Tere tänase saate teemad. Ervin õunapuu esimene kuuldemäng õhtueine emm auses nõval Madis Viive Ernesaks püünele kilde kodukandist Pille Runneli mõtteid rahvaluule tulevikust. Sõna saavad ka Vanemuise draamajuht Ain Mäeots ja Eesti lapitöö seltsi esinaine Anni Kreem. Ja lõpuks Ivalo Randalu. Kontserdi jutt toimetaja rollis on Pille-Riin Purje. Homme on raadioteatris esietendusõhtueine, Emmauses on Ervin õunapuu esimene kuuldemäng. Intervjuu Ervin Õunapuuga on lindistatud kesknädalal. Päikesevarjutuse päeval. Ausalt öeldes, ega ma viimased 20 aastat ei olegi kuulanud kuuldemängu ja ma ei teadnudki, et herne sander üldse olemas on. Seal Tamur Tohver kunagi ütles, et võiks midagi proovida. Kuuldemäng on muidugi, ta on täiesti müstiline asi, seal määrab kõik kõik see, mida kõrvaga saab kuulata. No midagi ei ole näha, kõik need tegelased ja mängukohad nii-öelda need on siis kuulaja nagu enda fantaasiast sünnivad. Sest me ei saa seal kirjeldada, et näiteks peategelane on vuntsidega ühe kõrvaga. Et need, me kujutame seda ette ja samas kuuldemängus andmed on minu jaoks, kui ma kuulasin, see oli täiesti pöörane, kui suurude banaani või kuivõrd detailseks mul kõik muutus, need helid ja juuksekellade paugatused, tähendab see viis mind täiesti teise moel. Kuidas see idee tekkis, et millest see lugu teha? Kas see nüüd ka kuidagi sellest žanrist lähtus või oli see mõte kuskil varem juba olemas ja, ja sai nüüd kuuldemänguks kasutatud? Idee on mul juba ammu ja see on tegelikult mitu aastat vana laavat ei oleks saanud seda realiseerida, siis ma üksvahe mõtlesin sellest filmi teha. Aga filmiga on meil meil siin teatavasti nii, nagu on meeletud summad rahad ja ainus väljapääs, nagu oli siis realiseerida seda raadiosaates. See on selles mõttes põnev või isegi võib-olla paradoksaalne, et võiks öelda, et üks peategelane selles loos maal Karabahhia maal ja kui me rääkisime, et kuuldemängus, eks ole, kõik on need helid ja kujutlused siis maal peaks olema Ma nagu silmaga nähtav. Aga teisest küljest kuulates, nagu seda vastuolu ei teki või kui oluline see maal on nüüd näiteks, kas oleks hea, kui kuulaja seda maali teaks? Ma usun, et see ei ole oluline tegelikult jah, oleks väga hea, kui kui nüüd kuulajal tal on olemas kodus kõlavat raamat või, või üldine kunstiajalugu ja et eto siis lööks lahti selle koha pealt ja silmitseks seda reproduktsiooni kuuldemängu ajal. Ja muidugi see on võimalik ja võib-olla annab ka midagi juurde, aga samas ma püüdsin seda lugu kirjutada niimoodi, et tsemaal muutuks nagu isemisuaalsemaks või noh, isoliseeriks. Ning sealt sealt raadiost selle heliga välja tulles koos see oleks võinud vabalt olla ka mõni mõni teine maal. Nii et ei ole selle maaliga niisugust erilist suhet või on? Ei ole, tõtt-öelda aga, aga mulle väga meeldis selle maali pealkiri, mis siis sai seal kuuldemängu pealkirjaks. Vahel on täiesti seletamatud seosed, tekivad mõne sõna sõnaga või sõnapaariga. See idee või lugu on hästi Buenteeritud ja ega seda ei raatsekski lahti rääkida, aga kust niisugune pöörane või šokeeriv mõte on alguse saanud või selle taga on mingi mure või südamel? Jaa, on küll ja tegelikult on, on ju tegemist ühe erakordselt kui võib öelda viimane ropu looga, sest see on kirjeldamatult roppus, millega need inimesed seal tegelevad. Asi sai alguse lihtsalt mul juba aastaid tagasi sellest, kui intensiivistub kunstiteoste oksjonitel müümine ja kunstioksjonitel näiteks Vincent van Goghi maalide hinnad tõusid miljonitesse, lausa sadadesse miljonitesse ja kui erakollektsionäärid, kes oma nime ei avaldanud, hakkasid neid pilte pööraselt ostma, aga samas tekkisid ka siis juba ajalehtedesse. Selliseid hoiatuse sai nagu manitsused. Et, et kui pilt lüüakse kogusse, siis laiem avalikkus ei pruugi seda enam mitte kunagi näha ja meil seal mitte iialgi teada, mis selle maaliga edaspidi juhtub. Sellest kunstiteosest saab seal seal erakogu Emaluses ja, ja see andiski selle tõu. Peale selle, siin on ka niisugused tegelased keda siis jälle võib vist nimetada nendeks jumala vahendajateks või jumalameesteks või see on ka üks Ervin õunapuuteemasid. On küll jah ja see pakub ainet tegeleda inimesega just selles mõttes, et kes see inimene