Tere, hea kuulaja, algab saade helikaja stuudios on toimetaja Liina Vainumetsa heligaja pikem teema, jällegi Eesti klassikaplaat. Täna vestleme Tartu muusiku Toivo Sõmeriga, kes on üks enim plaadistanud loo muusikuid. Tartus kitarri ja vutimängija Toivo Sõmer meenutab vaimset teekonda jaa plaadistusi ansamblitega ja Sonoraja Triskele elevastenfelt vahendama muusikauudiseid laiast maailmast ja on ka kaks kontserdiarvustust. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kuuenda märtsi kontserdist pühendus kõneleb Matti Reimann ja üheksandal märtsil Tallinna märtsipommitamise aastapäeval toimunud kontserti muljeid, kus kõlas Tubina reekviem langenud sõdurite mälestuseks, vahendab Jüri Reinson. Sellised teemad siis algavas tunnis. Käimas on kampaania Eesti klassikaplaat. Ühest küljest küll valime välja selle ühe ja ainsa Eesti klassikaplaadi, aga tegelikult on selle kampaania eesmärgiks väärtustada salvestatud muusikat, et me arutleme selle üle, kuidas sünnivad plaadid, mis jäävad tegelikult pikemaks mälestuseks teatud ajaloost. Ja täna on meil stuudios külas Toivo Sõmer, Tartu muusik, kui ma hakkasin Tartus välja antud plaate ülevaadata, vaata, ma siis leidsin, et sina oled üks enim ladistanud Tartu muusik ansambliga Triskele oled välja andnud kuus albumit koos oma ansamblikaaslastega ja enne seda osalenud Viiasanora plaadistustel. Tegelikult on sul veel teisigi projekte, kus sa teed kaasa. Tere kuulajatele ja nii see on täitsa sulatõsi. Ma ise 10. ei ole nagu selle pilguga kunagi nagu ennast vaatanud, et ma nüüd peaksin midagi tootma või eesmärk oleks midagi öelda kuskil esinumbris püsida. Lisaks mainitud asjadele tõesti, et ma olen ka erinevaid muid kooslusid, kes ei ole küll tartu keskelt tihtipeale Sinstron, rand oli ja ja pädisem, kas iiri muusikat mängis ja siis on siuksed üksikud lisaasjadel on kujunenud? Jah, tegelikult ma hakkasin praegu mõtlema selle peale, et tegelikult on ilmumata asju päris palju. Millega küll ei ole üldse nagu kiiret, aga põhimõtteliselt on neid mõtteid ja teatud kooslusi, kes, kes on nagu juba jõudnud minu jaoks nagu sellesse tasandisse, kes võiksid ära fikseerida, et on neid kooslusi, kellega ma teen praegu väga aktiivselt ja kellele ma tunnen, on selline potentsiaal, et võib-olla sla kuulajal huvitav kuulata neid asju nende paremas kvaliteedis. Solestatuna need asjad on õhus ja asjad tulevad siis, kui on vaja. Salvestatud albumid on ilus ja kontsentreeritud pilk ka ajalukku. Selles mõttes võiks täitsa natukene vaadata tagasi nendele Tartu varajase muusika tegemiste algusaegadele. Seal üheksakümnendat aastat. Seal vist käis päris vilgas tegevus. Nojah, minu jaoks oli see, ütleme nagu suur avastamist aega, et enne seda, kui ma selle vanamuusika nagu avastasin, et noh, ma tegelesin nagu rohkem sellise nagu ikka, noormees tahab olla nagu kursis sellise käredam asjaga, et nad ikka nagu ikka, et alustada mingisuguse rokiasjadega, sealt ma liikusin pisut edasi džässrokkasjadele natuke džässi pääle läks mul see fookus ja läbi jazzi sisse õpingutega Elleri koolis avastasin ma siis nagu lisaks sellisele džässi inspiratsioone muusika läbi inflatsiooni, ma nagu avastasin siis nagu keskaja muusika ja et seal seal ma sain oma seda inflatsiooni nagu rõõmu või mõnu, mis, mis mulle väga meeldis teha, sain seal rakendada. See andis ilmselt, et ühe hea võimaluse proovida ka selles vallas ennast, et need näited, mida ma olin kuulnud eelnevat keskaja muusikast, ei olnud võib-olla väga veenvad, ma mõtlen näiteks muusikaajaloo tundides ei olnud just kõige paremad näitama, natuke igav tundus kuidagi, et mõtlesin, et ma ei viitsi sellega küll tegeleda. Aga tänu sellele, et ma sain kokku võib-olla paari toreda sõbraga raha, langeb siin suur vanamuusika festivali edendaja, meil tartlased. Ja siis tema kaudu õnnestus saada ka päris häid plaate nii-öelda, mis, mis ikka min teenuseid, et selle asjaga tasuks nagu tegeleda ja oma nägemus sellest asjast välja kujundada, need sealt siis hakkaski sündimuse, viie Sanora tegemised. Mul on meeles, kui ma ise esimest korda kuulsin, ma ei mäleta, mis koosseisus teie seltskonda mängimas kusagil Tartu Ülikooli raamatukogu seal kohviku ees fuajees nurgas ja see oli nagu niisugune au. Just nimelt see selline improviseerin lähenemine läks kuidagi õudselt hinge otse. Kas oli vanamuusikaprojekt viies Noora juba või, või oli see tšeki vä? Ei, see oli kindlasti juba vanamuusika. Ma ju ei läinud juurde, ei küsinud, et mida. Seal oli tunda neid vanu meloodiaid, sa tunnetad ju ära naise nagu mingi oma eripära ja just nimelt see vabadus sinna juurde. Ja nüüd ma mõtlen tõesti, kui ei oleks salvestusi, siis ei saaks seda mitte kusagilt enam otsima hakata, neid põhimõtteliselt on võimalik võtta need vanad plaadid kätte otsida, kas kuskilt leian selle tunde üles. Aga mis salvestusi Sa ise mäletad või mis hetkel oli? Kui sa nüüd praegust mainisid sellist mingit ülikooli, mina täpselt konkreetselt seda vanamuusikavärki ülikoolis, hiljem ma mäletan küll, kui me olime juba niimoodi nagu noh, rohkem proovi teinud, et ma mäletan, kui ma päris alguses olime, tegime, oli niisugune asi nagu mis illegaard, kas enne oli tal mingi teine nimi fotostuudio või ma tean seda? Toomas Kalve ja, ja siis üks tema kolleeg tegid seda sellist nagu enne seda, kui ta päris kohvikuks muutes olid ka sellised nii-öelda fotogalerii oli ta aga ühtlasi improviseeritud sihuksed, luule ja muusikaõhtud jäääär näiteks tuli seal kokku esimest korda ja siis oli meid ka palutud sinna läbi selle Toomas Kalve, kuidagi ta seal natukene kureeris neid asju tuur punnis neid õhtuid ja siis mina ja Tarmo tabas ja Jaanus Roosileht, käisime kolmekesi mängima sellist keskaja muusikat, seal amet on, see on üks esimesi, kus ei olnud, ilmselt ei olnud 500 euro nimel üldse täitsa lihtsalt kolmekesi