Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva 20. mai olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Eestis praegu jaekaubanduse buum, kasumlikkus aga väheneb, sest tööjõukulud kasvavad kiiresti. Täna algatati detailplaneering, et Kalevi staadioni saaks ehitada Eesti rahvusstaadioniks. Spordiselts Kalev loodab, et 2019. aasta tantsupidu toimub juba uuendatud staadionil. Hommikul tekkisid taas tõrked kaardimaksetes, mis kõrvaldati veidi pärast keskhommikut. Probleemi põhjus pole teada. President Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidi puhul korraldatud Arvo Pärdi kontsert Berliinis pälvis seisvad ovatsioonid. Politseilt korraldas täna Hiiumaal Kärdla ühisgümnaasiumis äkkrünnaku õppuse, millest sai tema võimekust ja koostööd harjutada nii hiidlaste endi, politsei päästeüksused kui ka kaugemalt saabunud abijõud. Tänavati Petseris ettevõtluse koostöökeskus ehk Petseri Seto maja, mis on mõeldud Eesti, Läti ja Vene piiri äärsetel väikeettevõtjatele spordist. Eesti korvpalli meistrivõistlustel kohtuvad täna finaalseeria neljandas mängus BC Kalev Cramo. Tarmo ja Tartu Ülikool. Rockseiret juhib praegu mängudega kaks. Üks Tartu. Ilm läheb öösel vihmaseks on äikeseoht. Samasugune ilm püsib homme, kuid pärastlõunal saju oht väheneb. Õhutemperatuur on öösel seitse kuni 12, homme päeval 10 kuni 16 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand kinnitas tänase ettevõtte üldkoosoleku järel, et uute parvlaevade ehitus nii Poola kui ka Türgi tehastes kohvikus ning töö käib. Uudeberg laevade kiilu asetamise tseremooniat on kavandatud kevadesse. Parvlaevade veeskamine algab käesoleva aasta lõpus ning aluste käigukatsetused toimuvad järgmise aasta suvel. Vastavalt laevatehasega sõlmitud lepingutele antakse parvlaevad Tallinna Sadamale üle 2016. aasta hilissuvel. Tallinna Sadama nõukogu arutab järgmisel teisipäeval, kas Tallinna sadam hakkab uusi laevu ka ise käituma või operaator leitakse konkursi teel, ütles nõukogu esimees Remo Holsmer. Variant on kaks, et kas teha opereerimiskonkurss või hakata ise kogu preerimise poolega tegelema poolt vastavalt argument on, on mõlema variandi puhul ja tegelikult vestlesime sel teemal ka täna majandusministeeriumis majandusminister Kristen Michaliga, aga see arutelu ja sisuline otsustamine Tallinna Sadama nõukogu päevakorras järgmiselt. EXPO-le sel juhul, kui Tallinna sadam teeb ise pakub kogu teenust, et noh, siis mingit tähtaega ei ole, eks ju, et, et siis siis on see Tallinna Sadama igapäevane igapäevase töö osa ja kui nüüd nõukogu ja me otsustame seda opereerimiskonkursi kasuks, siis tuleb ka see tähtaeg nii-öelda eraldi eraldi arutamise alla. Aga, aga jah, me, me nagu praeguse seisuga pigem liigume selles suunas, et et ise teha. Swedbank korraldas kaubandusettevõtete seas küsitluse, mis näitab, et Eesti jaekaubanduse läheb praegu hästi. Kasumlikkus aga väheneb, sest tööjõukulud on kasvanud. Lähemalt räägib Kai Vare. Jaekaubanduse maht on praegu rekordtasemel vahemikus 2010 kuni 2014 on maht kasvanud keskmiselt 6,3 protsenti aastas, teatas Swedbank. Pangakaubanduse sektori juht maris pedaja ütles, et ettevõtjad on optimistlikud. No selle aasta esimene kvartal näitab, et endiselt läheb hästi, võib lausa öelda, et buumib, ettevõtjad on endiselt optimistlikud, valdav enamus neist planeerib käibekasvu. Jaekaubanduses kasvasid palgad eelmisel aastal kiiremini kui Eestis keskmiselt, aga ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik märkis, et see oli nii-öelda järgi võtmine. Selgelt on näha hoopis teine trend muudes sektorites, targem töö palgakasvu on ikkagi kiirem, aga samas kaubanduses töötab circa 50000 inimest tuleb rakendust leida ka neile