ikkagi on ja mis elukas ta selline on. Ja siis selles kuuldemängus praegu peategelane on endine jumalamees, ühesõnaga jumala vahendaja inimestele, kes on jõudnud nagu ummikusse selles mõttes, et ta hakkab nagu ennast Ennast jumalaga samastama ja suurus hullustusest sünnivadki tal need pöörased ideed. Kuna ta enda vaim ei ole eriti suur ja, ja ta on selline lihtsakoeline tüüp, siis ta saab jumalast seal maalikustamisest hoopis teistmoodi aru või ütleme, normaalsed inimesed. Ja see, see viibki ta selles pöörases nagu kaosesse, kusjuures lõpus selgub, et kõik jääb nii, nagu parajasti on ja siis keegi Saara oma karistust. Et see kõik mis nüüd. On küll fantaasia, aga samas fantaasia selles mõttes, et see kõik võib ju toimuda just hetkel siin meie ümbruses või siis mõnes maailmatäidis kohas. Selles mõttes väga sünge ja pessimistlik fantaasia. Kogu aeg pakkunud huvi inimese või elutegevuse, sellised varjatud osad ja näiteks täna on päikesevarjutus on ka siis, kui ma siia tulin, ma mõtlesin, et äkki äkki seal üleval tankeegaga vihaseks saanud just nimelt seal 16 nägu pea katab päikese kinni. Et igast asjast võib leida aga väga head ja siis kirjutada väga hästi lõbusaid elujaatavaid lugusid, aga, aga minu jaoks huvitavamad just just nimelt need harjutused ja teod, tegemised, mis, mis nagu sünnivad hämaras, tähendab milleks inimene külviks võimeline võib olla. See kuuldemäng läheb ka võistlema Euroopasse Berliini. Ei tea, kas võib loota rahvusvahelist skandaali? No tegelikult ma väga ootan seda skandaal kui seda teemat, ma ei pea silmas konkreetset, seda kuuldemängu realisatsiooni seal noh, ilmselt juriidiliselt teatud omapärase, igale poole, sest ega ükski zürii objektiivne, aga tähendab see teema iseendast, mis siis saab paari lausega kokku võtta, et kui see jätab külmaks, siis ma olen küll natuke pettunud. Nüüd väike katkend kuuldemängust õhtuinemmauses. Sekretär Egon Nuter On vormistamas Sebastiani Jan Uuspõld maaliostu. Mina vormistame paberid, kas teie soovid jääda anonüümseks, miks? Mul ei ole mitte midagi häbeneda. Ei, muidugi, muidugi. Vabandage minutis. Siin on täpipealt 900000. Tohutu hulk surra. Kust te pärit olete, kas ma pean vastama? Ei loomulikult mitte suurt, ma lasen pildi ära pakkida kunstiteoste maalt väljaviimise eeskirju, te teate, meie anname tollijaks dokumendid kaasa ka ja, ja, ja, ja ei, ma tahtsin küsida, et kas on võimalik saada informatsiooni terve aasta kohta ette, et mis kuupäevadel üks või teine pilt müügile tuleb. Kas teid huvitab Karabahhia looming? Et ainult peremeest huvitavad ka Madalmaade meistrid, väikesed hollandlased, aga ka Rubens, Rembrandt, Van Kook kõik kuulsate meistrite tööd. Ja et ütlesite, et peremees ja ma esindan välismaist kollektsionääri. Jaapanlased ostavad nagu hullud ja neil on veider maitse. Minu peremees on eestlane. Kuuldemängu režissöör on Tamur Tohver, peaosades Andrus Vaarik, Aarne Üksküla, Jan Uuspõld, Ervin õunapuu, kuuldemäng õhtueine Emmauses. Esmakordselt eetris homme kell 15, null viis vikerraadios. Jätkame juttu kodukandi teatrist. Nõval käis Mari Tarand. Läänemaa serval Nõva vallas Perakülas on selle suve suursündmus seljataha jäänud. Möödunud nädalavahetusel esitati 1000 päisele simmani rahvale Peraküla kiigeplatsi püünel. Nii ütleb kavaleht kilde külaelust. Sestap ongi nõid mikrofoni ümber toa Viive põlluotsa Milvi ja Paali Silvi. Et asjale tagasi vaadata. Paali, Silvi, Silvi koppelmaakodu-uurimise töö kujunes asja nurgakiviks. Mul oli niisugune tubli naabrimemm nagu palju otseline, tema kogus oma suguseltsi kohta andmeid väga palju ja kuna ta elas üksinda, siis ma käisin päris tihti õhtuti teda vaatamas seal ja siis noh, oli natukene huvitatud ka ikka, et millega see memm siis tegeleb, jah. Ja siis, mis andmeid oli siis minul viisin omalt poolt juurde ja ja kuna siis umbes kolm aastat tagasi vallast anti mulle küla uurimise projekt küll eesti küla 3000 mõtlesin, et vaatan, et mida seal siis küsitakse, kas oskan ka selle järgi midagi ära teha, tundus ikka hästi keeruline, küll. Aga mõtlesin, et noh, teen siis nii palju, kui ma teen ja midagi ma siis ikka sealt vast kokku ka veel hakkasin siis seda seal tegema ja ja siis kaks aastat tagasi