes mai ja minu tänase jutusaatekülaliseks on muusik multiinstrumentalist ja mees, kelle kohta tegelikult, et niikaua, kuni me 11 tunneme, olen ma alati olnud isegi tema enda kuuldes. Maestro Raivo Tafenau, tere tulemast, aitäh Hannese, tere kutsumast. Ma nimetan sind maestroks tegelikult alati ühe ühe põhjusega, sellesama põhjusega, et et tänan sind maestroks, sellepärast et sa oled jõudnud minu jaoks sellisesse faasi muusikuna, et ma, et ma pean sind enda nii suureks eeskujuks, et ma ei ole enam isegi cademite. Ja seda sellel põhjusel, et lapsepõlves õppisin ka mina muusikakoolis akordionimängu ja tahtsin saada saksa fonistiks või noh, et sinna juurde ka saksofonimäng kuuluks. Aga see, mida sina nende mõlema pilliga teha oskad, on see, mis paneb minu, minul nii-öelda pehmelt öeldes poja, käed jõuetult kõrvale tolknema ja lihtsalt, nii on. No kuidas ma nüüd seda kommenteerin, on jube raske seda juttu nagu praegu. Et mul muidugi kõrvad liikusid, eks nagu sa märkasid ja olen tänulik, et, et sul on selline arvamus ja, ja muidugi ma ütlen, et see paistab alati kõrvalt natukene. Asisem väljakutse asi tegelikult on. Et sellepärast ma saan sellest aru, et võib-olla sa tõesti jälgida, et mis ma siin teen, asi, aga ise ma tean oma sisemuses oma neid tegemata asju ja neid puudujääke ja ma näen neid tegelikult oma elus, kui ma nüüd kulgenud rada pidi siis ma näen neid järjest rohkem ja mida ma nagu vanemaks saan, seda, seda need hakkavad nagu rohkem häirima. Ja teine asi on see, et ma harjutan siiamaani pilli, eks ole, ja ja, ja, ja siis mul on paganama kahju näiteks mõnest asjast, et ma vaatan noori praegu kui nad saavad oma hariduse ja saavad oma lõpetajad ja nad saavad valida, nad saavad minna sinna-tänna ja igal pool õppida ja siis õpetaja ütleb neile, mida sa tegema pead, aga ütleb ka, mida sa teha ei tohi. Sellest asjast ma tegelikult, mida sa teha ei tohi. Vaata sellest asjast, ma tunnen puudu puudust praegu võlanagu praegusel ajal ma tahaksin elada praegu, nüüd olla noor praegu, et ahmida seda, aga harjutan siiani siiamaani, aga nagu ei hakka nii hästi, külgevad nagu noorem, see on see väike väike probleem. No aga mis seal, mis sul seal enam külge hakata on selles mõttes, et vabandust, et ma teades sind väga kaua ja teades sind mehena, kes mängib lavadel mis tahes žanrit, noh tegelikult ütleme sellisest piidist džässi, nii rahvamuusikast, folgi või mis iganes žanrni, et sinu jaoks ei ole tegelikult nende pillist mis iganes žanri väljapigistamine, mitte mingi küsimus, mitte mingi probleem, et mida sa, mida sa siis veel harjutama pead. No vaata, kui ma, kuna ma olen endale pannud latti suhteliselt ikka kõrgel juba noore noore noores eas ja siis mina mõtlen nagu sellistes terminites nagu näiteks Mis ütles, minu mängib mängu kohta näiteks New Yorgis? Väga prestiižne kriitik. Vaat vaata seal ma jääksin vahele, seal on mõned eestlased jäänud veel vahele, et kes arvati, arvatakse, et siin on nagu siuksed, pooljumalused tuleb näiteks New Yorgist vesi peale. Näiteks need asjad on kuidagi nii, et vaata džässimaailmas, mis sa nagu meie natukene probleem, ma olen alati nagu mõelnud selle peale, et sellist adekvaatset kriitikat isegi seda julget väljaütlemist, et mida sa siin, et tähendab just nimelt kriitikat, mitte kiidulaulu kiidulaulu oskavad kõik teha ja ja tegelikult inimestel peale jazzkontsert on alati emotsioonid laes ja tegelikult seal hea energia. Aga, aga selliseid natukene sellist mõtlemapanevat ja arendavat negatiivset kriitikat oleks vaja rohkem, mida tegelikult mujal maailmas ikkagi esineb ja eriti New Yorgis. Et seal sa saad nagu aru, et kus sa oled õigel teel või valel teel. Nii meil seda nagu praegu ei ole, eks, et aga aga noh, ega, ega samas ega ma ei kurda ka, lihtsalt ma panin, panen endale teinekord lati väga kõrgele ja siis vaatan, kuidas noored praegu ikkagi tegelikult väga usinalt ja väga-väga vingelt arenevad, et see on uskumatu. Noh, meil on olnud. Sinuga sellest varasemalt ka juttu nendel samadel teemadel, et muusikute tehniline tase nimetaks seda pigem siis õige sõnaga virtuoosse on jõudnud sinnamaale, kus, kus nende muusikute Virtoostuse väljendamiseks on neil endal pigem kihk minna tagasi selliste nii-öelda muusika salvestamise lätete juurde, ehk et, et tehniline pool läheb edasi küll nii-öelda mänguoskuses, aga need moodsad vidinad, millega vanasti oli võimalik nii-öelda maneristlikult kas siis mänguoskust või midagi muud nii-öelda siluda, siis nüüd minnakse tagasi sellise vana hea klassikalise vinüüllint ja sellise salvestamise juurde ehk et see on armutu kriitik, kes ei luba. Eksida ja tähendab me just enne ennistasin, rääkisime vinüüli ja kogu sellest soundi pildist ja et ma ostsin endale 80.