Amegi pihta, päevadel on külas kauaaegne Estonia teatri solist Hans Miilberg, tere päevast. Tere. Kuidas läheb, siis küsime ikka inimestelt? No päris päris normaalsed, ütleme niimoodi töid ja tegemisi on? Jah. See aasta oli mul väga õnnelik kaasa selles mõttes, et ma osalesin komöödiateatri etenduses kvartett. Ja nüüd eelmine nädal. See oli siis. Seitsmendal mail oligi viimane etendus nüüd sel kevadel ja nüüd ajame sügist ootama ja vaatame, mis saab edasi. No teil on sel aastal ka, peate juubelit, on juubeliaasta selline, teete kokkuvõtteid ka oma elust ja tegemistest või? Ma ei ole avaliku elu tegelane ja sellepärast ma sellist avalikku tähelepanu oma juubelil absoluutselt ei. Ei ei osuta nii, et tuleb, tuleb nagu tavaline. No tuleme siis kõigi alguse juurde. Te olete pärit Sindist ja mina olen pannud Sindis seal sündinud, kasvanud koolis käinud juba Pärnusse, tulite millalgi? Ma olen terve eluaeg elanud Sindis, mida eluaeg, vaid kuni kuni 19. eluaastani. Ja siis siis võeti mind sõjaväkke, läksin sõjaväkke, tulin sealt tagasi ja siis ma läksin Tallinna. Kooliajal, kuidas teil kooliaeg möödus kui me selle laulmise juurde nüüd jõuame? Tasapisi? Sindi Sindi kool oli selles mõttes väga väga sellise soodsa pinnaga, et meil olid koolis väga head muusikaõpetajad. Kohe läbi aegade, et ja väga palju on kahe kahju või tähendab kahju on nendest annetest, mis võib-olla ei jõudnudki koolitamiseni nii lauljaid, pillimehi, sest sest loodus oli väga paljudele kinkinud nii nii musikaalsus kui ka häält ja aga noh, tol ajal ei olnud natukene teistsugused ja sellepärast jäigi võib-olla mõni mõni anne ja nii avastamata, aga minul ja minu nagu selles mõttes Pedased. Et ma astusin Pärnu laste muusikakooli, õppisin seal kaua aegagi klarnetimängu, kelle juures õppisin Paul Rahnu juures? Jah, ja kusagil neli aastat. Aga, aga ma kahjuks pidin selle pooleli jätma, et et majanduslik seis oli küllaltki keeruline. Me kasvasime ilma isata ja selles mõttes ma pidin küllatki varakult ka ise tööle minema, et ma olin 16, kui ma läksin siis Sindi vabrikusse tööle lukksepana ja ja siis mul kahjuks õpingud jäid, jäid nagu klarnetimänguga jäid pooleli, aga noh, sai orkestrites mängitud nii saksa kui ka klarnetit ja ja selles mõttes sai ennast teostada küll ja küll. Ja sama samuti ma käisin ka tol ajal paralleelselt, kui ma olin Pärnu lastemuusikakoolis, ma käisin ka veel Pärnus siseujulas, olin väga lootustandev kuju ja nii et viis korda nädalas olid mul seal ühes basseinis olid treeningud, sama palju olid mul muusikakoolis, olid tunnid, niiet. Pidite laveerima nende vahel? Absoluutselt asi pole niivõrd Plaveerimises ja kui ma ükskord koju tulin, ma pidin ka õppima ju koolitund. Ja selles selles mõttes tõepoolest, et ma võin kohe ausalt öelda, et ma ei olnud koolis hea õpilane. Kuidas teil ujumisega läks, millised saavutused? Meil olid ma olin kusagil 12 või 13, niimoodi need, mul oli juba vanade klassi teine järk. Ja aga teateujumises ma olin Pärnu meeskonnas teateujumises neli korda 50 ja seal me ujusime välja nagu esimese järgu, nii et mind ootas ees väga-väga tugev selline. Kui ujuja karjäär nii ja kuhu see jäi, siis? Kõik jäi kõike lihtsalt. Selle taha, et et elu oli väga keeruline ja me olime ikkagi koolis käijad lapsed ja, ja, ja oli vaja oli vaja raha teenida ja ema ei jõudnud momendil ema kasvatas mind ja veel minu venda, nii et ta käis üksinda tööl ja Sindi vabrikus ja selles mõttes oli see majanduslik olukord oli väga raske ja ja siin noh kahjuks kahjuks jah, et tuli nagu ohverdada. No eks selliseid peresid paraku pärastsõjaaegsed peresid oli päris palju, kus emad üksinda kasvatasid. See oli, see oli just jah, pärastsõjaaegsete nagu ütleme lasta nagu saatus ja ja, ja, ja ei olnud mina ainuke nagu selle selle ohver. Aga laulmine, kas klarnetit mängisite klarnetit, tahtsite ise mängida või ema soovitas või? Meil oli koolis väga-väga hea. Nagu ma ütlesin, meil oli väga-väga head sellised muusikaõpetajad ja tuli meile ka laul laulmist laulmist õpetama. Endel Prikk oli selline. Tore õpetaja ja tema organiseeris meil koolis küll ansambleid, soliste, küll puhkpilliorkestrit ja vot tema seintel Brick oligi see, kes mind siis andis muide, klarneti ja, ja ma läksin, läksin siis ma ei näinud päris nagu esimesest septembrist, nii et ma läksin natukene hiljem ja, ja läksin siis Pärnu lastemuusikakooli. Ja seal tol ajal jah, olid suured suured pedagoogid ja õpetajad olid ju seal Peeter Laja ja Artur huvitavam ja Gunnar Aarma, Gunnar Aarma ja ja tema abikaasa. Ja siis oli, oli ka ju, olid seal, olid olid Herbert Pulk ja Ilmar Tõnisson. Kui mina lõpetasin õpingud, siis alles tuli Ilmar Tõnisson. Tema käe all mänginud ei ole puudut Pille. Ainult Paul Rahnu käe all. Ja, ja nii et jah, kahjuks niimoodi nagu lõppes, aga noh mul juba kooliajal avastati ka mingisugune lauluhääl. Nii laulda meeldis teele? Jah küll niimoodi lapsest saati. Jah, kodus ikka kodus ja meil perekonnas kõik laulsid, ema laulis ja ja vend, vanem vend oli isegi niimoodi, et et omal ajal oli väga palju selliseid isetegevus, ülevaatusi ja tema mitu aastat ma ei mäleta, see oli 50.-te aastate lõpul. Tema käis isetegevus. Ülevaatusel lauljate ülevaatusele, tema saavutas seal, kus sai nagu kuldmedal. Jah. Ja see oli, laulmine oli seotud ka meil pärnu pärnu laulu pedagoogiga, kelle nimi oli Klaudia Taev ja Klaudia Taev. Ta käis. Ta käis Sindis. See oli vist 23 korda nädalas. Nii et tegi hääleseadet. Lihtsalt lihtsalt sõitis Sindi ja tegi seal koolis teie kooligi koolis point kultuurimajas klubis ja nendele, kes soovisid siiski jah, kuulas enne üle, keda ta. Sealt ja ja ta Sindi klubi seal oli ja ju siis ta sai ka selle eest, noh tol ajal olid igast ametiühingud ja ja selleks olid nagu mingid fondid olemas, et ta ei saa selles muidugi tasustatud, aga selliseid lauljate lauljate grupp oli väga suur, väga suur ja seal oli ka minu vend oli ja ja, ja, ja mina olin ja niimoodi päris mitu-mitu aastat. See oli ikka väga hea laulukool teile alguses väga. Sest oli ju professionaalne laulja ja ta teadis ju neid kõiki, neid aabitsatõdesid ja ja, ja selles mõttes jah, et oli, oli tõesti suur õnn, et tema kätte tema üldse nagu sellega tegeles ja seal singis ka ja tema käel nagu sattusime kõik seal ja ja meil oli väga palju, olid hai oli väga palju häid lauljaid, tol momendil ka seal klubis olid ansamblid, olid solistid ja käisime pool, ma olin seal ka mingi naisansambli helin, Helios solist, teel käisime siin Tallinnas ülevaatustel, käisime niimoodi esinemas, nii et nii et et selles mõttes ei laulmisega tegelenud küll ja küll. Asi lõppeski sellega. Klaudia Taev. Et tema muretses mulle isegi õppimiseks koha Tartu muusikakoolis Tartusse, Tartusse ja Tal oli seal oli juba kellelegi kokku räägitud, et on selline materjal olemas ja ja et Tartusse muusika oli ka niimoodi õppima, aga ma olin siis 19. Ma läksin sõjaväkke. Ja minu asemel läks üks üks minu kooli kooliõde