tuli siia külla see vanade ja noorte lugu Tammsaare oma. Siis seal olime siis jälle koos ja ja minu onupoeg Veljo koppel ma siis oli saanud sealt niisuguse hea mõtte, et meil on juba kahju küla kohta ikka nii palju andmeid kogutud ja et võiks ju teha ka oma küla loo, et kuidas siis meie küljes need esivanemad on elanud ja mis nad on siin teinud ja ükskord ta siis tuli oma mõttega siin viivees välja, et kuule, et kuidas oleks, et kui mängiks siis oma küla loo ka, nii võttis siis asjal sarvist kinni. Ja hakkas siis mulle rääkima, et kuule, Silvet, sul ikka materjali on, et kuule, et kuidas on, et kas me saaks ikka ühe näidendi ka minust siis näidendi kirjutajad ikka küll ei olnud, aga Viive leidis siis inimeste ka, kes siis selle näidendi ära kirjutas. Valitud materjalist kirjutas Viive Ernesaksa palvel lavaloo Ago Hendrik Kerge. Tähtsamad sõlmpunktid selles vabaõhutükis on vanatoa talu päriseks ostmine nõva mõisaproualt, 1883. aastal uuetoa talu poolitamine ja umbes 20 aastat hiljem kahe edumeelse noore peremehe kavatsus külasse saeveski rajada. Ajalooline tõde on, et seda ka tehti. Mängu ilmestasid kirikulised vigurvänt Teo mees omakandi inimestest, väike koor, kellele laulud valis ja õpetas. Malle Koppel. Lugu lõppes mõnusa varrudest stseeniga. Ja nüüd tutvustan mõnda osatäitjat. Asja idee autori Veljo kopelma poeg Aavo Koppelmaa on elukutselt autojuht, peale selle veel jahimees ja pillimees ja üheksa aastat nõval rahvatantsu kaasa teinud. Seekord kehastas ta oma vanavanaisa. Kas isa on ka varem rääkinud? Neid lugusid oma talupärimusi? Me oleme nagu koos istunud niimoodi sellel teemal juttu endaga ise on vaikne mees, aga vaata, missugune tuum, jää, õige mõte tema välja tuli. Sai ise ka nagu rohkem tutvutud sellesse. No teie perest oli palju näitlejaid, mul abikaasa mängis, tütar mängis. Mul ema ka, mängis õde ja tegelikult omal ajal nii palju, ega siin suurt kodus vahest harva sai proovida õppida neid sõnu, et siis kui siis proovi tulid, siis õppisid, aga ma pärast kodus lindistasin sõnad jälle makilindi peale, siis sõitsin autoga, esindasin kaupa, siis ma panin tööl ja siis kuulasin makki, peatasin need oma teksti nagu ja siis niimoodi sai ka õpitanud. Maris gümnaasiumiikka jõudnud tydruk mu enda, selline väike, see jäi mul vaja lihtsalt. Ja isal ma aitasin ka õppida, et ikka nagu rohkem rolli sisse elada. Vahvalt esines uus orgude pere, meie jooksu lootuse Urmet Uusoru isa Enn Uusorg esitas koomilist rolli. Kaasa tegid veel Elvira Uusorg ja pere noorim poeg Madis kellele koolilõpupäeval anti üle ka autasu uppuja päästmise eest. Aga valvsus ja päästetööd ongi nõva meeste tähtis amet, sest siin paigus tuleb valvas olla, et ei puhkeks tulekahjud. Seda ametit peab ka näidendis kahte rolli esitanud Margus Hallemaa. Pritsumees Haapsalus kutselisest komandosid tuletõrje seltsis ka siis selle suveelu seal oli teistmoodi. Alguses oli noh, ei olnud ju mingisugust tunnetki asjast asja saada. Noh, eks ta siis läks tasapisi samm-sammult ikad koolimaja võimlas ja käisime vahepeal siin pärakülas laua peal sääskede kihulastega võitlemas ja uuesti kooli saalis ja tuli läheb mulle tuli ära, ei tehtud ja väga ilusa ilusad endale ka suur rõõm selle selle asja üle. Põlv otsa Milvi Milvi Kivistik on pärast aastatepikkust tööd Tartu Ülikoolis jõudnud oma kadunud ema kodumajja. No mina olen üks nendest kolmest praegu siin elavast inimesest, kelle juured on vaja külas ja kelle vanemad on siin elanud ja, ja olnud ja, ja kelle olemist menüüd jätkame ja mul paluti rääkida seda siduvat juttu, ajaloolist juttu sinna vahepeale. Kuna Silvi oli kõik materjali kokku kogunud, siis selle jutu kokkupanemine oli väga lihtne. Kõige suurem suhe mul sellega oli selge rõõm, et niisugused asjad tehtud, nii. No kunagi minu lapsepõlves tehti veel külas näitemängu niisuguse lustiga, nüüd ma tulen tagasi siia ja esimene asi, mida ma näen, on suur lust teha külas väikest näitemängu, seda enam, et see toimub oma küla ajaloost. Oma küla lava peal, see oli ilus, võrdlemisi vapustav rõõm. Ja nüüd siis lavastaja toa Viive alias Viive Ernesaks. Ma arvan, et see andis ikka väga palju mitte ainult sellele perekonnale, vaid terve nõva vallale, sest kõik