Armu ja rahu teile Markuse evangeeliumi neljateistkümnendas peatükis salmides 17 kuni 25 on sõnad. Ja õhtul tuleb Jeesus nende 12-ga, kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus, tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes on minuga koos söömas annab minu ära. Ja nad läksid nukraks ja hakkasid üksteise järele talle ütlema. Ega ometi mina. Jeesus aga ütles neile 11 12-st, kes on kastmas minuga ühte ja samasse kaussi. Ja inimese poeg läheb küll minema, otsekui temast on kirjutatud. Aga häda tollele inimesele, kes inimesepoja ära annab. Tollele inimesele on parem, kui ta poleks üldse sündinud. Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles. Võtke, see on minu ihu. Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile ja nad kõiki õitsele seest. Ja ta ütles neile, see on minu lepingu veri, mis valatakse paljude eest. Kuuldud kirjakohas on Jeesus koos jüngritega läinud üles Jeruusalemma. Tema teab, et see on ta viimane õhtu kus ta saab enne oma ristisurma olla oma jüngritega lauaosaduses. Küllap aimavad ka jüngrid, et midagi on juhtumas. Jeruusalemma tulekuga on nad kõik seadnud ohtu oma elu õhkkonda, pinget püha õhtusöömaaeg. Jõutidele oli õhtune pidulik söömaaeg eriliselt hinnatud. Selles hinnati märksa tõsisemalt kui tänasel päeval omavahelist osadust ja ühtekuuluvust. Meie elu on tehti nii kiireks muutunud, et isegi pereisa päevas kordagi ühise söögilaua taga kokku. Vanematel on töö, ületunnid, koosolekud, lastel, lasteaed, kool, treeningud, huvialaringid ja sõbrad. Ja kurdame, et kodudes pole üksmeelt. Kui vanemad oma lapsi näevad vähem kui töökaaslasi millest peab tulema üksmeel tulema ka oma mõtetega tagasi Jeruusalemma. Seal lamavad ühise laua taga 13 neist. Nad söövad ja äkki ütleb Jeesus. Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära üks, kes minuga ühes jüngrid olid üle kolme aasta käinud pea iga päev koos Jeesusega pea igal ööl olid nad maganud külg külje kõrval. Nad olid söönud ja joonud koos temaga jaganud vaesust ja rikkust. Nad olid saanud üheks pereks. Ja nüüd ütleb Jeesus, et selles peres on reetur üks, kes on valmis oma õpetajat surma andma. Piibel ütleb, et selle Jeesuse lause peale said jüngrid väga kurvaks ja hakkasid üksteise järgi talle ütlema ega, ega ometi mina. Jeesus ei vasta neile. Ta teab, kes on seda valmis tegema. Ja ometigi ta vaid hoiatab. Häda tollele inimesele, kes inimesepoja ära annab. Tollele inimesele on parem, kui ta poleks üldse sündinud. Jeesus jätab kurje kavatsejale võimaluse pöörduda valitud pimeduse rajalt. Ta annab talle veel võimaluse valida elu ja surma vahel. See võimalus on antud ka meile. Nii paljud meie hulgast on tõusnud ja valinud äraandja raja. Aga kui kuuleme täna Jeesuse kutset, kas pöördume tagasi? Kahetsus südames ja palve huulil kui kadunud pojad ja tütred. Edasi kuuleme paljudele väga tuttavaid sõnu. Jeesus võttis leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles. Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile ja ta ütles neile, see on lepingu veri, mis valatakse paljude eest. Tuttavate sõnadega on sageli nii et nad võivad tasapisi meie jaoks kaotada oma algse sära ja tegeliku tähenduse. Jeesus ütles, see on minu ihu ja veri. Kas mõistame, mis juhtub armulaual? Armulauda ei ole vaid selle meenutamine, mis kord ligi 2000 aastat tagasi suurel neljapäeval juhtus vaid see on meeldetuletamine, et Jeesus Kristus keskordi Jeruusalemmas oma jüngritele, neid sõnu öeldes leiva ja veinikarika ulates. Seesama Jeesus Kristus tuleb iga kord, kui me armulauale tuleme oma lihas ja veres meisse. Ja see söömine ja joomine on meile eluks, kui oleme tulnud alandlikku ja avatud südamega. Jeesuse ihu ja veri täidavad meid jõuga, millega saame astuda igaviku poole jõuga, mis aitab meil elada selles murede maailmas üles tõstetud silmadega. See aitab ka ränkrasketele päevadele vastu minna rahuga, mis on ülem kui inimliku mõistus. Sest kui Kristus on meis, siis ei saa miski meilt võtta taevast rahu ja rõõmu. Kas me aga tahame Etameis elaks? Kui Eestimaa luterlikes kirikutes kogunetakse armulauale, siis lauldakse tavaliselt laulumis, lõpeb sõnadega. Sessing laual kutsutakse õnnistus, sul pakutakse Jeesus taeva, maa looja tahab su sees aset teha. Kas on võimalik sellist laulu lauldes jääda paigale? Õnnistus sulle pakutakse? Täna suurel neljapäeval, küsib Jeesus meilt igalt ühelt. Ja veel on üks tähendus tänasel päeval suurel neljapäeval. See on koguduse erilise osaduse päev. Armulaual jumala ette kummardades kaovad vaheseinad meie ja kaaskummardajate vahelt. Need on andeksanni kogemise ja andeksandmise imelised hetked meie elus. Need on hetked, mil enam kui muidu tunnetame, et jumala, suure, Tarmo ja andeksanni ees ei saame olla vaid ühe koguduse üksikud liikmed vaid me oleme üks ihu Jeesuses Kristuses. Palvetame issand Jeesus Kristus, tule täna meie keskele ja täida meid enesega. Ütle igale ühele, mina olen sinu lunastus. Räägi nõnda, et me kuuleme ja ilmuta, kes sa meile oled, issand, meie jumal. Aita meil jääda vaikseks keset kiirustavat maailma ja kingi meile siirast igatsust sinu armu ja helduse järel. Issand, õnnista meid, hoia meid, issand, lase oma pale paista meie peale ja ole meile armuline. Issand, tõsta oma poole meie üle ja anna meile oma rahu.