tegime sellist omana fantaasiat. Ja siis ma nägin veel nii, et, et mul ei olnud vist isegi lautot vanu pille nagu ei olnud, males hakkasin tankima. Et ma mängisime klaasikese kitarriga lihtsalt ja Jaanus Mäedan mängis, tal ei olnud ka Phiidleid, selliseid tüüpilisi keskmuusikapille mängis mingisuguse jumalasse, saapaviiuliga on selline pikk peenike, mis tantsuõpetajad kasutasid, valige bändi saabastesse mindi tantsu, mängitakse meloodika, lõkete tegime issanda jumal, meil on oluline, oli tollel hetkel lihtsalt muusika ja meil kõlas ka sellisena täiesti okei. Et ma mäletan ise nõudsin väga seda, et valetan selliste asjadest kõige esimest võib-olla vanamuusika sellist avalikku esinemist. Märgates neid saateid, mis on tehtud plaadid teemal, siis tõesti jutt läheb tavaliselt muusika peale ja jõkke ei saa püsida plaatide pealsest plaat on ainult vahendaja. Aga ikkagi, mis roll on siis sellel salvestamisel heligassetitamisel plaaditamisel, selle elava muusika kõrval? No roll on kindlasti, ütleme tagantjärele on nagu suurem roll praegu tollel hetkel oli tal ikkagi see noh, nagu lihtsalt üks võimalus juures, sest ega noh, ma arvan, et ma salvestamise pärast ei ole nagu midagi teinud, et lihtsalt muusika on olnud number üks ja ja see on siis nagu võib-olla andnud siis mõne võimaluse juurde, kui me alustasime, üheksanda, olgu see siis eriti neid muidugi oli salvestamise võimalusi nagu siiski oli, aga kuidagi võib-olla see enesetunne oli selline, et oh, mis nüüd mina, ainult et nii sellist nagu kulgemise tunnet nagu ei olnud, mis praegu on niimoodi, et ma tunnen, et selle enda oleku selline igapäevane väärtus on nagu konstantselt olemas, et, et ma ei pea üldse nagu ta iseenda jaoks ütlema, et sellel on väärtus, siis ma nagu otsisin seda väärt see, kas see on ikka väärtuse Kastooniga väärtuse, kuna ma saan väärtuslikuks, non, oli natuke selliseid filosoofilisi küsimusi, võib-olla rohkem praegust on kuidagi selline. Ei saaks öelda, et need õuna nagu metsik kirg, kui see selgus on, aga ma tunnen seda, et noh, salvestused tulevad täpselt siis, kui on vaja ja tegelen täpselt nii palju, kui on vaja ja ma ei pea nagunii-öelda nagu muretsema väga nende pärast, et 90 alguses pidi küll ikka, kui, kui ka tekkis tunne, et vot nüüd ma tahaks, siis ei olnud nagu seda võimalust võib-olla noh, nüüd võimalusi, tehnikat oli ka loomulikult vähem. Tänapäeval on igalühel võimalik tehnika väga kiiresti kätte saada, mis kõlbab salvestuseks. Tollel hetkel oli tal nagu teine märkulise salvestamisel ja siis võib-olla põdesid ka rohkemate, kas ja kuidas. Kuigi ma tahan praegu tomati öelda, et ega ma muidugi parem ei olnud sugugi. Et need oleks ma nüüd vahepeal nagu kuidagi paremaks läinud, et ma arvan, et, et kõik on kuidagi lihtsalt selles enesetunnetuses kinni, et ma arvasin, et, et saab, saab veel paremaks ja aga. Ma olen õnnelik, et ma olen vahepeal viitsinud siiski nii-öelda mitte põdeda ja need asjad ära teha fikseerimise eesmärgil oligi kõik meened. Triski lased on ainult selle mõttega, et saab nagu idee ära fikseeritud. Tulite sel hetkel siis täpselt sellise oskuse ja nii-öelda võime pealt, nagu ta tuli, ja tagantjärele ta ongi selline dokument ja seal muidugi kui mõnikord kuulab mõnda vana imestades, et oh päris huvitav dokument, endale on ka huvitav lugeda, vaati. Veel enne kui vaadata läbi korra selle Triskele plaadistamise lugu, võiks veel midagi rääkida, selt viia Sonorast ja, ja pärast mängida mõne näite. Minule väga meeldis plaat, et mis on tehtud kogumikuna 94 kuni 97 aastatest, kas sa midagi mäletad selle salvestama? Jah, ei, see oli nagu see periood, kus me ikkagi hästi intensiivselt tõesti nagu tegelesime vanamuusika avastamisega iseenda tarbeks, nagu et just et noh, see info hakkas nagu liik, kui ma päris hästi plaate, mida välja mart nagu tuli, sai kuulatud ja seal seal oli väga palju inspireerivat materjali ja, ja siis ma ise mängisime ikka hästi palju nagu läbi ja käisime ka tuuritamas kogu aeg alates 93.-st mängisin vist ma ei mäleta, kas ikka kolm-neli aastat ikka peaaegu regulaarselt ikka Skandinaavias ja Saksamaal niimoodi ja isegi Prantsusmaale jõudsime välja mingi tuuriga niimoodi noh, päris pikkadel isegi kuu aega pikem tuuris peaaegu tubli võimalus asja arendada läbi selle, et kõik see nagu punt kokku genereerida sellise õhkkonna, et, et kõik, see majanduslik pool läks paika ja ja, ja ka sisuline pool nagu töötas ja siis jõudsime arvestusteni loomulikult, sest ma ei mäleta, kuidas see küll tuli, see, et ma ütlen, see ekspositsiooni huvi ole mul nagu eriti kunagi olnud ja ma mõtlen, et kuidas see tuli, aga hakkan praegu mõtlema, et see on alati tulnud kuskilt väljast, keegi ei ütle, et kuule, aga te võiksite ikkagi midagi ära fikseerida jah, mul tulebki meelde esimene, seega mis me üritasime, 93, viies noor, sest see oli puhas nagu laivi Rootsi nagu kontserdi, nagu see oli vist ikka paariskontserdist kokku pandud mingid jupid, valikud tehtud. Et, aga see oli lihtsalt üks inglise härrasmees, kes seal nagu meid nagu niimoodi kureeris telgedel veel kes elas Rootsis ise juba aastakümneid ja siis noh, meie nagu lähenemispakkustele pingitesse, te peaksite kindlasti nagu selle asja kuidagi edasi arendama ja tema nagu kujundas kõik selle esimese ise nagu käsikirjalised, kalligraafilised tegi kõik selle nagu kujunduse ja siis kes väga odavalt, meil muidugi paljundamise teel. Tule. Nüüd ma tean, et see on Tavidi tehtud kaunis kujund. See on kõik, see on Tavidi tehtud jah. David-ist veel ma paar päeva tagasi vaatasin, et mis tast saanud on, need 2011 suri. Aga tema soovil on jäetud siis tema koduleht interneti, kus siis veel tema ideid on võimalik jälgida. Tema oli hästi põnev meesid tänu temale me saime ka sellist ikkagi just nimelt sellist julgustust ja tema pööras nagu sihukse asjadele