Lipper otsib väravaid kirjandusilmas. Tervist, mina olen Urmas Vadi. Te kindlasti teate, milline nägi välja Friedebert Tuglas näpitsprillidega ülikonnas, istumas Wiiralti kohvikus kõht ja väike kuju ning et tema hääl kõlas 46. aastal just selliselt, kui ta luges oma öiseid mõtisklusi. Ärgake kogustata, ärgake mõõtele, millist aegade elad? Ärgake mõõtele, kes te olete ja mis teil? Iga palli seal tegutseda. Valvajate aeg. Lubage oma lõpetamata romaani tundeline-Euroopa tegelast Gustav Tuglast suured hiiglasekasvu heledapäise mehemürakas, kes armastab prantsuse kultuuri ja on pärit eesti linnast. Tartru son, silotuur romaan jäi lõpetamata, ent Gustav Tuglasest sai hoopiski novell pealkirjaga Helena ja Tuglas ehk Pariisi rõõmud mille on eesti keelde tõlkinud Marika kommet. Ja see novell on ilmunud 2005. aasta ajakirjas Looming viiendas numbris, kust võib muuhulgas lugeda ka Marek Tamme artiklit Gustav Tuglasest ja šansi radust. Seda keerukate kummalist juhtumit aitavad lahti seletada Marek Tamm, Tiit Hennoste ja teater NO99 näitleja Gert Raudsep. Palusingi Marek Tammele alustuseks meie saate tegelasi son sira tuud Gustav dublast ja lüssepit tutvustada. See on ilmselt üks 20. sajandi esimese poole tuntumaid prantsuse kirjanikke, kes ei olnud tuntud ainult kirjanikuna, vaid diplomaadina kuulus sellesse põlvkonda, kus oli võimalik ühildada kirjaniku amet diplomaadiametiga. Ta töötas pikki aastaid välisministeeriumis ja 20.-te aastate alguses edutati prantsuse välisministeeriumi kultuurisuhtluse osakonna juhiks. Ja paralleelselt sellega ta siis edendas oma kirjanduslikku karjääri. Ja 20.-te aastate esimesel poolel hakkas kirjutama suurt romaani, tundeline Euroopa ja sellesse romaani ta kavandas sisse mõned tegelased eestimaalt, sealhulgas siis Gustav, Tuglase ja professor. Lüsseti. Ja Gustav külas on tema jaoks üks Eesti poeet, hiiglasekasvu blondide juustega. Kes satub stipendiumiga Pariisi, jääb siin kohe haigeks. Ja kes tegelikult otsib siin Pariisis, võiks öelda iseenda juuri. Ta otsib siin puitarhitektuuri loodust, kuivõrd talle meeldivad puud ja ta ei salli kivist ehitisi, mis muidugi Pariisis on, ju komplitseerib asjaolu. Seadusis vestabki Tuglase seiklusi Pariisis. Ja üks tegelane, siis on lihtsalt. Lissabon vist tõesti ainus tegelane, keda on võimalik üsna muretult identifitseerida ja kelle isik ilmselt kannab mõningaid jooni mida see päris isik endas kandis. Kui vaadata mustandit, siis lüssepp esindaja mitme nime all kõige esimestes variantides hoopis Pütsep. Ja vahepeal on ta lüssepp ja lõpuks sellest trükitud novelli varen, seda lihtsalt. Ja selgelt ei ole keegi muu kui tuntud neuroloogia neurokirurg Ludvig Puusepp, kes prantsuse keeles hääldati Bišep samamoodi nagu Tuglas mõnedes novellivariantides kirjutab huuga Douglas jällegi sellepärast, et täheldab Tuglas, Tuglas, Uugaeldu, Prançgress, Tuglas, nii et see Ludvig Puusepaga väga võluv figuur ja ta on ju tuntud mitte ainult oma meditsiinialaste saavutustega, vaid ka oma tuntud oma Francofiilia poolest. Ta otsustas hakata Tartus levitama prantsuse kultuuri, muutus selliseks, noh nagu Ado kiirede professionaalseks Franco fiiliks. Ühe sammuna ta asutas Tartusse prantsuse teadusliku instituudi juhatajaks, seda iseenesest nimetas. Ja tõenäoliselt seesama istuti raames, kus ta käis Pariisi instituudile toetust kogumas ja kuna see instituut jäi üsna üheselt seadu ametkonna valdusesse või haldusalasse siis ta kohtus selle instituudile rahaliste vahendite hankimise käigus Šoduga. Puusepp läks esimest korda priisi Instituudi läbi otsima juba 1922. aastal, hiljem käis seal iga aasta, nii et on äärmiselt tõenäoline, et ta just nimelt sel ajal, kui tubakas kirjutama novelli ka kohtus temaga. Nii palju kui mina olen Puusepa kohta lugenud, olete hästi energiline, hästi aktiivne, samas kilu, rõõmus joviaalne isegi Cable Family Aarne tüüp pisut pontsakas selline ja kes oli siis kirglik nagu prantsuse kultuuri austaja? Ma arvan, kui ta sinna kabinetti maandus energiast pahatamas, nõudes raha prantsuse teaduslikule