Portreesaate peaosaline on Pärnu Endla teatri näitleja Piret Klauri maa. Mul ei ole elul mõtet, sest ma olen mõelnud, et kui meil oleks elu moto ka, et siis võiks ilmselt elupäevad lõpetada ja kosmosesse lennata. Et ma nagu loodan pidevale arengule ikka veel sellist põhjapanevat lauset mille järgi olnus homme seadus seda ei ole ja meelega ei ole. Olen nagu avatud. Nimetan valikuliselt Piret Lauri maa lavarolle Endla teatris alates 1995.-st aastast. Resiin minu tüdruk oli režiin emamaksja milli. Matilde Kihnu junn Isabell minu õde siin majas toatüdruk Marta Salaaed, Natasha muulane ja kohtlane näitlejanna Tsee proovid majja ja Riia põrgupõhja uus vanapagan. Teresa vee mälu. Piret Lauri maa on mänginud filmides vanad ja kobedad saavad jalad alla ning pere business. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Kõnelus Piret Lauri maaga on salvestatud Eesti raadio Pärnu stuudios. Täna on 27. september 2005 ja tõeline vananaistesuvi või kuidas selle kohta peab ütlema. Mina enne siia Pärnu stuudiosse tulekut käisin mere äärest läbi ja seal isegi oli ujujaid ja päevitajaid. Mina olen Tallinnas sündinud-kasvanud, minule meri hästi tähtis. Kui oluline meri sinu jaoks. Kas see on minu jaoks, on ta ikka tähtis, ma elasin kaks aastat Tartus. Ja siis mu kohutaval tundsin puudust merest. Ta on ikkagi mingi vabadus või avar silmapiir või mida iganes. On eluaeg peaaegadel vahet Pärnus elanud ja mere ääres käinud kogu aeg igasuguste ilmadega. Jah, talvel kui suvel, kui sügisel tormi ja äikesega lemmikul suvi, et oleks kogu aeg soe, vihkan talve külmetamist. Ilmselt sellepärast, et ma olen kõhlo, on kogu aeg külm. Et minu poolest võiks olla kogu aeg päike, kebaystaja ja suvi. Meelega ma nüüd teatrist ei alustanud, aga sinna teatri juurde ikkagi katsun tüürida, et kuidas see siis algas. Ma tean, et siin Pärnus on olnud väga heal järjel kooliteater ja et ka sina sellega seotud oled olnud, et kust see teatripisik alguse sai või see tee? Ma arvan, et sealt kooliteatrist ta saigi alguse. Et see oli kuskil keskkooli lõpus, kui me läksime kambakesi proovima sinna sissesaamist, seal ees oli Katariina lauk kes oli ka meie klassis käis ja siis sai sinna sisse saadud ja siis sai sellest nagu selline elustiil või kõik sõbrad ja sõpruskond, kõik tegemised nagu said sealt alguse ja kõik päevad oli nagu selle tähe all sisustatud ja sealt vist loogilise jätkuna läkski. Edasi ma üldse ei vaaginud ega mõelnudki, aga see teatrihuvi oli ikkagi juba varem siis või oli see juhus? Ta oli ikkagi vist juhus, ma arvan, ei ole kunagi mõlgutanud meid mõtteid, et tahaks näitlejaks saada. Inimene on üsna tagasihoidlik praegu ja enne veel rohkem olnud, et mitte eriline suhtleja tüüp. Võib-olla saigi mindud enese kiusamiseks või mis laadise laanemetsakooliteater on olnud või vat sa oled õrnas eas selles, selles eas. Ja ta oli nagu väikest viisi elukool või kus said nagu sellised suured mõtted alguse. Ja vast ei olnudki kõige olulisem see, mis tükke seal tehti, kuivõrd kaks korda nädalas koos käia. Ikkagi haare oli kuidagi meie jaoks selline õpetaja, Pimite sõber ja isa või mida iganes, aga ta oli ikkagi selline autoriteet, kes kas distsipliini ja mõtlemist ja kas ta jäi õpetajaks või kuidas läbisaamine hiljem muutus, kui partneritena koos mängisite siin Pärnu laval, ta jäi üsna pikaks ajaks küll õpetajaks, sest ma mäletan, et kui meil oli esimene tükk koos, kus mina mängisin tema armukest siis oli nagu üsna suur tegu, et minna talle sülle või kallistada või hakata niimoodi intiimsemalt suhtlema. Ta isegi küsis mu käest, et kas sul on nagu ebamugav, sellepärast mõtlesin, et ei, ei, mis sa nüüd. Loomulikult oli ebamugav. Aga hiljem ta nagu see suhe on natuke muutus, kuigi ütleme, mingisugused etendused, kus ta koridoris tuli juurde, ütles mingisuguseid täpseid asjalikke märkusi sellele, trollid muutusid, teist pidet, siis tal jälle õpetaja. Olenevalt olukorrast siin oli juttu, et loogiline oli teeteatrisse, aga loogiline oleks olnud siis lavakunstikateeder, sina ei läinud sinna või, või ei saanud? Rääkisime muidugi, ma proovisin ka, ma ei saanud sinna ja ma ei mäleta, kas ma isegi kurvastasin selle pärast või ei, aga ma jätkasin