sinna laulmist õppima, nii et et jah, et see kukkus mul nagu ära. Sõjaväe solite kaks aastat. Tol ajal oli, ma ei tahaks, oleks nagu avalikult rääkimine, selge, kui te ei taha esiräägi. Ma olin ja ma olin, ma olin mereväes ja seal omavaheline jutt praegu mitte pärast ära lõiganud olin neli aastat. See oli, see oli väga-väga pikk aeg ja aga noh, kui läksin sõjaväkke, seal oli ka, oli, olid ju igasugused ansamblid ja, ja seal ma uhkelt tõin kaasa igal pool ja isegi soolot laulsin ja mul on siin mingi fotod, isegi kodus. Olin alguses olin õpperoodus Lätis Liepaja linnas ja seal oli väga uhke Ohvitseride maja ja sinna me siis kursandid. Me käisime laulmas ja seal oli kooria, olid ansamblid ja solistid, nii et siis seal see, see on, see elu läks nagu laulmisega, nagu edasi. Et elu ei olnudki nii hull, kui laulda saite, ei olnud, ei olnud. Nii. Proovid olid täpselt nii nagu, nagu nad olid ja see seetõttu proovi terve minna jazz võitlemist, võitja nagu saime vabaks igasugustes nariaadidest ja, ja, ja toimkondadest ja eliidiumitu uhkelt siis sinna ohvitseride majja. Mis laule te pidite seal laulma, korralike nõukogude laule kindlasti kõik, ikka ikka Solovjov, toi, kolmanovskija. Aga aga oli ka niimoodi, et ma võin kohe öelda et seal oli üks Leningradi noormees, kes oli ka mingisuguses poistekooris nagu laulnud kõrge tenor ja meiega aegse laulsime duetti ja mina õpetasin talle veel ära. Ma sain kusagilt noodid, kahjuks küll vene keeles. Potenski laulu On kallis mulle kodupaik ja nii et megahäälselt laulsime kusagil isegi raadiosse seda laulsime, nii et kantisid, lauldi laule üle ja ja ma isegi tean, et et see mingi info jõudis ka Eestisse kusagil. Et kusagil keegi kuulis. Nii et nii et selles sõda laulus, aga siis nagu propageeritud, no mis noh, oli vene keeles. Aga igal juhul ilus laulja aeg oli selline. Ja pärast sõjaväge. Pärast sõjaväge ma tulin Tallinna, mul siin õde elas ja, ja ma tahtsin astuda tippi. Aga, aga sellest õppimisest oli aeg läinud. Aeg oli ikka teinud ikka oma töö ja, ja see vahe oli niivõrd suur, et kui ma käisin seal tipi ettevalmistuskursustel kõik ja tundsin, et tundsin, et et see asi ja kõik on minust juba küllaltki kaugel. Mis eriala te tahtsite õppida majandust? Soovitas leid. Reaalained ühesõnaga huvitasid rohkem kui humanitaarid. Jah jah. Aga siis viis mind saatus kokku. Oli. Praeguses Mustpeade majas tasandil nimi oli krõpsi palee vist. Ja, ja seal oli selline koor nagu nooruse segakoor. Ja sinna ma sattusin. Ja seal oli hääleseadjaks oli kadunud Estonia lauljanna oli Ludmilla Isakova. Ja, ja tema seal mind kuulas ja ja siis sain ma veel kokku, kui kutsuti mind kusagile ansamblisse naisansambli segasolistiks ja seal oli hääleseadjaks, oli ka muusikakooli õppinud Haarald Noodla. Jaa, jaa. Ja ta sinna ansamblisse mind ei võetud, sellepärased öeldi, et mul on estraadijaoks natukene klassikaline hääl. Liiga ooperlik siis juba ja ja ta kutsus mind muusikakoolikeskuses. Haarad Noodla ja et tema mind seal kuulas ja kutsus mind siis muusikakooli. Ja ma läksin ja sooritasin eksamid ja sain sisse. Ja nii siis laulmise erialale, laulmise erialale ja minu pedagoogi saigi Harald Noodla. Ja muusikakoolis, millega tegelesite peale laulmisel Ega midagi ei olnudki väga, sest et koormus oli üpris suur ja ja kuna pidigi rahaga natuke teenima, nii et ega kõrvalt midagi muud teha ei saanudki, ma pidin töötama, olin kusagil Paldiski maanteel üldis kauplus toiduainete kauplus ja ma olin seal katlakütja. Üliõpilased ikka ikka kõik teenisime, kõigi raha oli vaja ja selles, et mind ju keegi koolitanud, lihtsalt ei olnud, võimalused pidid ise nagu raha teenima ja oli seal katlakütja. Hommikul läksin hästi varakult, panin seal katlad kõik niimoodi ja tööle ja küdema ja ja siis vahepeal lippasin üle mäe, kohe Otsa kooli praegusesse ja siis vahepeal jälle tagasi, nii, nii see, nii see päev nagu mul siis oli sisustatud. Ja peale muusikakooli edasi siis konservatooriumisse. Vot minuga oli lugu selline. Et ma lõpetas ainult Ühe kursuse otsa seal muusikakoolis. Mind käis kuulamas Viktor Gurjev ja reni Siimon ja, ja, ja ma ei tea, mis mis nagu kõik minus nagu leidsite, et midagi ikka ikka on, on ja ja, ja kõik nad soovitasid, ütles Viktor Gurjev mulle isegi niimoodi, et ma kevadel Natagis mind kuulamas ennem eksamid kõik ja ütlesid, et olgu sügiseks dokumendid kõik konservatooriumis. Ning nii, et ma läksin läksin siis otsa koolist üle konservatooriumi. Kohe juba esimesele kursusele seal enam või ettevalmistus. Ettevalmistuse kõik kõik muidu nagu laabus, aga mul siiski oli vaat-vaat see teoreetiline osa muusikas muusika, teoree, teooria, need olid mul natukene solfedžo ja olid natukene lihtsalt natukene nõrgad, et et pandi mind nagu siis pandi teisele ettevalmistusele ja pedagoogi sai mul ka väga kuulus pedagoogile Jenny Siimon. Ja siis sealt mul hakkaski peale siis konservatooriumiaeg. Ja millal te siis jala Estonia ukse vahele Aitäh sinna läks veel aega, sellepärast mul esimene töökoht ma olin. Ma hüppasin natukene üle, Ma olin siis, kui ma otsa kooli ju. Otsa koolis kusagil kevade poole ma sügisel astusin, kevade poole, oli siis Eesti raadio segakooris, oli konkurss. Ja seal on dirigendiks oli Ants Üleoja kes, keda ma natukene tundsin sünnipäev ja siis tema, kui lõpetas konservatooriumi Tallinnas dirigeerimise alal, tema suund tol ajal oli, tema suunati Sinti. Nii et tema oli Sindis, oli seal muusikaõpetaja ja tuttavad ja olime tuttavad ja, ja ja, ja siis ma siis ma tegin konkursi raadio koori nii et mind võeti, võeti siis passi rihma, lauljaks, raadio, koori. Ja, ja siis sügisel astusin konservatooriumi, mis sa, ma läheks vaja jah, täpselt samaaegselt jätkasin ka siis tööd tüdradi kooris. Ja kaua te raadio kooris laulsite, ma laulsin raadiokoolis täpselt viis aastat. Konservatooriumi teisel kursusel Meile meil tuli juurde selline aine, nagu ooperiooperiklass tol ajal nimetati. Ja me hakkasime ette valmistama. Katkendid Mozarti ooperis Figaro pulm katkendeid ja, aga kuna meil kursusel oli, oli terve koosseis sellel ooperil nagu olemas. Ja siis me õppisime, õppisime ja siis äkki avastati, et et kõik läheb nii ladusasti ja kõik, kõik on nii kena, et et teeme hoopis selle ooperi nagu Estonia teatriga kahasse. Et teate, poolt on, siis on orkester ja kostüümid ja dekoratsioonid ja koor ja ja meie poeg ja siis meie oli vist nagu tudengid. Peaosades, kes need olid? Olid seal Helvi Raamat, Marika Eensalu, Väino Puura. Mina. Siis oli Veera tale. Väino Karo Ja ja siis oli ka, oli paar tegelast, olid ka natuke kursus nagu vanemalt kursuselt. Sirje Puura ja ja leelo Spirca ja kes need ja siis Veronika Talvar ja need, need olid siis ja Taisto noor ja ja, ja siis need nagu liitusid ka meiega. Ja seda kõike ettevalmistust nagu. Pedagoog ja kauaaegne ka Estonia teatri koormeister. Jah, ta oli isegi ka dirigent orkestri dirigent Tiiu targama. Ja kõik, mis minust, mis minust nagu välja kujunes ja