Saatesari valmistatud Eestis kutsub kuulama teid kõiki, kes te olete huvitatud sellest, kuidas kulgeb meie ettevõtete elu-olu ja mida Eestimaal toodetakse. Me oleme teile pooleteist aasta jooksul üle pühapäeva tutvustanud meie edukamaid ettevõtteid. Täna kohtute selle aasta. Kursi võitjatega top 50 ja top 30 laureaatideks. Niisiis, täna kutsume teid raadio vahendusel osa saama pidulikest hetkedest Tallinnas Rahvusraamatukogu konverentsisaalis, kus anti kätte autasud, konkursside tööstuse TOP 50 ja transpordi top 30 laureaatidele. Konkursi žürii esimees, Eesti Tööstuse ja Tööandjate keskliidu tegevdirektor Viljar Veskiväli. Meil on hea meel, et nende lauri aatide hulgas nii tööstuse TOP 50 kui ka transport top 30 on üle 50 protsendi, tööstuse osas isegi 70 protsenti ja transpordi osas 60 protsenti, neid ettevõtted, kus omanikud on Eesti riigi kodanikud ja põhiliselt on need need ettevõtted, kes on erastatud ja hea meel on, sellepärast et me ennustasime, et erastatud ettevõtetel võib tulla suur pankrotilaine. Et Eesti omanikud ja eesti kapital ei oska nii hästi majandada kui väliskapital. Ja see konkurss näitab küll, et Eesti ettevõtted ja Eesti riigi kodanikust omanikud on võimelised edasi viima oma ettevõtteid arenema heade majandusnäitajate ja kasvutempodega. Et selline väliskapitali võib olla psühholoogiline eelistamine küll ei leia kinnitust ja selle üle on väga hea meel. Eesti tööstuse TOP 50 on nüüd siis juba neljandat korda. Kes on kõige edukamad olnud, kes on neli korda tulnud laureaadid. Neljakordseid laureaate on seekord seitse ettevõtet ja need on siis balti laevaremonditehas aktsiaselts Baltika, aktsiaselts Elveks, aktsiaselts Sadolini aksuses Norma Aktsiaselts, Põlva piim ja aktsiaselts Saku Õlletehas. Et nendel on, on kodus juba neli sammast. Ja, ja nemad on täna edukates, räägivad veel kord sellest, et edukas tulebki olla pikka aega. Edukas peab olema sisuliselt stabiilne ja, ja see on ka üks edu alus. Samas aga on mõned mitmekordsed laureaadid seekordsest arvestusest kõrvale jäänud ja mis on siis sellised põhilised komistuskivid, mis tulevad sellisele ettevõttele teele ette, kes on olnud juba stabiilne, kes on olnud juba tubli, kes on olnud juba väga tubli? Nalja jaotatud üldse sambaid 180 ja ja need, kes täna ei ole ütleme, top 50 hulgas, see ei tähenda sugugi seda, et, et nad oleks ebaedukad. Lõviosa nendest meil ju arvuti reastas 86 ettevõtet ja, ja paljud need kolmekordsed laureaadid ja kahekordsed laureaadid on seal selle teisegi 50 sees ja see tähendab seda, et nad on ka praegu edukad, sest jätame meelde, et Eestis on tööstusliku tootmisega tegelevaid aktsiaselts 6300. Aga meie metoodika ka, mis on majandusinstituudi poolt välja töötatud, eelistab juba neljandat aastat ja žürii on jäänud selle juurde metoodikat mitte muuta. Semm metoodika eelistab kiiremat arengut. Ja seal metoodikale on ka sümboolne tähendus selles mõttes, et ka Eesti riik vajab kiiremat arengut meie sisemajanduse koguprodukti. Kas kolm, neli protsenti aastas meid ei rahulda, meil on vaja kuus kuni seitse. Ja vot need ettevõtted, kes kahe kaardistavad oma oma käivet, kõigel tõuseb toodang 30 protsenti teevad need ettevõtted peakski olema nüüd see mootor, mis veavad Eesti riigi kiiremale arengule ja, ja ma arvan, et