tähelepanu, mida me ei osanud tollel hetkel võib-olla väärtustada lihtsalt et andis meile nagu julgustest just nii minna nagu meile olime ise kuidagi mitte teadlikult nagu teinud asju ta endale ka väga meeldisse meie niisugune nagu natukest ambivaba nii-öelda selline noh, otsingul suhtumala muusikas, et sellele pakkus pinget nad seda nagu selles mõttes ilmselt oligi nagu valmis nõnda oma energia alla panema, siis need asjad nagu natukene ta liiguks sellises avalikus ruumis paremini. Ma vaatasin, Davidi põhiidee oli, et kaasaja inimene võiks ka olla nagu uusrenessansiinimene, tegeleda paljudes asjades iseenda arendamisega. Mäletan neid jutte, kellelt kuigi me olime seal ligi neli nädalat, olime ühel jaanipäevaaegsel ümbrus on niimoodi, et kogu aeg oli valge põhja rootsi kandis niimoodi hästi pikalt ja siis naisongi, nagu magama minnes oli pigem selline tee joomine, pikem jutuajamine käis ja sisse Tavidi arutasid sel teemal nemad, et mis sul seal on muusika nagu mõte inimese nagu hinge arengumate, nagu, et see kõik oli nagu hästi villastavali toredad võimalused on olnud lähetatud tõesti, nagu palju aega oli, said palju pilli mängida ja, ja siis oli ka seltskond Teine asi veel olles siin kõrvalepõiget juures, et märgatav osa sellest seltskonnast, nihukeses tuumikust, kes on käinud seal viia Sonoras ja, ja hiljem ka Triskeles osad on tegutsenud katoliku kiriku juures ja olnud ka kantorid lihtsalt seal kiriku juures, et kuidas seda katoliku kiriku nisukest korrastavat või mõjutavat toimet kirjeldaksid. Tuleb päris algusesse minna, et tegelikult mina nagu jõudsingi sellise vanamuusika seltskonna juurde läbi katoliku kiriku tegult, et mina küll tollel hetkel ei olnud kiriku liige, see oli vist mingi 85 või midagi sihukest. Kui ma esimest korda käisin piilumas seal huvist, et mis siis toimub koormuseta Grazis, keda ma siis kuidagi noodi kaude teadsin, teadsin, et käivad seal, et nad olid siis kas juba äsja liitunud kogudusega ja mina olin nii-öelda nõukogude noor, kes oli suhteliselt skeptiline igast asjade suhtes ja nagu vaatuse piilus ja aga no mingid sihuksed nagu vaimsed asjad tahate nagu huvitanud või siukseid religiooni teemadel natukene huvitanud ja siis läksime ka piiluma, mis seal siis toimub, mida nad seal teevad või no ütleme, tutvusin selliste inimestega, kes nagu olid ikka noh, tõesti nagu väga veenvad ja see oli aeg, kui oli see isa Rein õunapuu, preester Tartus 85 ja andma näiteks 89 või kuna ma ära läks, tema oli nagu tõesti selline võimas press olime, ta on siiamaani, aga noh, ta ei ole nagu Eestis juba tänu temale ilmselt hakkas kõik see pihta, see mõtlemine selles vallas ja sealt muusikatel ise väga suur muusikaarmastaja siis kui kokku kuidagi vastastikku oli siukene suur innustamine, näete, et sai temaga koos nagu ka pilli mängitud, palju, lihtsalt teed joodud ja pilli mängitud, samal ajal ta rääkis ka piibli teemadel jutte lihtsalt nagu aga siin nagu seltsielu sellises laias laastus, et et ta ei olnud niisugune väga. Täna on meil piibli lugemine ja tõlgendamine, see oli hästi vabas vormis kulges jumalast suva 11 minna on kella poole kolmeni öösel välja. No see oli nagu Tallinna jõngriskond niimoodi ja seal ma sain nagu kõikide nende tulevaste, nende kontorite, vot seal ma helistan, Tarmo tabas ja kes siis sel ajal seda kirikulaulu seal tublisti vedasid ja isegi õppisid, muidugi saad, kas sa võiksid pihta, siis? Vaata mind kohe algusest peale huvitas see kõik gregooriuse laulu selline, see meloodika ka ja ja siis ma proovisin ka läinud nagu mängida, aga mõtlen selle all, mul ei olnud nagu mingeid teadmisi ja kogemusi, ma lihtsalt nagu mängisin sellisest nagu huvistetud ahah, huvitav laad, huvitav selline meloodia ja pluusid lihtsalt kitarriga nagu mängida ja lisasin sinna mõne ilmselt ebastiilse noodi juurde mis mulle endale tollel hetkel najal täiesti enesekriitiline. Ei, ei no selles mõttes, et näen, et on võimalik vaadata seda vähemalt niimoodi, et tolle hetketunnetus oli mul niimoodi, et paremini oskan nagu või ei oska endale teadvustada neid asju. Praegu vaatan selle pilguga, et, et ei osanud teadvustada ka maru hea, et näete, et kõigil on oma koht, et kas ma praegu parem teeksin, et ilmselt jälle vaataks 10 aasta pärast. Eks ju teistmoodi. Aga noh, see ei ole nagu üldse nagu omaette, nagu ei taha nagu ära märgistada, et, et see nüüd oli nüüd tolle hetki nagu parime nüüd praegu, mis ma arvan, ma teeksin paremini, üldsegi mitte. Et kõigil on oma koht, vaatan seda laias pilgus lihtsalt inimese arengut, et üks konkreetne isik tegeleb mingi asjaga, see on temale lihtsalt tema enda hingeharidus ja ja ei peagi midagi rohkem tegelema tegelegi oma hingeharidusega, siis on sul sealt võib-olla mõned võrsed ja mõned väiksed viljad ja midagi kellelegi kuskile jäävad. Aga. Plaat, mis on 500 noorelt 2001 välja antud seal kogumik ja see on kogumik siis andate 1994 kuni 97 salvestustest, seal on ka just kuulda seda kantorite südantsoojendavat tooni. Ma mäletan, et kui mina sattusin ka sinna katoliku kirikusse, siis lihtsalt see laulmisviis ta läks lihtsalt otse südamesse. Mis seal selle plaadi kohta. See plaat nagu kogumik, nagu siin on, juba ongi, et lood alates 94 kuni 97 erinevate plaatide pealt, et siin on meil vist kolme või nelja plaadi pealt, on lugusid koos. Mul ei ole endale ülevaadet täpselt et mis plaadid täpselt, mis lugusid sisaldasid, aga sel ajal me seda tegimegi kõige intensiivsemalt, et ma ei oska, nad on nii erinevad, ütleme sinna keskaja muusikat, renessanssmuusikat ja lausa barokk, ehkki Marabroki ja ja ka isegi jaapani ärkina, mis tähendab seda, et meil sel ajal katsetasime väga erinevaid stiile või meile pakkusid pinget erinevad traditsioonid ja siis me katsetasime, näide, ma ütlen, me oleme mänginud mitte ainult lihtsalt keskaja muusikat ja Euroopa