nagu õpinguid siis pedagoogilises ülikoolis käisin seal ja siis ma sain aru, et ma ei saa, sellepärast et mul ei olnud absoluutselt häält see hääl niipalju kui mul seda olla, et see on tekkinud hiljem või viis tööd käigus. Jalaton pidin ühte luuletust lugema, kus, nagu hääl oleks pidanud kasvama, mul ilmselt hirmu või jumal teab, millal pärast mul nagu jäi kuskile käiama pidama ja siis oli selge, et et siit nagu head asja ei tule. Aga kas tee siia kodulinna, Pärnu teatrisse oli ka ainuvõimalik või, või oli mingeid muid variante kõhus? Siis kui kooli lõpetasime, mõtlesime, Ma hakkan raha teenima. Üleüldse. Mis aeg see oli siis 95? Mõtlesin, et ma ei taha enam teatriga tegemist teha ja siis nagu võluväel tuli mulle pakkumine Pärnu teatrist, ma arvan, et selle taga oli Aare jällegi ja siis ma tulin nagu ühe rulli peale, mõtlesin, et ma proovin seda ja nii ta jäi, läks sellist metsikut tegemise tahtmist veel, nii et veri ninast väljas, sellist lugu pole olnud kunagi. Kui võib-olla tuleb. Minu meelest on see hea, et seda ei ole siis nagu saad kuidagi kainema pilguga läheneda asjadele, et ei võta asju mustvalgelt, on see Pärnu teater nüüd olnud õige koht, kõik need 10 aastat või andnud ka laiemalt seda tunnetad, teater on mingisugune lõks halvemas mõttes kus tahaks välja. Mul on selles mõttes vedanud, ta on mingisugused pausid vahel olnud siis, kui ma ootasin oma esimest last. Siis, kui ma elasin Tartus mõnda aega kaks aastat. Et selle aja jooksul sa suudad lugu puhata, seal tuleb see tegemise tahtmine uuesti tagasi ja igasugused need tegemised, mis seal teatrist väljas film või raadioteater, kasvõi teises teatris tegemised, et need nagu löövad uuesti vere käima ja saad lugu uut jõudu. Et sellist seisakutunnet mul küll ei ole või lõksu tunne, et sa oled siis ka praegu teadlikult ühe pausi veel võtnud teise jah, toodetel on jah. Kas sul enda arvates on õnne olnud rollidega? Enda arvates on mul olnud selliseid rolle, mis mööda külgi maha jooksevad ja, ja selliseid, mis korda lähevad, neid on olnud rohkem nagu igal kuue väljakutse eest tänulik, kui see väljakutse nõuab mõtlemist ja ta ei ole nagu üleüldse või nii nagu ma ütlesin, mööda külgi maha jookseb, neid töid on ka olnud, aga need, ma lihtsalt kustutan mälust ära. Aga mille järgi sa neid liigitad või lihtsalt materjal ei ole nii huvi pakub ja kuidas sa ära tunned, et see nüüd jookseb mööda külgi maha juba lugedes või ei oska öelda, kas lugedes aga ikkagi materjalist sõltub juba palju sõltub nendest ka kes teevad ja sõltub kõige rohkem minust endast. Aga võsukesed, need laudalüürika, sellised talutükid või, või seal, kus on nagu otse ja omadega, mis ei nõua erilist mõtlemist, et needki jooksevad mööda külgi maha. Ka need õnneks ei ole palju olnud ja mõnikord on nagu küsimus iseendas, et lihtsalt ei jõua mõttele järele või, või ei saa aru või ei mõista, mida selle kõigega öelda võetakse siis jookseb ka mööda külgi maha. Aga need teistlaadi rollid, mis endale pakuvad ja kui palju seal neid kaasas kannad või tagasi mõtled või annad ikka olevikulised või on mõned jäänud lemmikuks? Mul on iga uue rolliga on selline tunne, et selle rolli kätte oled küll suren ära või jääb pärast seda rolli, tuleb surm või natuke enne esietendust. Et kõik tundub nagu kohutavalt raske võib-olla sellepärast, et ma elan siin jõudsalt sisse või mõtlen selle peale, aga need, mis jäävad nädal, võib-olla sellised viimased ööd ja sellised pisikesed armsad asjad nagu ütleme see põrgupõhja uus vanapagan, kus ma mängisin seal Riiat stseen oli küll võib-olla kaks minutit pikk ka see lagukassas enda külge siis hirvede tükk loomulikult tumedad hirved, seal olin jälle Riia. Tütar sünnib, ma panin talle nimeks Riia. Ja siis muidugi need, mis jäid värskelt mängugavaned nagu kripeldavad veel see v mälu ju saalist oli küll niisugune üllatuslik või avastuslik või seal oli nii-niisuguseid, koomilisemaid, mänguvõimalusi ja ja uudseid, kas sulle endale ka meeldib see? Theresa? Mulle meeldib, mulle meeldib nagu rohkem selliseid osi küll teha, kus noh, inimesel on nagu mingisugune kiiks või, või eluvalu või et ei ole sellised vapradi ilusad, selliseid hingelt lombakas ja inetuid hoopis