-test pärit võimenduse transistor ja ka sinna juurde kuuluvat sedasama ajastu kastid ja see koostöö, mis need kaks asja teevad. See oli minu jaoks täiesti nagu üllatus, sest et midagi ei ole teha. Olen ka ostnud endale Spotify sõda jalgrattaga, kuulan Spotify, midagi ei ole teha, aga seal on MP3. Ja nüüdse MP3 on tegelikult võtnud meie elust ära mingisuguse teatud sageduse teatud sagedus nende üle igal noodil on 12 ülemheli. Ja need ülemelised ei ole, on lihtsalt niisugune tühipaljas näiteks saksofon, seal ei ole seda elu sees ja see elu varasem muusika läheb järjest rohkem taustaks. Ja ma olen, ma tean, väga palju inimesed, kas on üldse lõpetanud muusika kuulamiseks, kui ma küsin nende käest, miks siis nad ütlesid, et ma ei tea ma ei kuule enam muusikat. Aga ma tean täpselt, miks, sest ühel hetkel sellised peenikesed õhukesed formaadid ajavad inimese nii närvi, et nad ei taha seda muusikat enam kuulata. Et nad ei haaranud endasse muusika vanasti vinüül, kus oli kõik täpselt nagu stuudios tehti ja see haaras ennast sisse, sa jäid seda muusikat kuulama, see oli nagu omaetteväärtusega. Aga ma ei ütle muidugi nendele moodsatele Spotifidele halba, sest et see info, mis tulemused on jalgrattaga hästi palju. Ja mul täna tuleb koldereni tuju, mul tuli. Millalgi tuli Joni Mitchelli tuju, mul tuli elutšakitsi tuju, mul tuli Stravinski tuju. Ja vot ma saan valida seda tujud Erki endale rattasõiduks sobiv muusika nimetati. Raivo vikerraadio lihtsale kuulajale nimesid, mis noh, võib-olla mõnelegi kuulajale on sellised täiesti tundmatud või siis vähemasti vähe väga vähe kuuldud, et tuleb sul mõnikord tuhin ka, näiteks see, et sa ütleme, kuulad, Heldur Jõgi jäävad või kuulad, Heli Lääts. Vot ei tule, mul on ja see on minu probleem, vaata, see on täpselt minu probleem, olen alati mõelnud, et et kui sa oled kusagil selline mõnus vend, eks ole, need kuskil ehitusel tööd näiteks Soomes tööl ja ja tuled koju. Tuled nüüd siia, tulen vaja. Sul on vaja lihtsalt ennast välja elada, siis sa lähed poodi, ostad laua viina ja ostad meie mehe plaadi. Ma olen selle peale, võtad selle, selle laua viin ära ja tegelikult sa oledki, ma olen kade nende inimeste peale, et nii lihtsalt saavad selle kätte. Aga mina õnnetuke otsima kuskil täis jämmi poodides Mareki ja, ja, ja vinüülipoodidest hirmsalt kalleid plaate ostma, et, et seesama nagu see asi kätte saada. Et äkki sa oled snoob, äkki sa oled sihukene kõrbe ennast täis snoob, kellele lihtsalt ei kõlba see niisugune lihtsate inimeste muusika. Ei, asi pole nagu kõlbamises, aga vaata muusikaga, kui sa süvitsi lähed juba muusikasse sisse, siis paraku juhtus selline asi, et sa ei taha sealt enam nii lihtsalt välja tulla, et. Ma olen öelnud siin väga palju välja, et kui sa džässmuusikaga muusikuna juba tegutsed, siis, siis sa ei saa minna nagu tagasi lihtsakoelise juurde, sest et sul hakkab lihtsalt igav, mitte midagi teha ei ole. Ma istusin siinsamas stuudios, mõni aeg tagasi tegime saated hea sõbra Jaan Recoriga, kes ütles, et tema näiteks näitlejana vaatamas teatris väga sageli etendusi, sest noh, jube mage on see, kui sa vaatad etenduse ära, siis tuleb kolleeg selliseid küsivate silmadega pärast etendust, ta ootab mingisugust juskui just ja siis on paremini kui mitte öelda, et umbes, et oli jama või noh, siukene nõrk märk, et siis ma pigem ei lähegi või ma olen esimese vaatuse ajal minema, et siis mul ei teki seda rumalat olukorda koridoris, kus ma pean pärast siis nüüd kolleegi nii-öelda suusoojaks kiitma oled sina muusikuna umbes sama samal lainel, et sa pigem ei too kontserditel, on lihtsalt sellepärast, et sa ei taha öelda pärast kolleegile ausalt, kuidas tegelikult tundus. Oot, mul on, mul on, vaata, kontserditel on nüüd natukene teine teema, et kui ma saan plaate ja muusikat valida, eks ole, siis ma panen täpselt plaadimängijasse sellise asja, mis mulle endale väga sobib. Aga vot kontserdile ma käitun nagu katsun olla selline nagu Chico Riia ütles ühes intervjuus, et ideaalne džässipublik on selline, kes ei võta meid sellisena, nagu me peaksime olema, aga võtame, võtame, võtavad meid sellisena, nagu me oleme ja üritan alati minna kontserdile ilma ja eelarvamusteta, et ma lihtsalt istun seal maa ja kuulasele kontserdil, kuna lihtsalt võtangi neist täpselt selle osa, mis neil on head, mitte analüüsi ennaks, analüüsi