instituudile, see nagu muutus Jodujaks selliseks Francofiili sümboliks vaiksel aas ja, ja ilmselt temast inspireerides kirjutaski sisse tegelast nimega lüssap ja Shadow sellest novellist tähendab, et igal laius ja pikkuskraadile leidub mõni selline hull, kes on võtnud erialaks armastada Prantsusmaad ja, ja siis näide sellisest Prantsusmaaarmastajast on talle seesama profess lüssap. Seda Prantsusmaa kirge väljendab seegi, et rikkamad teosed kirjutanud ajendatuna mingites Prantsusmaa sisepoliitilistest sündmustest näiteks Bulažeeg, see oli siis selline populistlik poliitika, bulase arreteerimised, päeval alustas siis lihtsalt oma väitekirja krabi närvi lõpmetest siis esimese maailmasõja rahu sõlmimise pärastlõunal alustas ta oma uurimuste äärmediisikus haigete veretermiliste näitate alal ja vasakbloki siis võidu puhul Prantsusmaal hakkas ta kirjutama peateost kilpnäärme nõrede kohta. Nii et selline hästi vaimukas, kirjeldas siis teadlasest, kes hakkab teadusega tegelema siis, kui ta saab mingit positiivset või siis ka negatiivseid emotsioone. Prantsusmaal toimuvast. Üks prantsuse kirjanik, son Sirodu kirjutas sellisest tegelasest nagu Gustav Tuglas, et kas kompotsis Gustav suitsust ja Friedebert külasest ja kui palju on üldse seda noh, nii-öelda seda Tuglast, keda meie teame, kui palju seal siis mingit eluloolist või faktilist tõepärasele taga? Küsimus seal eesti huvi juurtest söövad ujulas on kaunis keeruline ja ma arvan, et ikka päris täpset vastust ei oskagi anda. On selge, et erialaselt ehk siis tööalaselt puudust eesti keelt kokku, kuivõrd see tema töö seal välisministeeriumis oli ennekõike suunatud esimese maailmasõjakeerises sündinud uute Ida-Euroopa riikide aitamisele koostöö edendamisele nende ja Prantsusmaa vahel erinevate prantsuse kultuuriproduktide importimisele eksportimisele, nii et selline kultuurisuhtlus Eestiga ilmselt võimalik äratas temas huvi Eesti vastu. Mis huvitas Eestis seda Shiro tuud? Ilmseteist tuvi paigutub laiemasse konteksti ja tema arusaam sellest Euroopa ülesehitustööst pärast esimest maailmasõda tugines sellel, et eesmärk ei tohiks olla sellise ühtse Euroopa ehitamine ideemisel õhus, pann euroop Euroopa ühendriikide ja muude selliste nähtuste näol. Tema arvates iga Euroopa riik pidi säilitama oma eripära oma identiteedi ja tema arvates eest oli just see riik üks neist riikidest vähemalt kes püüdsid just nimelt jääda eestlasteks saades eurooplasteks, arvan laiemalt Noor-Eesti liikumine imponeeris Šadule, kuigi meil puuduvad täpsed andmed, et oleks väga palju neid tunud, aga tundub, et tundis ja ma olen üsna kindel, et ta tundis sedasama kuulsat loosungit, mida suid, sõnastused, saagem eurooplasteks. Jäägem eestlasteks ja arvan, Chadu jaoks oli see selline Euroopaga lava keskele üldiselt kõik peaksid Henrik iseendaks ja siis läbi selle iseendaks järgmise andma midagi-Euroopale. Ja ma arvan ka, et see valik, et miks just nimelt Eesti tegelased tema selles tekstis esinevad, on just nimelt see vastandada mõnes mõttes sellist uut värsked noort ja samas autentset kultuuri siis selle vanale väsinud suurele kultuurile, mida on siis Prantsusmaa ja, ja selgelt Tuglase roll on kaunisti sümboolne, selles tekstis seda ta esindajat mingeid üldisemaid printsiipe uuest süütust värske skulptuurist, nii et selles mõttes me ei tohiks seda üle hinnata seda Tuglase tähtsust, et ta on pigem ikkagi sümbol, mitte reaalne isik selles soodu tekstis. Iseenesest naljakas on muidugi see, et Sirodu otsib siis nendest noortest Ida-Euroopa riikides seda mingit uut ja rahvuslikust ja, ja siis Tuglas Gustav Tuglas tuleb siis Pariisi, et just nimelt selle vana paga jäägitult tutvust teha. Aga lõppude lõpuks on kõik see ju väga müstiline või illusoorne, sest et tegelikult ta nende jala murdnud ja ta ei saa sealt toast välja ja talle tegelikult noh, edendatakse ainult räägid. Tehakse, mis on Pariis, et see sadu jutt on tõestivõetav kasekese valmina või et seal on hästi palju siukseid, paradoksaalset situatsioone, millele pud oma moraal näiteks tõsi, Noor-Eesti