märksa huvitavam teha. Mõelda nende peale selline ka Theresa muidugi Madis Kalmet oskab selliseid asju teha ja kuidagi näitlejatega eriti naistega tööd teha. Selline tunne, et kõik tuleb lihtsalt ja kergelt, et mitte punnitades ja, ja vägistades hammutiseks roll veel meeldumis kummitab. Ma käisin nüüd filmiga vaatamas olisem kloussar ohtlik lähedus olema, sest see on selline tükk, mida tahaks uuesti teha. Mulle tundub, et ma olin siis natuke liiga loor või kogenematu, tundub, et et küll nüüd olles teeks paremini ja toredamini, ma ei tea, kas just seda rallist Alice rolli või või mõnda muud sealt seal kaks naiste roll oligi. Kas see tükk kuidagi iseenesest on kuidagi väga lähedal? Film oli super? Passi järgi on Piret Lauri maa perekonnanimi palu. Ennist ei nimetanud näitlejanna rolli loetelus tema osi Tiit palu lavastustes teen seda nüüd. Vanemuises Alice ohtlik lähedus ehk klousse. Endlas Pille-Riin ja teised Ekke Moor. Tüdruk, Raimund maalija, Heleene rõõmu kaalud, Riia tumedad hirved, Kristi robot Robi. Kas oma mehe lavastustes on sest keerulisem, mida arvab Piret Lauri Maapalu? Päris alguses ta jäigi päris raskeks minu jaoks. Sest nii kui proov lõppes, võisid minna, eks ju koju ja neid samu asju edasi arutada ja küsida lõpmatuseni igasuguseid tarku ja nõmedaid küsimus ja lõpuks nagu jooksevad klemmid, nagu, et sa ei suuda tükiveol absoluutselt mõelda, tekkisid igasugused foobiad, et ta ütleb mulle vähem märkusi kui teistele või võib-olla tal on piinlik, et me seal lava peal nii või naa teen või võib-olla ta ei julge mulle märkust öelda, et mida iganes sellised mõtted, mis, mis kuskile ei vii ka mingist hetkest ma ei tea, kas töötus meid mõlemaid ära või mingist hetkest me plakasime nagu kodus teatrist rääkimas, siis läks kuidagi lihtsaks, et kui proov lõpeb, siis on nagu selle tööga ka ühel pool. Muidugi 100 protsenti ei saa kindel olla, et sa kodus teatrist ei räägi, aga mingi selline vaikiv kokkulepe on küllat, kalossid jäävad siis nagu teatri ukse taha ja koju lähed klassides. Aga kas olla teatrijuhi peanäitejuhi naine on keeruline roll, siis kui see päevakorda tuli, siis mu küll pabistasin kohutavalt, elasime üle ja ümberlemma maha rahunenud ja nüüd ma ideeslast. Tal on välja, ma lubasin endale, ma arvan, et me mõlemad oleme suhteliselt rahumeelsed inimesed, et me ei sepitsee kumbki intriige ja, ja saame endiselt nagu kolleegidega hästi läbi. Et see ikka oleneb inimesest ka. Et kas see saab sulle raskeks või ei saa? Praegu ta ei ole raske, loodan, et, et ei saa ka raskeks. Aga kas sulle tundub, et see roll, peanäitejuhi roll temale endale on raske või kuidas sa seda sisetundes mõtled, et Ma arvan, et talle sobib see roll, ta oskab inimestega inimlikult käituda ja see on kõige tähtsam. Lauri maast kõneleb Endla teatri pealavastaja Tiit palu. Piret läheb asjades lõpuni, ta võitleb lõpuni, kasvõi veri väljas. Ja küllalt nagu habras näitleja temas on, on sees väga palju jõudu tunduda banaalne kasutada selliseid sõnu, nii ikka öeldakse, aga ta ei anna iial alla või ta ei rahuldu mitte kunagi mingisuguse nagu vähesega ja ta esitab sama suuri nõudmisi ka oma kolleegidele. Ja kui mina juhtun olema selle tüki lavastaja, kus tema mängib, siis noh, on seal muidugi keeruline nagu ikka teatriperedes, aga tegelikult tema nagu innustab ja annab energiat, sest et ikka vahel mõtled, et tahad, et kui täna ei ole head mõtet, siis homme tuleb või kui täna ei tulnud välja, siis siis kyla kumme tuleb, aga triat mõtleb nagu teistmoodi. Ta arvab, et kui mingi asjaga hetkel tegeled, siis saab pead sellega lõpuni tegelema. Võimalik, et, et olla kunstilise juhi abikaasa ja töötada samas teatris, siis on isegi raskem kui siis olla kunstiline juht ja teatrit juhtida. See on psühholoogiline probleem ja muidugi hoiaku küsimused, mis hoiaks ise endale kujundada. Minu meelest me oleme need põdemised nagu ära põdenud või on tal olnud sinu meelest ka mingi ampluaa. Minu meelest on tema hea psühholoogiline näitleja ja küll see mingitest ampladest rääkida, siis see ilmselt on kõige laiem ampluaa mis nagu ulatab igale poole, võib-olla servad on siis nagu kahvatuvad või kahvatunud selles mõttes, et keskelt on lai, et