ennast poolsurnuks, et mis oli hea ja mis oli halb ja kas üldse. Ma ei taha olla kriitik, ma tahan olla publik, võtan väikse, võib-olla klaasi veini ja ma tahakski olla publik, sest et see on. Kuna ma korraldan katav klubi, eks ole, Mustpeade majas ja pukin sinna bände ja, ja, ja möll on, siis ma pean nagu teadma ka, kuidas olla publik ja kuidas publikule see toimib ja ja siis sellisel juhul ma saan olla suhteliselt tolerantne kõikide kõikide vastu. Mina olen kuulnud ühte niisugust suhteliselt suhteliselt jõhkrat arvamust ühe inimese suust džässi kohta, ma arvan, võime seda sinuga koos Marko muidugi siis tema ütles kunagi sellise lause, et, et ma saan sellest džässis täiesti aru, et nendel vendadel endil lava peal on seda jube kihvt teha arvestamata sellega, kas publik saalis tegelikult ka seda kõike kuulda tahab. Nonii siis nüüd tuleb võtta jazzkaare publiku statistika näiteks ja, ja vaadata seal, mis, mismoodi need asjad siis käivad. Ma arvan, et näiteks viimase tav klubi lõpetasime, meil oli nüüd juba kolm Sakkasi pluss bänd. Me tegime, meil on niisugune hästi tore kruvikava selle bändiga ja tegime. Tähendab, meil on laval hea olla. No lihtsalt meil on nii lahe olla, seda asja teha. Ja, ja kuna meil on laval hea olla, teeme seda siiralt ja ausalt, siis lõppude lõpuks peale kolmandat lugu on kõigil inimestel saalis hea olla, vot see ongi nagu see džässmuusika ja muusika võib olla popmuusika vahe, et popmuusikal pannakse tümakat, rõhutakse hoopis teiste asjade peale, selle rõhutakse selle peale, et tema kuulama raadiost selle loo ära ja tahab täpselt samasugust lugu ka kuulata seal ööklubis. Aga džässi ei kuulata, raadiost džässi võetakse vahetult. Meie räägime oma juttu meie oma keelt ja nemad peavad sellest keelest aru saama ja me teeme kõik, et see publik saksa raha, see on energeetiline küsimus. On seitsmeteistkümnenda mai hommik, tänases vikerraadio jutusaates on külaliseks Raivo Tafenau ja mulle meeldib see, kuidas mees läheb Tšassist rääkides põlema ja tema silmadesse tekib selline aus ja aus sära. Raivo kunagi sinuga koos mingisugusele auto poritiivale naljatades rääkisid sa mulle väga armsalt sellest, kuidas sa oma elu esimese akordioni said. Mäletame, vahetasime muljeid, kuidas oma elu esimesed pillid seal? Mul oleks väga hea meel, kui sa jagaksid seda täna hommikul ka vikerraadiokuulajaga. Seda akordionisaamise lugu. Mul on olnud tegelikult ka sama tore saksi saksofoni saamise lugu ja, ja tegelikult mul ongi, me oleme, ma olen elanud väga õnnelikul ajal. Ma olen saanud müüa Tiiu Silvesele 40 kilo mett, pool kilomeetrit raudteed millest ma lootsin saksofon saada näiteks, aga ei saanud. Ometi ei, see võeti Tallinnas Balti jaamas Balti jaamast Keila vahele, vahetati mingi jupp raudteed välja, see seisis nagu jõude seal. Aga ma tahtsin ära osta seda, kuna Tiiu ütles, et on vaja 40 tonni rauda, siis sa saad oma kaks saksofoni? Jah, läksin balti jaama, rääkisin lihtsalt vennad ära ja vennad müüsid mulle ära selle raudtee lahvad nii ja isand, sest tal varastati laevad ära. See oli ebaõnn. Aga noh, kui nüüd puudutab sellesse küsimusse, mis sa, mis sa küsisid, akordion? Sellel nüüd väga tore, ma mängisin pisikest siukest kopsikud, kus oli 12 passi pisikese poisina. Ja isa tahtis loomulikult suurt suuremat osta, aga läksime Pärnusse poodi ja aga see oli nuppakordion, see oli siis nagu bajaan selles mõttes. Tol ajal vene ajal ei teatud nuppakordionit ei teadnud keegi midagi, sest bajaan olid ka nupud ja kõik arvasid, kui nupud, siis ongi bajaan. Sellel vajaanile seal poes oli neli või viis bajaani ja ma ei tea igatahes sisikond oli lell kõigil segamini. Ükski nendest pajaalidest ei töödanud, eks ole, puhas niisugune, ma ei tea, kas nad olid siis nagu kohvreid visatud niimoodi nagu lennukist maha või sealt igatahes sisikond, olil sodi ja ükski pass ei töödanud ja siis lõpuks isale Käega pill oli vaja sealt ära osta. Ostsime akordioni ja tegelikult väga hästi läks. Et muidu oleks tulnud sinust nuppakordionimängijaga. No vot, ma ei teagi üldse, mis oleks tulnud, sest et ega seal perspektiivi polnud, sest et seda mängisid tegelikult noh, ütleme Vene rahvusest ja mängis väga hästi, aga tal ei olnud nagu selliseid eestlaste seas ikka sellist väljundit, et ma ei tea, kas ma sellisel juhul oleks üldse jäänud muusika, ma tea. Vot neid asju ei tea kunagi. Sa oled mustlassündinud mustlast pärit? Alati on ju arusaadav arusaamine sellest, et inimese esimese sammu, mille iganes suunas annavad tema esimesed õpetajad ja kodu ja, ja, ja