ikkagi püüdis, nagu istuti Euroopasse, samas Šodu käsitles Noor-Eestit pigem nähtusena, mis nagu püüdis piltlikult Eestit Euroopast eemal hoida, etendas sellist Eesti eripära, promoveerimise, ürituste rolli. Ent tõsi on, et see Gustav Tuglas, keda kujutab tema jõuab Pariisi ja ei kohtuge selle tegeliku Pariisiga, et et see päris on illusioon ja ma arvan ka sinagi kodu, iroonia või sarkasm peidus, et sageli inimesed toituvad rohkem sellest panis ideest, mitte päris endast ja ma arvan, et see moraaliale päris R relevantne ka tänapäeval, et me kõik kujutame ette, milline Pariis on selline paradiis ja kus on moodi kõik kultuurne, ilus ja kaunis, et seda tegelikult ei ole ja ei olnud ka enam pärast esimest maailmasõda sellisel kujul. Nii et siin on mitu sihukest vastu oksust ja, ja sellist illusioonide purustamist, illusioonidega mängimist ja, ja nii et selles mõttes on ta minu meelest väga leidlikult komponeeritud see pala. Tuglas ja Helena ehk Pariisi rõõmud. See Tuglas ja Helena ja briisi rõõmud on pärit ühest Sirodu novellikogust. Võib-olla sa räägid natuke pikemalt sellest suuremast projektist, mis Sirodud oli tundeline-Euroopa, kas tegelikult ka see Tugas sisse tuleb, jälle? Nagu ma mainisin, siis aastal 1924 sellel kevadel hakkasin kavandamiseks suurt romaani, tundeline Euroopa ja selle üheks keskseks tegelaseks oli tal siis planeeritud Gustav Tuglas ja peatükk kandis nimetust kutsume Tuglase nüüdse romaan, olgu öeldud, kunagi ei saanudki valmis, ta kirjutas aastat üsna intensiivselt, sellest on säilinud mitmed ja mitmed käsikirja lehti. Ent kusagil 25. aasta lõpus, 26.-st algusest otsustas sellest esialgsest kavast loobuda. Ja see materjal, mis ta oli kirjutanud ja kogunud, tipnes romaanis meiega. Bella ja selles romaanis enam ei leia ühtegi eesti tegelast, sealhulgas Tuglast. Kuna see Eesti-aineline materjal seal oli tal, ülejäänud otsustas ta sellest vormida omaette sõltumatu novelli, mis ilmus siis kõigepealt ajakirjas, Šveitsis aastal 25, kevadel ja hiljem siis oktoobris samal aastal kometa illustreeritud raamatuna. See väike novell uuesti avaldati seadu jutukogus 32. aastal ilmselt alles selle jutuga raames. Teadmine sellest Tuglase novellist tema kohta jõudis ka Eestisse, nii et, et see informatsioon jõudis siia nihkega. Ei, alles kolmekümneaastate keskel sai ka Friedebert Tuglas teada, et Pariisis on kirjutatud temast novell, kus ta siis edendab pigem sellist karikatuurset tüüpi. Esimesel korral, kui Tuglas mu isa nägi tunnustas juhmakas ta kahvata siia kogeles. See kohmetus kordus igal külaskäigul. Ta ei suutnud oma silmi mõisa näolt pöörata. Ülejärgmisel päeval pärast seda, kui tuulas sai jälle välja minna leidsin ta toa olevat täis mõisa fotosid, mis olid ostetud raamatu Bootnikelt või lõigatud välja inglise pildilehtedest. Neil söötis mu isa, proua äss, kütti ponile. Met patsutas leediploy tütre indiasiga ja vaatas loomaaias koos maailma ilusaima naise preligaarletiga maailma koledaimat lindu. Suur mees pisikese loomaga. Kas on veel köitvamata ainest inglise pildilehtedele? Olin üllatunud, et Tuglas muidu lihtsate kommete apostel valis fotosid just kõrgseltskonnaelust näiteks selle, kus mu toomilosse riietatud isa ulatab pallil käsivarre kleiti riietatud Loort Maryle paabulinnukostüümis kabides Liile. Sest just need hetked, mil mees hülgab oma tõsiduse, lõõgastab oma ülesannetest vabana, on kõige meelepärasemat Londoni fotograafidele. Sellal kui sakslased, vastupidi tahavad, et ta esitaks pildil oma jumaliku rolli. Grupp oma kabinetis. Ja prantslased, kes tõstavad ta maast lahti, ümbritsevad ookeani palmipuu ja pilvekesega, arvavad, et pildistavad niimoodi tema hinge. Uskusin talitanud õigesti, kui kingin Tuglasele oma isa tõelise pühendusega portree. Mõned päevad hiljem, kui ma talle head õhtut soovisin, libistas Tuglas mulle pihku järgmise kirja. Olen parandanud Tarbarismid. Kallis sõber, ärge olge üllatunud kõigi nende fotode üle. Ma tean, miks saatus mind Pariisi on toonud. Leidsin siin üles oma isa. Te ei saa temaga kunagi