žürii ka seekord oli õigel põhimõttel, et just eelistada kiirema arenguga ettevõtteid ära unustamata siis need, kes on ennem olnud kiiret ja me täie tunnustusega nendesse suhtume ja Me teame mitmendal kohtadel, nad on selles ajas nimistus, aga selge on ka see, et kui ettevõte on saavutanud teatud taseme sellest tasemest ütleme saavutada kahekordselt, kasv on palju raskem kui väikeettevõtetel ja alles arenevatele Kes on uustulnukad, sellised peaaegu et üllatuslikult. Žürii juba neljandat korda järjest reastab ettevõtted tähestiku järjekorras, olgugi et me teame täpselt, kes on esimene, kes on 50. kohapunktide alusel, mida arvuti meile annab, aga ma võiks nimetada täiesti uutest ettevõtetest, võttes näiteks number üks oma näitajate poolest oma suurte kasvude poolest Imavere saeveski või siis tagasi tulnud turule aktsiaselts Repo vabrikud, Jonsendine püssikombinaat või sakslasest tarberaud või, või aktsiates Virorakis ja noh, 20 täiesti uut ettevõtetelt. Vanaste annate välja ka eriau ja erihaudu endale tahaks ma rõhutada kahte eriauhinda, kõigepealt tööhõive suurendamise auhind. Žürii otsustas seekord ära märkida ja see avalikustati ajakirjanduses 10 paremat. Ettevõtted, kes suurendanud on tööhõivet. Ja need 10 ettevõtet on loonud üle 600 töökoha täiendavalt. Ja meie märkisime seda ära sellepärast et muidu võib jääda niisugune mulje. Ettevõtted ainult vallandavad töölisi koondavad oma oma tegevust. Ei, on olemas hoopis hoopis teist liiki ettevõtted ja, ja nende 50 hulgas on just lõviosa neid ettevõtteid, kes on täiendavaid töökohti loonud. Istus klaveri taha Olav Ehala ja alustas mängu, nii, et kellaaeg hakkab lähenema juba nendele minutitele. Laureaadid hakkavad pisi ovaal siia Rahvusraamatukogu konverentsisaali kogunema. Et neil oleks mõnus, et olla omavahel natukene juttu ajada valida istekohta ja vaadata siis siia presiidiumilaua poole, kus mõnusalt kaares on asetatud tööstuse auhinna märgiks valmistatud metallist sambad. Ja samuti siis sellised Pronksile meelde toredad rattad, mis tähistavad siis transpordis tublimate saavutused. Meil on siin ühte teist veel huvitavad andmed, näiteks kui, kui esitada selline küsimus, et kus edukas ettevõte oma raha hoiab või, või milline pank on on kõige usaldusväärsem siis ankeedi peal oli meil ka selline küsimus, et millist pankade loet enda põhipangaks ja mõned pangad reastada selles järjekorras siis kõige usaldusväärsem on hansapank. Järgmine on on ühispank ja kolmandat kohta Ta hoiab hoiupank ja, ja võiks öelda, et edukad ettevõtted põhiliselt oma raha hoiavadki nendes kolmes pangas. Nagu esitada veel selline küsimus Kuidas iseloomustada laureaat, kes on edukas, ütleme, tööstusettevõtte vedukas transpordiettevõte siis lõviosa on edukas, ettevõte on selline, kelle käive on on 100-st miljonist kuni 500 miljoni. Sellised ettevõtted on peaaegu pool laureaatide hulgas. Transpordiettevõtted on reeglina viis korda väiksemad, kui on, on tööstusettevõtted, nii et seal on edukas ettevõte, kelle käive on kuni 100 miljonit krooni. Kui küsida, kus need ettevõtted asuvad, siis 41 protsenti ettevõtetest asub Tallinnas. Aga meil ei ole sellist maakonda, kus ei oleks kasvõi ühte edukat ettevõtet. Aga üks edukas, et on olemas ainult Läänemaal, üks edukas ettevõte on Põlvamaal