muidugi ma sain ka ikkagi. Küllaltki hea sellise ülevaate laulmisest ja, ja, ja laulja lauljate probleemidest sain loomulikult reni Siimanni käest, sest ma olin ju tema õpilane seal ja oli ka väga väga kogenud kontsertmeister oli Tarziin alangu. Aga see, mida ikkagi Tiiu targame minuga tegi, see ma võlgnen tänu kõik, et minuga niimoodi läks. Tänu tänu tiiv targemana. Kas ta pidi midagi muutma või, või samapidi edasi? Jah, ta õpetas, ta õpetas. Ta nagu nagu raputas nagu lahti sellest krampis natukene hirmust ja kõik need retsitatiivid, mis olid seal Figaro pulmas ja kõik need värvid, mida, mida siis ma tegin väga raske trolli grafarma, küll see paritati baritoni või tõesti üks ta on ikka väga raske roll ja eriti veel kolmanda vaatuse aaria. Ja aga ta oskas, Tiiu targem, ta oskas lihtsalt ta oskas sind nagu pingest vabastada. Ja ta õpetas kogu aeg niimoodi nähtu tekstist lähtu, mõtestab. Ära mõtle üldse selle vokaali peale. Katsu, katsu. Näed siin teksti, eks ole, ja seda teksti laula. Laula julgelt ja laula, laula. Laula laulab vabalt ja ja et ära ära sellele nagu, nagu laulmise köögipoolele, ära pööra, nii palju tähelepanu jäävad. Mullu jah, olid seal konsis, olid seal tõesti olid mingid probleemid ka ja ja pärast Vigala pulma nagu väga paljud tuttavad ja ka ja kolleegid ei tundnud mind nagu suisa ära, et, et nii oli toimunud väga-väga suur areng, väga suur areng ja ja siis me hakkasime seda Figarot hakkasime. Estonia jaoks ette valmistama ja ja aastal. Vaata kuidas aeg läheb, see oli 76. aastal. Oligi meil Figaro pulma etendus, maikuus oligi Estonia teatris kõik noored, siis kõik noored, kõik noored ja ja see oli tõesti selles mõttes ka, ajakirjanduses oli suur, väga suur äramärkimine ja, ja väga suur nagu tunnustus meile meile kõigile. Ja kuna kuna sellist asja nagu Estonias varem ei olnud, et, et, et nii suur hulk inimesi on hõivatud ja eriti noori on hõivatud mõnes tükis ja vot siis see tekitas huvi ka väga paljus väga paljudes. Ka teistes sellises nooremapoolses. Publikkused käisid tudengid vaatamas kunstiinstituudis küll lavakunstis igalt poolt, et tulid vaatama, mida umbes enda eakaaslased nagunii uhkel laval nagu Estonia teater, mida nad siis seal korda saadavad ja meil läks ooper väga-väga-väga suure menuga, kes lavastaja lavast oli. Ooperis stuudiolavast oli Aarne Mikk. Ja, ja ja siis kunstnikuks oli Lembit roosa. Dirigeeris dirigeeris Vallo Järvi. No ikka täielik ooperi esinduslik ooperi, nagu öeldakse, seltskond. Ja Vallo Järvi oli ka selles mõttes, et tänuga temale, mina isiklikult niimoodi tänan teda, et et see asi kõik niimoodi läks, sest mulle tundus, et ta oli väga delikaatne ja mulle tundus, et talle meeldis, meeldis ka veel just selliste rohelistega tööd teha. Andis väga palju nõu andis väga palju nõu ja et selle musta töö kõik nii perfektselt tegeleda, Tiiu Targamaa. Aga me tegime siiski, ütleme niimoodi. Lõigukene siit lõigukene sealt siis Me puhkasime kõik ja siis vaatasime, ootasime kedagi ansamblisse juurde ja kõik käis niimoodi kerge puhkusega, aga aga ooperis juba see läks kõik ju järjest. Ja siin suured tänud, suured tänud kohe valla Järvile. Vaat kes õpetas meid, õpetas meid. Kuidas me kuidas ennast säästa, vastu pidada terve täpselt just nimelt väga õige sõna, et vastu pidada. Sest et häälepaelad ei väsiks, sest me olime kõik. Olime suure lava jaoks, kõik olime rohelisi algajad. Ja selles mõttes oli vaja, oli, vajavad sellist inimest, kes, kes, kes paneks meile sellised heas mõttes, et mõttes nagu päitsed pähe, eks ole, ja, ja, ja, ja suunaks meid, et et ennast ei, ei tapaks ega väsitaks ja oskaks oma koormus, niimodi ja jõudu, jõudu. Siis. Jagada õnnestus teil või vahel mõnikord oli, et nüüd on kõik läbijaks, on otsas. Olla suguseid momente. Aga ooper läks ikka lõpuni kenasti. Käia jää operalist lõpuni, aga, aga jah, et momente oli iga igasuguseid ja ja, aga me olime vaprad ja tahe oli väga suur. No ja entusiasm noortel inimestel Just nimelt jah, just nimelt, et kõik see esimene ja ja, ja kohe on niivõrd raske pähkel ja osoon ja lava just isa kostüümid ja Melody juriietajad, kõike see oli ju? Ei saa, et see oli ka niivõrd kummaline, kui äkki oled seal garderoobis, tuuakse kostüümid, kõige õmmeldud kostüümid, käid kostüümiproovis ja grimmiproovid kõikaanil, mingid parukad ja mingid uhked riided, kõik olid ja brokaadist. Suured, suured kostüümide nahas, pikad saapad ja ja siis äkki tuleb keegi naiste selline käbe. Tore naisterahvas ka, et tahab ennast riidesse panna, ei saa. Seisad niimoodi. Ja pannakse, pannakse riidesse ka veel, et see oli, see oli kõik nii kummaline ja, ja kõik nii uus ja huvitav ja ja seal seal oli ka siis nagu esimene tutvus meie. Kutsusime lindumemmeks ta siis oli veel lilli Birge. Temast on palju räägitud ja ta oli siis solistide riietaja kutsust, linnupoegadeks teid, linnupoegade Radeid kaasa. Nagu linnulend oli siis. Sealt sealsed Igaloranski läkski lahti ja mis kooristay raadio segakooris. Niimoodi. Me olime siis juba kolmas, neljas, kolmas, neljas kursus peaaegu, et lõpetame niimoodi lähedal ja meil oli olemas juba siis kõigile oma diplomitöö ka, et hoiab see Figaro pulm kõiki ja ja see oli just siis ma lõpetasin 78. Ja 77. aastal kusagil talvel, see oli üks, oli niisugune hommikune Figaro pulmaetendus. Ja kui tuli, siis tuli siis minu juurde just ooperivaheajal ka. Et ja pakuti, et kas te ei taha tulla Estonia teatri solistiks? Etenduse vaheajal ka Me oleme terve, terve suur kaks rasket vaatust lauda ja ja, ja parace pauk ikka just täpselt ja. Ja see krahvi aaria kõik ja ja see võttis mul jalad niivõrd nõrgaks käik ja, ja ma ei uskunud seda absoluutselt ja ja ma usun, et et ma tegin selle teise poole ooperist, et ma võib-olla nii hästi pole teinudki. Panite, panin kõik kõik, mis oli kõik, mis oli. Et sai, sai sinna siis nagu pedaal kohe põhja ja ja, ja, ja siis jah, ma andsin oma nõusoleku ja ja nii et ma üks aasta enam konservatooriumi lõpetamist minust sai juba, olite Estonia Estonia teatri solist just, ja tulin, tulin siis raadiokoolist ära. Et kas te selle Figaro ka samal ajal olite kooris ka Kuda te siis jõudsite kõiki neid asju ühildada. Ja noor inimene jõuab palju. Jah, loomulikult jah, ja, ja nii, et täpselt ma läksin raadio koori, läksin kuupäevani esimene veebruar ja tulin sealt ka ära, siis olin viis aastat, tulin ära, siis see oli siis 77, esimene esimene veebruar, nii et olin seal viis aastat. Viis aastat olnud, väga ilus aeg oli. Väga ilus aeg oli, meenutan seda sooja südamega kohe ja, ja need dirigendid Ants üleval ja kui ka Tõnu Kangur on. Väga suurepärased dirigendid ja nende käe all sai ikka väga palju. Ma sain tutvust teha ka sellise väga uhke kooriloominguga, samuti suurvormidega. Ja, ja oli isegi selline asi, et seal paar aastat tähendab, sealt äraminekut tuli seal passi rihma konkursi ja ja ma sain passi rihma solistiks. Nii et eriti pallimann soolosoolo partiisid seal laulda ei jõutud, ainult