vanamuusikat, vaid tõesti puhast hiina muusikat, et noh, mingi konkreetse piirkonna asju proovinud lihtsalt iseendaks nagu tabada ja india muusik, et jaa, jaapani muusikat natukene naljakas. Praegu mõtlen, et noh, nii palju kuidagi toredat sellist otsinguaega olnud ja me olemegi nagu jõudnud neid asju nagu tegelevatel on ikka praegu tuledele pilt meelde, mingeid sellest õhtust, kui me kuulame mingisugust vaat niimoodi, ja siis järgmisel päeval või õhtul lähme kirikusse, teeme Roland suitsuga, kes siis nagu Eestis tegelikult üks ma arvan, et võib-olla number üks kohatzi mängija jaapani bambusflöödimängija, läksime temaga kirikusse, lihtsalt mediteerisime, lihtsalt mängisime nüüd tema mängiks oma õpitud jaapani sellist traditsioonilist lugusid ja mina lisasin siis lihtsalt tunde pealt sinna sellist värvi juurde, et jube tore. Tuleb meelde, et isegi salvestasime seda plaadil, vähemalt üks on Roland asemist, Rolandi soolo see on vist. See ei ole minuga seal äkki liilianike harfiga. Aga et me isegi midagi salvestasime, aga ma ei tea, kus kohas salvestus on, et aga see oli pigem selline juba mingi traditsiooniliste laadide pealt üles ehitavad positsioonid, et see on nagu vist isegi konkreetne, ainult jaapani lugu. Roland mängis, saab mingeid motiive niimoodi, aga mina painsalt ikka täitsa vabasuks harmooniat. Vanasti jah, Roland mängis täiesti niimoodi, et mina olen nutnud selle selle peale, mis ta on teinud lihtsalt. Täiesti relvitukstegevalt mängib. Aga kas ta viimasel ajal üldse mängib, mängib küll? No see ei ole ju see muusika, mida sa iga päev kuskil kuulad, seda ei müüa kuskile, et Eestis ei ole seda publikut, et et see nagu avalikkuse ette väga jõuab, aga näiteks ta käib stabiilselt iga aasta jaapani seltskonna jaapani uusaastat, näiteks mingitel olulistel päevadel kutsutakse näiteks Tallinnas on Jaapani suursaadik ja selle nii-öelda õukond kutsuvad teda sinna mängima, et nad on kogu aeg nagu orbiidis selles õiges kohas, nii et ta tunneb ennast olla kastivad. Ta püsib täiesti nagu omas elemendis, need võib-olla tulemegi tagasi hakkame jälle koosnevad, leiame aega, lähme kirikusse mängima või mis iganes. Tuleme nüüd jutuga Triskele teemade juurde, et mingil hetkel toimus siis selline pööre eesti traditsiooni otsimise elustamise poole ja sellest on sündinud kontserdikavu, rohkem aga kuus albumit, praeguseks hetkeks. Praeguseks hetkeks on jah kuus tükki ilmutatud ja me oleme salvestanud muidugi rohkem, aga me ole nagu neid salvestusi nagu niimoodi praegust kaante vahele pannud. Kuidagi tundub, et peame veel natuke mõtlema infina tunnengi õige, et tulebki nagu vaadata ja mõelda, aga kuidas me avastasime selle? See hakkas nagu natukene samaaegselt nii-öelda viiesanola tegemistega lõpuperioodil ütleme seal üheksandate lõpus kuidagi meil sattusid need rahvakorallid. Ma ei mäleta, kes teiega võib-olla võib-olla tuli kuskilt linna muusik cute tutvuse kaudu Taivo Niit kaudu, vaid asi on selles, et meil see Miyaze Noora nagu seal käis nagu inimesi päris palju läbi alguses enne seda, kui ta päris Viiasanora nime all Me hakkasime tegutsema, siis vist jäi suhteliselt nagu ühesuguseks koosseisul paar inimest nõnda sinna-tänna liikusid, aga, aga enne seda oli, kui meil nime välja mõtlesime, mätsi, kuna see nimi sai välja mõeldud, aga katsete lõpus või midagi niimoodi või isegi eksanda. Valus tulemus oli see, et kuna Mulle meeldis ikkagi nagu mängida ise mingeid asju ja kuidagi viies noro repertuaari, tollel hetkel ei mahtunud see eesti asi absoluutselt, sest me tegelesime ikkagi olnud Euroopa keskaja muusika ja ja natuke hilisem asja kaasa, aga mulle kuskilt sattusid need kätte rahva koroonide, nüüd hakkasid mind kuidagi nagu kummitama emale mängisin ja niimoodi siis aeg-ajalt ma siis võtsingi mõne sõbradikule, mängime koos, proovime lihtsalt mängisime lihtsalt neid asju läbi ja ja kuidas see nagu mõte hakkas idanema idanema, et kuidagi sai omaseks helikeel ja no siis oli vaja konkreetset lauljat, ma ise pole ju lauljat, mis tähendab seda, et väga vajadus oli kuuldatustes tegelikult kõlab, et okei, et mis mentaalset võib ju meloodiat mängida. Aga kuidas oleks, kui lauladki Salme ja jälle ja pillija natuke salm ja pill, et siis tekib nagu teistsugune selline kompositsiooni naa siis mingil hetkel ilmselt oligi vajadus nii-öelda hakata natuke intensiivsemalt selle nende lauljatega tegelema. Vaata mingil hetkel siis esimees koos seisma mäed, enne kui Triskele nime all oli Heikki-Rein, Veromann ja Ergo-Hart Västrik. Kas äkki 90 neli-viis või mäleta ühte kavatsete, me tegime selles linnakodaniku muuseumis pisikesega, tore sügisene aeg, selline hästi tore küünlavalgus oli kuidagi selline trafaboraalid ja kõik mõjus väga-väga toredalt, et seal me saime nägemisteravuse tunde kätte, et rahvakoraal nagu töötab meie enda jaoks kõigepealt ja, ja selleks ajaks oli juba päris kõva selline 500 naera selline ka esinemise praktika taga, et uue repertuaari. Mis aga on alati nagu see jama, et, et üks asi, sa pead ise leidma ennast seal. Ja teine asi, et kui sa mõtled seda, et nüüd avalikult juba seda pakuvad, siis peab olema ka see nii-öelda pakend kuidagi nagu avalikkuse jaoks ka nagu söödavam niimoodi. Et üks asi on muidugi täiesti panna niimoodi hästi sisemist värki niimoodi, et üldse ei mõtle nagu sellelt sa nagu esinedki vett, aga noh, paraku mina ikkagi näen, et ma ikka vist olen nii palju muusikat, ma nagu pean nagu mõtlema selle peale, et kui ma üldse nagu pakendi peale mõtlen, siis läheb ka vist noh, vägara noh siis ma kaon üldse orbiidilt ära ja siis vaatan, et selleks ajaks oli nii suur kogemus juba, et julgesime pakkuda siis nagu uut asja, milles endas oli sihuke hapruse tunne veel sees, et ei olnud nagu väga kindlat selliste nägemast, kuhu seda asja nagu liigutada, noh, ütleme hilisem Triskile nagu