tuttavaks. Ta elas terve oma elu too ja Narva vahel oma raudtee vahimajakeses, kust ta kunagi lahkunud, sest juba mu vanaisa oli raudteevahiks samal postil, mis oli liinil esimene. Ta ei läinud ülesõidukohast kunagi kaugemale kui paar-kolmsada meetrit. Ja sedagi kohe pärast kiirrongi möödumist, millest sageli pudenes väärtuslikke raasukesi pabereid, mida ta piki raudteed kõndides üles korjas. Mu ema oli surnud. Elasime kahekesi. Isal olid minu suhtes suured ambitsioonid. Ta tahtis, et ma õpiksin ühel päeval selgeks prantsuse keele ja dešifreeriksin ajakirja mis oli 1891. aasta 21. mail kiirrongist pudenenud ja inglise keele. Et lugeda talle ette raamatut, mille oli talle andnud keegikveeker, kui lihtekspress pidi rikke tõttu peatuma. Ta tahtis, et ma õpiksin arvutamist. Nii nimetas ta füüsikat, mehhaanikat ja keemiat. Et seletada talle viimaks, mida kujutab endast see uus aurumasina keps puudutav leiutis ja geograafiat. Et meie majas oleks kindlalt teada, kas Ameerika Ühendriikide rongidel on ikka kellad ja mitteviled. Tal olid suured ambitsioonid Eesti suhtes. Oleks soovinud enne surma näha eesti vappi, rongi, vagunid, tema sinist vappi üleni punasel vagunil. Ent ta oli sündinud liiga vara enne oma isamaad ega suutnud seda ära oodata. Meie maja asus täiesti omaette pärl, napis isegi puid ja kahe penikoorma raadiuses või siis leida ainult kadakaid. Suvel valitses kohutav palavus. Niipea kui anti märku rongi tulekust, seadsime ennast raudtee äärde tuulduma. Tselluloosi vedavad kaubarongid mõjusid justkui pehmed lehviku viiped. Keskpäeval saabus jahedus keeris, mis meid peaaegu maast lahti rebis. Kõige tähtsusetum tervitus, mis meile sellest rongist saadeti pärines ühelt saadikult kammerhärralt. Mu isa sai ükskord hoobi vastu pead ning me avastasime enda kõrvalt maast postkaardi mis oli pisut verega määrdunud. Postkaardil võis näha Kalieraa monumenti. Te mõistate, miks minu esimene külaskäik viis mind Juscaliera muuseumi mitega pandeoonide Notredam Pole kunagi haavanud mu isa. Minu isa kirjeldus ütleb teile kõik. Ta oli pikk, tema näojooned olid omaette vaadatuna tavalised. Ent nende kooslus tegin näo haruldaseks ja äratuntavaks tuhandete hulgast. Kõrge Laub kotkanina ovaalne näokuju, väikesed kõrvad, rõhutatud lõuad. Sellise kirjelduse annab politsei nende kohta, keda ta iseloomustada ei suuda. Samuti kehtib see nii Aleksander Suure kui Karl 12. kohta. Aga küllap mõistate, kui loete edasi. Tal olid rohelised silmad. Tema hääl oli praegu katkendlik ja meloodiline taipate ja ma ei ole kunagi näinud täiuslikumat sarnasust. See oli teisik. See oli teie isa portree. Tal olid isegi tema liigutused. Eile libastus ta banaanikoorel. Ta tegi just sellise kohmaka sammu nagu mu isa, kes tihti libastus, mis tõi talle lõpuks ka surma. Olin liigutatud, kui nägin teda minu heaks loobumas silma pilguks osavusest mille oli talle kinkinud need 10 sajandit. Mulle meeldib jälgida teda söömise juures. Sool ja äädikas toovate näole sellesama grimassi. Happed purevat suurilmaliku keha samavõrd kui toda teist. Või siis lõbustan ma ennast riivates teda sosinal lausutud eestikeelsete fraasidega, mida ta tavatses kasutada kuidas, mida, vastab ta. Mulle. Pole võimalik pahandada isa peale, kui ta on oma ümberasumise käigus unustanud rahvapärase eesti keele. Või üritan ma teda klõbistades küüntega vastu hambaid, mida ta omal ajal ei võinud sallida. Ta naeratab. Mõnikord oleksin aga tundnud rohkemgi uhkust just oma Eesti isa üle. Hiljuti, kui teie isa lõhkuma hakanud hobuse eest kõrvale hüppas oleks minu isa tema asemel hobusel suitsetest haaranud ja ta peatanud, sest ta oli väga tugev. Ärge arvake, et oleksite pidanud tema pärast punastama, kui teiega oleks juhtunud vastupidine seiklusi ja kogemata Eestisse eksides oleksite tähist leidnud. Ta lõualuud olid nii tugevad, et ta ei kasutanud metalltange. Just teda tuldi appi kutsuma, kui tulvavesi avas poolenisti ühe Tuula jõe lüüsi. Mina valvan raudteejuhid ja mitte veedeid, vastas ta naerdes, aga pani pähe oma nahkmütsi ning suutis veevoolu