inimestele, kes ei suuda IT-insenerid tarkade masinate operaatorid alla ja neid teemasid on ka teistele vaja. Tööjõukulude kasv on mõjutanud ettevõtete kasumlikkust 2013 kahanes kogu kasum 16 protsenti ja möödunud aastal kaks protsenti. Tänavu ongi ja ettevõtete teatel tähelepanu keskmes kasumlikkus. Heiki Raadik prognoosib, et tööjõukulud kasvavad ka edaspidi ja ettevõtjatel tuleb mõelda, kuidas tihedas konkurentsis vastu pidada. Tunnetus on selline, töökulud võivad veel kasvada, sellisest hüppas, ütleme, et kuni kaks aastat räägime kaubandusest, siis kaubanduses, tegelikult millega kõik tegelevad, on vähendada inimeste arvu, automaatkassad, et kõige parem näide on Selver, kes seda piloteeriba võib-olla nad peavad läbi mõtlema oma lahtioleku, aegasid, kas on optimaalne olla nii pikalt lahti, mis päevadel lahti olla? Selveri pressiesindaja Erkki Erilaid nentis, et automaatkassade kasutuselevõtt on suuresti tingitud ka tööjõupuudusest. See ei ole kellelegi ilmselt uudis, et Eestis on terav tööjõu defitsiit, mis tähendab seda, et tegelikult on kõikidel poodidel paljudel teistel ettevõtetel siis üsna suured raskused töötajate leidmisega. Lähme siis on need selvekassad nagu lisaks, see ei ole kuidagi mõjutanud meie tööjõukulusid. Pigem on iseteeninduskassade üleskonnad suhteliselt kallis ettevõtmine. Investeerimisplaanib 77 protsenti jaekaubandusettevõtetest maris pedaja tõi välja, et üha suurem osa supermarketitest vaatab kaikaubanduse poole. Kui me aasta tagasi uurisime e-kaubanduse võimalusi, millised esmatarbekauplejate huvid selles samas on, siis tegelikult nad ei olnud väga huvitatud. Aga tänaseks päevaks juba meie küsitletutest 10 protsenti tegeleb sellega ja 2016.-ks aastaks juba praktiliselt kolmandik on oma e-poega internetis olemas, tegelikult esmatarbekaupade investeerivad ikkagi hakkan füüsilistesse poodidesse, kuna see on ikkagi neil põhiline, põhiline müügikanal, aga spetsiaalkauplejad investeerivad rohkem e-kaubandusse. Eile hommikul alanud tõrked kaardimaksetel test said jätku täna hommikul, kunid tekkis minutis 15 kuni 25. Tõrker kõrvaldati poole 11 paiku, teatas umbes 60 protsenti Eesti kaardimaksetest haldav Nets Estonia. Probleeme analüüsitakse nüüd koos pankade andmebaaside spetsialistidega. Nets Estonia juhataja Raivo Tinn sõnul vaadatakse üle kli andmebaaside seisi. Antakse hinnang, mis võis olla ülekoormuse tekkimise põhjuseks. Eilegi me arvasime, et me oleme probleemi põhjuse kõrvaldanud, aga tegelikult see nii ei olnud. Ja täna me oleme kaasanud väliseid eksperte selleks, et veenduda, et homme ei korduks sama seis. Ta väljendub selles, et andmebaasides tekib ülekoormus ja peale seda hakkavad päringud khatimaksepäringud, saavad eitavaid vastuseid. Me arvame, et see ei olnud küberrünnak. Esiteks on see suhteliselt keeruline korraldada ka väljaspool Eestit, kuna meie serveritele ei pääse väljastpoolt Eestit üldse ligi Eesti piirides, on ta teoreetiliselt võimalik ka põhimõtteliselt meil toimub viid Iidee monitooring teemadel mis puudutavad igasuguseid ründeid, siis nemad ei ole nagu midagi tuvastanud. Nüüd aga välisuudiste juurde jätkab Jürgen Klemm. Venemaa julgeolekuteenistus FSB teatas, et on vahistanud Leedu luuretöötaja. Väidetavalt olla välismaalane pärast süütõendite ettenäitamist FSB-le tunnistanud, et Leedu luureohvitser Leedu välisministeeriumi teatel on nende saatkonda vahistamisest teavitatud. Kolme nädala peeti Leedus kinni väidetavalt FSB heaks luuranud venemaalane. Leedu endine kaitseminister sõnas, et võib-olla tahab Moskval edust tabatud spiooni nüüd tagasi saada. Ukraina valitsus tühistas Venemaaga 93. aastal sõlmitud sõjalis-tehnilise koostöölepingu. Ettekäändeks toodi Krimmi okupeerimine ja sõjaline pealetung Ida-Ukrainas. Varasemalt teatas Ukraina president Petro Porošenko, et riigi jõustruktuurid on kinni võtnud kümneid Vene sõjaväelasi. Moskva väitel on tegemist tee mobiliseeritud väelastega. Kremli hinnangul ei pea paika Ukraina presidendi sõnad, et Ukraina ja Venemaa on sõjas. Vaidet, Ukraina sõdib omaenda kodanikega. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu otsustas teatada vastuolulise meetme, mis keelab Läänekaldale naasvatelt palestiinlastel sõita juudi asunikega samades bussides. Netanyahu kantselei sõnul on ettepanek peaministrile vastuvõetamatu, mis tõttusega külmutati. Varem oli Iisraeli kaitseministeeriumi teatanud vastavasisulisest kolmekuulisest pilootprojektist. Sellega keeratakse kaldal elavatel Iisraelis töötavatel palestiinlastel koju tagasi pöörduda iirlastega samades bussides. President Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidi puhul toimunud Arvo Pärdi autorikontsert võeti Berliini kontserdimajas vastu seisvat innovatsioonidega. Saksamaa president Joachim Gauck nimetas president Ilvese riigivisiiti kultuurisündmuseks. Johannes Tralla vahendab muljeid Berliinist. Punane vaip ja kõrged külalised Euroopa mainekamat saalide hulka kuuluv 1500 kohaline Berliini kontserdimaja oli eile õhtul välja müüdud Saksamaa presidendi Joachim Gaucki ja proua Daniela Shati auks korraldatud Arvo Pärdi autoriõhtu, teatas president Toomas Hendrik Ilvese Saksamaa riigivisiidi Berliini osa. Arvo Pärt, kes on Berliinis elades kirjutanud valdava osa oma olulisematest helitöödest, istus kontserdisaali esiritta mõned minutid enne presidentide saabumist, tekitades publiku seas. Nähtavat elevust ja siis kõlas muusika. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester kantsid Tõnu Kaljuste juhatusel ette läbilõike Pärdi loomingust kõlasite tõu kantus Benjamin Britteni mälestuseks salve regina ja Aadama itk sellisega. Sa oled kava kokkupanemine, ma kujutan ette, üsna keeruline, sest Arvo Pärt on ikkagi kirjutanud palju muusikat, mida võtta, mida jätta, kuidas need otsused sündisid sedapuhku. Nii et meie president kuulis seda kontserti kaanega hoolides New Yorgis ja ütles, et ükskord 15 aasta jooksul on Saksamaal riigivisiit ja ta tahaks seda kontserdit siin kuulda ka. Nii lihtne see oligi. Poolteist tundi kestnud kontserdi lõpetasid seisvad ovatsioonid. Küsitlus publiku seas näitas, et ületas ootused. Pean ütlema, et olen täiesti vaimustunud, ütles üks erutunud kontserdikülastaja. See oli lihtsalt suurepärane. Käin päris tihti kontserditel ja saad aru, kas lihtsalt hea, väga hea või võib tunda ruumis energiat kasvamas. Täna oli just nii ja Arvo Pärt, kes on publiku seas issand, seal on mees, kes lõhine meistriteos, uuri berliinlane, püüdmata oma rõõmu erakordses lääs järel varjata. See riigivisiit on rohkem kui riigivisiit, see on kultuurisündmus, ütles president Gauck kontserdile järgnenud tänukõnes liigutatult. President Toomas Hendrik Ilves. Tänu teile tänu Saksamaale kuuleme tänapäeval üle maailma Arvo Pärdi muusikat. Nii et mis oleks parem asi, kui tuua Arvo Pärdi muusika siia uuesti Arvo Pärdiga, kes elas siin Berliinis kaua aega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Berliin. Ja tagasi Eestisse. Tallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu, mis loob eeldused Kalevi staadioni rahvusvahelistele nõuetele vastavaks rekonstrueerimiseks jätkab Kai Vare. Spordiselts Kalev on sõlminud Tallinna linnaga heade kavatsuste kokkuleppe, mille järgi tahetakse Kalevikesksust staadion ehitada Eesti rahvusstaadioniks. Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Kui tahetakse esemest kujundada rahvusstaadioni, siis ta peab saama loomulikult uued tribüünid, loomulikult staadioni ise oma ringilt vastab, vastab täna nõuetele, aga tõepoolest kõik see, mis infor sinna juurde peaks kuuluma, et see tõesti täna enam ei vasta. Lisaks spordile peaks staadion kindlasti võimaldama ka tantsupidusid pidada, rõhutas Aas. Nii väljakule tuleku väljakult lahkumine peab olema lahendatud ja detailplaneering püüab ka selles osas nende nõudmistele vastata. Üks suur probleem on abilinnapea hinnangul parkimise korraldamine. Nii tantsupeod kui ka võimalikud suured spordiüritused on seotud suurte rahvahulkadega ja nii et tuleb lahendada parkimisprobleemid ehk et see on nagu kõige valusam koht selle planeeringu juures, mida mina näen. Tantsu ja laulupeo sihtasutuse nõukogu liige Andi Einaste ütles, et nende peamine ootus on see, et tantsupidusid saaks ikka edasi pidada Kalevi staadionil, kus need on üle 30 aasta toimunud. Meie ootus on muidugi see, et nüüd algatatava detailplaneeringu käigus tantsijate ja lavastajate häält, nagu kõige rohkem kuuldakse. Andi Einaste loodab, et sporttantsu välja ei tõrju. See on üks teema, mis on käinud läbi, et kas me tahame tantsuareeni või me tahame spordistaadioni, kus toimuvad tantsupeod, et see on niisugune arutelu koht olnud. Kuid läbirääkimistel on küll selgeks saanud see, et, et nii Kalevi staadioni enda juhtkond kui, kui Kalevi spordiseltsi juhtkond võtab väga selgelt kuulda tantsijate lavastajate häält. Spordiseltsi Kalev juhatuse liikme Aleksander Tammerti sõnul ei segatants mingil määral sporditegemist ja avaldas lootust, et plaanid kiirelt edenevad. Meie ootused on, et jõuaks ikkagi 2019. Suure tantsupeo ajaks valmis põhitantsu osa, meie nägemuse järgi peaks siia tulema võimalikult palju spordi ja kultuurifunktsiooni hästi mitmekesist, et see baas oleks nii-öelda piltlikult olles igapäevaselt elusse, kui vaadata seda tantsupidude sagedus, siis seisa kuidagi segada seda planeeringut, et siin siis nendest viiest aastast ülejäänud päevadel ei saaks tegeleda spordiga. Detailplaneeringu rahastamine on peamiselt spordiseltsi Kalev õlul, aga natuke loodetakse ka linna ja riigi toele, kuigi selgeid otsuseid veel pole. Tammert loodab, et järgmise aasta lõpuks on detailplaneering valmis. Taavi Aasaga tunnistas, et detailplaneeringu tegemine pole lihtne. Loomulikult keeruline selliste suurte alade puhul alati on kõikide osapoolte soovide ja ettepanekute arvestamine, aga kuna täna on jõutud ikkagi nii kaugele, et, et kust see soov on olemas, siis ma olen optimistlik. Kärdla ühisgümnaasiumi ümber kihas täna politseinikest päästjatest kiirabitöötajatest, kuid õnneks mitte seepärast, et midagi oleks juhtunud. Nimelt korraldati kohalikus koolimajas Hiiumaa esimene äkkrünnakule reageerimise ühisõppus. Juhan Hepner oli kohal. Julgeolekutõstmine eeldab koostööd erinevate riigiametite vahel. Selle võimekuse kontrollimine arendamine toimub kõige paremini läbi ühiste õppuste. Lääne prefektuuri kriisireguleerija Valmo siin ütles, et seekord otsustati harjutada, kuidas lahendada olukorda, kui peaks juhtuma äkkrünnak mandrist kaugemale jäävas koolimajas. Hiiumaal. Õppuses lõid kaasa lisaks kohalikele Hiiumaa politseinikele, päästjatel ja kiirabitöötajatele näiteks ka politsei eriüksused, mis saabusid saarele helikopteriga. Suuri ühisõppusi korraldab politsei igas regioonis. Regulaarselt jätkab Kalvi Almasen. Me püüame Lääne regioonis igal aastal korraldada ühe või kaks sellist suuremat praktilist harjutust, eelmisel aastal oli meil harjutus Saaremaal ja sellel aastal planeerime veel teises poolaastas ühe sellise suurema õppuse Pärnusse läbi viia. Aga aga see annab meile hea võimaluse testida just nimelt erinevates piirkondades, kuidas meie varem kokku lepitud