Meeletult hea meel tervitada klassikaraadio stuudios eesti heliloojat, kellelt on ooperitellijad juba kaks suurt maailma ooperimaja. Tere tulemast Jüri Reinvere tervistada. Ja kõigepealt palju õnne riikliku kultuuri aastapreemia puhul. Suur tänu. See tuli nüüd hiljuti Oslos etendunud ooperi beer klint teest millel olite korraga Niiliv ette kui ka muusika autor. Ja see on lausa uskumatu, kui palju vastakaid arvamusi ja hinnanguid. Ooper on pälvinud, et ilmselt ei ole see muidugi esimene kord ooperiajaloos, kus kriitikud annavad ooperile alguses suhteliselt hävitava hinnangu, et vahele pista lausa mulje, et väljaspool Eestit tegutsevatele loovisikutele esitatakse palju karmimaid nõudeid kui Eestis tegutsevatele muusikutele. Ma ei oska selle kohta tõesti midagi öelda, tähendab neis beer kõndi puudutab, siis muidugi ma ise leian, et on lausa fantastiline, kuidas üldse üks ooper suudab käivitada terves ühiskonnas mingisuguse omaenda läbikäimise protsessi mis ka Norras toimus. Sellepärast et väga suur Sa ju sellest, mida kirjutati, puudutas otseselt ka seda, kuidas norralased hakkasid omaenda lähiajalugu läbi käima ja millesse siis ooper otseselt tõukas neid. Mul ei olnud see nii otseselt plaanis ehki, ma oskasin muidugi neid reaktsioone aimata, aga samas takkajärgi ma tunnen isegi natukene uhkust, et mõelda, et kui palju meie kolleegid teistel kunstialadel ütleme, katsuvad ühiskonda mõjutada või sinna mingisuguseid omi protsesse sisse tuua ja kui kohutavalt raske seal filmis ja kirjanduses on veel suhteliselt lihtsam, aga meie klassikalised muusikud olema ikka väga kaugele ühiskonnast välja langenud. Ja juba päris ammu aasta aastakümneid tagasi. Ei noh, ühesõnaga mitte meie põlvkonna nii-öelda tööde najal. Et kui meil õnnestub natukene sellega nagu seda maad tasa teha ja tagasi võtta ja terveid ühiskonda viia, selleni, et nad hakkavad jälle iseenda muidki teemasid arutama, kui ainult muusikalisi, siis ma leian, et see on täiesti fantasy. Selline kindlasti, sest kui me eelmine aasta siinsamas klassikaraadios pidasime maha mitu vestlusringi sel teemal, et, et miks enam praktiliselt üldse ei jõua klassikalise muusika teemad, arvustused ja ütleme eelteated päevalehtedesse siis seekord, kui juba ooperietendus hakkas lähenema enne esietendust olid tõesti lehed kõik täis. Räägiti nii ette kui ka järele. Kõigis lehtedes ilmselt olid arvustused, et see on lihtsalt suurepärane, et et lausa ime, et tõesti, see võeti niivõrd palju igal pool teemaks ja ma usun, et et kui ka kõik ei olnud tuttavad ooperis sisuga, siis ikka jõudis suurem osa Eesti inimesteni. Dell, jah, ja kindlasti tuleb veel arvata noh, siia kaasa märkida, et pressis käinud vestlused olid eri riikides väga erinevad ja üldse hoopis eri teemasid käsitleti seda, mida kirjutati eestlase kirjutatud Norras kunagi või Saksamaal või Inglismaal või Venemaal näiteks kus meil oli ka päris hea pressikajastus. Ma sain just kaastöötajatelt kaks nädalat tagasi meie need pressiandmed ja ma lugesin sealt, et kas oli tegemist 8,4 miljoni või 8,6 miljoni meediakontaktiga selle ooperi raames, mis anna tegelikult, kui mõelda, siis nagu kaheksanädalase meediakajastuse juures ikka väga, väga, väga palju, nii et võib ainult rahul olla, aga noh, tähendab see, mis Eesti meedia oli sellest ainult üks osa ja tema rääkis väga jälle omadel teemadel, nii et seal käsitleti seda, et ma olen eestlane, ütleme näiteks mingil määral, mis ei olnud