selline sound, et see on nagu juba natuke nagu kristalliseerunud tsoon mingil määral, et me oleme nagu väga leidnud, et mida me tahame seal nagu eksponeerida. Sellel hetkel oli see veel hästi niimoodi algusjärgus, niimoodi et me katsetasime väga erinevaid asju ja ja nagu kassas kiude tahaks tegelikult suuremat koori kõla või tahaks koguduse laululehest meestelaulu mõnu sinna juurde, et see tuli nagu ajapikku nende juurde, et aga noh, alustasime kolmekesi niimoodi ja kui ma mõtlen, see võttis tõesti aega ikka aastaid, enne kui ma tundsin, et tahaks nagu tõesti nagu koos lauljatega proovida seda asja, et enne ma lihtsalt meelitasin niisama neid meloodia mängida. Ja päriselt, Kriskele algusaastaks peate 1997 ja see esimene album on 2000 2000, nii et kahe tuhandendatel on need. Tegelikult on selle kahe tuhandete peale on minu meelest ka salvestusi vist juba 98.-st, aga me ei ole vist seal välja nii-öelda eraldi toonud. Ma tean, et me tegime juba salvestusi 98 juba peale esimest nii-öelda avalikku esinemist selle nime all me tegime vist juba katsetusi natuke salvestada mingeid asju, võib-olla isegi esimehe lugu, äkki on 98? Mu süda ärka-le ja need viimased, mis ma seal hiljem tegime, olidki juba nagu vajadus lihtsalt pigem liitlasele olemasoleval jõudnud, seetõttu tekkis nagu omaette nagu terviku tunnet, et siis tegime vaatsolustusel juurde ja sai nagu sämplad kokku. Siis, kui ma küsisin, et mida sa pead nagu selliseks midagi teiste albumite hulgast välja tuua, kui on vaja üks album esitada siis sa pakkusid lõunaeesti vaimulikud rahvalaulud number kaks. Räägi natuke sellest Lõuna-Eesti teema aretamisest. Siin on ta vol2, ehk siis teine väljalase, et me tegime juba esimese plaadi ka lõunaeestilise pärimusega, aga mäletan kuidagi niimoodi, et oli nagu niisugune esimene leid või nagu ikka esimene selline avastus siis nagu võib-olla pigem nagu avastuse rõõmuga tegeleda. Ja siis kui natuke aega seedinud, et ahah väga hea teema ja siis nagu hakkab nagu rohkem detailidesse minema, et sa oled meid ennast vaimustas see Lõuna-Eesti keel ja kõik see vana vana Tartumaa keel ja kõik hakkasime väga süsteemselt nagu otsima tekste, mis meil nagu eel kõnetaks. Ja siis see teine plaat, ma arvan, on mõnes mõttes võib-olla natuke rohkem, võib-olla selliseid detaile enda jaoks nagu selgemaks, see on võib-olla isegi muusikaga seotud, et ma mäletan seda, et me jumala, mingid naljad olid kuidagi siuksed, lõunaeestilised, me olime selles nagu keelest nagu lummatud, okei, see kuidagi ei oska küll keegi väga seda keelt, aga noh, mõned üksikud sellised sõnad ja fraasid, mida me aeg-ajalt keegi kuskil pistis sisse, see oli, tundus kuidagi nonii, õige, või nagu teine maa endale niivõrd nagu veenev maailm nagu lummas meid lihtsalt ja vaata, mulle tundub, et see selle plaadil on sellist nagu võib-olla nüanssi pisut rohkem, aga ma ütlen, see on ainult niisugune tunne, see on ainult iseenda tunnet, tollel ajal sai nagu arenenud sinnakanti, et nagu rohkem endale nagu küpsustega selle asjaga tegeleda. Teil ju kõik need osalejad olid ka laulja võimetega, teil on päris ägedaid selliseid kooriosi. Lõuna-Eestiga tuligi siia. Et minu meelest siin me hakkasime rohkem tegema selliseid täitsa puhtalt capella lugusid, jah, siin ikka vist oma kolm tükki vist või varem oleme nagu lihtsalt katsetan väikseid juppe niimoodi võib-olla üks salmikena niimoodi loo sees või mis iganes, aga siin siis julgesime ka otsast lõpuni kohe pärale jäädagi, nagu kulistada capella. Noh, võib-olla ongi hea märk, et lihtsalt saavutasin mingi siukse tunnet, et ka nii võib, et või noh, ma ei hakka nagu ennast võrdlema filharmoonia kammerkooriga ilusti laulavad ja jube nagu nüanssikate koolitatud hääled, et me nagu see põdemine või ütleme, selline kahtlus nagu kodus ära kuidagi, et oli nagu teine nagu. Ka seal, et ka ka niimoodi võib, et ei pea olema ainult ühte või kahte moodi. Jummal. Manrikustan. Ridala plaadi puhul oli jällegi see paha rullidelt salvestuste. Ender võtmine jah, seal oli meil nagu väga hea õnnelik eel töötleme vaid meil meil sattus lihtsalt nagu olema hea näidisvaharullid olid olemas ja see väga hea laulik. Villem tikerber vist oli jah, see mees, kellelt siis oli vist 11 koraali nagu salvestatud, et see on ikka haruldased ja materjale me tõesti kuulasemalt, sest enne plaadid seal vist ei ole ühelgi, pole vist säilinud mingisugust näidetki otsisime küll, aga me vist vist ei leidnud. Ja vist tulid need salvestused olles ka sellel ajal umbes välja, et Tartus oli see mingisugune koostöö programm Rootsi riigiarhiiviga ja siis presidendi. Ja siis lõpuks ütleme, selleks ajaks oli see info nii-öelda siis lihtsalt laekunud ja meil oli tõesti hea võimalus kuulata, kuidas mees tollel ajal ikkagi laulis ja see oli väga inspireeriv. See oli täpselt see, mida me arvasime, anime. Nii, me saime teada, et me arvasime õieti, et me tajusime ette, kuidas võiks tegelikult mees laulda või mis ta mõtleb, kui ta laulab. Mida ta üldse mõtleb, et, et see oli nagu ülimalt hea materjal ta eelhäälestusega Zenomaatile, Ridala loetamine, komandörilt, tal on keel, on erinevad niuksed. Me kasutasime seal ka muidugi vist seda vana mitte seda kõige uuemat keelt, vanemaid väljaandeid, aga ikkagi põhjaeestilist varianti, et keele erinevus juba see kõlab natuke teistmoodi ja kõik sellised nüansid endale on hästi huvitav niimoodi et ta on omaette tervik. Jah, täitsa eristub minu meelest. Kui nüüd hakata rääkima, et väga välja tuua, siis võib-olla need kaks plaati näsukest kaks suuremat erinevust Ja viimane plaat ei olnudki vaimulik. Ja regilaulude Kodaverest ehk siis Tartumaa põhjaosast, et, et noh, see on täitsa nagu teine maailm, jah. Aga ma ütlen, et see kõik, kuidas tulnuks regilaul sinna juurde, see on ka jälle seesama arengu teemad, et alustad nagu ühe avastusega