varal suuri äärmusi pole seal tulnud seni teha. Mina olen teda naguniimoodi aastanud teatris, sest et tema on nagu teatrisse tulnud läbi teiste koolide läbi sellise teatrikooli, mida enam selles mõttes enam olemaski pole, seal enam näitlejad ei tule ja ta on olnud tähelepanu alt väljas. Tema teatrisse tulek on olnud palju raskem kui nendele, kes tulevad Panso-koolist ja teda on märgatud ja see on olnud need küll töö ja ande tulemus. On olnud juba kaks korda teatriauhindade nominent saanud, ta seda veel ei ole, võib-olla ongi seal need põhjused, aga ma ei oska öelda ja mul on hea meel selle üle, et lavastajat, kes Pärnus tükke teevad, väljast tulevat, näevad alati oma trupis ka teda, kui ma küsin nende käest ideaalkoosseisu ja noh, just nimelt Madis kalmeti lavastustes, on ta tegelikult läinud selliseks suurepäraseks heaks, psühholoogiliseks näitlejaks ja kui siia juurde veel tuua see see iseloomujoon, millest ma kõigepealt rääkisin, see lõpuni minek ja sellisele kujutelma teatrist vastupidine, enese mitte eksponeerimine väljaspool kunsti. Minu meelest nagu millega, nagu väga tähtsad iseloomujooned selleks, et teatris hakkama saada ja ma ei arva, et siin oleks nagu mingite ammendumise ohtusid näha. Vastupidi, ma arvan, et see vili küpseb veel kaua. Aga mõni roll on sinule eriti lemmika tema töödest või on ikka? Veemälusse teeb ikkagi silmapaistva rolli ja see mulle meeldib minu tükkidesse anda. Pilleriini eks ole, tegid ta ikke Morris kus, nagu minagi, nagu avastasin temas midagi, mida ma enne polnud näinud ja Raimond loo puhul koos murdsime, mõtlesin, palju pead olid nagu noh, keeruline lavastus ja selline pretensioonikas idee ja ja seal tuli tal laulda ja nad varem laual laulnud, et et me siis meil oli päris palju tegemist, et ta lõpuks laulma saada, aga ta tegi seda väga hästi. Üks täiesti vaba mängurõõm dada, kujutles mingist rallis talle pakuksid. Ma arvan, et kui ülejärgmisel hooajal sellest, et järgmisel hooajal ütleme eesti dramaturgiat, et ülejärgmisel hooajal võiksime teatris võtta ja venelane näiteks default või mõnelt muult klassikult, siis noh, seal on selliseid võimsaid naisrolle. No siin oli enne juttu sellest, et meeldivad need kiiksuga tegelased Et kui palju sa oled tundnud, et sa ilusa inimesena pead niisuguseid kauneid tere mängima ja ja kuidagi, et välimus mingi lõks on. Tallinnas aga on nii, et kui sind tehakse hästi ilusaks proks, ilusad riided selga, siis tekib nagu selline mõte, et sa pead seda ilu nagu õigustama laval või et andke andeks, et ma lähen nüüd nii ilus välja. Helgelt ma suudan ka mõtelda, mõnikord son koorman küll, kui on see ilu ilu pärast, aga ma ei saa öelda, kloun, kus ta ju hirmus palju tulnud olen või et mul oleks neid rolle palju olnud. Vist ei ole. Juliat ma pole mänginud, kaunitare eriti ka mitte, aga ütleme, mannekeen hästi, Vardesse striptiisitare oled küll, jah, need olid küll, aga need olid sellised salongikomöödias välja arvatud tsüklousse, aga vot kui asja on õigustatud ja kui inimesel on nagu mõistus pähe antud sellele rolli tegelasele, siis siis ei teki küsimust, aga kui aja selliseid mõttetuid ilusaid tegelasi mängida, siis, siis tekib küll küsimus, et milleks meestel ei ole sellist probleemist. Meil on teised probleemid. Kas on sul unistuste rolle ka tegeleda selliste mõtetega? Õnneks olnud piisavalt palju töös, et pole aega jätkunud voodis vedeleda, lakke vaadata ja mõelda, mida me kõik tahaksin mängida. Ei ole ausalt öeldes. Ühest või isegi kahest rollist mul on suur kiusatus veel rääkida, sellepärast et nüüd just äsja sai valmis kuuldemäng Gailiti Nipernaadi-st, kus sa, Maret vaad, mängisid Pillerin muidu Jahjusti Pilleriini ecemooris, rõõmustasin jaajaa, et kuidas need Gailiti naised sinu hingele sobivad. Sobivad hirmus hästi. Gailiti üldse sobib. Ta oli muidugi liiga kurb, võib olla või, või õnnetuke. Aga mis mina sinna parata saan, eks Kailita kirjutas selliseks, aga ta on kuidagi luuleline ja kuigi ma ise ei ole sugugi mitte luuleline, aga aga Pillerinan luuleline ja samamoodi see muret haa, eks. Loomulikult sobib. Aga et siis proosaline inimene või? Ei, ma ei saaks öelda, et mu luuleline inimene olen. Kaks jalg on ikka