teistele mingi teema, eks ole. Aga samas, Eesti kriitikud olid väga kohati ikkagi väga kuidas öelda, teravad, et ma ei kujuta ette, et kui hästi teha ikkagi ära niivõrd pikk töö ja, ja siis saad, eks selline hinnang, et mis, mis tunnet tekitas sellise loo lugemine, nagu ilmus näiteks Postimehes Ma ei ole seda tervikuna ise lugenud, nii et ma olen hästi ebaadekvaatne sellel teemal vastama. Eks kriitikute tulemine teose juurde kuulub minu eriala juurde või, või meie kõikide erialasse, nii et, et selles ei ole mitte midagi sellist, mis nüüd peaks heliloojat kuidagi endast rivist välja. Viimasena. Meie elust, seda on rõõm kuulda, et see siis ei võta ära nisu edasi luua ei olnud kindlasti mitte. Kui, kui see võtaks, siis oleks juba hästi-hästi ammu selle elukutse maha panna. Me igatahes on teised saanud selline helilooja, kes võib-olla tõesti on mõnes asjas võib öelda, et isegi kuulsam väljaspool Eestit, et tegelikult ju need mõlemad teie suured ooperid, neid on mängitud eeskätt Soomes ja Oslos. Nüüd viimane etendus oli ka Oslaseks poolteist kuud tagasi, kui ma ei eksi, et et tegelikult on ka ju huvi eestlastel selle vastu väga suur, et üks võiks öelda. Mõnes mõttes täidab selle lünga nüüd tänaõhtune kontsert, kumus, kus siis kuuleb osaliselt fragmente puhastusest. Jah küll kammerseades ja noh, nagu hoopis teises valguses, kui ütleme näiteks mingisugune ooper võiks olla ja noh, oma kontekstist lahti, nii et, et selles mõttes ei ole tegemist nagu Peri esitamisena esitamisega just tema otseses kuju. Aga missugust muusikat seal veel kuulda saab? Seal on väga palju erinevaid teoseid, ma ei ole ise seda kava nagu koostanud seda on need kontserdikorraldajad ise pannud järjekorda, aga meil on seal läbilõiget minu päris noorpõlve teostest kuni noh, päris uute teosteni välja või noh, näiteks isegi kasvõi puhastus või Norelsk kõik teosed, mida ei ole Eestis siiani üleüldse kuulda olnud, nii et need tegemist on mingil määral Eesti isegi esiettekandega. No seal kontserdil on väga tähtis roll ka Sofi Oksaneni, kelle looming siis samamoodi seal kontserdil ettekandele tuleb ja temaga töötasite ilmselt üsna tihedalt koos puhastuse loomise perioodil. Täiesti vastupidi, see on üks valesid arvamusi, mis inimestel väga tihti tähendab. Loomulikult me olime Sofiga kontaktis. Ma töötasin puhastuse kalal täiesti üksinda ja iseseisvalt ja kui libreto oli valmis, siis ma tõepoolest ka loomulikult meil siin selle korra Sophile. Ja juhul kui on midagi, mida me peame seal tegema või mis iganes, aga Sophilt tuli kohe vastus tagasi, et ära muuda mitte midagi, et, et ta on kõigega rahul. Ja sellega nii-öelda puhastuse ajal ka koostöö piirdus, nii et ta ütles, et ma oleks temaga väga intensiivselt just ooperi ajal, tähendab vale muidugi, aga ma olin puhastuse kirjutamise ajal natukene sealjuures tema juures, mulle oli see maailm tuttama, teadsin, mille poole ta pürgib. Mida ta tahtis, mida ta soovis väljendada puhastuse kirjutamise ajal. Veel oli meil arutelusid kõikidel nendel teemadel, need otseselt mõjutanud tema kirjetamist, aga eks nemad needki lõid talle võib-olla mingisugust tausta nendele teemadele, mida siis kirjutada ja niimoodi nagu kunstnikud või sõbrad, kunstnikud 11, kindlasti inspireerivad. Otseselt teos, aja meid teinud koostaja Puhastus ja Peer Clinton selles mõttes võib-olla ka veidi sarnased, et mõlemad on ooperit teemal, mis puudutab väga tihedalt ühe rahvuse ajalugu, et kas see on