tegeled, tegeled, tegeled siis avastad selle avastuse sees, et seal on veel mingid nüansikesi, mingid nüansid viitavad millegile muule ja siis tegelikult see regilaule on kasvanud ka nagu ütleme õigemini julgus regilaulu teha niimoodi kontsertlaval või plaadistusena, siis on ka tekkinud tegelikult sellisest samast kogemusest, et mingil hetkel on asi nagu sinu jaoks nagu võõras või uus ja, ja siis sa täpselt pihta, mis sa ise seal oled, et, et kuidagi nagu peab nagu veendumust olema, et, et ma tahan seda niimoodi teha. No näete, me leidsime lihtsalt mõningaid vaimulikke rahvalaule, mille sõidad regilaulu nagu motiivid sees aastaselt on alati huvitav, et nad mõnes on nagu säilinud sellise vana, kõige lihtsam selline meloodika koheselt, et näed, et nad ei olegi väga kaugel, võib-olla ka vaimses mõttes. Tekst on küll erinev. Eks ta niisugune pidevalt nagu jätkumine, mitte väga kurdoonia. Sealt hakkas see väikene mõte idanema, et aga no mis seal ikka siis võiks ju proovida ka regilaulu otsida mõni selline tekst, mis nagu alguses mõtlesime ka selliseid vaimulikke asju ka, neid ju väga palju muidugi ei ole. Aga haised lüürilise maid ja sügavamõttelisi tekste ikkagi on, et mida me oskasime nagu enda jaoks sügavaks mõelda siis kuidagi selle kaudu nagu said elagu sellise konksu taha muusikale, et muusika on alati meloodia on alati, mis köidab või paneb nagu liikuma. No mind vähemalt, aga siis kui tuleb veel teksti nagu toetus ka taha aetud tohohnad, kujulised tekstid, võimelised kujundid ja mõtled, siis noh, siis seal ka praegu selle vankri kiiresti käima. Ning hetkel ongi selle aasta doku palju toredaid lugusid, et võiks ju seda siis kellegile veel kuulda lasta. Toetlatsi aga ta ka, et aga. Läätsi. Põdelesid on aga aga ma tähelegi ta tankerina. Kuidas seda nüüd kõik kokku võtta, kuidas sa vaatad tagasi oma plaatide sünnile, mis nad sulle tähendavad? No tegelikult ütleme ikkagi number üks on see, et mul on nii tore olnud, et nii palju toredaid sõpru ümberringi ja huvitavaid võimalusi on olnud nagu iseennast avastada. Noh, üks asi on läbi muusika aga selleks, et see muusika nagu tekib, on tegelikult vaja ka mingeid toetavaid selliseid noh, näiteks eneseharimist, aga, aga noh, on vaja tõesti nagu vaadelda, lugeda kuulata, et need asjad nagu ei sünni nagu niimoodi, et lihtsalt, et ma võtan ühe olemasoleva vormi, nii, ma teen seda natuke ümber ja olengi nagu mina. Aga minul on olnud kasuka, manas otsimine otsimist ja leidmist ei odana. Ma arvan, et ega tüüpiline paljudele soovitan kõigile või noh, selles mõttes, et see septeeb elust nagu sellise, nagu huvitas raate, millega tegeleda, et lõputu kaevust nagu tuleb vahepeal pärleid ja kulda ja tuleb lihtsalt ette õudne. Kõik eluks vajalikud asjad ei oskaks detaili eraldi välja tuua, et see lihtsalt on. Ma arvan, et isegi nagu hädavajalik, et üldse nagu ellu jääda. Sest ma ei kujuta ette, kui tegeleda selliste nagu vaimsete distsipliinide, aga üldiselt, mis siis hoiab sind nagu üleval. Nii et need albumid on jäljed sinu vaimsetest otsingutest. Täiesti aitäh. Palun. Stuudios oli külas Toivo Sõmer ja ajendiks kutsuda Tartu muusik. Stuudiosse oli see, et praegu pöörame tähelepanu eesti klassikaplaatidele ja Toivo Sõmer on, tuleb välja üks enim plaadistanud Tartu muusik. Aitäh sulle. Kuulake rõõmuga. Muusikauudised maailmast muusika, uudised, dirigent saime vrakki määrati alates aastast 2017 viieks aastaks Londoni sümfooniaorkestri peadirigendiks. Brat, kes hiljuti tähistas oma kuuekümnendat sünnipäeva, on hetkel Berliini Filharmoonikute. Olete peadirigent ja tema leping lõpeb selle orkestriga aastal 2018. Räki toob Londoni sümfooniaorkestri puhul esile seda, et kuigi orkestrile on väärikas ja tähtis ajalugu, siis ei viita see orkester kunagi oma saavutustele, vaid räägib ikka rohkem tulevikuplaanidest ja sellest, mida saaks tulevikus paremini teha ja milliseid kvaliteete teete tõsta. Sössaime väidab, et leping Londonis Pooli orkestri peadirigendi ametis jääb ka ilmselt tema elu viimaseks suuremaks koostöölepinguks. Ta usub, et lepingu pikendamisega rohkem kui viieks aastaks on ta võib-olla tulevikus siiski päri. Sersaime rattal plaanib jääda enamus siiski Berliini, sest tema väikesed lapsed käivad seal koolis. Aga Londoni sümfooniaorkestriga kavatseb ta alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast veeta koos neli kuud igal aastal. Eesti noor helilooja Liisa Hirsch pälvis Hollandis sündmusel Jankam põõsars miiting parima helilooja tiitli. Hollandi väikelinnas tänas happel tornis toimunud rahvusvahelisel noorte heliloojat. Kohtumisel pälvis Liisa Hirsch parima teose preemia. Kokku jagati kolm preemiat. Auhinna said ka Mattias Vetla Ungarist ja Jonathan Brick Inglismaalt. Preemia üheks osaks on ka dada kuus kammerteos suvel toimuvale International Sticzing maastaclas apeldool festivalile Liisa Hirsch õppinud klaverit Tallinna muusikakeskkoolis ja samas võtnud loomingu tunde Matti kuulbergilt ja Timo Steinerit ning õppinud improvisatsiooni Taavi Kerikmäe juhendamisel. Aastal 2009 lõpetas ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia kompositsiooni erialal Toivo Tulevi õpilasena. Samuti on ta täiendanud ennast Margo kõlari juures elektronmuusika alal ja improvisatsioonitundides professor, kusjuures 2013.