sulgeda. Ma kingin teile isa, kes murdis käte vahel katki hõberubla hammaste vahel kuldrubla ja purustas põlvede vahel 10 pähklit. Isa, kes sai auhinnanuia võitluses ja kes võitis maadluses hakke Schmidti, kuna eestlaste vapil ei ole kujutatud mitte mõõka ega püssi vaid käsivart ja kokkusurutud kämmalt. Isa, kes poleks ehk pälvinud kongressi väitlusauhinda, kuid kes võitis mind iga kord, kui me suveöödel väljas magades maja ees pikutasime ja võistlesime kes suudab kauem liikumatult ja sõnagi lausumata paigal püsida. Kogu taevas. Kogu maa mängis algul meiega kaasa aga siis langes üks täht ja kased ei suutnud enam kauem vagusi olla. Ja varsti võistlesime ainult kahekesi. See liikumatus, see vaikus. Need olid meie tundepuhangud, meie keel, olime seejärel lähedasemad. Suuremad sõbrad. Ent vagusi püsida ei olnud kaugeltki lihtne. Eesti ö sajakordistas oma võlusid, et meid võrgutada ja võistlust kaotama sundida. Kõik läks veel üsna hästi, kuni viimse valgus kiireni, kui nägime ja kuulsime ainult päeval tegutsevaid elukaid. Aga niipea, kui loojang kõik halliks värvis kiusas, ärritasime iga helk iga huik. Ja Me hammustasin huulde kui hääletu kaja. Metsloomad kasutasid juhust, et lähemale tulla. Uus ahvatlus pole teist isa ja poega, kelle ümber rebaste ring oleks iial tihedamalt koondunud. Kui kadakamarjad polnud veel küpsed ja nugiste nirkide ring, siis kui polnud võtta põldtööd. Ma tean, et mõnel maal öö kannustab vaikust. Aga kui olla sündinud enne oma isamaad, nagu meie enne suurmehi enne seadusi enne Isamaa eksimusi ei oska aimatagi, kui raske on vaikida ja liikumatult lamada sel ainsal hetkel, kui maa, mets ja taevalaotus hakkavad teiega kõnelema justkui eesti keeles. Kui raske oli mul mitte tänada valjul häälel ja mõistagi sõnadega, mis näiksid õhku, hajuvad neid üldsegi puudutamata. Neid kaski seda jõge, seda Taaveti lossi, mis olid nii usaldavalt kasvanud, voolanud ja kerkinud ka enne oma riigi sündi. Ta kandis öökull endast märku. Kõik minust pakatas ihast võtta jutuks öökull. Öelda oma isale, millises põõsas ta end peidab. Kõnelda öökulli endaga. Tundsin selle 100 meetri kaugusele lennanud öökulli vastas seistes suuremat piina kui väike spartalane oma rebasega, kes teda ta mantli all lõhki rebis. Kui lähenes ja hõikas. Siis taevates mu meelehärmi kõhelnud mu isa kaotamast. Vaata, ütles ta. Seal on suveöökull. Mu silmi valgusid tänupisarad justkui oleksime kihla vedanud pisarate peale. Olin valmis kaotama iga kord. Selline oli meie võistlus, mille ta igaveseks võitis tol õhtul, kui ta Tartrost puldangatal koju toodi. Tulge vaadake tema fotot see võetud tol õhtul, kui ta võitis aken Schmidt. Mees ei osanud kartagi seda tundmatut maadlejat, kes pealegi kasutas keelatud võtteid talle alasti. Foto oma isast on selline nagu teistel tavaliselt on oma pojast Kas Tuglas, sest tal oli mingisuguseid kokkupuuteid Siroduga ja kas iro tuul endal võis olla mingit teadmisi Tuglase tekstidest, kuigi ta selles novellis Tuglas ja Helena kirjutab, et see on üks eesti luuletaja, kelle ühtegi luuletust ma isegi ei ole lugenud. Et kas ta võis olla lugenud näiteks Felix Hormussoni, kus tegelikult to ka on. Tuglas on selline tegelane nagu Helena sees. Seal on kaunis keeruline küsimus, kas Šaduja Tuglas või siis suits kunagi kohtusite, üldiselt armastatud, kohtusid, sest et ju sadu. Amet oli selleks väga soodustada tegelastest nimelt kultuurisuhtlusega. Et minu arvates nad siiski ei kohtunud, kuna Tuglas ja suits käisid Pariisis viimati 1000 915009 17 vastavalt ja uuesti juhtunud siin alles kolmekümnete Neil aastatel. Ehk siis selles ajas, kus Shadow kirjutasime novelli ja ka selle eelnud vajas, mida võis ametialased nendega kohtuda, tal puudus selleks võimalus. Ja pole ka teada, et tal oleks kusagil mujal näiteks Saksamaal kohtunud Kushi adu sageli reisis vähemalt ei ole, ei suitsega tuulas kusagil seda maininud. Oletame, et emb-kumb neist oleks mõningasest edevusest siiski seda episoodi kusagil oma raamatutes mälestustes meenutanud. Nii et mulle tundub, et tša-tuut teave Tuglasest pärineb puhtalt mingites kirjanikest või siis kaudsetest tuulistes allikatest. Ja ma kaldun arvamatult, ega ta midagi lugenud ei olnud. See oli tegelikult Johannes Semper, kes esimesena kirjutas sellest Tuglase ainelistest novellist ja kes esimesena käis välja hüpoteesi, et need tegelaste nimed selles novellis pärinevad Felix Hormussoniste. Mulle tundub see väga ebatõenäoline, kuivõrd Felix vormusson ei olnud lihtsalt loetav üheski Euroopa keeles. 