ja üks on Valgamaa, nii et ikka need äärerajoonides on edukaid ettevõtteid vähem ja, ja kui veel grupeerida ettevõtteid, niisiis vaat maakond, kus on viis ja rohkem edukad ettevõtted, selliseid maakondi on kuus, aga maakondi, kus on kolm ja vähem edukad ettevõtet, on üheksa. Nii et tööstuse geograafia on Tallinna-keskne ja, ja ma ütleks niimoodi, et, et Eesti riik ei saa rikkaks Tallinna kaudu. Eesti riik peab saama rikkaks omaettevõtluse ja tööstuse arendamisega regioonides ja kõikides maakondades, see võiks olla, olla sihiks ja siin on, oleks tõsiselt tarvis mõelda sellele, kuidas teha soodustusi uute töökohtade loojatele regioonides maakondades. Rahvusraamatukogu konverentsisaali pinkide read täituvad, seal istuvad Eesti tööstuse ja transpordi tublimad edukate ettevõtete direktorid ehk kui viimased pole mingil põhjusel saanud nõnda pidulikule sündmusele ilmuda siis on nad saatnud kolleegi avasõnadega. Ütleb Eesti Tööstuse ja Tööandjate keskliidu volikogu esimees Elmar Kruusma. Lugupeetud vabariigi ministrid. Leimann, härra vanem. Lugupeetud kolleegid, head sõbrad. Kuulsusrikkalt laureaadid on suur au juba mitmes aasta. Olla suure osa selle seltskonna ees. Ja mööda nagu esimesed avasõna Meie tööstuses tööandjate keskliidu volikogu nimel. Aasta laureaatidele top 50 tööstus top 30 transport. Mul on mõningad arvandmed siin ka, kui lubate, ma Need teile loen ette. Esimene konkurss top 30 tol hetkel nimetati tööstus toob 30, toimus 94. aastal. Nelja aasta jooksul on meil välja antud kui palju põhiauhinda terassammas 180. Neljakordseid laureaate, see tähendab juba tänastega on meil seitse ettevõtet. Kolmekordseid laureaate 12 ettevõtet, kahekordseid laureaate 29 ettevõtet ja ühekordseid laureaate 58 ettevõtet. Sellest 97. aasta selle konkursi osas on siis tööstusstopp 50 20 uustulnukat. Transport top 30 on teist aastat meil välja jagatava hinnatab, esimene aasta oli top 20. Ta leidis elavat osavõtu vastukaja ja arvestati, et vabariigi transpordipotentsiaali juures peaks see arv olema suurendatud ja sellel aastal jagatakse välja ja saad laureaatideks top 30 transpordiettevõtet. Meie konkursi märksõnad on olnud suuremad, edukamad arenevad. Metoodika alus on olnud ühtne läbi kõikide nende aastate ja selle aluseks on 12 kriteeriumi mis sisuliselt eelistab arengut. Metoodika eeldab ettevõtet, kelledel kasvab kiiremini kasum, käive, rentaablus, eksport. Muidugi võiksin polemiseerida nende kriteeriumite osas, sest võib-olla Ühendriikide Ameerikas meedikute kaks protsenti on tunduvalt areng suurem, kui ütleme, et meie vabariigi viis protsenti. Kuid me ei saa neid aluseid siiski võrrelda. Ja praeguses vabariigis situatsioonis on meil vaja kiiremat kiiremat arengut. TransCo top 30 auhinnaks on sellel aastal esimest korda pronksratas, eelmine aasta oli nagu välja mängitud ainult aukirjad ja peab ütlema, et need on nagu kunstniku autori tööd. Selles mõttes esmakordselt nad meie ees on, neil on juba kui autoritööna juba kunstiväärtus. Suur kahe aastaga on välja antud 50 auhinda ja need on jagunenud 34 transpordifirma vahel. Kõnetooli astub majandusminister Jaak Leimann. Pakume kuulata katkendit tema sõnavõtust. Väga austatud edukat tööstus- ja transpordi juhid. Mul on tõeliselt hea meel olla siin mitte ainult