Moomilist kinni. Unistan ka võimaluste piires, kas see on alati nii olnud, oled sa kuidagi kodunt selle kaasa saanud vanematelt või realistlikku on ema matemaatikaõpetaja. Aga vaevalt, et sealt ma arvan, et see tuleb lihtsalt siis, kui sul on lapsed. Kui. Kui need tähtsust punktid nagu asetuvad teistesse tähtsatesse kohtadesse et pole aega enam õhulosse ehitada, vaid tuleb nagu siiasamasse reaalsesse ellu midagi ehitada kui emal, matemaatikaõpetaja, kas sina ka reaalainetes tugev olid või? Jah ja kui oleks ju kõrgkoolis, tundsin lausa puudust sellest, et miks ei ole matemaatikat üks kord ühte sest see kuidagi hoiab nagu mõistuse või mõtte ärksana. Aga siis on su rolli analüüs ka niisugune ratsionaalne. Vaid jääks või kala on selline tuule nuusutaja natuke ja. Ma arvan, et on, on võrdselt mõlemat total ratsionaalselt ka asju nagu BM emotsioonide peale vähem rõhku panna. Kõigi paraku ei õnnestus alati. Naisterahva ärkel. Kuuldemängurolli on Piret Lauri maal seni kolm. Kuulame katkendeid. Shirley chi, mitte minu eluajal. 1994 režissöör Tamur Tohver. Roll Iiri tütarlaps, Tessi. Inglise sõdur Tom Tõnno linnas. Tom vedas mu kleidi tõmbluku lahti paarima kleidi, mida ma kannan, kui emaga kissell käinikus. Rubiin ema põlvilja taandatud korda palumas, jumahtmechinked etteotsa saakse kaoses elamine olgu jumal nii hea ja saatku Vähil vannituppa. Sa oled keskelt nii õbluke, sutsuke kahe käe sõrmedel rumalat kinnata. Kas korralikult süüa? See suguvõsa naised on käikarendid olla. Vanaisa ütleb, et see tuleb sellest suurest näljahädast. Vaekoja põlvi tagasi ei tea igatahes v suguvõsa naised, kõik brändid seal fakt. Kolades sinu käest oleks parem, kui vaatasid lapsakama. Kuule mulle täitsa küll. Ma ütlesin. Ta vaatama kohe, ma pean midagi küsima. Talguhärra. Tamm võttis mult selle kaelarätiku selle värviliste ruutudega. Kunagi ammu, kui laika keeras alalise püstoli sinna sisse, lubas mul seda käes hoida. Isegi läbi rätiku tundus see salapäraselt tume raskõlil. Kaks takerdus mõjustesse, kui Toomsdamul seljas. Tapa see, Heiki, nii. See jäi mul näo ette kinni, ma ei näinud mitte midagi, ma pidin lämbuma, müts, müts peas. EKRE on näo ees. Ei kao. Pigem kuidagi valesti. Koolid otsitakse. Kuna sõlm peksta, panin selga, tegid mulle tõesti mõnus olemisse. Humala andeks. Tiia Tederi kuuldemäng vale jänes, 1997 režissöör Tamur Tohver, roll maalin. Jutustaja Indrek Taalmaa. Nokitseda auto kallal, sest hommikuks seal vaja korda saada või jõudsid alles koju, ühest lõbusast paigast. Liid oleme kahekesi, oled oodatud kuulama. Ma ei teadnudki, et olen saadet sisse juhatades end alatasa korranud. Kuulasin kaua mu häält kauem, kui oleksin tahtnud, sest hakkasin aru saama. Maniakk. Maniakk vahetab ohvrit uuendab objekti. Järgmised 13 aastat on sinu. Kui vanema olen 13 aasta pärast On sinu hääl, saated saadab lilled ja kirjad või luuletused, otsib pildid, filmib, vussib sinu saadete põhjal uusi kompositsioone. Ise endale kuulata ja sulle ette mängida. Oled palju mugavam jälitada, sest elad samas linnas. Sulle saab isegi saatesse helistada ja lindistada end koos sinuga rääkimas. Võimalik, et ta on seda juba teinud. Kord helistas keegi, kui palusin avaldada arvamusi, kas muusika ikka tõesti aitab elada ja omab mingit tähendust. Ning pärast viisakat eetrivälist sissejuhatust käratas kuulaja eetrisse vaid kaks sõna. Ma ei tea mulle või kõigile. Tapan ära. Küsisin malbelt, kus ja millal katkenud signaali peale mängisin järele laulu, nii palju armastust võib tappa ja siis templiks otsa signatuuri alfa. Raadio on sinuga 80,6. Selline romantika, psühhohuligaansuse vembumehed eetris suhtlemas. August Gailiti Toomas Nipernaadi talv 2005. Raadioseade ja lavastus, Pille-Riin Purje roll Maretva Nipernaadi, Üllar Saaremäe Mis on sinuga juhtunud, väike tüdruk. Mul on olnud halb, sul hirmsasti halb. Sa oled nii halb ja astik, kui jõuaksime, annaksin nagu lapsele iga päev, vits. Mitte naljatades, vaid tõsiselt. Nii et sul lahk Narvendaks. Jumal, kuidas oled sa nii hullusti kasvanud, kes on sind õpetanud? Niisugusena ei kõlba mitte kuhugi. Kuidas ütleksin oma pojale. Vaata väike toomas, see on sinu isa. Sa ei kõlba isegi isaks mitte. Oled nii