juhuslikult niimoodi läinud. No selles mõttes mitte juhuslikult, et ma olen ikkagi oma jah-sõna öelnud iga mõlema juurde minu nõusolekuta väga raske ooperit kirjutada. Ja kohe, kui ma beer kõndile ka nagu jah, ütlesin, siis mul oli endal väga selgelt nendes ooperites on väga palju ühist. Beer künd oli muidugi palju suurema operku puhastus ja ta on palju mahukam ja ma ise leian ka palju õnnestunum ja noh, nendele ülesannetele, mille ta on palju, palju suurem juba koosseisult ja kestuselt ja niimoodi puhastuses on palju rohkem niisugus, kammerlikum, draamaooperiisikud, oma ooperijooni, mida kerkinud ei ole Bergenton, niisugune rohkem ühiskondlik filosoofiline. Aga mõlemas on sama küsimus. Vaade oma lähiminevikku ja selle sümboli oma lähe minevikku, uuesti lahti arutamine ja mõtestamine, kes meie oleme meie oma minevikuga. Need on kindlasti teema, mis mõlemad ooperit ühendavad. Peer künt peab ka veel juurde lisama ei olnud, seal on väga tihti arvatakse, et mulle esitati tellimus mulle tegelikult esitati tellimus teha mida iganes ma ise soovin. Ja õieti sooviti, et ma teeksin ka võib-olla ühte oma ideed, muutu, küsiti, et millised ideed mul on ja ma rääkisin, et võiks seda teha, võiks seda teha. Samas Oslos küsiti, et mida ma arvaksin Bergendist ja samas nad nagu arvasid, et ma peaksin ikka võib-olla oma mingit ideed tegema just sellel ettekäändel, et sa oled juba selle kirjutamisega alustanud mingil määral, et, et sul on seal peas juba mingi kontseptsioon. Aga lõppkokkuvõttes olin mina see, kes valis Bergendi nendest õhus olevatest variantidest, nii et selle teose tekkelugu käis hoopis. Teistpidi aga kas te oskasite ka ette näha, et just selle teema valimine ka Norras niivõrd palju laineid löönud meedias üldse inimeste hulgas? Loomulikult? Siis võib öelda ka, et selles mõttes oli ju väga hea teema valik. Ja kindlasti tähendab ma leian, et see on üks põhjus, mispärast tänapäeval tasub muusikateatrit teha või üldse loomingut, mida mina väga palju kirjutanud, näiteks kus on ka mingi sõnaline teatraalne osa juures. Ma olen väga vähe kirjutanud viimasel 20-l aastal ütleme, või 15 aastal teoseid, mis oleks ainult puhas abstraktne muusika. Nüüd, kus on praeguseks Bergendi edendused läbi, olete ilmselt tagasi pöördumas koju Berliini, et kas te olete ka valmis juba avaldama, et on teil juba mingid uued loomingu plaanid või, või tuleb peale sellise suurteose kirjutamist eeskätt puhkus võtta? On puhkusega on asja natukene kahtlased meie elukutsel, aga mul on õnnestunud natukene rannatasi vahepeal, mis on mulle väga hea puhkus ja oma sõprasid ja perekondi natuke rohkem näha. Ja ma võtan ka veel sel aastal veel ühe rännuette, nii et, et ma saan küll natukene puhata, aga üldiselt praegu on kogunenud pärast Bergenti nii palju töid, et, et tööpuuduse käes ma küll praegu Kahjuks vot ei oskagi nüüd öelda, kuidas, et seal seda on siiski rõõm kuulda. Ja suur-suur, aitäh teile stuudiosse tulemast, Jüri Reinvere. Täna õhtul on siis KUMUs kell kuus võimalik kuulata kontserti Norilsk taevased nartsissid. Seal saab kuulata Jüri Reinvere ja Sofi Oksaneni loomingut. Nii et kes soovib vähegi aimu saada, missugune on ooperimuusika, millega on maailmas tuntuks saanud Eesti üks edukamaid ooperiheliloojaid siis saab sellega täna tutvust teha. Tänan veelkord ja soovin ikka säravaid ideid ja miks mitte põnevaid ooperitellimusi ja loodame siis väga teie töö vilju kuulda pealgi ka Eesti teatrilavadel.