-st aastast jätkab hirssaga õpingutega Haagi kuninglikus konservatooriumis Liisa Hirsch oma muusika eest teatrilavastustele pälvinud kahel korral ka Eesti teatri aastaauhinna. Eesti heliloojaga seotud uudiseid tuleb ka New Yorgist. Ameerika Ühendriikide tsensuuri vastane ühendus mõistis hukka New Yorgi noorte sümfooniaorkestri otsuse loobuda eesti helilooja Jonas Tarmi teose esitamisest. New Yorgi noorte sümfooniaorkester pidanuks tama Tarmi heliteost pühapäeval, kaheksandal märtsil mainekas karnegi hoolis. Kuid vaid nädal enne esiettekannet teatati heliloojale, et teose esitamisest loobutakse. Nimelt oli Joonas Tarm kasutanud oma loomingus viiteid nii Ukraina NSV hümnile kui ka teise maailmasõjaaegse saksa hümnile ehk Horstvessel liidile joonest Ärmi enda sõnul ei olnud tal mingit plaani natsisümboleid ülistada. Tema teos rääkivat hoopis vägivalla ohvritest. Tarm lisab, et tal on kahju, et teosel ei olnud nüüd võimalik iseenda eest rääkida. Tarmi teosed tsenseerimisest kirjutasid möödunud nädalal ka ajalehed The New York Times ja The Wall Street Journal ja tsenseerimise mõistis hukka ka Ameerika Ühendriikide tsensuuri vastane ühendus. Deka, plaadifirma On aga sõlminud lepingu maineka ja kuulsa Borodenni kvartetiga ja esimese ühistööna on plaanis salvestada Dmitri Šostakovitši kõik keelpillikvartetti. Boroditši kvartett on tegutsenud viimased 70 aastat, tähistades just praegu oma juubelihooaega ja kollektiivist on läbi käinud mitmeid liikmeid. Esimene plaat Dmitri Šostakovitši loominguga ilmub tänavu 23. märtsil. Boroditši kvartett on üks parimaid vene muusika esitajaid vaid ja kvarteti kunagise koosseisuga tegi tihedat koostööd ka Dmitri Šostakovitši isiklikult, kes andis neile oma kvartettide esitlemiseks häid nõuandeid. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Matti Reimann tuli stuudiosse, et vahendada muljeid ERSO kuuenda märtsi kontserdist. Pühendus. Et kuuendal märtsil Estonia kontserdisaalis toimunud kontsert, kus esines ERSO, juhatas Neeme Järvi ja solistiks oli siis Aleksander Doratse klaveril oli kava niisugune mitmekesine, nagu Neeme Järvi neid enamasti kombeks on. Alguses kõlas Richard Straussi noorpõlveteos katkend muidugi sellest ooperist tuleb õud. Tähendab, selle kohta on arvatud, et see on noh, niisugune kõrvaline teos, reaalStraussi loomingut, mina seda küll ei ütleks. Vaatasin mõningaid raamatuid, igal pool oli ta väga ära toodud ja see on niisugune imeilus muusika. Ja seda on tähele pandud, et Straussi noorpõlve teostes muusikas niisugune eriline sära, mis hiljem võib-olla mõnevõrra natukene teiseneb, ütleme niimoodi. Aga seda sära on tähele pannud ja ära märkinud ka niisugune muusik nagu Svjatoslav Richter, et tema ütleb kohe otse välja, et temale reast Straussi noorema põlve teosed meeldivad rohkem kui hilisemad. Aga reas trash võiks öelda, on ka Neeme Järvi üks lemmikheliloojaid, kuigi ma arvan, et neid lemmikheliloojaid on tal teisigi. Teiseks teoseks kõlas siis kontserdil David Doratse sümfoonia number kaks, mis on siis kirjutatud ühe puukiriku 11.-st sajandist kiituseks või mälestuseks või kuidas seda nüüd öelda, nende põhjendustega on üldse üks imelik asi. Et looja pühendad kellelegi, ma natukene mõtlesin seda pühenduste asja, et vaatasin, kellele Beethoven pühendab, kõik seal leiab Schopeni teostest pühendused. Oma üllatuseks leidsin, et üks kõige kuulsamat valdsed siis mull on pühendatud, näiteks paranes fon ratsildile. No see teine sümfoonia siis pühendatud kirikule tähendab, küsimus on selles, et kas muusika peab siis seda nime kaudu midagi väljendama, seda tausta aru saada ei ole ju nii väga lihtne. Aga tuleb kohe öelda, et see sümfoonia on väga hästi kirjutatud ja küsisin nagu arvamusi ka kontserdil kõik ütlesid, et see on niisugune väga hea orkestritundega kirjutatud polüfoonia värvid, lugu areneb, sisemiselt materjale on huvitav ja ei ole niisugust, mida võis natuke kaudselt karta. Seda nõukoguliku lõhna ei ole selles teoses üldse. Nii et seda lugu võta kandajana, nagu Neeme järvil kombeks tuua välja igasuguseid ootamatuid teosed on täiesti põhjendatud ka siin Eestis. No siis jõuame kava järgmise numbrini, mis seal, Igor Stravinski kontsert klaverile, puhkpillidele, Vene periood on Stravinski selleks ajaks lõppenud, on kahekümnendad aastad ja nagu teada, pööras Stravinski oma pilgu neoklassitsismi poole. Ja üleüldse selle klaverikontserti koosseis ei ole ka päris igapäevane. Puhkpillid on siis orkester plussis sooloklaver kelleks oli siis selle taabita ratse poeg Aleksander Doratse. Ja tema on niisugune kunstniku isiksus, kes ajab ikka publikule elu siis keeruline teos, pianistoniga aastates, ei mingeid nootidel laval kaasas ei olnud ja tähendab see temperament, millega ta mängima asus, värbika lugupidamist, kuigi siin võib ju öelda igasuguseid, agasid ka aga mina liigitaks siin selle Aleksander Doratse mängustiili, on olemas üks hea sõna, personaalne stiil, ainult tema võib niisuguseid asju teha. Milles see väljendub, see väljendub alati ideede külluses, paljususes ja kõik nagu sünnib laval. Ja ilmselt see on ka põhjus, miks publik alati teda kuulates elama läheb. Et palju on ikkagi niisugust lõtva interpretatsiooni, kõik on korras, aga muusika ei liigu. Vaata ratse puhul seda nüüd küll ei tunne. Nii, ja siis me oleme jõudnud Eduard Tubina juurde ja tublina eesti tantsud vähemalt suurem osa vist mängiti ära mitmetest aastatest ja ma pean ütlema, et need on Tubina noorema põlve ajal kirjutatud eesti tantsud, eks ole, eesti rahvatantsu 29 siit eesti tantsudest 38 ja siis sõita eesti tantsuviisidest, mis on siis kirjutatud 943 ja orkestreerinud 74 ja see on ka seal loomingu varasemas perioodis. Ja mina pean ütlema, et mulle üldse meeldivad heliloojad, kui nad on heas tujus ja need tugineda, seda just on ta muusikat suures osas ongi väga tõsine, sünge ja erandiks on sind neljas sümfoonia, siis tõesti tantsud ja siis sõit eesti tantsuviisidest viiulile ja orkestrile, kus solistiks oli Arvo Leibur. Kui jälle lasta mõttel natuke lennata ja mõelda, et mis see siis nüüd õige tähendab, kui tantsud on kirjutatud sümfooniaorkestrile? No võtame Ungari tantsud, slaavi tantsud, terve Balkani maanslaavi tantse täis, võtame Hispaania jaagu tantsudest tõsisemaks minna, siis siit leiab ju iga rahva ajalugu oma tantsus. Teisest küljest jälle, kui niisugused ettekanded