nõva vallarahvas oli nägu kaasa haaratud ka laulukoor ja kui seal lõppfinaalis ma näen neid tervet, seda neid säravaid nägusid ja rõõmsaid inimesi ja, ja selles väikses vallas, kus on ainult 500 inimest ja peaaegu koos lastega on 50 inimest laval. See oli väga-väga liigutav, peale selle oli väga tore, et kõik põlvkonnad olid esindatud mängu kõige vanematest, sest kes mängisid kirikulisi keskmine põlvkond ja siis päris noored koolilapsed ja siis peris väikesed lapsed, need me kõik kõik olid haaratud ja minu meelest see oli väga oluline ja me saime nagu üheks suureks pereks siin kokku ja ja inimestel on rõõm silmades selle iga argipäevase kirumiste kõrval ja, ja me oleme vähe sallivad ja järsku me hakkasime üksteisi kõiki armastama ja sallima ja minu meelest see sallivuse ja hea tuju ja see on, mis tänases päevas kõige rohkem võib-olla toidab mitte ainult see, et me teame, kus meie juured on, ka see on oluline, aga siiski see kõige rohkem ma just mõtlen selle peale. Et sallivus oli väga ilusti, sa räägid seda ta Viive ilusa õue pääl ja mina tunnen samamoodi, seal pidi olema sõpru, aitajaid ja, ja kõik sinu vanad teatrikogemused ja sidemed. Kindlasti tulid sulle appi selles tees enda õlgade peale. Siin võtsid. Ja ma arvan küll, et need teatrikogemused on umbes 40 aastat ja kui arvestada sellega, et ma olen Eesti kõige kuulsamat või kõige nimekamad teatrilavastajate kõrval tööd, tänud, eks ma neid kogemusi kasutada siin või ühesõnaga näppasin siis või, või need olid juba minus sees nagu need võimalused, aga muidugi aitas väga palju selles, et Hendrik kerge selle paali Silvi materjalide uurimuste põhjal selle lavalooks kirjutas ja peale selle oli väga tore, et ma näiteks Linnateater andis mulle mõned kostüümid, et ma sain grimeerija, mis andis väga palju juurde. Siis mul oli väga suureks toeks oli minu sõbranna kunstnik Aime Unt ja ja neid on väga palju inimesi, kes, kes aitasid muidugi rahalistes raskustes, nagu me kõik oleme. Niisuguse lavastuse puhul aga aitas väga palju, näiteks Läänemaa kultuuriosakond Marju viitma siis külaliikumise juhtinud Al Mare Sepp saime natukene raha harrastusteatrite liidust, Jaan urvet aga julgustas. Suur tänu, on haapsalu teatri Randlane kultuurimaja, kes andsid meile kostüümi siis Sirje Randla, kes tegime raami, siis aitas meid veel turismitalu Roosi talu, proua Imbi Roos, Aktsiaselts Merimetsa rannakauplus, Victor Sultsinke. Aga no kõige rohkem tänan ikka vallavalitsus ja vallavolikogu, sest kõik inimesed olid seal rakendatud, igaüks aitas pisut ja ka mõningaid niisuguseid inimesi, ma tänan, kes tõi ühe ainsa past labaringi selle eest kõigile on noh, tõesti suur tänu. Järgmise saatelõigu autor on Maia Möller. Võrumaal giidil kohtusid augusti esimesel nädalal Põhjamaade folkloristid ja etnoloogid, et analüüsida uurimistraditsioone, Astrat teegiaid, suveseminari, uurimistraditsioonid ja strateegiad folkloristikas etnoloogias. 1900 üheksakümnendatel aastatel korraldas Tartu Nefaris eesotsas etnoloog Pille Runneli ja praeguse Eesti rahvaluule arhiivi direktori Ergo Västrikuga. Ühtlasi on suveseminar hea võimalus nende teadustega seonduvast rääkida. Ta on siis lahtiseletatult Põhjamaade etnoloogide folkloristide assotsiatsioon. Ülikoolide esinejad kaasati selle järgi, mis korraldajaid huvitas ja mida keegi lugenud olid. Lisaks väga erinevatele loengutele toimusid xopid võrdselt, püüti keskenduda nii loogiale kui folkloristika-le. Tavaliselt ei mõista inimesed tänapäeval rahvaluule kui sellise olemust. Päevaleht ei saagi enam teaduste vahele kindlaid piire tõmmata, sest nende ühine huvi on tegelikult kultuuri uurimine. Rääkisin seminari ühe korraldaja Pille Runneli ka Tallinnas, kus ta teisipäeval veel viimaseid seminaril osalejaid ära saatis. Pille oled selle suvekooli või kuidas oleks õigem öelda suveseminari korraldajaid või organisaatoreid, et miks arvasid, et sellist suvekooli vaja on, miks sa selle korraldasid, kellel on palju erinevaid põhjuseid ja ma ilmselt ei oskagi kõiki korraga välja tuua ühe korraga? Aga kõige lihtsam on see, miks suve koolie või suveseminar üldse tehakse. Kui sa käid ülikoolis, sa käid loengult loengule ja õppida aasta otsa tasapisi ühte asja, aga