raisku läinud, metsaline valju käega. Naise peaksid endale saama. See paneb sulle nagu paadile vitsad ümber. Siis muutud sa sõna kuulelikuks meheks nagu voonakele käituma. Kõrval oled hoopis vakka. Kas mitte sina ise tahaks olla mulle sääraseks, Siina, mida sa õige arvad, kuhu lähen ma niisugusega, kogu sirvast rand naeraks. Vaata, ütleksid inimesed. Nüüd alles sai too Siimon, vaata tütar Maret endale, mehe on see aga ekshirmutis. Aradistlika tõsiselt, et oled kena ja ilus. Kuid kui sa oleksid minu mees, ütleme korraks mõnda, kui sa oleksid minu mees, paneksin sind hurtsikus luku taha ning siis alles hakkaksin ma sind õpetama. Soolas leotatud litsadega, peksaksin sind kõik su Koerused ajaksin välja ning poleks sul päeval, ega ööl minutitki rahu. Ning kui sa oleksid mõnda küllalt õpetatud, viiksin sind sauna, paneksin uued riided selga ning alles siis läheksin sinuga rahva sekka ja isegi siis poleks ma veel sinu peale uhke, vaid kostaks nõnda. Oh, sain endale meheks Logardis, jumal jumal, kuidas hakkama temaga elama. Tüdruk pole sugugi kuri, kuid sinuga ei saa ju teisiti. Ühele kenale mehele oleksin õrn ja sõnakuulelik naine. Kallistaksin. Armastaksin teda nagu sirve poeg, tiirleksid. Kuid sinuga ei saa nõnda, sinule tuleb nagu peru hobusele rauad kõvasti suhu panna, muidu oled kohe läinud. Igast hobusest saab koorma vedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata Sinaga olek, piitsa hobune. Üksnes kõvad käed hoiavad sind koorma ees. Oled sa neid mõtteid ka mõelnud, et kui. Seda teatrisse tulekut olnud, et mis siis saab, mis elukutse siis oleks võinud olla? Olen küll, aga see on jälle ebarealistlik mõtlemine kohutavalt, mulle meeldib igasugune meditsiiniga seonduv võib-olla sellepärast, et see tundub nii kuidagi kättesaamatu, nii steriilne, nii erudeeritud, nii kauge proks kohutavalt tahtnud arst olla. Tuleb, pakub naudingut, kui näppu siduda. Päriselt ka. Nii, et mingit hirmuveres ega midagi ei ole. Vastupidi, pakub naudingut. Aga see on jälle eemalt vaadata, teiseks, et kui oled asja sees, siis on seda kurvemat külg ilmselt rohkem. Ka arsti seal mängida ei ole tulnud või mingit meditsiinitükil ei ole. Seda võiks küll hea meelega opereeriks kellelegi mängult. Ja mis veel, on sul niisugused hobid, kired väljaspool lava? Hobi, kirg ja armastus on minu laps, teine tulekul. Sellest ei saa üle ega ümber, aga räägi siis, kui vana see esimene on kuueaastane praegu ja mis ta nimi on? Markus Joonas. Kas talle meeldib teatris olla? Teatriinimeste lapsed ikka elavad palju teatris või ma ei saaks öelda, et kui palju siin elab või, või on agaa Ast meeldib või vähemalt on viisakas olnud ja öelnud, et talle meeldis temas, aga võimatult palju ta ka nukuteatris ei ole viibinud ja hobidest mulle meeldib õmmelda. Kapp on enda õmmeldud riideid täis, mida ma selga ei pane. Miks ei pane, sa tegeled selle asjaga sisse, tüdined ära sellest siis põleta kappi rippuma. Võib-olla sellepärast ma ei tea, miks aga mul on neid seal terve hunnik. Mulle meeldib see nokitsemise töö või et sa saad asja algusest lõpuni ise valmis teha, selline detailne nokitsemine seal natuke kunstiga juures natuke matemaatikat. Siis ma vahetevahel joonistan inimfiguure siis kui üksi kodus olen, kui ei käinud ja pliiatsiga või värvidega nii seda kui teist, siis mulle meeldivad igasugused vanad asjad olnud asjad, mille saab korda teha, restaureerida kapid ja kirstud, kus sees on igasuguseid huvitavaid tassimaal käin siis hõika Dublin seal siis nagu küll mõtled ja unistad, et mis kõik vanasti oli või? Etteantud teemal Piret Lauri maa improviseerid, tema kolleeg Piret rauk. Wiretist on hästi raske rääkida, ta on vist üsna kinnine, ega ta palju endast ei reeda ja palju endast välja ei anna ja töötada koos temaga mulle kohutavalt meeldib, mulle meeldib see, kui inimesed, kellega ma töötan, loomulikult tekib see sõpruskond hea tiimi poole. Hea töö puhul aga arva, et ma pean nende inimestega tingimata väljaspool tööaega koos, ma ei tea, pidu pidama, käima kus iganes, et, et mulle meeldib see distantsi hoidmine. Selles mõttes on Piret nagu ideaalne partner. Ta on töökas, ta on valmis alati uuesti proovida. Ei ütle kunagi, et ei ole