tema selliseid nii-öelda tõukajataks saavad olema mingisugused võib-olla mõnel puhul hoopistükkis sõbrad, näiteks et mis oli, mis oli mustlas sinu kodukülas või sinu kodukohas sinu jaoks selliseks tõukeks, kas soov laia ilma minna ja nii-öelda ruttu kuulsaks saada, linnapoisiks muutuda või pigem vastupidi tahtsid seal oma oma selliseid mustlasnii-öelda kõva mees. Sedasorti, eks ju, ja vaata nüüd selle mustaga nüüd selline asi, et kuna ma lahkusin sealt, kui isa sai töökoha, kui ma olin kaheaastane, siis seal mustlasei saanud sellist minu maailmapildi kujunemist kuidagi tekkida, aga see toimus kõik Audrus. Audru oli raud, Audru rebasefarm arusama kasvandus, õhk seal kogu aeg haises. Meie ei saanud keegi aru, aga külalised, kes tulid alati sain aru sõidan sealt muuseas iga aasta läbi Muttikaga. Nii. Aga ütleme, see kujunemisprotsess oli ikkagi seotud minu onuga, onu ütles, et lihtsalt mine nüüd, võta see pill tahatuppa, mängi tund aega seda aega, kui mängid Mustamäe valsi refrääni ära pilli omale. Ja läksin sinna, silmad särasid juba tollal vist ilmselt, ega ma muidu poleks, istud seal. Mängisin ära tunni pärast lähen pilli omale, see nagu kujundas nagu selle esimese asja, et noh, edasi läks muidugi see, et ta akordionid mängisid kõik tol ajal minu onu mängis minu isa mängis ema natuke isegi proovis. Nüüd muuseas, praegusel ajal ma olen analüüsinud seda, miks praegu mängitakse vähe akordionit ja miks praegu mängitakse palju kitarre. Küsimus on väga lihtne. Corsoniga tol ajal sebiti tüdrukuid Et see oli nagu sa mängisid akordionit, siis oli naistega korras. Ja nüüd on nagu teised pillid selleks, vot selle analüüsi ma olen nagu ise välja mõelnud. Miks see nii oli, sest kõik mängisid ja, ja see oli selline kättesaadav pill ka praegu sulle Aivo ja et veame kihla. Ühel hetkel sa tajusid seda, et akordion enam ei võta nii hästi. Ja sellepärast läksid sülle saksa fonile ei olnud. Sellepärast, et no midagi nii seksikat nagu naised ütlevad midagi, nii seksikad kui saksofonimuusikat, seda ei ole olemas. Vot, ma ei oska öelda, ma ei ole seda naiste pärast nagu seda teinud ja, aga ma tean inimesi, kes on teinud, kes on alustanud pilli mängimist puhtalt sellepärast. Kui me selle muusika, muusika mängimise, nende pillide ja pillide tähtsuse juurde läheme, siis sa tõid ühe niisuguse väga kena näite või sellise väga kaun niisukese niuksed, siukseid, püstituse või niisuguse eesmärgi seadmise võimaluse. Et praegu peaks olema, ütleme meie raadiokuulajate hulgas keegi, kes unistab alustada pillimänguõpingute tahab saada näiteks Raivo Tafenau esimest saksi siis mis oleks see lugu, mida sa ütled talle, et ma annan sulle tund aega aega, mine sinna tuppa, õpise lugu, ärevuse tunni aja pärast saksiga seda lugu mängid, siis saad selle pilli endale. Vaat, ma ei oska siin praegu öelda, sest et ma kahtlen, et ikkagi see asi on. Gordoniga missa võtad lõõtsa lahti, hääl tuleb, võta, sa kinni ajal tuleb. Aga vot saksiga hakkavad need asjad peale, et seda häält ju ei tule. Alguses ja kuidas sealt ei tule, siis ei ole ka ju mingit motivatsiooni, seda Mustamäe valssi nagu mängida. Kõigepealt tulemusi, hääl ja Lursti lööb tavaliselt selle saksiga selle hääle kinni, noh nagu sa tead, kui on mingi tross, mis sul esimest korda suu läheb, siis sa ei tea, kuhu poole, mis ta peab tegema, eks. See on üks niisugune peen asi, peen värk, eks. Et selles mõttes selle koha pealt ma jään vastuse võlgu, aga, aga, aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt ikkagi on seal raske pill seal raske pill alustamiseks. Aga edasi ta ilmselt muutub selliseks sellises, kuidas ma ütlen sõltuvust tekitavaks pilliks ja mul on ta sellepärast ei jäänud, et seal on nii palju lahtisi otsi on siiamaani nii palju küsimusi. Sellepärast sa harjutad, jõudsime sinna kohta välja tänases saates head raadiokuulajad on loomulikult nagu kõikidel muudel kordadel saatekülalisel palutud kaasa võtta mõni muusikapala, mis teda eriliselt siis kõnetab. Ja kui me täna siia raadiomajja liftiga koos üles sõitsime ja ma nägin seda plaati su käes, ma aimasin, et ma aimasin õigesti, et tõenäoliselt sealt riiulist tõenäoliselt selle muusika sa võtad, aga ma ikkagi tahaksin, et sa jagaksid seda põhjust ka meie tänase saate kuulajatega. No vot see plaat nüüd mul siin laual ja, ja ma mõtlesin, et mul on ka mõningaid nalja naljaplaate kodus. Ta siis väga lahedaid Soome akordionimängijaid, kes mängivad kellel kogemata ei ole vasak- ja parem pool sünkroonis ja siis nendega Irno puruks. Aga mõtlesin, et