koolis saad ühe nädalaga palju suurema kogemuse. Sa kohtud inimestega, kellega sa võib-olla iga päev ei kohtu ja hakkad oma eriala selle võrra rohkem väärtustama. No ma räägin neist tudengitest, kuna kultuuri uurimine on selline eriala, et inimesed tihti kahtlevad, et kas midagi väärt väljaspool nende enda huvi. Meie praegune suvekool näiteks ka näiteks, et kui inimesed olid nädal otsa Lõuna-Eestis ühes konverentsikeskuses või puhkebaasis koos olnud, siis nad olid kindlad, nii üks kui teine ütles, et ma tean, et ma tahan, et sellega edasi tegeleda, sest ühelt poolt nad olid saanud inspirat joon ja teiselt poolt oma kahtlasi kummutana. Lisaks tudengitega kohtumisele on ju suvekool selline koht, kus professorid suhtlevad ka üliõpilastega hoopis teisel tasemel. Nii folkloristid kui etnoloogid püüavad lähtuda eelkõige inimesest. Huvitavamad ettekanded käsitlesid internetti ja New eitsi. Üks pool, mis meid huvitas, oli need teemad, mis on aktuaalsed üheksakümnendatel ja need teadlased, kes uurivad tänapäeva kultuurist rahvaluule, etnoloogia, ma ei ütleks, et probleem, aga selline omapära on olnud selles, et ta on pigem suunatud minevikule kaugele minevikule, talupojakultuurile, mõnes mõttes ikka veel ometigi praeguses kultuuris meie ümber toimub ja nii meeletult palju kultuuriprotsessid on kiirenenud või see kõik kaob, ütleme käest, talupojakultuur püsis ju pikka aega üsna sarnased, selle jäljed on tugevad. Praegu on mõni kultuurinähtus, võib-olla tuleb korraks aju koostaga. Meie eriti süvitsi nende valdkondadega veel ei jõudnud, minnes ühe nädala jooksul ei saa suurt midagi, aga meil oli kaks sellist otseselt 90.-te teemat. Ulf Palmelnfelt, Visby ülikooli õppejõud, rääkis teemast omaendagi jooksjale suhteliselt uus, seni interneti, tema põhiküsimus oli see, et kas need vanad rahvakultuuriprotsessid või üleüldse kultuuriprotsessid, et kas midagi muutub interneti tõttu. Ausalt öeldes selgus, et ta ei oska sellele vastata, sest ta küll väiksed, seal võivad tekkida uued rahvaluuležanrid. Aga samas ta ütles, et ega ta ei ole neid leidnud. Aga teine teema, mida mina peaks väga oluliseks, oli torun Selberg Norra folklorist, kelle uus, selline põhjalikum uurimisteema on tänapäeva rahvausund ja sealhulgas New veits, nagu me kuuleme, sõna on siis tavaline kodanik, pöörab pea ära, sest see ei ole nagu eriti hea tähenduslik sõna, see inimesi, kes järgivad New ehitši traditsioone. Neid peetakse kummaliseks, need jäävad sellest tuuri peavoolust välja, mis toimub Lääne kultuuris, inimesed viivadki elada mitut elu korraga praegu vahetada töökohti nagu kindaid või perekondi või, või tõekspidamisi vastuda ühest parteist teise elu jooksul. Räägitakse killustavad kultuurist, see on väga sarnane ihu Meitsile, mida Torn Selberg nimetas väga ilusasti kultuuri super narketiks, et sa lähed sinna käruga, jalutad ringi ja valida omale sobivad asjadelt eluks sobivad asjad, mis on tegelikult kõik olemas, aga nad ei ole seal mingis süsteemis. Sa lihtsalt kas leiad juhuslikult või vastavalt oma soovile need asjad, mis sinu elu üles esitavad, selle selline oluline ettekanne, kuni meid mõtlema kultuurile tervikuna üks pisike ettekannetes korraga väga palju ära. Kuigi teadlased tänapäeval eriti kultuuri uurimisest segunevad, peaksid Pille Runneli arvates teaduste vahelised piirid siiski säilima. Üks tegelemine tiks materiaalse kultuuriga, aga mingi osa rahvaluulest on juba seal Läänelingvistika igasugusele keeleteadusele, mis käsutab ikkagi oma spetsiifilisi meetodeid ja see objekt on ka erinev. Aga just mis puudutab seda ühist taset, kus väga oluline on tänapäeval narratiivi ehk eesti keeles jutustuse uurimine. On see nüüd alati, segunevad mõlema ala teadlased oma haridusest. Kooliharidusest hoolimata leiavad selles midagi huvitavat ja vajalikku. Ja mina leian ka, et tegelikult loomulikult Ameerika traditsioon on see, et on üks suur antropoloogia selle all spetsialistid, aga tegelikult nende erialade erinevus siiski peaks säilima, siis kasvõi juba alustama ülikool järve panustame teaduse tasemelt vaid ülikooli tasemel. Ma arvan, et see nelja aastaga saadava hariduse kvaliteet võib-olla isegi kannataks, kui, kui nendeks lorist pühendaks