paaris paaris suurvormis ja, ja vist paar sellist nagu soolosoola asjaliga. Kas te olete siis pass või Harbadon? Maga laulsite kooris passi. Ja see oli passirihm. Passile on passida baritonid. Ja kuidas siis Estonia teid vastu võttis, nad olite juba seal laval olnud mis oli ka mingi eriline tunne või? Seal olid sel ajal veel väga paljud kuulsad ooperisolistid Georg Otsa küll enam ei olnud. Konservatooriumi Stahli ooperistuudio, ka õppejõud seal seal erinevad kursused valmistasid mingisugused katkendid ette ja tema oli ka seal. Ma ei mäletanud, millise kursusega temas midagi valmistas ette ja ja tema oli ikka tihti meie osakonna nagu. Lauluosakonna kontserditel ta istus seal ja kuulas, kuulas meid ja tegi ka märkmeid ja ja nii, et, aga otsest otsest kontakti mul temaga nagu seal. Ja ei olnud ja. Aga selles oli Tiit Kuusik ja ja, ja dollarivööndi Krumm ja angaar Margarita just, ja, ja siis Ivo Kuusk ja minu enda õpetaja Teo Maiste ja ja siis oligi nii. Ja noh, palju teisigi Pärnusse veel Urve Tauts ja pärnakas. Eveneem ka pärnakas ja suurepärane metsosopran. Ja, ja siis niuksed, esimesed arglikud sammud saigi seal nagu ära tehtud ja täis hirmu. Siis järgmine töö oli pärast seda teie nime ikkagi üliõpilaste tööd. Siis. Oli läänes nagu lõpetamine, aga aga meile anti veel võimalus olemasolevatesse ooperites ja repertuaari nagu sisse minna ja see, kes mida, nagu saia minule pakuti. Minule pakuti Don Giovanni Mozarti ooperis Don Giovanni nimiosa. Ja mina hakkasin nagu edasi õppima. Ja see oli nagu teatri teatri repertuaaris. Lavast oli siis Aarne Mikk ja, ja see oli siis Georg Otsa viimane lavastus, kuigi temaga mul kahjuks ei õnnestunud tööd teha. Aga, aga kõik tema lavastus? On meil viis selle kõik ja viisale käitliku lõpuni. Ja, ja mul oli siis ka esietendus ja ja selle ooperiga lõpetasid ka mõned mõned mõned lauljad. Ja, aga kuna mina veel ei lõpetanud, ma lõpetasin 78, siis ma jäin selle tantsuvanniga, vahend on Don Juani, jäin teatri repertuaari sisse. Nii et olid kohe ja kuna ma olin teatris palgal, siis siis juba oli see minu töö. Ja siis seda rolli sai siis nagu tehtud. 1,78 lõpetasin siis oligi, et et osadel lauljatel kes, kellel miski oli, siis diplomitööks põhiliselt oli nagu Figaro pulm, aga mul oli siis nagu ta oli ka kaks etendust oli nii Figaro pulm kui Don Giovanni. Ta on see vannis, olid veel. Ma mäletan seal hinnat veel tegi Veera Tales ja Otaaviategi seal Väino Karo. Et nendega koos koos me lõpetasime, aga eelnevalt eelnevalt lõpetajakski veel Taisto noor tegi Leporellod, nii et me tegime temaga ka mitu mitu. Tema läks Tartusse, siis pärast pärast lõpetamist Tartusse. Teie esimesed rollid Estonias olid ooperirollid. Millal te opereti sattusite või kuidas? Paneb ohkama täitsa. Jah, selles mõttes, et. Et mul oli väga hea kontsertmeister, Ma lõpetasin Teo Maiste juures, tähendab, kui reni Siimon läks pensionile. Aga seal konservatooriumi, siis siis kuna Teo Maiste oli seni Simoni õpilane ja et oleks nagu mingi järjepidevus ja arusaam, siis siis läksime Teo Maiste juurde õppima. Maian, seal kaua ja seal oli ka siis kontsertmeistritega on väga vedanud ja oli seal kontsert, meiseks oli Frieda Bernstein. Ja, ja tema oli kangesti operetivastane kohe mädane. Ja ütles mulle, et et tee kõike, et sa mitte opereti läheks. Tema oli põhiline, kontsertmeister oli, oli endi Krummile Anu kaalule kõik ooperirollid ja kõik lõikasid ära kõik endik ja Anu siis tüdinud nagu triidabanestiniga ja Brida ikka hoiatas, et kui, kui tahad ikka tõsiselt edasi minna ja ikka arendaika hääldika ooperi ooperi vallas ja ooperirepertuaariga ja ära mõtlegi, ära mõtlegi selle opereti peale. Aga noh, nii paraku läks, et et, et tulid, tulidki nagu esimesed pakkumised ka opereti, ma ei mäleta, nüüd esimene ooperit oligi vist Roos Marii. Ja just läks ära, pensionile läks Harri vasar ja seal ei säili salli jäi vabaks üks osa täid osa metsi German soli, Sulev Nõmmiku lavastuses ja siis siis ma selle rolli tegin ära ja ja, ja arvati ja vaadata, et, et ma külvan operetiga tagasi. Seal on ju näitlemist vaja rohkem ooperis. Ja seal näitemissal liikumistantsimist kõik kõik ennekõike vaja. See oli settad, olite ennega nagu õppinud või oli see del nagu loomulikult tuli välja. Ei olnud midagi õppinud, vot meie nooruses oli ju selline, et et Me tegelesime kõigega spordiga, olid seal, klubis olid kõik, olid lauluringid, olid näiteringid, olid, ma tegin rahvatantsu. Tollal tehti kõike. Ütleme, see oli seni loomulik, see oli täiesti loomulik, et me tegime seda kõike ainult enda tarbeks, et oleks mingi koormus, et me, et oled kogu aeg millegagi hõivatud ja ja sellepärast ma olin ju aastaid aastaid, olin ka rahvatantsus hästi kaua aega seal ja ega rahvatantsupeol käisin Tallinnas siin kõik ja ja sellepärast tantsimine ei olnud mulle ei olnud üldsegi võõras. Et tuleb sellega toime ja siis hakati mulle ikkagi opereti ka niimoodi operetis minuga arvestama ja, ja niisiis ma tegidki paun peaaegu, et paralleelselt tegi nii ooperis operetis segi kogu aeg suuri rolle. Kumb kumba, kumb, kas teil on rohkem ooperirolle või operetirolle, olete kokku lugenud või arvestanud? Üks on enam-vähem niimoodi võrdselt. Jah, jah. Jah, ma arvan küll, ma arvan küll ja suhteliselt ikkagi noh, suuri rolle olen teinud ja ja ma arvan, et jah, et see et peaaegu võrdselt Kuidas teile endale siis meeldis, kas te tahtsite olla selline tõsine ooperilaulja nagu Tiit Kuusik, ehkki ehkki ka tema operetis kaasa teinud või siis meeldistele opereti, selline kergus, elegants, saite liikuda, tantsida, kõike teha? Tegelikult on minu selline Selline suur huvi oli hoopis hoopistükkis kamber laulu vastu ma väga armastasin Kaber Rauno lihtsalt. Lihtsalt sai kuulata väga palju Schuberti džuumanid. Rahmaninovi, Tšaikovski, eesti heliloojad, sind, Mart saared ja Artur kapid, kõik, millised imelised romansi, kõik on olemas. Ooperi- ja opereti nende kõrval ka kammerlaulu tegite. Millal te neid veel jõudsid? Kätega mees sai õppida ka konsi päevil, eks ole, ja aga no paraku teati tööga, sest koormus oli tõesti suur ja mõnikord oli viis korda nädalas oli etendusi, kassis, ooperit, operetti ja paraku jäid jäise kammerlaul, jäi, kõik, jäi kõik kõrvale. Lihtsalt nautisin, nautisin, kas plaat või kui minu minu hobi oli ka minu enda eriala, nii et et sai väga palju plaatia kuulatud ja ja niimoodi kahjutundega mõtlesin, et küll, et tahaks ka nii ilusti ja nii hästi neid teid, seda kammermuusikat ja neid romansikesi ja lauluketiga laule laulda. Kuigi palju laulsite ja mõned kontserdid Ja ikka ikka jah, ikka. Et. Ma mäletan, et mul oli oli nii klaveri kui ka teooriaõpetaja, oli konservatooriumis, oli elsaarne. Ja see oli mulle suureks auks ja üllatuseks, et ta tegi sellise vokaaltsükli lõputa laul. Ja paritonile. Nii et meil oli et seal oli siis kaks soolot mõlemile ja kaks toiti, need kuus kuuest loost koosnev tsükkel. Ja nii, et ta pakkus selle baritoni. Nagu baritoni