20.-te aastate alguses, millal Shadow seda teksti kirjutas? Arvan, et Tuglas on ikkagi puhtalt mingi märk selles jutustuses on selge ja seda näeme mustanditest. Chiodu viis ennast kurssi mingilgi määral määral eesti kirjandusega, sest mustanditesta mainib huga Lydia Koidula Jakobsoni-mani mõningaid Tartu professorid, nii et selle eestikat nii-öelda ta mingil määral valdas. Ja muidugi on küsimus, kust sa seda teada said. Kõige tõenäolisem, et ikkagi erialaselt inimesed saatsid talle Eestist, Tartust Tallinnast saatkonnad, kultuuriinstituudid saatsid talle informatsiooni lihtsalt aruanded, raportid memosid nagu tänapäevalgi lihtsalt ta luges sealt selle kokku. See tundeline Euroopa jutt ja siis novell Tuglase Helena, et mõlemad on sellised väga naljakad, neis mõlemis kujutatakse seda eesti luuletajat siis väga irooniliselt tegelikult kuigi noh, võib arvata, et Sirodu väga noh, Austrias ja eest mõtteski, et vot seal võiks olla koppa mitmekihiline Euroopa seal kuskil ida pool ja kõik võiks olla nagu mitte selline ühtne. Aga, aga siiski on selline iroonia selle suhtes, et mida nagu sellest välja lugeda. Muidugi on võimalik, et see on lihtsalt selline nali või uni või. Shado iroonia on tegelikult mitmeülbaline selgelt iroonilise, mõningate tegelaste suhtes, nagu seesama professor lisab, kellest me jõuame veel rääkida, samas kui tema iroonia, Tuglas pressil on selline pehme või isegi melanhoolne iroonia, et ta ei ole päris selline sarkastiline ja ma ikkagi ise tajun, et sellest Tuglase tegelasest ta näeb seda teatavat konflikti selle nii-öelda uue Vana-Euroopa vahel, nagu tänapäevalgi öeldakse. Ja selgelt ta ikkagi kaldub nagu väärdustamine, Tuglase juuri ja seda, kuidas ta hindab oma isa ja kuidas ta tahab saada suureks eesti luuletajaks, et ta Eestile hääl. Ja, ja samal ajal kui kõik muu Lääne-Euroopa on juba sellisesse kultuurimatumas, eks ole, temal pole ei riiki ega Isamaa ega ega luuletusi. Nii et, et see on selline kergelt irooniline, aga pigem melanhoolne, hoiaks. Aga kuidas on suhe siis sellesse Gustav Tuglasesse, samas nemad ju ka tahtsid saada eurooplasteks, et võib-olla sellest ka iroonia, et see, mida Siroduudiost nendes hindas, nemad tahtsid pigem võib-olla sellest provintsihõngust lahti saada. Ja see võluv paradoks tõesti, et ikkagi meie mõista maa Noor-Eestit kui liikumisele, mis soovis saada Euroopa kultuuri osaks ja tuua Euroopat Eestisse ja, ja tegelikult eurooplased ise vähemalt kodu näitel pigem nägid neis sellist eestimaist või sellist Eesti eripärade viimist Euroopasse ja see, ma arvan, teatav selline kurtide dialoogi seal siiamaani oma need me kangesti tahame saada eurooplasteks, samas kui eurooplased hindavad hoopis Eesti metsi ja rabasid ja soid, mis ei ole Euroopa liidus võimalikud mõneski mõttes. Nii et, et see teatav selline peegelpildi otsimine teineteise juures kaunis sümptomaatiline ja ma arvan, et Shadooli aga nagu taibukas seda kohe läbi nägema ja sellest väga võluva jutuvorming Noore eestlastele kohaselt teeksin telefonikõne Helsingisse Tiit Hennostega. Tere päevast. Nooreestlaste manifesti üks olulisemaid sõnumeid oli pilgu suunamine just Euroopasse. Ja see kuulus Gustav Suitsu lause. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Nooreestlased on väga palju kirjandust ja kunsti ja just hoiakuid kirjanduses muutnud. Ja see lause rohkem euroopalist kultuuri küllap seal väga tugevasti sees. Aga Tiit Hennoste, mis oleks saanud siis, kui seda lauset saagem eurooplasteks? Ei oleks olnud? Milline oleks siis võinud meie kirjandus välja näha, et kas kirjandus oleks siis võinud olla rohkem omanäolisem eestlaslikku? Kaks asja üks on see, et kui seda lauset üleüldse poleks öeldud ehk teisisõnu, keegi oleks programmiliselt hakanud endast eurooplaseks tegema nii-öelda kohe võtnud selle eesmärgiks hakanud siis tegema, ma arvan, tegelikult, et Eestis kirjandusega oleks juhtunud niimoodi, et proosa ja luule oleks käinud vist täiesti oma eriradasid. Vaat proosa on ikkagi selline asi, mis on palju enam seotud mingil kombel ühiskonnaga ja rahvusega ja tal on ikka tegelased, kellel peab olema mingi omadus. Ausalt öeldes ma arvan, et roosa oleks olnud küll jah, omanäolisem eestlaslikum. Et see realism, mis oli olemas enne nooreestlasi, oli olemas Vilde, olid olemas algaja Tammsaare ja nii edasi. Et see oleks arenenud väga hoolega välja. Ja ma hakkasin mõtlema praegu, et äkki oleks Tammsaare oma tõe ja õiguse kirjutanud siis hoopis varem valmis selle kui praeguse niisuguste kõrvalepõigetega kusagile mujale. Ja kindlasti selle oleks ta olnud proosa, niisugune arvanud Jost rahvuslikum ja eestlasliku ja tegelenud võib-olla enam selliste eestlastele väga oluliste süvaküsimustega, kuigi ega seda ju ka praegu puudusele luule kohta, ma arvan ausalt öeldes vastupidi. Luule võib-olla oleks olnud hoopiski veel avangard, distlikum sellepärast et kui ütleme enne esimest maailmasõda ju luules palju selliseid väga uusi asju veel ei tulnud, noh, alustasid seal puturistid ja nii edasi, aga kogu see pööre lõi läbi ikkagi pärast esimest maailmasõda ja ütleme, esimese maailmasõja ajal ja siis tuli just luules selline väga puhas avangard, ism, keele ja muude selliste asjadega. Ja eesti luulega juhtus minu arust natukene niimoodi, et kuigi Siurulased ju mõned neist proovisid ühte kui teist noh, mis nagu näiteks siis see noor eesti vari oli just väga tugevalt selle luule peal. Noor eestlaslik arusaam, selline natuke sümbolistlik statistikaarusaam luulest oli tugevalt selle peale. Ma kujutan ette, et siis oleks olnud eesti luule ehk vabam sellest no eesti varjust. Aga seal, ma kujutan ette, et täiesti kindlasti oleks avangaardismi mõju tulnud ilma igasuguste loosungitega ilma igasuguse tahtmiseta seda eraldi teha oleks tulnud selle eesti kirjanduse piaalevad proosas, selliseid loosungeid Euroopas üldse ei püstitatud, avang artistid olid eeskätt luuletegijad. Nii et ma kujutan ette, et see oleks olnud nagu kahte pidi. Proosa oleks oldud omanäolisem, eestlasliku, maga luule avangardistidega. Muidugi, kui mõelda selle aja peale tagasi täpselt 100 aastat tagasi või umbes niimoodi natuke vähem, kui see noor eesti tegutsema hakkas, siis tollane seis oli muidugi see, et taheti lahti saada provintslikkusest jäämusest nii kirjanduslik kunsti kui ikkagi selle tõlkimisküsimuste osas ja kõiges. Ja just nimelt olla seesama kõrgkultuur nagu näiteks prantsuse või inglise või itaalia kultuur. Aga kui mõelda nüüd tagasi praegusesse tänasesse päeva, siis kas seesama tunne, et me oleme ikka kuskil provintsis ja me oleme ikka kuidagi millestki ilma ei vaeva meid ikka veel. No vaevalt päris tugevasti, võib-olla on selle taga mingil moel nagu, nagu üks selline, nii et, et eks me ju olemegi natukene provints, Me oleme ikkagi perifeeria. Me oleme väikene kultuuri ja nii edasi, et, et siin ei olegi võimalik olla mingisugune kese. Aga võib-olla see vaevamine tuleb natukene sellest, et ma olen korra kirjutanud ka, et Noor-Eesti idee oli tegelikult kahe poolega, et kõigepealt Euroopa ja siis viia Eesti Euroopasse, vot sellest teisest poolest ei ole eriti räägitud kunagi. Aga tegelikult meid vaevab ikka võib-olla mitte niivõrd see, et meil endal ei ole, kuivõrd see, et eurooplased ei taha näha meid kui mingisugust tähtsat, olulist, kõrget ja nii edasi, ühesõnaga see teine pool Eesti Euroopasse, see on täiesti tegemata ehk Noor-Eesti revolutsioon on tegelikult lõpuni viimata nii-öelda muidugi päeval ei ole lõppuda lõputu protsess, aga ikkagi. Ja ma arvan, et see on üks oluline asi, mis meid vaev. Mida meie eestlased saaksime, võiksime sellest son Sirodu jutust välja lugeda. Kas me saaksime