väga palju aega, näiteks pinnapealsetele etnoloogia kursustele, vastupidi. Lõpuks tekkis tal mingi segadus, ma arvan, et iga uurija peab selle näiteks segamise astmeni ise jõudma. Et mingite teemat uurides ta satub kas ühtede või teiste autorite juurde, liigub seda oma rada pidi, mitte see, et see alguses kohalik vägisi kokku segatakse. Edasi jätkub arutelu internetis, järgmisel suvel kohtuvad etnoloogid ja folkloristid Jyvaskylas. Ka veidi teatrijuttu Tartust jätkab Hedvig Lätt. Vanemuise teater on alustamas jälle oma uut hooaega ja valiti eelmise hooaja lõpus draamajuhiks Ain Mäeots. Mida on oodata sel hooajal Vanemuise teatris draama poole pealt? No trauma poole pealt on oodata kokku üheks lavastust, ma tooksin välja ütleme neist praegu suuremad või põhilisemad, mille repertuaarist toetuks no näiteks sügise poole peal noh, esimene asi kohe, mis välja tuleb, on mis ei olegi selles mõttes niivõrd Vanemuise etendus on lavakunstikateedri 19. lennu diplomietendus, mis on üle mitmekümneaastane esimene laagrit, diplomietendus lauluga Vanemuise teatris, mis välja tuleb Ingo Normeti lavastatud Molyeri ihnur. Ja olen näinud seda nagunii-öelda eksamil, noh tegemist on nordtudengitega ette kandmas ja soovitan, hea asi tuleb järgmine, ütleme selle hooaja üks suuremaid panuseid oleks siis noh, igas mõttes. Nii koosseisulised, kui ambitsiooniliselt oleks siis Mikk Mikiveri lavastatud sõda ja rahu mis hõlmaks väga suurt osa Vanemuise trupi ja sellega paralleelselt siis kolmas ütleme, kõige tähtsam asi on noh, mida me kutsume oma blackboxi projektiks, et Tartu sadamas jõesadamas on vanad laevaremonditsehh, kus siis Lõuna-Eestis oli meie esimene kõiglaskisem black box, siis meil nagu avataks Ja see avatakse vist juba sügisel. Praegu ei julge vekslit välja käia, siin on, sõltub niivõrd paljudes ehituslikest asjadest, et praegu pole kindel, aga selle hooaja jooksul kindlasti ja see leping ärimees Rein Kilgi ka, kellele see asi kuulub, see ala koos selle hoonega on siis nagu tema omandis, et kus temaga moodustatakse sihtasutusele haldamiseks. Millised võib-olla need põhilised muudatused on Vanemuise teatri draamapoole pealt, kui teieni toletavus draamajuht, millele kõige rohkem tähelepanu nagu pöörata? Kõigepealt, ma näen enda, ühesõnaga kaks suunda on, on esiteks siis väga hea repertuaari valik peab olema ikkagi Vanemuise häda, nagu viimasel ajal on see, et igas hooajas on mingisugune niisugune totaalne läbikukkumine. No mingi tükiga noh, alati on see vaieldas on subjektiivne niivõrd, aga ikkagi kohutavalt nõudlikud olema nende tükkide suhtes, mis mängitakse, tähendab nii näitlejakoosseisu, materjalivaliku, lavastaja kõige suhtes, et ei oleks nagu seda tunnet, et oleme etendusi tootev asutus, mida me tegelikult oleme, aga, aga tegelikult seda suhtumist nagu ei saaks olla. Ja teine asi on trupi oluline noorendamine, nagu ütleme loodame siis järgmine kevad. Kui lõpetab Ingo Normeti kursus lavakunstikateedris ja tegemist on andekate inimestega ikka väga terviklik kursus, kust oleks küll, keda kutsuda? Kuidas tuua noort publikut Vanemuise teatrisse? Üks asi on see promo noh, nimetame seda provokatsiooniks, aga teine asi on see, et ma olen ikka seda meelt, et hea asi reklaamib ennast ise ja ta eriti Tartu suuruses linnas see nii-öelda suur reklaam on kõige toimivam, aga muidugi alguses peab olema see, et peab olema nagu õige tükk. Õige asi. Vanemuise teater läheb Pärnusse ja järgmisel nädalal on külalisetendused Tallinnas. Need on need etendused, mis on kõik eelmise hooaja jooksul esietendunud ja, ja on, on ikkagi see, et teatan, näitab nagu mujal seda hetke paremikku see, mis hetkel anna, arvatakse, et see võiks olla see, mida teised peaksid nägema, millega välja minnakse, on siis õdede, Brontide kirjanikest, frontides, tõdedest siis nagu pealkiri ütleb, siis on Mart Kivastiku Õnne, Leena omavahelisi jutu Stadelliga, kas siis on esietendus Tallinnas on kummitussonaat Austrintergija Jaan Toominga lavastuses ja lähen isegi huviga vaatama seda igal juhul. Et tema mõte on see, et see on nagu mingis mõttes milleeniumi kokkuvõte, nii tan vähemalt väljendanud. Igal juhul ma usun, et tegemist on intrigeeriva asjaga. Mis võiksid