nalja ei tee ja ja räägin praegu akordionist ja saksofonist, aga selle plaadi peal nüüd ei olegi tegelikult seda kumbagi pilli. Et seal hoopis kitarr on siin oluline ja miks ma selle kaasa võtsin. Et pätmatiini on selle mehe nimi oli eelmisel aastal jätskaarel, kus siis lõbus mõjutasin, oodata live-ina. Siin on mitu põhjust, siin on see, et ta oli noor poiss, oli ütleme kuskil 12, kui ma ei eksi, ungari päritolu muidugi Ameerikas elanud. Ja ja ta ütles, et ma tahan, ta ütles avalikult, tol ajal kaevati kuskilt tema väike intervjuuga tõuga natuke mängis. Ma tahan saada maailma parimaks kitarristiks. Ja siis aastast 90 pakun, ta ei võta seda ka, on tema töögraafik tema konseraviga meele meeletu. Teine asi on leidnud minu jaoks esteetiliselt niivõrd ilusa helikeele oma muusikat. Kas üldse on? Ma loen nagu teda nagu täiuslikuks ja kolmandaks ta on kasutanud ära vokaali, mitte meil on sinuga, eks ju, kui inimene teeb suu lahti, hakkab laulma, siis me nagu teaksime. Meil on nagu sisse kodeeritud see teadmine, milline see laulja peab olema, kuidas ta laulab, vahet ei ole, kas Anjorberg või on Diane Diane reals või ükskõik kes, eks ole. Aga kui ta laulab, siis ta laulab lugu nii pätmatiini on võtnud endale vokaali ansamblisse nagu instrumentalistina, et nagu värv, kui selline inimhääl hääl nagu pill. Ja see liigutab, kuna see noh, ütleme see vokaal, kes tal siin peal laulab. See valdab oma vokaali täiuslikult ja need on väga keerulised ja väga nagu sellised instrumentalistina omased keerdkäigud, mis ta selles meloodiates teeb. Ja sellise mulje muljetavaldav, lihtsalt ilus, lihtsalt ilus, mul on. Neljandaks, mis ma võin veel öelda, et mul see kassetipealse plaat kogu aeg, kui ma olin noor magamistoas seal minu chievisii makk oli, seal oli kogu aeg ta seal mängis muldi ja siis, kui New Yorki Läksin restorani ESTO päevadel 92. aastal siis ma sain osta selle plaadi, vaatan siin ja see oli, see oli minul nagu selline suuremat sorti. Paneme selle plaadi mängima ja kuulame koos Batmatiinid. Seitsmeteistkümnenda maipühapäeva hommikune jutusaade jätkub ja jätkuvalt minu oodatud stuudiokülaliseks sõber, hea muusik Raivo Tafenau. Õigupoolest enne kui me selle pätmentiini juurest läheme edasi, siis meenus mulle, et see selgitus oli väga oluline, mida sa nimetasid, et tihtipeale inimesed ei oskagi nõndamoodi kuulata, nagu sina seda serveerisid, ehk et me oleme tegelikult võib olla väga paljudele muusikasõpradele võlgu just täpselt niisuguse selgituse, nagu sina, Raivo ütlesid, et kuula seda muusikat niimoodi või kuula seda inimhäält, seda selles loos nagu pilliõpi kuulama seda mingisugust struktuuride ja helide, mingisugust omavahelist põimumist, seda tempot ja kõike muud asja. Võib-olla selle häda ongi selles, et, et nagu sa nimetasid, et need mehed, kes käivad, kes käivad, ütleme, kuskil välismaal ehitamas ja tulevad Eestisse lõõgastavad lihtsalt mingisugust napsi võttes, eks ju. Lasevad auru välja nii-öelda. Et kui nendele meestele rääkida sellisel samasugusel pedagoogilisele lihtsal moel selgeks, mis on selles džässis, sellist, mida seal tegelikult kuuluma peaks ja kuulata tuleks. Kujutad sa ette, kui palju see võiks muuta niisugust džässi, publiku suurust Eestis üldse või kogu maailmas? Vot ma ei oska, ma ei oska nüüd seda niimoodi öelda, kas ta muudab, aga? Ma arvan, et, et. Ütleme ikkagi muusika kuulamine on selline sotsiaalne tegevusmuusikamängimine on sotsiaalne tegevus, ma arvan, et et ma pean oma ansambli liikmetega saama ülihästi läbi, peab olema sõbrad, enne kui me saame teha muusikat koos ja head muusikat, ei saa olla niimoodi, et noh, ma olen ka näinud selliseid maailmanimesid, kes eri Limudega sõidavad lavale ja nagu pori jazzil olid kõikidel nonii, suurest ub superstaarid. Et ei sobi ühes autos sõita. Ma ei, ja ma näiteks pettusin kontserdis, noh, et kõik on minu iidolid, ütleme aga laual koos kokku panna siis sellest ei tule ja ei tule head nahka. Samamoodi on ka tegelikult muusika kuulamisega tegelikult, et ma ei usu, et inimesed kuulavad üksi kusagil peidus mingit muusikat ja teised tema sõbrad siis ühekaupa kuulavad, kust ka hoopis teistmoodi. See on selline sotsiaalne tegevus, arutelu sul peab olema. Ma nagu ümber sellest muusikast natukene teadvaid inimesi, sinu sõbrad peavad olema enam-vähem samasuguse maitsega. Sest näiteks ma tean, et noh, näiteks minu suuremal pojal ei ole näiteks huvi džässi vastu džässikuulamise vastu, sest ta sattus sellistesse oma sõprade ringi, kus kuulati hoopis teist muusikat ja ma panen talle