Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Aerofoobia käes kannatajad peavad mõne hetke kaaluma nüüd, kuidas järgnevasse suhtuda. Valida on vältimise ja äärmuslikku tähelepanu vahel. Viimase, see on omada kontrolli protsesside üle, mis põhjustavadki aerofoobiat ehk lennuhirmu. Mõnedel hinnangutel tunneb lennusõidu suhtes hirmu iga 10. inimene lennukis aerofoobia all kannatajate arv mõnevõrra madalam, kuna paljud neist lihtsalt lennukiga ere isigi harfoobele On palju põhjuseid ja kõik pole seotud otseselt lendamisega sest lennumasinas viibides võib ängistust ja paanikahoogusid põhjustada ka suletud ruumikitsikus ehk siis klaustrofoobia. See aga võib-olla paanikahoo päästikuks ja kombineeruda võimatusega õhus lendamise tõttu midagi oma turvalisuse suurendamiseks teha. Pean põhjustes nähakse sisemisi ja väliseid tegureid. Sisemiste puhul sünnib ängistust kartusest kaotada oma tunnete üle kontroll ja reeta seda siis teistele. Kartus kaasreisijate silmis häbisse jääda on siis omamoodi nõiaringväliste hirmude põhjuseks andaga. Polentsid halb Helm ja viimasel ajal ka üha rohkem kahtlased kaasreisijad nagu näiteks reisija, kes tegeleb keskendunult oma arvutiga. Madalama erutuslävega kodanikele, võib edaspidi piisatega, kui reisijal on pikk habe ja kiilaspea, mis meenutab eme reklast. Chris Robertsi. Robertson häkker, kes tunnistas. Tõderaalsele juurdlusbüroole, et tal õnnestus lennu ajal tungida läbi meelelahutust pakkuva liidese lennuki arvutisüsteemi ja kontrollis siis arvutisüsteemi kaudu lühiajaliselt lennuki juhtimist. Robertsi juhtumist saadi teada tänu ajakirjanikele, kes kontrollisid huvitavate uudiste jaoks kohtutesse esitatud dokumente. Ühest sellisest selguski, et käesolevast sel aastal on Robertit juba kolmel korral üle kuulatud seoses väidetavate sissetungimist katsetega lennukite pardasüsteemidesse, mis teenindasid reisijate Meelelahutusvajadusi. Peay uuringute päästikuks oli Robertsi enda poolt aprillis tehtud säuts seoses külastusega lennuki meelelahutust pakkuvas arvutisse jam reisijatele hädaolukorras hapnikumaske kontrollivasse süsteemi. Ülekuulamisel on need mees andnud mõista, et on juba alates 2011.-st aastast umbes paarikümnel korral käinud mööda USAd päritolu Boeingu, eurooplaste Erbossemm tööd juhtivaid andmeradu. Muuhulgas on tal õnnestunud võtame hetkeks kontrolli alla mootorite juhtimine, käskida lennukit kõrgust ja suunda muutma ja nii edasi. Mehe sõnast järgi suutis ta jälgedega oma arvutist pilootidele edastatavad lennuliikluse juhtimise informatsiooni lennukite arvutisüsteemi tungimiseks kasutajast oma sülearvutit, mille ühendas edenete juhtmega meelelahutuseks loodud konsooli külge. Ühest küljest lihtne ideest reisija ees olev lihtsustatud tarbelides on tehniliselt võrguseade vajalikuks. Pistiku leidmiseks peab aga oletatavasti siit-sealt mõne kruvi eemaldama ja ülejäänud On juba andmevahetuse loogiline kiht ning võimalik, et selle kihim turbamisele pole lennukitest piisavalt mõeldud kuuskudes, et piisab, kui vajalik füüsiline ühendusvõimalus ära peita. Nagu kohtule esitatud materjalis selgub, Horsid FB agendid hiljem ühe Robertsi poolt reisiks kasutatud lennuki vastava istekoha tehnilist korrasolekut ja avastasid kahtlase tunnusega karbiku, mille kaant oli painutatud kruve uuesti tagasi keeratud. Robertit ei ole veel arreteeritud. Kuna süüdistuse esitamiseks kogutakse tõendeid, samas on tal nüüd raskusi lennukiga reisimiseks, kuna föderaalne politsei peab teda reisijatele potentsiaalseks ohuks. Kaks hoolimateta loovutas oma töövahendid uurijatele. Nendega koosnesid peamiselt ühest süle- ja tahvelarvutist ehk komplektist, mille leiab iga kolmanda reisija käsipagasist. FB edastas lennufirmadele vastava teatise, milles palutakse hoida silm peale reisijatel. Kes jätavad mulje, nagu tahaks häkkida lennuki pardaarvutid? Kardetavatega paistavad edaspidi enamus reisijaid kahtlastena eriti aga siis aero foobid, kelle otsaesisel pärlendad külm higi ja võib-olla püüab mõni neist turvatunnet parandada, katsetega vaadata, ega pardaarvutites pole ühtegi häiresignaali.