laulu laulu nagu minule siis ja metsad, metsad, Taulises leili tammel. Nii et see mingi küllaltki ja see oli mulle muidugi väga suur, väga suur kingitus, on väga suur au ka, et tema just mind nagu välja valis. Ja milles oli probleem, et et. Nii kriitika kui ka siin head tuttavad ikka on alati rääkinud, et kui ma ikka laval olen, et ükskõik, ükskõik kus keegi istub või, või on, et, et mul on väga diktsioon. Et saadi alati sellest sõnumist aru, mille, millest ma laulan ja mida ma teen. Et jõudis alati tekst väga hästi kohale ja ja selles vokaaltsüklis oli ka just Elsa ütles niimoodi, et et talle meeldib väga minu tükki diktsioon. Et selles tsüklis peab olema kuulda otsast lõpuni, millest, millest me laulame, et ükski sõna ei tohi ära ära nagu kaduda. Nii et jah, et me peseme selle ära kõik, jaa. Jaa. On isegi raadios sisse lauldud ja kontsertmeistriks oli Helju Tauk. Ja, ja neid kahte baritoni asja, mis on niisugune oli, sai, sai Helju Taugi sai väga tihti niimoodi, olid igasuguseid kontserte ja, ja siis sai nagu, sai nagu kasutatud. Ja ja noh, oli ka muid nagu selliseid selliseid katsetusi, aga, aga ma ütlen, et, et ühel koormus oli niivõrd suur, et, et ega ega, ega siis millegile muule eriti nagu aega jäänud. Me jõuame jälle selle ooperi opereti juurde, et kas oli teie jaoks võrdselt huvitavad või, või noh, tahtsid ikka rohkem tõsiseltvõetav ooperilaule. Jälle. Jah sest minu selline iidol ja eeskuju on alati olnud Tiit Kuusik. Ei saa temast Ta mulle elus väga palju head teinud, ma tean, mul oli konservatooriumis oli oli ükskord väga raske probleem. Väga raske probleem, et mul see. Õppimine. Ma ei taha nagu öelda, kelle süü tõttu ka nagu natukene natukene käis alla. Ja ma olin, olin täiesti ahastuses ka, et mis nüüd saab ja tunnen, et see kõiki, millega ma sisse astusin ja seega Mul oli, et hakkab kaduma, jah, jah, hakkab kaduja. Ja ma olin niimoodi ahastuses ja, ja ja Ma tean, et oli, oli pärast mingit eksamit oli, oli minu seal ka minu probleemi nagu arut arutelu. Jaa. Jaa. Pärast ma helistasin seni Simonile koju, et kuidas siin on, kuidas siis mis, mis must saab ja mis saab nagu edasi ja ja, ja siis õpetaja nuttis seal telefonitorul, ütles, et tralisantsuked me lähme edasi. Ära heida meelt, et tänu tiit kuusikule kes seisis sinu ees nii hästi, et me jätkame tööd ja midagi, midagi, midagi ei ole muutunud. Nii et jah, et oli selline väga pöördeline moment, oli jaa, aga jah, just nimelt, et Tiit Kuusik selle nagu päästis ja moone teda Elva kinnanud ja ja ma mäletan, kui tuli meil välja Tubina ooper Reigi õpetaja. Ma laulsin seal empelius ka väga raske roll oli. Ja pärast ooperi ettekannet see oli just esietendus ka ja, ja ta tuli lava taha. Tuli otsaga tuli lavale mind õnnitlema ja tuli kohe mu juurde ja see, mis ta ütles ja surus mul kätt ja see, mis ta ütles. See, see Corbas kõik, igasugused kahtlused, igasugused kommentaarid, igasugused muud muud, sellised ebamäärased jutud nagu ikka teates, onju. Ja mul oli selle üle väga hea meel ja, ja et et tema hindas millegipärast Kas minu, minu, minu tööd ja, ja, ja minu nagu suhtumist töösse? Mis ta ütles, on teil need sõnad meeles? On? Ta ütles mulle niimoodi. Kas te ise ka saate aru? Millise mehise sammu te olete praegu teinud? Väga hästi öeldud jah, ja see on, mul, jääb eluks ajaks meelde ja tegime koos koos pilti. Maida Ta suhtus minusse Väga-väga hästi, kuigi tal omal poeg oli ka, oli ju, Kaido oli oli ka bariton ja oli, oli Estonias tööl kõik ja et, et pigem vastupidi, et võib olla. Omal ajal ka soosida tuleks suhtumine nagu. Mul ei olnud, aga, aga et oli, oli, oli momente. Kus ta ikka jälle veidi tuli mu juurde ja, ja ütled seda, mida on vaja öelda. Ma lähen käin metsakalmistul mind alati küünla. Palju te koos teete, te saite? Ta oli juba siis juba noh, ei saa öelda, et eakas, aga ikkagi ta laulis küll ka üle seitsmekümnesena jah. Ma olen temaga koos olnud isegi sellises ooperis koos nagu tuli välja meil poriscudunov Aarnemiku seades käisime sellega ju, käisime Pariisis ja kas rollis kõik ja aga ta tegi ainult Ühe etenduse, sest selles lavapilt ja seal olid küllaltki kaasaegne selline lahendus sellele tervele tükile. Ja kõik need käigud seal olid mingid lauad. Ja ta ütles, et et temast siin laval siin selles saeveskis kõndida ei taha. Ja ta on noh, tal oli, oli, oli liikumisega, olid natukene juba probleemid ja ta jalad olid haiged ja ja ma tegin põliskordroloogilistagiga laulsid väga nõudlikku partiid. Andrei, jaanuaris kaks suurt aariat laulda ja ja siis selles ooperis me olime suisa niimoodi koos. No kui te veerema kolleege meenutate, kuidas te olete Helgi Sallo ka hästi palju koos töötanud, eriti operettides muidugi. Jah, Helgi Sallo ka ja aga samas ma räägin natukene hiljem, aga oli minu õpetaja oli ju Teo Maiste ja moli diplomitöö oli see Don Giovanni ja tema oli seal. DNS purjello saite kavandada oma õpetaja, pidin teda seal sõimama, pidin talle igasuguseid Soonusesid ja peaaegu peaaegu. Ja, ja siis. Keegi keegi, nagu ütles, keegi nagu ütles ka, kes veel proovide ajal saalis istus ja ütles, et et kõik on, kõik on hästi, aga kõik. Et, aga et see sõimamine on sul nii selline leebe ja nagu seda nagu ei olegi, et vaat, ma julenud tõesti mingisuguse mingisuguse karmi sõna ja karmi ütlemisega täie häälega. Kuule sina siin ja seda seda, mine sinna ja ja sa oled selline selline, aga tohman ja kõik, mis seal olid ja need olid väga ettevaatlikult väga niimoodi oma õpetad, ei tahtnud solvata laval. Aga Helgi Sallo ka sai väga palju. Koos operettides tehtud ja oleme partnerid olnud ju väga-väga mitmes mitmes operetis ja meil on olnud ka väga huvitav turnee oli, käisime Kanadas mitmes mitmes linnas kohe ja muidugi ega siin Eestimaal. Et tema oli see, kes hakkas. Kui teda kusagil kutsuti. Siis hakkas mind kaasava kutsuma ka. Me olime proovisaalides, õppisime palli, numbrid tuli hülgi, oli ju supertantsija supertantsija. Tantsisin tekstiga esinesid ja mitte ei seisnud nagu. Ja mina püüdsin ka, eks ole, ja aga ta oli et et jaheda väga hästi liikus, siis, siis ta hakkas mind kutsuma, kuigi kuigi noh mul ei ole mingisugust nagu pretensiooni. Ma tulin teatrisse, seal olid, ütleme inimesed juba niimoodi kolleegid väljaspool teatrit esimeseks nagu paika pannud noh, põhiVeldi kahtlemata Voldemar Kuslap vigasest nad olid, ju olid lavapartnerid ja, ja, ja kogu aeg alustasid ka koos. Just täpselt ja ja sellepärast noh, tore, et telgi leidis ka kõrvalt nagu väikest vaheldust, et hakkas, hakkas mind kutsuma. Tegime proovisaalides hästi palju proovi, õppisime just sellisteks kontsertiteks väga palju repertuaari ja, ja siis olid tuli ka teatrisse. Tegi oma esimese Liikumise rissetigiga Mait Agu operetiga kuskil Boris Kõrver operetiga kuskil mon Barnassil ja Mait tegi meile väga uhkeid seadeid. Meie siis opereti toitideleja ja, ja ma tean, kui me käisime mind vanasti olid sõpruskontserdid, olid Riia operetiga, me käisime Riias Riia katki