seda üldse pahaks, sest nii läks olgugi, et minu kodus mängis see. Aga kuna need sõbrad tal tol hetkel olid talle palju tähtsamat, siis hakkas kuulama sellist muusikat väiksema poisiga, täiesti vastupidi, tema ütleb mulle, näitab mulle plaate vaata paks kuule, seda praegu. Et, et vot niimoodi niimoodi ta läheb ja see on nagu selline ikkagi sotsiaalne teema, see muusika kuulamine ka. Aga ma arvan, et, et noh, ütleme kõik, mis vaatan selles küsimuses, termineid sa siin kasutasid, need olid väga toredad. Aga tegelikult ikkagi ma arvan, et inimesed võiksid võtta ühe ühe pundi kokku ja tulla koos sõpradega Beats kontserdile. Ja see on kogu lugu. Ja nüüd sealt ära minnes, kui satub olema mingi hea bänd, aga natuke tasuks teha taustauuringut. Sest on ka halba džässi, midagi teha ei ole, on ka halbades ja vaata seda. Niikuiniimoodi lihtsalt küsida praegu raadiokuulaja. Aga? Ma ei saa ju, ma ei saa ju öelda, aga aga küsimus on võib-olla selline energiaenergias või selles, ütleme koht, aeg ikkagi lavalt tulevas sellises jutus, et kui veenev soole näiteks noh, ma võin öelda sellist sellise nime näiteks Eestis. Et kes, kes on nagu praegu löönud metsikud lained, on Kadri Voorand siis kui Kadri Voorand, et näiteks vaadata ja teda kuulata, ükskõik kui kaugel sa temast nagu selles lava suhtes oled tema oma, selle sõnu sõnumiga jõuab sinu sisse. Nii, aga on muusikuid, kes, kelle energeetika see ütleme see kogu see laine, mis ta sealt siis nagu lavalt välja paiskab, lõpebki seal lava ees ära ja siis võib tekkida see oht, et inimesed lihtsalt hakkavad saalis juttu ajama, et ei olegi enam huvitav see oht natukene, džässmuusika on niivõrd energeetiline või kuidagi niivõrd võimas nagu inimeste nagu tühjakslaadimise protsess laval. Et seda peab nagu noh, seda peab nagu sealt saalist kinni püüdma. Kõikvõimalikud või selliseid, mitmed niuksed, rahvastikuküsitlused ja nende tulemused on näidanud seda, et eestlased on, on näiteks religiooni suhtes küllaltki küllaltki jahedad, et mitte öelda peetakse üheks selliseks nii-öelda kõige vähem ril religioosseks selliseks nii-öelda moodsaks ühiskonnaks üldse, sest et noh, inimestel on usku millessegi muusse. Et kui palju võib-olla selles nihukeses religioosses või religioossus puudumises ühel rahva hulgas ja sedasama asja, seda tunnetuslikku soovi nii-öelda džässmuusikast aru saada ehk uskuda millessegi, mis on kusagilt, et kusagilt antud, mida peabki natukene õppima seda natukene enda jaoks selgemaks tegema, et see asi oleks sulle arusaadav, ma kujutan ette, et noh, Brasiilias ei ole kellelegi jaoks mitte mingi küsimus, seal saavad sambast aru kõik. Ja kui läheb suvaline eestlane läheb Brasiiliasse, siis ta saab sellest sambast aru täpselt samamoodi nagu kohalik. Nüüd, kui brasiillane tuleb Eestisse ja kuulab, ütleme, Raivo Tafenau bändi, sa saad väga hästi aru, et see on väga hea Chess. Miks eestlane sellest aru ei saa, aga näiteks kohalik venelane saab aru Ei, eestlane saab väga hästi aru, väga hästi saab aru mara Ma arvan, et ütleme, kui ma siin nüüd võrdlen Hiljuti käisin praen, Melvin eesti poistega tegid väikse, said kuidagi läbisin pukitud New Yorki ja San Franciscosse mõned mängud ja siis on Peedu kassi käest üritasin nagu välja siis nööbist, keerata teda ja noh, kas nüüd, kuidas siis ta, ega ta väga mul ei olnud, otse. Aga lõppude lõpuks ridade vahelt ma sain aru, et meil on Eestis ikka jube hea, et miks meil on nagu see teema, et kuna me oleme viisa 50 aastat olnud lukus ja meil puudub täiesti selline svingi ja selline Dixilandin traditsioon näiteks siis Ameerikas ja mujal maailmas on taga nagu kogu aeg olnud. Ja inimesed on kohalikud, on tegelikult sellest natukene väsinud. Vaata, meil on kõik, nagu me oleme nagu niuksed, noored varsad. Me oleme nagu selle sellise lõhnade peale, jookseme ja hüppame. Kalplame ja vaatame, meil on kõik uus ja huvitav. Aga seal on kõik nagu vana näiteks. Ma, ma osalen ühes bändis, mis kelle kokku pane, Nils Lundgren veenmas, üks Rootsis väga kuulus tromboonimängija, eriti Saksamaal on ta väga kuulus ja lauljaga. Ja ma olen selle bändi liige ja siis ma nagu me eelmine aasta Baltics jazzil tegime kontsert, siis ma korraks nagu hakkasin mõtlema seal laval olles, vaatasin saali ja saali keskmine vanus on ikkagi 60. Nii, aga meie saali keskmine vanus on 30. See on nagu minu meelest ülisuur, tugev pluss. Et noored mängivad noortele noored džässmuusikud loovad mängida omavanustele, kes on metsikult asjadest huvitatud. Et nad ei pea mängima. No ma, ega ma ei alahinda vanemat