paanid ja õppused on vilja kandnud. Kuidas me hakkame saame, kui on reaalsusele sarnane olukord? Sellise fookusega õppust Hiiumaal varem peetud pole, kuid see ei tähenda, et hiidlased endi treeni. Kuna Hiiumaad ümbritseb meri, on kohaliku politsei jaoks pidevalt oluline mereohutusega seonduv. Mereharjutusi tehakse näiteks saarel igakuiselt. Kärdla politseijaoskonna juhi Aare Alliku sõnul kulus kooli äkkrünnaku õppuse planeerimiseks ligi kuu intensiivsemat ettevalmistus tööd jätkama Kaare Allik. Viimased tegevusetust, ütleme kuueperioodi nad mahuvad siis arvavad, et me oleme kooli kõikide õpetajatega kohtunud, noh ja siis teised kaasatud ametid ja ametkonnad ka, kuidas on kohalikud kool selle õppuse plaaniga kaasa tulnud, kuidas on koostöö nendega sujunud, kool on meil kaasatud juba kohe algusfaasist ja meil isegi selle üle hea meel, et kooli juhtkond osutus selliseks vääriliseks partneriks, milles nad nägid, et ja said aru, et see on vajalik. Õppus kulges edukalt stsenaariumi järgi. Koolimaja rünnanud kurjategijatega tuldi toime koostisse. Politsei eriüksusega maja ohutuse taganud politseinike valvsa pilgu all toimetasid päästjad ja kiirabitöötajad hoonest välja kannatanuid mänginud kooli õpilased. Kalvi Almaseni sõnul näitas tänane õppus esimese reageerimisega saadakse hakkama kohapeal. Täpse paral suudetakse samas tuues spetsiifilist tehnikat ja väljaõppega inimesi kiiresti ükskõik millises Eestimaa punkti. Rääkides asjadest, mida tulevikus edasi arendada, tasub Valmo sõnaga näiteks infovahetuse spetsiifikaga seonduva. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Kärdla. Täna avatud Petseri Seto maja ehk ettevõtluse koostöökeskus on ühtpidi lõpp-punkt kaks aastat väldanud Eesti-Läti-Vene koostööprojektile Heritage business kuid teisalt alguspunkt piiriäärsete väikeettevõtete koostööks Eestis, Lätis ja Venemaal. Irja Nuutovi lugu. Täna avatud Petseri Setomaa on ajalooga. 1926. aastal tegutsesid siin kaupmehed Mägija Nassar maja sai uue hingamise, kui setomaa Valdade Liit ühes Margus Linnamäe abiga selle 2006. aastal oksjonilt ostis. Nüüd üheksa aastat hiljem on ses majas moodsad kontoriruumid, mis varustatud tarviliku tehnika ja kontorimööbliga. Setomaa Valdade Liidu juhi Margus Timmo sõnul iseloomustabki koostekeskust parimal moel. Sõna äriinkubaator jätkab Timo. Ja selles majas saab siis välja üürida paarkümmend ettevõtjad omale ruumid, mis on varustatud kõige vajamineva tehnikaga internetitelefoni, kirjutuslaudade. Et sa võiksid kohe äri alustada ja seda väljarentimist heaks, siis 31. aastal nagu soodustusega. Edaspidi hakkavad vastavatud ettevõtlus- ja koostöö keskuses kindlatel aegadel viibima nii eesti kui Pihkva kaubandus-tööstuskoja inimesed jagamaks nõuandeid jätkab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige Veljo epits. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja inimesed hakkavad käima siin regulaarselt ja andma konsultatsiooni kohalikele ettevõtjatele, kes soovivad saada informatsiooni Eesti ettevõtete ärikliima kohta võimaluste kohta eesti turul kolla kaubelda, oma toodangut, müüa. Petseri rajooni administratsiooni juhi asetäitja Marina Jegorov tõdeb, et nemadki näevad koostöö keskuses suurt perspektiivi ning kinnitab, et ka nende piirkonna ettevõtjatel on huvi siseneda Eesti Läti turgudele. Juba tänaseks on meil arenenud koostöö transpordi vallas, meil on kohalikud reisi koostöös Eestiga ja meil on tugevalt arenenud rahvakunstialane koostöö. Ja just see keskus aitab just nendel aladel koostööd ka edasi arendada. Omad lootused Petseri, Setomaa ja ka kohapeal elavatel Zetodel jätkab Petseri Seto Seltsi juht Helju majak. No praegu läheb küll mitte midagi, aga me arvame, et