olla Vanemuise teatri draamapoole läbivad idee või moto sellel hooajal? Sellel hooajal ütleksin niimoodi, et ettevalmistav tuli kus kasutame raske kaardiväge Mine saatelõik on lindistatud Katariina gildis Kuressaare lossis avatud Eesti lapitööde näitusest kõneleb lapitöö seltsi esinaine Anni Kreem. Ma usun, et see näitus teeb jälle rahvale palju rõõmu seal üheksas üle-eestiline lappide näitus ja on need kogu aeg olnud Tallinnas, mõtlesime, et vaja kuskil mujal ka näidata ja siis saarlastel ka põnev näha ja juuli lõpus me avasime seep terveks augustiks seal vaadata. No nagu ikka, see näituse tegemine on nii põnev, sest meil on ju seltsis üle Eesti üle 50 liikme. Ja kui me kirjad välja saadame, tooge oma tööd nüüd kokku selle aasta saak, siis tulevad need kotid meile siia, siis sõidame nendega näitusepaika tavaliselt alles seal saame kõik lahti harutada, vaadata, mis siis on ja kuidas nad üles lähevad. Seal hirmus põnev moment ja tavaliselt oleme me selle saagiga rahul olnud, sest et ei tule puudu ja ei jää üle. Ütleks, et ene pars on küll nii palju teinud seda tööd, et, et on ikka juba täitsa meister-paar tundi läks, kui oli kõik vaadatud üle need seinad, kuhu miski sobiv ja, ja nad ära paigutatud, nii et iga iga asi leidis õige väärika paiga jätnud kokku ka peavad ju sobiva omavahel, see on üks põnev pääse näituse ülespanemine ja seda me oleme nüüd teinud aastaid koos kolmekesi lapitöö seltsi juhatus tähendab ene mina ja Marja Mattiisen. Nii et, et näitus sai nagu ikka meie veres. Kohutavalt tore ja iga kord peab olema mingi mingi nael või midagi erilist, midagi, mis teistest eelmistest teistmoodi on. Ja, ja seekord see oli selle näituse naelaks niisugune seltsi ühistööna tehtud mereteemalised tekid ümber maailmapurjetajatele. Kuna meie seltsi üks alustajatest ja algusest peale meie seltsi liige on Airiin, saarsoo jahi kapteni Saarso naine, siis tema ja, ja kuidas see idee seal tekeset teke on meestel vaja, no teeme siis tema oma mehele oleks niikuinii ise teinud ka kindlasti lapiteki. Ja siis kõik meie seltsi liikmed saatsid meile ette nähtud mõõdus tükke. No neid oli üle üle 300, neid oli rohkem kui tarvis, nii et me saime sealt siis ka valida. Siis me siin kilbis panime, need tegid lõplikult kokku, tegime valmis voodrid ja vatiinid ja no ikka paks Kahekordne vatiin meestel vaja sooja teki ja sinna lossi panime need tekid ka näitusele. Aga need olid seal ainult nädal aega, nii et need andsime pidulikult Saaremaa merepäevadele, andsime meresõitjatele üle ja tundus küll, et nad olid. Nad olid rõõmsad või neile need meeldisid, ütleme näiteks kapteni Texe äratas kõige rohkem tähelepanu, sest seal olid siis õmmeldud tekile kõikide nende maade lipud, kus purjekas kavatseb maale minna. Ja Airiin ise ütles, et et ta läks spetsiaalselt masintikandi kursusele ja kõikide maade vapid olid tal peenemasintikandis ise tehtud. Saladus või mitte, aga sinna voodri poolele olid siis oma käega tütred kinud oma nimed, tal on pisikesed viie-kuueaastane tütar ja häiriin ka oma soovid. Et kui meeke magama läheb ja teki peale tõmbav, siis vaata, missuguste soovidega teda meeles peetakse, see tekkide, õigemini hiigla vahva, jälle midagi uut ja teistmoodi. Sellel näitusel esines ka Ülle Raadik oma töödega mis on olnud näitusel Inglismaal ja Taanis ja, ja nii, et harrastajate käsitööliste hulka ei häbene tulla, aga päris kunstnikud selliste, just lapitehnikas töödega Parsonjuga, tekstiilikunstnik ja siis tavaliselt meil meil on juba mitu aastat järjest olnud suvel niisugune seltsi suur kokkutulek kurd aastast saame kokku nii palju kui võimalik, kõik selle ala tegijad. Ja nagu öeldakse, vahetame kogemusi. Saame kokku, räägime, kes, mida on teinud, millised on mured ja rõõmud ja kuidas oma toodangut ka müüa ja kus leida neid neid kohti ja võimalusi. Ja igasuguseid uusi, uusi nippe püüab võtteid ja tehnikaid. Kõike seda me siis seal kahe päeva jooksul suvelaagris arutame omavahel. Serdi uudiseid Ivalo randalult. Täna tuleb kõigepealt vabandada nende lihtsurelike ees, keda lihtsameelselt kutsusime möödunud esmaspäevaks. Pärnu raemuusika kontserdile. Ei luku pilli jäänud erakuid üllatuseks Eesti kontserdile ja üritust toetanud