publikut, aga lihtsalt Ta on natukene. Mul ei ole turvaline vaadata seda, kui on ainult see vanused, ei ole nooremaid, ka meil on nagu kõik olemas. Ja selles mõttes on veel parem. Ja loomulikult võib-olla teises mõttes, no nendel härrasmeestel, kes tulevad sinna džässifestivalidele ja nädalaks ajaks ja nad on tahavad elada rantjee elu, neil on raha. Et võib-olla see valdkond kindlasti on seal palju parem. Aga see üks ei maksa, et maksab ka see energia, see motivatsiooni tekitamine selles mõttes. Sa räägid kirglikult juba üle poole tunni, sellest džässis on olulisem energia ja kirglikkus mitte see, mida paljud džässis mitte nii suure armastusega suhtuvad inimesed peavad lihtsalt niisukeseks peenutsejates Nobistlikuks selliseks kinnise ringi muusikatüübiks, mis noh, meil on mõistetav, aga teie nagunii sellest keelest aru ei saa. Ma üldse ei taha, ma ei alahinda mitte ühtegi publikut, publikus olevat inimest ja ma arvan, et see, see on võimalik, minu juurde on lihtsalt tulnud inimesed ja kes on esimest korda džässkontserdile, nad on lihtsalt olnud vaimustuses. Et kus ma olen ennem olnud. Sest et kui ma räägin siin energiast ta ja millestki muust, siis ma räägin ikka eelkõige seda muidugi meil on nagu meil on olemas ju lood, mis on proovides ära tehtud, me teeme kogu aeg proove, me, ega me ei lähe, ei tule lauale ja ei hakka seal niinimetatud halvas mõttes jämmima. Teeme midagi, küll me midagi ikka saame, meil on proovid tehtud. Aga proovides ei mängita kunagi ennast lõpuni tühjaks. Sest et näiteks proovides, kui ma võtan selle omaseks, Tätti neeme proove, sisemängime, harjutame teemad selgeks nii omaette seal kõik proovides, eks ole. Ja me oleme nüüd teinud, ütleme kolm neli proovi, meil on kava selge, aga me veel keegi ei tea, mis kontserdil juhtuma hakkab. Sest ma ei tea, kuidas Siim äkki otsustab. Täna paneb ta jube hea tuju, milliseid soolosid ta mängib näiteks? Vot vot see ongi see nagu see asi mis teeb selle elusaks, et, et see, see vahepealne osa, improvisatsiooniline osa, see ongi see, mis teeb selle muusika elusaks ja ta on alati teistmoodi, ta pole kunagi sarnane. Sa nimetasid oma ühes mõne lausetagusesse märkuses ühe niisuguse sõna nagu sõpruse, ehk et ilma selleta ei ole võimalik praktiliselt mitte midagi laval luua, et see on selline asi, mis on nii-öelda seljaga tuntav, küünarnukiga tajutav ja, ja ilma kõrvu teritamata aru saada, et kas mu, kas partner laval teeb täna asja täiesti jõust ja päriselt või, või mitte. Et sinul on Raivo olnud võimalus muusikuna olla koos laval noh, praktiliselt ütleme Eesti kogu nii-öelda solistide paraadi, absoluutsete tippudega ja ka samuti muusikutega, kelle puhul on ilmselge võrdlus, tipp või absoluutne virtuoos ilma liialdamata öeldud. Samas on see, et nende nisugune tuntus või avalik avalik tähelepanu on see, mis neid võib-olla nii väga ei huvitagi, et oled sina tundnud ennast kuspool nii-öelda piiri olevat, ehk et sa oled. Sa ei ole kunagi justkui väga solistiks trüginud ega solistiks kippunud, samas on see, et sinu nimi on, on nimi, mida teavad noh, kõik, et sa oled, sa oled nii-öelda muusik ansamblist, kes on solistina väga-väga tuntud ja väga kõva tegija No vot, ma ei ole jah ennast põhimõtteliselt. Ma ei ole isegi vist kroonikas olnud, et me saame siin raadio läbi paluda. Ei no ma ei, ma ei ole seda pidanud nagu vajalikuks ja Eesti on viisakalt, ma saan aru näiteks et kui sa oleks, kui ma oleksin nagu Ameerikas või näiteks kasvõi Venemaal või Prantsusmaal, et kui sa satud kusagile televisiooni või, või ajakirja esikaanele, see tähendaks nagu kunagi Anne Veski, ma mängisin tema bändis ka, ütles, et kui ta sattus valesse kustu tuluke seal vana-vana-aasta õhtul ja kui ta sattus sinna laulma mingit lugu, siis ta ju ütles, et peale seda viis aastat ta võib rahulikult mööda Venemaad panna 5000. isale, et kõik saalid on täis. Et üks lugu selles kohas, selles see toimub, toimib väga hästi Venemaal ja suurtes-suurtes riikides, aga ma arvan, et ka minu olukorras toimub see täpselt niimoodi, et sina ütled oma sõbrale. Kuule, võta vaata helistada fenool, et ma olen, ma tean, et see on kvaliteet ja sealt on ja niimoodi see jutt läheb, et ma pean olema tegelikult Ta kohal alati õigel ajal ja ma heas vormis ja ma panen oma harjutatud ja lipsustatud ja ma pean olema see, seal juhtub minu järgmisi asju kogu aeg niimoodi jadamisi siis need, et kui sa oled kogu aeg teles, see võib-olla natuke isegi toimiv või kuskil kollases ajakirjanduses, see natukene minu jaoks isegi toimub natuke