on, võib vabalt väljuda ka natukene neist akadeemilistest raamidest ja eriti teha jälle nii nagu see antud hetkel dirigendile ja orkestrilt, nagu tuleb just täpselt niuksed muusikalised pildid siin neeme järvel nagu välja kujunesid. Ja kui Arvo Leibur mängis sõiti seda eesti tantsuviisidest oli solist, eks ole, noh, võib ju öelda, et kas vana valitsus on kiire, aga Neeme järvil nagu mina olen tähele pannud, et mida vanemaks ta saab, seda kiiremaks tempod lähevad, et selle vastu ei ole minul küll mitte midagi külakarjuse sarvelugu kannelda sikusarvelood, muide need on viiuldaja tehniliselt väga nõudlikud ja see mängus tohigi vast välja paista. Olgu veel öeldud seda, et Tubina päris originaal neist tantsudest alguses oli viiul ja klaver, eks ole, on ka olemas Eestis see originaalnoot käis kuidagimoodi Siberisse ära, tuli tagasi jõudis Herbert laanen ja Herbert Laan andis Tõnu Reimanni ja huvitav on vaadata neid erinevusi, Tubin taastas need tantsud Rootsis mälu järgi ja siin on niuksed väiksed muudatused, kus mälu sõidab natuke teisiti, põhimõtteliselt on kõik sama, aga selles päris originaalis on see assi lõbus vaadata ja, ja äärmiselt huvitav. Nii et jälle Neeme Järvi stiilis niisugune tore kontsert raskuspunktiga siis Tubinnale ratsele rehast trassile ja öeldud, et selleks peab Neeme Järvi olema niisugust kava. Ta leiab ikka mingisuguse suure sisemise liinikavale ka, et kus nüüd kõik läheb. Ja kõige lõpuks võib veel öelda, et selles kontserdis mängis ju ka see Eesti Muusikaakadeemia noored, see oli nagu ühisprojekt kus siis noored saavad kogenud mängijate kõrval kogemusi. Ja ega neil kerge polnud. Nii rääkis Matti Reimann Esmaspäeval Tallinna märtsipommitamise aastapäeval esitati Tallinna Kaarli kirikus Eduard Tubina reekviem langenud sõdurite mälestuseks. Selle harva esitatava teose tõid kuulajateni Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor Toomas Trass, Mart Kivi, Vambola Krigul, Anto õnnis ja solist Helen Lepalaan. Koori dirigendid on Peeter Perens ja Siim Sellis. Pärast kontserti rääkis aga oma muljeid koorijuht Jüri Rent, küsis Marge-Ly Rookäär. Me oleme Kaarli kirikus loetud minutid tagasi lõppes siin Eduard Tubina reekviemi ettekanne, kus suur roll on meeskooril ja täna laulis tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor Jüri Rent. Teie olete selle kooriga seotud olnud pea sama palju, kui Tubinal kulus selle reekviemi kirjutamiseks pea 30 aastat. Millises toonuses täna teile tundus meeskoron? Ma arvan, et väga heas tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor tähistas tänaõhtuse kontserdiga järjekordselt, et tegemist on Eesti parima amatöörmeeskooriga äärmiselt mõjuv teos. Meie olime Ühed, esimesed ettekandjad 80 taastatel lõpus, kui seda teost üldse Nõukogude Eestis tohtis laulda, sest Tubin alustas selle teose kirjutamist 55. aastal ja tegelikult lõpetas 79. aastal ja minu teada Tubin ise juhatas ka selle teose esiettekannet Stockholmi Eesti meeskooriga. Hiljem me oleme kuulnud ka salvestust, kui maestro Neeme Järvi juhatas Lundi Ülikooli meeskooriga. Aga nõukogude võimu viljastavates tingimustes ei olnud võimalik laulda seda suurepärast teost Visnapuu Underi tekstile. Nii et kui 89. aastal nagu sai natuke vabamalt hingata, siis rahvusmeeskoor kui tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor tegid selle ettekande ja see on ausalt öeldes üks äärmiselt mõjuv teos. Eriti ma ütleksin täna õhtu, kui 71 aastat tagasi punalendurid pommitasid Tallinnat ja sajad ja sajad kodud hävisid ja ligi 600 inimest sai surma, nii et see oli kohutav traagika ja minu meelest selles kontekstis see tänaõhtune ettekanne oli äärmiselt mõjuv. Kui keeruline või kui lihtne on laulda eesti keeles? Ei ole lihtne laulda, aga siin on lisaks sellele, et see tekst on äärmiselt mõjuv, on see, see muusika helikeel küllaltki komplitseeritud, see on siiski suupärane ainult parimatele kooridele ja ma isegi ei tea, kas peale rahvusmeeskoor ja tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori seda teost keegi on esitanud. Karl kiriku akustika on küllaltki komplitseeritud ja tahaks kiita koori väga selge diktsiooni eest. Tegelikult tahaks kogu ettekannet kiita minu meelest dirigendid Peeter Perens, Siim Sellis on teinud väga head tööd. Suurepärane solist. Helen Lepalaan. Suurepärane trompet, kivi. Väga täpset löökpillimängijad. Toomas Trass fantastiliselt huvitavate ämbritega mängitud orelipartii. See pole tema süü, et Kaarli orel mõnes registris on natukene. Mida sellise suurusjärguga klassiku teos ühelt tudengi koorilt nõuab? Tubina helikeel ei ole lihtne ja taan tegelikult suupärane ainult ikkagi kõige võimekamatele kooridele. Ma arvan, et eesti-Jaagupi meeskoorid neid on viis, kuus võiksid selle teosega rinda pista. Võib-olla mõnes osas see meloodika ja intervallika ei ole isegi nii keeruline, aga see mõte ja see sisu ja see tekst jõuaks hästi kuulajani, siis see on täiesti omaette küsimus, nii et see nõuab tegelikult lauljatelt dirigentidelt väga suurt kokkuvõtmiste pingutust. Kas te jäite rahule dirigent Peeter Perens Tänaõhtuse tõlgendusega Eduard Tubina. Tegemist minu meelest oli väga tubli töö. Ma olen kuulnud ka mitu korda, kui maestro Neeme Järvi seda juhatab. Ja kunagi oli õnn, kui rahvusmeeskoor esitas seda koos tehnikaülikooli akadeemilise mees korgi Neeme Järvi juhatamisel. Need on suurepärased mälestused, aga ma arvan, et muusikaliselt oli tänaõhtune Peeter Perens kontseptsioon väga läbimõeldud ja hästi realiseeritud. Suur tänu kolleegile. Muljeid üheksanda märtsi kontserdist, vahendas Jüri Rent. Küsis Marge-Ly Rookäär. Selline oli tänane helikaja. Tänan kaastöö eest ja abi eest teisi toimetajaid, elevastenfieldi ja markeli kääru. Saate teostas tehniliselt operaator Katrin maadik ja toimekas Liina Vainumetsa. Aitäh kuulamast. Sülgaja.