sellest leida mingi suurema üldistuse või midagi eestlastele ainuomast, või on see kõik lihtsalt nali? Marek Tamm. Lihtsalt nali ta kindlasti ei ole nagu mõeldud, minu arvates on see õnnelike selline valm, kus nagu püütakse laias laastus kas vastanduda või panna dialoogi, kaks erinevat nägemust Euroopa kultuurist. Üks selline, uus naiivne, isegi veidike sentimentaalne aga samas on puhas ja puutumatu, energiline kultuur, mida see esindab Tuglase, mida esindab otsapidi ka Helena selles novellis ja teiselt poolt selline vana, veidike juba stagneerunud sellisesse kultuuri mattunud pikkade traditsioonidega prantsuse kultuur ja miks mitte Itaalia, Hispaania kultuur ja, ja ta nagu personifitseeritud need kaks suurt kultuuri siis Tuglase ja selle prantsuse tegelaste näol ja, ja selles mõttes ma arvan, et seal on ikkagi sedavõrdpilt ennekõike, millel puudame iroonia, oma huumor. Need tegelasi tohiks võtta jah, nagu lihast ja luust inimestena ja ei tohiks ka nagu järeldust, et Eesti oli juba nii tuntud, et mis kirjutati raamatuid, ma arvan, et seal poolenisti ihus sama hästi oleks võinud lätlane seal olla isegi leedukas või miks mitte mingisugune Tšehhi, et kõik need oleks sobinud mõnes mõttes sama hästi seda uut süütud kultuuri etendama. Ja Tuglas on lihtsalt, ma arvan, mugav ettekääne ja ausalt öeldes me siiamaani teemiks just Tuglas Kui Sirodu kirjeldab seda Gustav Tuglast kui suurt valgepäist hiiglast, et siis ei saa olla dokument tavaliselt või kuidagi Tuglasega seotud, et see on mingisugune tõesti selline väga siiras ja, ja suurte lapse silmadega huvi selle vana Euroopa vastu. Ja muidugi iroonia on ka see, et kus siis tuuakse Tuglasele tutvumiseks luuletaja Vello Lään Mõnes mõttes kogu prantsuse kultuuri tutvustamine Tuglasele kõlab äärmiselt nagu postmodernistlikule, et kõike muuseumid ja ehitasin, näete postkaartidelt vere lenduvakse talle mingisuguse kõrtsioodikuna koju kes etendab Verlendi, kuigi ta on juba 20 aastat tagasi surnud ja samuti maksimum on see, et talle tuuakse, eks periskoop, millega ta aknast aptis vaadata voodis lamades aknast välja, kus siis paistab taamal Eiffeli torn, et et kõik on nagu filtreeritud ja kõikjal nagu hakitud rikka nagu pseudoikka nagu simulaatorid ja selles mõttes on see teiste äärmiselt kaasaegne tegelikult, mida teeb turist, kui ta läheb näiteks Pariis, eks ole, ta ikkagi pildistab ennast nendesamade objektide taustal, mida ta varem näinud, mille Fotworba kodus juba olemas lihtsalt, et ta nagu loob sedasama simulacromit ja, ja otsib neidsamu monumente, mida püütakse siis ka Tuglase tutvustada läbi postkaartide. Muidugi, see Tuglase lugu lõppeb sellisena, kus kõik see Pariisi pilt variseb kokku, kas ta saab teada, et tegelikult jah, see veel lääne oli juba 20 aastat tagasi surnud ja selle tulemusena variseb Tuglas kokku, et et on see selline sümbol. Tegelikult tuul oli päris mitu lõppu sellele novellile ja nendest mustritest on näha, et ta kõhkles pikka aega, kuidas siis sa, Tuglas võiks oma lõpu leida või kas üldse taguv sureb ja või siis vähemalt kolm versiooni ühest versioonist hoopis sooritab mõrva oma sõbra kaitseks ühest versioonist ajab ilusti ellu, läppucci treeningule Jaan kirjutab luuletuse Ma vaenlase rünnakuks ja kolmandast versioonist tõesti pärast seda viimast etendust, mis talle tehakse Verliniga seose, seda saab aru, et see kõik on võlts. Ja et ta siis variseb kokku ja sureb, et see muidugi sümboolne muidugi, et ta saab aru, et seda Pariis ei olegi olemas ja see ikka võltsimiseks üldse elada. Aga see oli nagu üks Šodu lõppudes, need lõppe mitu, niiet kühveldataks sadu oleks sellele loole andnud mingi väga ühemõttelise õpe, turniiri moraali, et ta ise kõhkles, millist varianti valida. Tänane saade oli pühendatud Noor-Eesti 100.-le aastapäevale ja prantsuse kirjaniku šansi radu. Lühend novellitegelasele Gustav Tuglasele. Tuglase jälgi ajasid helirežissöör Külli tüli ja toimetaja Urmas Vadi. Aitäh Eero Epner, Udo Uibo, Liivika Ludvig ja selle aastaajakiri Looming viies number. Kõike head ja kohtumiseni.