julgastavalt, et teda liiga palju on selliseid näiteid, kus inimene ei taha, lihtsalt enam aitab, need on kõik igast august. Ja, ja sama kehtib ka see sõja, kui ma näiteks mängin avalikke mänge liiga palju. Ma hoian nagu selle balansi kogu aeg tasakaalus, et, et ma ei ole kogu aeg saadaval. Ja et ma ei ole kogu aeg kõigile, nii et ma kogu aeg mängin igal pool. Kas ma võin küsida sinu sinu käest, et sa iseennast natukene kiidaksid selles mõttes, et üks niisugune noh, meile kõigile väga hästi tuntud muusik Sergei vastus, kellega sa oled teinud väga kaua koostööd tal on võib-olla ilmselt maailmas veel vendi, keda võtta, kellega koos kellega koos bändi teha, eks ju. Just sinuga. Okei, sõprus kindlasti, te olete kindlasti sõbrad, eks ju, Serbiaga, aga mis seal, mis seal veel on, ehk et see peab olema mingisugune muusikute vaheline tunnetused, sellest asjast tuleb, sest noh, kui Sergei koos sinuga laval, siis ma näen seda, kuidas tema võib rahulikult panna nende silmad kinni kütta, sest ta teab, et tal on väga hea background olemas, et tal ei ole mitte mingit küsimust, ta ei karda nii-öelda kordagi, et kuskil mingi asi liiguks natukenegi sellest vormist välja, mis talle parasjagu garantiiks sobilik. Nojah, vot Serbiaga on meil hoopis teine, teine selline teema, et et tema, aga ma ei tea, mismoodi see klapp äkki tekkis, aga see on siiamaani, me oleme teile, sellistasime kogu aeg nagu oleme ja ja teeme asja, olgugi, et võib-olla mitte nii palju enam kui vanasti seal enne enne seda kriisi siis olid, kuna ta elab Brüsselis, siis ikkagi on temaga noh, natuke keerulisem vaja alati lennukipiletid muretseda, mis asjad need nii väga tihti ei tee. Aga, aga ma arvan, et see, see seal tekkis nagu kõige Pealt, eks see olukord, et minu esimene lugu, mis ma väga, väga ma ei ole väga produktiivne helilooja olnud, aga üks esimesi lugusid, mis kirjutasin, oli 88. aastal vist Anne veskile, kirjutasin bossaloo. Selle nimi on kuninga, kas ma ei tea, kas sa oled kunagi kuulnud, see oli mingi mingi lugu bossanova? Nii, nüüd. Ma ei tea, kuidas anne sellele küll alla kirjutas, aga Linnahalli stuudios laulis selle sisse ja mõtlesime ülipikka saksi soologa siis. Džäss, noh täiesti see oli. Ja kuna see oli bossa Novaja, nüüd äkki ma nägin, sain tuttavaks ERSO vastasega. Ja kus see asi tegelikult ongi nagu päris minu kõrval istub mees, kes tegelikult päriselt mängibki bossa loovad, sest et tema muusika no siis mul tõusid muidugi kõik antennid püsti nii kõrgele, kui vähegi sai ja valime, sina tead seda meie kokkusaamislugu väga hästi ja ja peale seda. Meil on olnud ikkagi väga põnev aeg, meil oli vist, ma ikkagi tahad, et ma kiidan ennast. Ma mõtlen, et et asja puhul kiidan, et ma arvan, et Eestis ei ole džässmuusikud, kelle kontserdil on olnud 4700 inimest. See oli meil siis Serzoga. Leigo talu kontsert 2003. aastal. Meil oli just välja tulnud Saissoni paneelplaat ja selle ülipopp. Peame müüsime teda niimoodi, et meil oli 100 inimest plaadijärjekorras. Et need häälda kuidagi niisugune tore niukene korraks olla, nagu selline popstaar ka. Tore. Meie saate traditsioon näeb küll seda ette, et saatekülaline võtab ise kaks lugu kaasa, aga siin hakkas mul paratamatult vasardab peas niisugune mõte, et kui sa selle vastu ei ole, Raivot, võiksime tänase saate lõpetada sellesama bossonovaga, kui me selle raadio fonoteegist üles leiame. Haapsalu sellesama pika saksi soolo pärast ja selle sama asja pärast. Et Anne Veski kirjutas alla noore noore muusiku Raivo Tafenau esimesele bossanovale või võimelised seda teha küll. Head kuulajad, seitsmeteistkümnenda maipühapäeva hommikune jutusaade tõmbab siin otsad kokku, ma olen väga tänulik Tiheda graafikuga muusikule Raivo Tafenau, kes leidis tänasel hommikul aega siit stuudiost läbi astuda. Soovin sulle tarka kuulajat, andekat mõistjad, kes saalis istub, kaasoskab elada häid kontsertsaale, mõnusaid kamraade lavale, õnnestumisi, väga head tervist ja, ja põruta veel nii-öelda pikalt, nagu öeldakse. Aitäh, head kuulajad. Ja ma usun, et tänane hommik oli selles mõttes väga eriline, väga oluline just loodetavasti nende jaoks, kes siiamaani on suhtunud džässmuusikasse võib-olla teatud sellise reservatsiooni või väikese hirmutundega siis tehke nii, nagu minu tänane saatekülaline ütles, kuulake ka inimhäält selles muusikas nagu pilli ja te saate hoopis teised võtmed, et avada hoopis teistsuguseid uksi. Aitäh teile, saadet jääb lõpetama. Raivo Tafenau, esimene bossanova, mina tänan teid, me kohtume teiega juba mõne aja pärast. Olge terved.