võib olla ja köögikuu ja ja ikka tahaks, et te olete meie rahval, et nüüd praktilisel koos käia ja kõiki üritusi korraldada juba selles majas, aga praegu on veel mu küsimus lahtine. Ei oska öelda, miks lahtine sellepärast, et ta on praegu tarindite maja Nadendid, Peep Peterson administratsioonil ja kui ta moodul täideti, läheb, ei oska öelda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov, Petseri. Ja ilmast räägib nüüd maile Meius, tere õhtust. Tere õhtust, Kesk-Euroopast liigub Baltimaade suunas uus väike madalrõhkkond ja tõrjub kõrgrõhuharja meie kohalt Venemaale. Eeloleval ööl pilvisus tiheneb, Eestis ja lõuna poolt alates läheb ilm vihmane, kohati võib olla äikest. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline. Õhutemperatuur on seitse kuni 13 kraadi. Homme Päeval liigub madalrõhkkond Baltimaade kohalt edasi kirdesse ning viib endaga kaasa ka tihedamad sajupilved. Neljapäeva ennelõunal sajab hoovihma, võib olla äikest. Pärastlõunal alates Lääne-Eestist pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on 11 kuni 16 kraadi. Reedel sirutub Kesk-Euroopast Baltimaade kohale taas kõrgrõhuhari, mis toob meile olulise sajuta ilma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, päeval saartel kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni kaheksa, päeval 15 kuni 19, meretuulega rannikul 10 kuni 12 kraadi. Ja spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Eesti korvpalli meistrivõistlustel jätkatakse täna finaalmängudega, kui BC Kalev Cramo võõrustab seeria neljandas kohtumises Tartu Ülikool. Rocki. Enne seeria alguses favoriidiseisuses olnud Kalev suutis küll võita esimese kohtumise Tartu vastu võõrsil 77 63, ent on kaotanud kaks kohtumist järjest. Esmalt Tartu Ülikooli spordihoones 61 68 ning üleeile kodus 66 77. Hoolimata täna Tallinnas mängitava kohtumise lõppskooris tuleb nelja võiduni peetavas seerias mõlemal meeskonnal veel vähemasti üks mäng Tartus pidada. Tänane kohtumine Saku suurhallis algab kell 19. Otseülekannet sellest saab kuulata vikerraadio vahendusel. Odaviskaja Risto Mätas osales täna kõrgetasemelisel kergejõustikuvõistlusel Hiinas Pekingis, kus viskas oma hooaja tippmargi 77 72 ja tuli sellega 11 võistleja seas kuuendale kohale. Võistluse võitis tšehh Peetri Friedrich 80 30-ga. Tennisist Anett Kontaveit alustas Prantsusmaa lahtiste kvalifikatsiooni võidukalt, kui alistas ameeriklane käithniest jõuati kuus kolm, seitse. Kuus, kiire lõppmänguga seitse. Kolm. Teises setis oli mõlemat servi hoidmisega hädas ja kuigi üheksandas geimis oli Kontaveidil kaks matšpalli, ei suutnud ta veel kohtumise saatust otsustada. Kiires lõppmängus läks ta aga juhtima kolm. Null neli, kaks võttis seisul neli. Kolm kolm pallivahetust järjest. Mercedese vormel üks võistkond teatas täna, et pikendas lepingut valitseva maailmameistri Lewis Hamiltoni aastani 2018. Hävitan sõitis Mercedese mootoreid kasutanud McLareni võistkonnas. Aastatel 2007 kuni 2012 krooniti 2008. aastal esimest korda maailmameistriks. Kaks aastat tagasi liitus ta Mercedese tehasetiimiga ning tuli mullu teist korda. Maailmameistriks juhib MM arvestus ka tänavu. Korvpalliliiga NBA läänekonverentsi finaalseeria esimese mängu võitis teid Warriors, kes alistas ööl vastu tänast kodus Houston Rocketsi 110 106 Warriorsi mängu Stephen terminali üleväljamees 34 punktiga. Kiusteni taga meeldziimsardil jäi napilt puudu kolmikduubli eest 28 punkti, 11 lauapalli, üheksa tulemuslikku söötu. Rocketsid tabas lisaks kaotusele teinegi halb uudis. Nimelt pidi keskmängija Dwight Howard kohtumise põlvevigastuse tõttu pooleli jätma. Aitäh. Kuulsite Päevakaja number 19743. Mina olen Mari Rebane ja soovin kaunist kolmapäeva õhtut.