aega, ei jõua või ei viitsi või täna enam ei jaksa. Ja Piret on laval väga hea partner. Ma olen seda rääkinud ja see vist on üks külakool, et alati nende inimestega laval koos olla, kes silma vaatavad ja Piret on alati see, kellega saab nagu väga hea kontakti. Piret oskab alati üllatada selliste väikeste niuksed, niuksed, niuksed, väiksed präänikut alati omal kohal, aga peatun hästi kinnine, aga mulle tundub, et on ka üks hirmus läbielaja põdeja. Ma ei tea, võib-olla arvan ma valesti, aga vähemalt niisugune tunne on alati olnud. Mind üllatas see, kui ma nägin Pärnus kris etendust muulane, kohtlane piraat on väga hea karakteritajuga näitleja, annaks taevas tal ainult rohkem karakterrolle. See, millega Piret mind alguses me isegi ei tundnud niivõrd kui ma, kui ma Pärnusse tulin. See, millega ta üllatas mind, lõi täiesti pahviks, et mul on siuke käeline tegevus, on väga nõrk. Aga see, kuidas Piret oskab õmmelda ja see, millist käsitööd on võimeline tegema, see on nagu hästi uhke, tõeliselt lahe. Näitab, et tal on palju kannatlikkust. Et mida kõike ta on ise valmis teinud, ohohoo. Kui Piret rauk oli Pärnu teatri külalisetenduse päeval Tallinnas selle intervjuu andnud, tuli mulle Viru tänaval juhtumisi vastu teinegi Endla näitleja Ago Anderson kellel palusin otsekohe ja spontaanselt jagada oma siiraid mõtteid Piret Lauri maast. Ago Anderson jäigi nõusse ja tema kõneles nõnda. Mina tunnen teda ammust ajast siis plikatirts ja kivilinnus majade vahel ringi jooks. Märkasin seda. Ma arvan, et Eestimaal pole meest, kes oleks temasse armunud olnud. Nii kummaline ja ilus inimene, et päev temaga juba koos veeta, siis su iroolikud tõrvast õnnelik olla. Ja kuidas olla veel naeratama naeratust, siis siis oled sa täiesti relvitu. Muidu on ta suhteliselt tõsine inimene. Niimoodi, et tema läheduses muutunud isegi mõtlikuks. Aitäh sulle selle eest, et sa selline oled. Aga näitlejana on väga aja. Mul õnnestus temaga koos mängida. See on jälle suus rõõm, ta pakub nii palju, et lihtne temaga olla partner laual, aga tal mingeid vigu või puudusi käikond või midagi närvidele ka vahel käib tema juures. Närvidele käib söötma, kohtlen teda nii harva viimasel ajal? Ei, mina ei oskagi. Praegu ei tule küll mingit viga, et see ma mäletan veel ammust ajast. Talle meeldis euroga joonistada. Issand, kus ma seda võtan, ma ei tea, ma ei mäleta, kas mõne kindel. Ma arvan, et mõtlesin ise välja Aga see ka ei ole, puudus. Kas sul on mõni niisugune elu lemmikfilm või lemmikraamat või nad vahetuvad ja tekivad uued, vahetuvad, aga mõned on jälle need, mis jäävad. See ei ole küll originaalne, aga mul on jäänud kuni mõnelegi teisele 100 aastat üksildust ja armastus koolera ajal. Need on, mida aeg-ajalt jälle loed. Mark, kes on küll nagu lemmik, siis ma leidsin ühe raamatu nagu teine sugupool. See on ühest filosoofilisest sarjast, kus arutatakse naisterahvas lahti, mitmeks tükiks põhjendatakse nii füsioloogiliselt kui keemiliselt, kui igatepidi lahti, miks naine selline on, nagu ta just olla, seda ma aeg-ajalt loenguma jälle millestki aru ei saa. Miks nii käitutud sai, kas teatris on mingid lavastused, mis on läbi elu kaasas? Nuga kaasas ei ole, aga sellest viimasest draamafestivalist võib-olla on seos sellega? Ta on last ka pillisin ja tennisin nutta siis, kui lõppes etendus, külmetav kunstnikku, portree selleks kohutavalt hinge. Ma nutsin, nii et ma ei saanud pidama endale läbi, aga ma arvan, et sina lapsega seos ja ma ei nutnud sellepärast, et ära kunstnik ära suri, vaid sellepärast, et kui nad lõpuks tulid kummardama seal oli nagu mingi metsik fluidum või jõud sees. Kas toompere juunior kummardas? See oli super. Sellepärast et ta kummardas niimoodi, et nagu ta tahtis öelda, et tulge homme jälle ma homme näitab, mida ma tegelikult võin. Saan siis ma käisin Moskvas ühte tükki, raskuspeaosaline naisterahvas kummardas lõpus niimoodi, et ta ütles publikule umbes, et ma lähen nüüd ja suren, sest ma andsin endast kõik selle tükiga, et enam ei ole minusse enam mitte midagi. Aga kas selle tüki lõbus ma nägime? Ma lähen homme jälle seda vaatama, sest seal on midagi, mida ma täna ei näinud. Ma armusin hetkeks korraks silmini härra