meditsiin ja ja meil oli ikka Riias, oli väga-väga suur menu nende nende numbritega, mis väise väljaspool olemasolevat repertuaari. Need tükid, kus me neid toote tegemine, neid neid nagu repertuaaris olnud ja lihtsalt väljaspool aega ruumi õppisime, õppisime neid neid asju ja ja käisime siis nii, Helgi kutsus mind mööda Eestimaad Eestimaad, siis kus teda kutsuti, putk võttis mind kaasa ja nii ka tänu temale siis digitema mind ka rahvale tuttavaks, et on niuke inimene olemas nagu Hans Miilberg. Rahval oli ka huvitav siis, kui, et mitte ainult soolokontsert ei ole, vaid ikka duetid. Ikka-ikka-ikka-ikka-ikka ikkagi visuaalne visuaalne, selline vaatepilt on ka väga tähtsad ja mingisugused kostüümikesed ja sinna detailikesed juurde ja mäletan, oli, Moskvas oli näitajate, kes majas oli igaüks Helgi Sallo siis loominguline õhtu ja ja seal me siis kah, mina olin kaasas ja oli Voldemar Kuslap ja siis tegime siis igasuguseid stseene ja ja toite tegime siis ka operettides seal ja ja need läksid, olime kostümeeritud kõike ja need läksid väga-väga suure menuga. Teatriinimestelt alati me küsime ka selliseid teatri, nalja või teatrilugusid on neid alati juhtub, et mis, äkki räägite mõned oma teie kogemustest, mis teiega on juhtunud või, või millega ikka laval, kellel unustab onu, kes unustab midagi ära, kellel läheb midagi sassi? No, ja vot, esimene võib-olla esimene ehmatus. Esimene ehmatus oli meil Figaro pulmas, ma mäletan et et me kõik püüdsime väga täpselt kõik olla ja nonii, et valmis, valmis nüüd kogu aeg lava kõrval aktilised, et kohe-kohe lavale minna ja ja ma tean, et igas pulmas oli üks seened. Et ma pidin näitama käega lavasügavusse, et sealt ja sealt pidi tulema välja Figaro. Ja ütlesin, et ja see ja, ja sealt ta tulebki. Ja ootan, ei tule, ei tule. Ma praegu sellele mõtlen, see oleks nagu eile olnud. Ja kogemusteta noored hullud seal laval, eks ole. Ja, ja ootan ja sigaretitule ei tule, ei tule ja siis lõpuks lõpuks ta tundus nagu terve igavik. Aga võib-olla see, kes siis no ütleme noh, 10 sekundit või natukene rohkem. Aga see oli juba nii kehva, täidan ja, ja siis ta kargas sisse, ta oli seal lava kõrval kellelegiga niimoodi juttu rääkinud ja juttu puhunud. Ja siis, kui tekkis vaikus, ta ei saanud aru, et peab nagu tema sisse tulema ja inspitsient oli ka nii et, et ta nägijat oli vaikus, et tuleb midagi öelda või midagi hakkas mulle siis kellelegi nagu teksti ette ütlevad hoopis hoopis võõrastega igaks juhuks. Et see oli suur seal segadus, enne kui nad aru said, et see, kes ta kõrval on, see peab juba ammu laval olema. Aga see lahenes niimoodi ära, aga aga ma olen oma Nõmas töödes küllaltki selline. Noh, kuidas ma ütlen nagu korralik olnud, et. Tegelikult ei ole meelest ära läinud, küll aga siis tulete kuidagi ikka tuleb välja tulla. Nad ooperis on suhteliselt raske ju. Operetis võid ikka ajada veel mingit udu seal, aga jah, aga ooperis hakkab niimoodi meloodiat lihtsalt midagi, ikka hakkad mõttetud nomingut, mõttetud sõnad tulevad suhu ulatki pärast. Imestust oled täis, et kus, kus niisugune mõttetus sulle äkki niimoodi hirmunud mõttetus. Ja et kuidagimoodi ikka ennast nagu, nagu. Uuesti vankrile nagu nagu ajada, aga, aga kabaree-etenduses tõesti oli üks väga suur aps sellele mõeldes kohe selg märjaks, et just. Näeme, teine vaatus läks lahti ja me elame lavale. Mina tegin siis lifti ja, ja minu siis partneralis, säilitage Helgi Sallo ja ja läheme lavale. Ja, ja mina olen siis nagu koosneme ümbert kinni, elama, lavale, mina olen siis oma kohta sinna trumpi mulje oli seal kirjutusmasinat istunud, sinna temaga, läksime tugitooli ja läksin lahku. Ja siis mul kargas. Ma pean endale edasi andma kirja ja mul kirja ei ole. Ma olin momentaalselt monil läbimärg ja mõtlesin, mis saab edasi, mis saab nüüd edasi, ma lähen sinna. Ja multiesimene tekst on. Et sulle tuli kiri, et ja annan talle selle kirja ja siis ta loeb seda kirja ja mul kiri ei ole. Mõtlesin, mis asja ma teen. Ja oma suures hirmus ma mõtlesin, et äkki äkki sa kirjutusmasinad, aga natuke lihtsalt lobisen, et ma ei tea, miks see mõte mulle pähe tuli. Et äkki äkki kuidagi see asi nagu laheneda midagi seal niimodi pobisen, et kirjas tuleb juttu ja, ja pea mul hästi maalset. Et keegi seda pabinat ei kuuleks ja ja siis helgi taipas, et ma kirja ei ole. Ja ta mängis selle nii välja, et ta hüppas lihtsalt lavalt inspitsient puldi juurde. Ah see oli see kiri Jänema tõmbasin, mis oli siin esikus. Mitte see, et ma pidin talle andma, jah, see oli seal esikus, et ma tõmbasin selle puruks. Siis mul siis mul oli niisugune pingelangus ja, ja, ja tänu temale, siis tulin ma sellest olukorrast välja. Näitlejad ikka aitavad 11 ikka ikka vahel keeravad ka niimoodi, et tahavad vaadata, kuidas välja tuleb, sellest noh, kümneid selliseid eksperimente. Ega, ega eriti ei ole, vahel pannakse kotti, mingitki on räägitud, et kive pannakse kott täis ja siis keegi hakkab midagi. Ja see oli mul soli Roosma viis. Ja, ja siis seal üks teener. Ma tulen nagu lavale jahiks, teene toob mulle siis tagant järel minu kaks kohvrit ja paneme sinna maha ja temaga ei tegele ma, ma ei näe ja mismoodi ta tõiest ma seal mingit muud juttu olin temaga seljaga, olin tema poole ja ja, ja see nagu lõppes, ma pean võtma. Kohvri kaks tükki ja siis laualt ära minema kergel sammul risti, kergel sammul kooperi tähelegi, uljad niimoodi teades, et rekvisiit, kohvrid tühjad, on ju kerge kergelt ja võtan sama kergelt. Kohvreid ei tõuse. Kohvrid ei tõuse ja ma esimese hooga kahtlemata ma ehmusin nii ära, et mis jama see nüüd on? Ja ja, ja siis ma proovisin muidugi veelgi ja ma vaevu-vaevu. Ikka sai temast. Maast lahti ja ma kõndisin nendega vaeva minema ja need olid täis pandud, sellised sellised. Kinnitused, millega kinnitati neid igasuguseid, millega lasin deklaratsioone ja siis pandi nägu raskuseks nende, nende, nende nööride peale, seal neid oli siis mõlemad kohvrid olid nagu täis. Ja ma vaevu-vaevu siis sain maast lahti ja kõndisin tavat minema, see oli ka. Oli siis nagu väike väike selline nali, nali. Mulle korraldatud no kes sellega hakkama sai, siis kuulda, kuidas sa Talle tasusid. See oli. Koolimees üks koorimees ja Ta on ka nüüd manalamees ja, ja selline Koori nagu. Hierarhias ütleme nii, esikohale seni üks tenor oli seal rauda, mida ja siis tema pärast me pidasime peenikest naeru ja ja, aga noh, mis ma sain, alge, mis ma lähen, ütlen, talle pandi lihtsalt proovida, kuidas sa välja tuled ja kogu lugu. Ja, aga noh, siis nendeks kuidagimoodi sai see probleem lahendatud. Ise olete ka kellelegi midagi korraldanud. Ei ole, ei ole? Ei ole. Ma olen, olen selles mõttes küllaltki selline. Kahjuks. Mul on üks väga-väga halb selline iseloomujooned, ma olen väga enesekriitiline. Ja tükati isegi võiks öelda natukene haiglaselt enesekriitiline, sest kõik, kõik, mis ma teen ja kõik, kõik etendused, mis sai, mis sai nagu õhtul ära tehtud, lähed koju ja siis ütlen üle, mis ma kirun