linnavalitsusele kanditise VIP-idele ära niiviisi, et firma esindajana ostis härra even tude Berg normaalhinnaga piletit kokku jää müüsisveepidele kuni kümnekordse hinnaga maha ise väitvat, et soovinud muusikat kui säärast rikaste silmis õigele kõrgusele tõsta. Mis siis muud, kui täname teda. Et te näete season tõelise klipid on ehk loomulik. Kent. Mida kujutab endast kuulsaks uidanud Koolmeister, Lauri Leesi, nende seas see pakub natuke mõtteainet, mis jäägu aga kodutööks. Praegu lähen oma asjaga mõtlematult edasi, kõigepealt ikka homme lõppeva Pärnu raemuusikaga. Täna algusega kell 20 mängivad rannahotellid katus rõdul Aivar mäekellade ansambel Arsis ja nõndanimetatud viiuldatud klaveri ansambel. Kaasa teeb Kronatis toomas Valviilov, eesti autoreid esindavad Rene eespere ja Timostayner. Mõlemad tulevad välja esiettekannetega ees prepalaga ind. Anetile ja kelladele. Steiner sünniraamatuga lugejale viiuldatud klaverile kelladele. Se viiuldatud tee viiul tähendab, et kontsertklaverist tehakse orkestraalse ja põneva kõlaga klahv keelia löök. Pill üheaegselt. Sündis nii mõtte- kui ansambel. Mängijaid on koguni 10. Nüüd festi eesti noortel koos ameeriklase Stephen Scottiga. Tänavu üllatati oma mänguga juba ka USA kõigega harjunud publikut, nii et on põnev küll. Puhaste kelladega kõlavad Endel Tšaikovski, Mozart ja teised ka mängutoos kui selline. Kui sajab, esinetakse Agape keskuses pool tundi hiljem 20 30 algusega. Homme Eliisabeti kirikus esmaspäeval Estonias esinevad Moskva suure teatri või nagu nüüd öeldakse, bolshoidiaatrit. Solistid praen Marina Laapina ja bariton Andrei Grigorjev, ERSO toelia Arvo Volmeri juhatama tusel kavas Tšaikovski avamäng, fantaasia Roomeo ja Juulia ning fragmendid ooperist Jevgeni neegin aga ka saksa ja prantsuse muusikat. Millistel lauljatega on tegu Venemaa ooperikoondises, mida Moskva Bonsh'i on, võite ise arvata, pealegi on nad noored ja jube lääneskituntud hääled. Nõnda jõudsimegi esmaspäevaga Tallinna, kus samal õhtul algab suvemuusika festival, mille kunstiliseks juhiks pole keegi muu kui Neeme Järvi. Eelnimetatud Tallinna kontsert olekski avataktiks. Edasi läheb veelgi põnevamaks, sest kolmapäeval saame Estonia suulata trompeti paganiiniks kutsutud Sergei nakariaakovi. Praegu 20 kahene noor Pariislane, sünnilt Nižni Novgorod lane 1009 77 oli see veel. Kim alustas trompeti ka neljateistkümneselt ja häda sunnil sest õnnetus tõmbas kriipsu peale klaverimängule. Aga juba paari-kolme aasta harjutamise järel jahmatas ta kõike Erki sõnulkirjeldamatu kiire arenguga, kusjuures trompetit ei saa mängida ju tundide viisi harjutada nagu klaverit ja viiulit. Arvatakse, et sarnast annet virtuoosi pole kunagi varem trompeti majandus, Kolnudki stay rahulduga kõige tehnilisemate, spetsiaalset trompeti piirvõimalustega arvestatud teostega vaid mängib niisugust nobedust ja muidugi kantileeni nõudvaid viiuli Opusi nende seadeid nagu ripsi, korsakovi, kimalase lend või mentersoni, viiulikontsert või tippude tipuks kaneeliga priisid, seda on. Ja tõesti ime, et kogu maailmas hullupööra nõutavana nüüd meile jõuab teadupärast laupäeval ka kõige laiema publiku Põltsamaal. Estonias mängib näkarjokov mõned lood, soolo enamiku aga kas klaveri või mis eriti kena. Oreli saatel. Orgariston sakslane Martin Roost, kes on silmapaistvalt osalenud ka Tallinna orelifestivalidel ja mängib nüüdki soolot. Koordan Öise rist, Arbani, Veneetsia karnevalmisson, variatsioonid trompeti ja klaverile ja nii edasi. Neljapäeval Vanemuises ja reedel Estonias kuuleme küll ammuse, kuid suurima saksa helilooja, kes Tallinnas elanud, need olid aastatel 1000 675685 Johann Valentin meederi Peri kindlameelne Argeenia lavastatud kontsertetendust. Aeg saab otsa, seepärast ütlen kiirustades, et see on üks toredamaid tõesti ilusat ja karakteersete numbritega koopereid esitajateks 11 tuntumat ja just esile kerkivat lauljat meil muidugi sealjuures rõõmustavat. Ühtlasi ja kõrgetasemelised ansam kina. Ram jäär, Kaljuste koorilauljad ning festivaliorkester. Muusikaliselt juhivad etendust Peeter klaasiat Toomas Siitan. Kes ligemalt huvitavad. Jälgige klassikaraadiot. Tuuri kaja seadsid kokku Külli tüli ja Pille-Riin Purje jälle kuulmiseni.