peategelasse. Aga see ei ole justkui tavaline sinu poolt. Ei ole, jah, mul ikka on. Mõistus käib eespool millegipärast kahjuks mõnikord kahjuks mõnikord õnneks küllap selle armumise värgiga ikka kauem aega ka seal mu küll ahistasin nutta, aga partnerisse on ka vahel kasulik armuda või? Luuraja või see tuleb nagu iseenesest. Siis kui eesriie ette läheb, siis võib-olla lõpeb ära. Aga seda tuleb küll aeg-ajalt ette. Ma ei tea, kas see välja paistab, kuskilt otsast vist ei paista, loodame. Aga kui palju niisugust fluidumi või selliseid saali lavahetki, sa oled tundnud ise laval olles kui tänulik, kui vastuvõtlik publik on. Või on pigem mingeid mingeid negatiivseid hetki, aga et sa jälle kaotad mälust ära, nagu ma olen aru saanud, eks leidnud nagu norsatusi ja siukseid. Ohke ei näidanud, nagu ka olnud, aga positiivset on ka küll. Positiivne tekib siis, kui on selline vaikus, et sa kuuled nõela kukkumist. See on nagu publiku tänu või seda nii 100 protsenti sinuga kaasas ja nii tähelepanelik. Samasse fluidum tuleb ikkagi ka partnerist, kui sa räägid nagu ühist keelt. Kõikide heade asjade koosmõjul olen küll tundnud. Kas lilli oled tihti saanud? Võiks rohkem? Olen küll saanud. Ja kõige mõnusamad on need, kui sa ei tea, kellelt sa saad neid ka saanud siis käid nagu tänava peal, mõtled, et ilmselt see. See. Üks osa hiirelõksust on kirjandusminutit näitleja valikul mida valis Piret Lauri maa. Sa ütlesid, et me võiksime midagi lugeda. Ja siis ma mõtlesin, et mida ma siis loen või mida ma eelistan nende lõputute raamatute hulgast. Iso tõmbasin riiulist ühe raamatu, Voldemar metuse teatri mälestusi ja vaatlusi. Narrid, näitlejad ja nõiad. Ja usu või ära usu, ma avasin nagu piiblit avatakse mõne koha pealt suvaliselt. Siin ta nüüd on selline lõik. Millal on kõige huvitavam ajada mõne näitlejaga juttu ja kõige tulemusrikkam, kui tahad näiteks tema kohta midagi huvitavat kirjutada. Kõige tänamatum on selles suhtes tavaline intervjuu. Endastmõistetavalt võib näitleja säärasel juhul kõnelda palju huvitavat, eriti kui ta kõneleb oma tööst. Mis ikka kõige enam paelub. Aga kui kergesti võib küsiteldav seejuures sattuda poseerimis ohtu? Kui kergesti ta võib alistuda kiusatusele teha end tähtsaks ja huvitavaks. Näitleja sageli ei teagi, kui huvitav ta võib-olla, aga ta ei ole seda kunagi säärasel intervjuul. Näitlejaga juttu ajada on kõige huvitavam ja seega kõige tulemusrikkam siis kui tabab teda juhuslikult või nagu juhuslikult töö juurest. Ja nimelt selle töö tipult siis, kui ta mängib. Püüa teda tabada lava taga mõnel veidi pikemal mängu vaheajal võimalikult varsti pärast seda, kui ta on tulnud lavalt. Ühesõnaga püüa teda tabada siis, kui ta oma mängust veel on seesmiselt soe. Sageli on ta sedasi säiliseltki. Siis on ta hing õitsel, ta ei mõtle puusile ega sellele, kuidas seda oma hinge peaks plokkima, et pääseda võimalikult paremale mõjule. On parim, kui sa ise oled ka teatriinimene või vähemalt teatrihuviline kelle kohta su jutukaaslane võib olla kindel, et ta teatritööd tunneb niisama hästi kui ta ise. Kas sa jagad ka neid mõtteid, ütleme sedasama seisundit võib olla küll mängust soe või seda hinga. Seda jah. Siis tõesti ei mõtle millelegi muule kui sellele, et sa oled seesmiselt soe ja kes saab parasjagu ise oled, et kui on see toru seal mikrofoni torumees ja kui sa mõtled, et võib-olla järgmine intervjuu on aasta või kahe pärast siis võid küll tulla teatavat poseerimist ette. Kas sa elus ka tegeled poseerimisega elumängudega või oled sa sellest pääsenud? Ma arvan, et ma väldin neid mänge või mulle meeldib teatrilavalt lahkudes olla see, kes ma olen, aga ma arvan, et nendes suhetes, mis puudutavad meeste mõist, tahes-tahtmata tulevad mingisugused mängud päevakorrale. Aga see tuleb juba kuskilt ürgsest laiselikkusest mitte teadlikult. Ja neid mänge vist ei saa õppida või vähemalt ei ole neid kasulik õppida, nad tulevad ise ka igapäevaelus. Ma püüan ikka olla see, kes olen. Hiirelõksu peaosaline oli Endla trinäitleja Piret Lauri, maa saates kõlas biit Foresti muusika. Muusikalise kujunduse ideed andis Ago Anderson. Saate seadsid kokku helirežissöör Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Kuulmiseni.