ennast kurivaim, et oleks võinud ju niimoodi teha ja see ei tulnud niimoodi vist kuigi noh kes Madis oli ja, ja, ja ka mõned seal pedagoogid ja head kolleegid, kellega, kelle arvamus on niimoodi, kuulad kõik kõik on, kõik on, kõik on normaanis, mis, mis jama sa ajad, et kõik oli, kõik oli ju tasemele, kõik oli korralikult tehtud ja ja vat ma kõike taas hakkama teadis, olin. Oli alati pärast etendust põdesid jah, kudusin seda kõike ja seda tunnet, kui mõnikord see tunne peaks ikka olema, et kui täna eriliselt hästi eriliselt hea tunne on. Vot mul neid neid tunde tuli, oli väga, väga, No kui Tiit kuusikaid tunnustas rollist Jah, see küll see küll, eks ole ja aga ikka ma ütlen, et ma olin liiga enese kallal liiga, närisin ennast ja, ja liiga liiga kritiseerinud. Ja ma ei olnud selles mõttes, et oli nagu iseenda natukene vaenulik. Aga aga jah, et kuigi ma siin oma arhiivini lappasin ja, ja vaatasin vaatasin neid retsensiooni etenduste kohta, mis on, mis on olemas ja selles mõttes ma olen väga õnnelik, et mul nagu sellist negatiivset negatiivselt negatiivset kriitikat ma ei ole saanud, tõesti, ma ei ole saanud tõesti. Ja. Mis puudud tahab veel, juhtumisi lava siis üks üks seik oli ka, see oli, see oli tragikoomiline ja muidugi minu jaoks traagiline. See oli Verdi ooperist Ruba tuur, kõik oleks nagu eile olnud ja seal On üks käskjalg, kes peab tooma siis manud liigole, keda digi sisendi kliendi Krumm mingi teate ja siis nagu lavalt ära minema. Ja oli meil külaliseks, oli Asutseena rollis, oli, siis, oli Irina Arhipova suurest teatrist ja just see oli nendes stseenis, tuleb siis käskeldoviisia, toob mingi teate poli näinud turvatuuri kokku, ma olen seda näinud, Estonia teadis, vaata oma 100 korda kindlasti, see oli, mul väga-väga meeldis ooper. Ja, ja jäi haigeks osatäitja, selle käskele osatäitja. Ja muidugi volinikke püstol artist ka natukene pakuti mulle. Ja loomulikult. Kõik oli selge ja teada ja nii kõik oli selge, aga eesti keeles. Aga siis. Kuna nemad, nii Krumm kui Karhipuga laulsid seal stseenis lauset itaalia keeles. Aga loomulikult mõtlesin, no on vaja, et lähen ja räägin ka neil itaalia keeles. Aga probleem oli selles, et, et itaalia keele rütm oli, oli natukene teine kui oli eesti keeles. Et võib-olla seal tekst olid, loe seda kirja ja pasta kohe oli, ütleme eesti keeles. Aga itaalia keeles oli, oli tootja natukene rohkem ja rõhud olid natukene erinevad, mingi. Ma ei mäleta, kuidas see oli. Jaa, jaa. Ja ma õppisin itaalia keeles kõik ära ja ja olin veel. Mul oli selleks päev oli aega, nii et õhtul sain teada ja järgmine õhtu oli etendus ja läksime ennik ruumi juurde garderoobi ja, ja kuna ma pean nagu pärast seda kohe Ilmarketsita nagu sisse tulema, tema laulis, laulis kardiolobi sees ja mina siis tagantjärele, mis oli vaja. Ja nii tegime, proovi kõike. Nagu lavale läksin, tuli see see. Oli mul itaalia keel peast pühitud. Ma seisin seal natuke aega Tseesin ja kujutage ette Verdi ooperis, kus, kus on loomulik, et kõik ju laulavad ja Vitariks käskjalg. Mingisuguseid itaalia sõnu ütleb bar Lando. Ma ei suutnud midagi muud. Rispondi. Ütlesin igaks juhuks ainult resto. Kuigi seal oli juttu, et vasta, et vasta kohe. Need kaks sõna itaalia keeles olid mul siis ikkagi jäänud nagu sina siia ajju. Ja need, ma ütlesin siis nagu bar Lando. See kolleegide rõõmu, mis seal lava kõrval siis toimus. Seal mõned vingusid naeru kätte, ära suremas ja mulle tuttavad ja olid seal etendust vaatamas ja ja, ja, ja, ja siis sai, sai nagu kokku, mõnikord sain kokku seal perega ja ütlesin, et tead, et kui sina lavale tuled vaat siis, kui nagu midagi toimub. Ja tegin selle ära, selle parlandud ja tulin lavalt ära. Ma mõtlesin, et miks maa mind ei neela. Mis käkkimanid kokku keerasin. Mismoodi Krumm reageeris? Niimoodi ma tulin ja siis kõik see vaatus lõppes ära. Ja, ja ma tulid jooma ystemalt, ta tegi tükis ka, tuli vastu mulle midagi natuke niimoodi ei rääkinud midagi, midagi muigas, ma tuli nagu unes, tulin lavalt ära, läksin garderoobi, ootasin, siis tuli vaheaeg ja läksin siis loomulikult Krummi garderoobi. Ja nagu ma sinna garderoobi astusin. Ta kukkus diivanil nagu pomm, ta pilt, tabiin ennast lõhki naerma. Ta naeris nii meeletult, püüdsin vabandada, et kuidas nii ja naa ja, aga no. Teeme temale oli, kõigil oli niivõrd suur selline nali, eks ole, kõigi tegija lainete juhtu laval midagi, eks ole, et kes teeb selle nimi iga ikka niimoodi juhtub, aga et selline apsakas oli nyterdi ooperis kalaga. Aga, aga sellest räägiti, teadis väga-väga palju. Aga sel hetkel laval, kuidas te ütlesite, mismoodi siis Krumm reageeris sellele? Jah, ta oli seljaga. Aga keegi ütles, et Arhipova, et keegi oli Vaccis nagu vaatame seda, vaatas, vaatab minu poole, ta silmad läksid, läksid ja läksid aina suuremaks. Mis siin nüüd toimub? Jah, ja vot see oli, see oli meeletu, selline. Mul ei ole nagu mingi rolliga nagu läbikukkumist, vaat see vat selle rolliga. Kukkusin läbi. Väga publik tõenäoliselt ei saanud. Saalis istus. Ei saanud keegi aru, aga see oli nagu ainult omadele, ainult omadele valmistasime väga suure rõõmu. Ja seda juttu jätkub siiamaani. Väga vanavanemad, kolleegid ikka tulevad ja noh, mäletan ka, Krummed, tead, mul on kodus selle etenduse nagu lindistus olemas. Tahad, ma annan sulle turvatuuri kuulata? Ei taha aidaa. Ja vot selline oli see väikse rolig, oli mul absoluutne läbikukkumine. See oli teie enda jaoks, on saanud hakkama tasapisi kokku tõmbama, meil on väga palju väga head materjali. Et ükskord sai teie aeg Estonias otsa. Kuid nüüd Estoniale Estonia aastatele ligi 30 aastat, olite teatris tagasi, mõtlete, et noh, see oli ikkagi huvitav ja väga tore ja huvitav ja hea aeg. Oli küll, jah, oli väga huvitav aeg, sest tööd oli palju. Saiu kahes žanris nagu sai kaasa löödud ja selles mõttes oligi nagu väga-väga erinev ja ja ma ei oskagi öelda, et, Et noh, ma tegin pidu kahte monoooperit, kaabelkapellmeister ja ma tegin veel ka Moskva helilooja. Grigori Friidi monoooperit Bangkoki kirjad, see läks draamateatrilavale, see nagu nagu lavastati ja väga uhked, väga-väga toredad minimaalsed senised jaakpausi kost kostüümid ja lavapilt Nende päevalille, see on mul siiamaani on meeles ja käis siidi lohise Moskvas vaatamas kõik ja jäi väga-väga rahule ja see oli superraske tükk superraske tükk oli. Ja, ja, ja siis no vot mul oli õnne teha, vot selliste erinevate repertuaari ja, ja, ja sellepärast oli, oligi oligi aeg nagu huvitav jaa. Jaa. Et kokkuvõttes oma oma teatri tegemistes paving, ma võin küll öelda, et, Et muidugi tagantjärele võid öelda, et see oleks võinud natukene parem olla, vei seda natuke niimoodi teha, et kuulajad ka mõningaid salvestusi, et oleks võinud nii ja naa, aga tookord sai nii tehtud ja nii ta on fikseeritud. Ja selles mõttes ma arvan, et et et ma olen väga, väga õnnelik. Selle üle, et maitse teati, sattusin ja olen väga õnnelik, et ma sain olla väga suurte meistrite kõrval veel. Nagu me siin rääkisime, oli ju veel, olid tegev, olid, et Tiit Kuusik ja, ja, ja siis oli ju Hendrik Krumm ja Margarita Voites, Anu Kaal ja, ja Teo Maiste ja Mati Palm ja kõik meie suured korüfeed, eks ole, et et et me olime teatud mõttes nende varjus, aga mitte halvas mõttes. Nende kõrval said taga palju õppida. Väga palju õppida ja vaadata, vaadata ja nad olid ikkagi tiitlitega ja käisid ju väga palju esinemas nii väljaspool Eestit ja tegid nime meie Eestile nii suures teatris kui tolleaegses Kiirovi, tead Kiirovi teatis Leningradis ja, ja muudes kohtades ja. Väga suured autoriteedid. Ja nende lavakogemus said kõrvalt ikka sai vaadatud ja jälgitud. Et ahaa, et seda, sellist situatsiooni, mis mul on, seda ooperit, vaat seda, see on analoogne umbes ja seda võib ka niimoodi teha ja seda võib jälle teistmoodi teha ja et et Sainuga silmad, kõrvad kogu aeg lahti hoitud. Ja see tuli asjale kasuks. Sest olid erinevad põlvkonnad. Ja suurtelt meistritelt on ju alati. Mida te pärast Estonias teatrist lahkumist tegema hakkasite? Mida ma hakkasin tegema? Mavis võin ka seda öelda, et teatris teatrielu nõuab väga tugevat tervist. Tervist peab olema väga-väga tugev. Ja mul kahjuks kahjuks mul oli tervisega olid väga suured probleemid teatris. Nii teatri Aegi teate ajal ka juba jah, et nüüd ma, jah, ma võin öelda, et. Ma juba 13 aastat. Ma võitlen väga raske haigusega. Aga siiamaani edukalt tänu arstidele ja see, et ma käin pidevalt kontrollis On on, on, on kõik nagu kontrolli all. Aga kuna mul on olnud ka väga palju operatsioone ma nagu esimest korda räägin sellest kuus operatsiooni, mind on niimoodi lõhki lõigatud ja ja kõik see, see haavade kinnikasvamine, sead, see diafragma taastumine, kus ma ei tohtinud kuude kaupa mitte ainult laulmine ei tulnud kõne allagi. Ei tohtinud aktiivselt rääkida, rääkimata raskustes tõsta. Sellepärast ma ja mul mul ka viimased aastad teated olid väga-väga rasked, sest nende hoopide vaheaeg ma muidugi kellelegi ei rääkinud sellest et, et see periood, see taastumine mõnikord läks. Läks läks, läks küllaltki kiirelt, eks ole, ja ja, ja pidi ka nagu pidi nagu laval midagi tegema, keegi nagu sellest aru ei saaks, oli väga-väga raske, väga raske oli ja ja, ja Kuimagi noh, tuli nagu teatrist ära, see oli 2006. Kuigi ma tulin ise vabatahtlikult, sellepärast et mul oli põhjusi selleks ja ja peamine põhjus oli tervis. Sest mu kõhulihased need olid soni, lauljate vundament, eks ole, ja nad olid, nad olid mul lihtsalt nõrgad ja ma ei saanud neid korralikult kasutada. Nad olid mul füüsiliselt kahjustatud. Ja, ja, ja kuigi mulle pakuti ka Rodi lepingut, ma ei saanud seda vastu võtta. Ja 2006 ma läksin teadist ära, see oli juulikuus juba ja, ja mul oli, Augusti lõpus ja oktoobri alguses oli oli juba kaks rasket operatsiooni. Aga sellest aastasin kõik ja, ja, ja kui oli juba aeg käes, et võis midagi teha, siis olid väga head, olid kontsertmeistrid, olid nii, teadis Riina pikani ja, ja siis Piia paemurru. Ja nemad hakkasid siis, olid nii toredad, et ütlesin, tantsed, hakkame, hakkan midagi uuesti tegema. Nemad pakkusid välja ja, ja ja ma hakkasin nendega tööd tegema. Ja ma hakkasin uuesti vormi ajama. Nii et nii et Mailast nii kõvasti ikka ikka taastasin, et ma sain teha edasi kontserte. Nüüd juba kadunud Annika Tõnuriga, me käisime väga palju Rootsis, meil olid sellised segakavad, olid, käisime ta koole. Ja siis Kambersaale. Rootsis oli selline asi nagu mingi loeng-kontsert oli täiesti uus asi. Ja meil oli kaasas ka meie selline mänedžer Peter Pedak, kes oli Rootsis nagu koolis käinud ja oskab väga hästi rootsi keelt ja, ja me tegime neid loengkontserdi mööda koole koos tiimis kõik ja kostüümidetailid kõik niimoodi olid kaasas ja ja, ja, ja siis Mõttes sellega nagu saigi tegeleda, oli ka muid kontserte siin kohapeal ka Eestimaal ja aga, aga põhiline põhiline oli siis ikkagi Rootsis ja, ja mis veelgi tähtsam oli minu, minu jaoks oli aastal 2007 oli mul Moskvas oli soolokontsert. See tuli nii ootamatult, et et et Eesti saatkond ja, ja siis samuti ka välisministeerium Tegid mingi ürituse seal Moskvas ja tegid mulle ettepanekut siis üksinda kava täita. Siis oma hea kontsert metse, Piia Paemurruga, panime siiski kava kokku, võtsime kostüümid kaasa ja seal Moskvas kusagil kunstikoolis siis Saise kontsert ka ära tehtud ja muidugi vastuvõtt oli, oli väga-väga-väga-väga võimas ja väga tore käitja, terve saatkond oli mind sealt kuulamas ja, ja muid muid sinna kutsutud külalisi ja nii et see oli mul ütleme noh tolle aja nagu viimane selline, ütleme, triumf oma oma oma karjääris, et sai seal Moskvas ära käidud. Ja pärast te olete ka nüüd siis draamalaval mõnda aega juba tegutsenud. Jah, draama lava siin muidugi tänu jälle oma heale kolleegile Helgi Sallo le ta siin möödunud aasta. Teatas helistas mulle ja ütles, et tahab minuga kokku saada, natukene rääkida. Et et tuleb välja selline tükk komöödiateatris nagu kvartett. Et teeme, tema pakub seal ühte rolli residendi rolli nagu mulle, et loe läbi kõik ja see oli mulle suur ehmatus. Masinadraamas ei olnud enne teinud. Ei või ja see oli ka suur väljakutse ja siis ma sain selle materjalile köitja nii palju teksti. Ja, ja no muusika teati plussonic alati see olnud, et et meie abimees on alati muusikat, räägid oma teksti ära ja abimees muusika kas siis operetis Beyonce ooperis retsiatiiv ja siis see päästab meid. Aga kui sa pead terve terve selle õndsa kaks vaatust ainult rääkima ja sealt mingi kuju looma, see oli mulle täiesti võõras. Täiesti võõras oli kohe. Aga jama kohe muidugi ei andnud ja vastust ma mõtlesin, ma pean lugema ja nii ja naa ja ja me peame mõtlema ja, aga noh aga Helgi ütles, et tema nägi mind selles Rudis kohe ja, ja ja nii ma võtsin selle vastu. Peale selle on teatriteemaline Just täpselt ja neli keik endist suurt ooperi ooperistaari saavad vanadekodus kokku ja ja, ja ma võtsin selle vastu ja, ja ja nüüd me oleme seda etendanud juba lõppes ära. Kaheksas üheksas mai kaheksa, kaheksas mai vist jah, et kokku 76 ja 75 etendust läks hästi, jah. Nii et praegu praegu sellega sai tegeldud ja praegu on väike pausitleja, vaatab, mis seal nagu sügisel, aga ega ma siis laulmiskava jätnud ja ja mul tuleb nüüd välja plaat, siidiplaat, ma viimased laulmised sinna plaadi peale tegin jaanuarikuus 2015, seal on Mozarti aariad. Siis on mõningaid operetilaulud, aga siis täitus ka minu unistus, et ma sain sinna peale seitse kam, sain ka seitse laulu romanss ja noh, niimoodi kammermuusikat. Et see on minu kammermuusikas, on nagu minu nagu kummardus minu õpetajatele, nii reni Simonile kui ka Dio maistele. Et, et on ka neid laule, mida ma nende juures nagu õppisin, aga noh nagu avalikkuse ette eriti ei jõudnud, et et, et see, see asi on ka mul tehtud ja et mul on, selles mõttes on nagu kammermuusika mõttes oma süda väga rahul. Ja plaat on valmis, varsti saan kätte. Ja, ja siis siis on võimalus. Aitäh Hans Miilberg. Jõudu ja tervist. Aivar.