sellepärast, et täna on selline pidulik sündmus ja juba selline korduv traditsiooniline sündmus. Aga sellepärast, et tööstus näitab selgeid märke positiivses suunas, on mul paluti siin esineda sõnavõtuga töösse olukorras, nii nagu mina selle ala eest vastutava ministrina seda näen. Ja ma teen seda hea meelega. Mul on tõepoolest üks väike spikker siin märksõnadest. Ja lubage mul siis tõepoolest selgitada mõningaid momente, mida arvan oluliseks olevat. Ja siin on esitatud nii kaalutlused, mida valitsus majandusministeeriumile tegema ja on tegemas kui ka teatud soovitused tööstusettevõtetele. Kõigepealt esimene märksõnad, turud, meie turud on nii idas kui läänes. Kuna kohalik turg on väike, siis ma rõhutan just seda, et meie turud on nii idas kui läänes. Mõtlesin tööstustoodete turule, et lääne suunas me teeme eeskätt majandusministeeriumis ja selle valitsusalas sihikindlat tööd. Et meie standartiseerimine, sertifitseerimine nõuded kvaliteedile oleksid sellised nagu lääs eeskätt Euroopa Liit seda aktsepteerib. Me teeme tööd Euroopa Liidu nõuetekohaselt ja lähtudes valge raamatu põhimõtetes ja mulle tundub, et ka tööstusel on ülim aeg tudeerida seda valget raamatut olla kursis nende tegevustega. Selline nii-öelda tööstuse tegevuse infrastruktuur, igat laadi mängureeglid teel Euroopasse on muidugi olulised. Et me seal lõplikult läbimurde saaksime eelolevatel aastatel ida suunas üritame saada vabakaubanduslepingut. Vene föderatsiooniga. Võimalused on ka Ukrainas paljud teist osalist ju. Ukraina visiidil. Meil on mõtet tugevdada seda Ukraina suunda sel viisil, et nähtavasti avame ka seal kaubandusesinduse. Nii nagu see on avatud Moskvas meie saatkonna ruumides. Ja sel viisil siis saaksime toetada ja vahendada äritegevust Ukraina suunas. Märksõnad toode, ka teenustehnoloogia. Ma olen ikka jälle ütelnud, et tooted ei ole veel piisavalt keerulised haridusmahukat või tarkuse, mahukat piisavalt konkurentsivõimelised. Me otsime siin võimalusi ka valitsuse poolt seda asja parandada. Teatavasti on nüüd tegemisel niinimetatud innovatsiooni programm, mida juhib professor Kütner. Tegelikult on see üks toote ja tehnoloogiaarenduse programm. Ja kõik võimalused on innovatsioonifond tulevast aastast ümber formeerida vastavaks sihtasutuseks, kellel on senisest rohkem vahendeid ja, ja kelle vahenditega me saaksime toetada selliseid innovaatilisi projekte eeskätt, mis taga toote ja tehnoloogia arengu ettevõtete tasemel ja kuhu saaks ka rakendada vahetult ja otseselt meie rakendusteadlased, eeskätt tehnikateadlased. Et koostöös ikkagi saavutada seda, mida me väga tahame. Eesti toode oleks senisest väärtustatum. Neljandaks märksõnaks tõi majandusminister välja käibevahendid ettevõtte majandusliku seisu rentaablusega. Ettevõttel on mureks käibemaksu aeglane tagasisaamine ja siin on aidanud koostöö maksuamet tiga. Siis tuli juttu liitudest. Kõikvõimalikud tootjate liidud peaksid olema tunduvalt tähtsamad, kui oleme harjunud. Need peaksid olema eestvedajaks ka europroblemaatika osas. Võrdlema ettevõtteid rahvusvaheliselt ja olema samalaadsete liitudega koostöös. Maareform, ka see on oluline märksõna maaost ettevõtetel Tallinnas on eriti keeruline. Väga tähtis on ka maksude ja tariifide stabiilsus. Jaak Leimann ütles, et teda teeb murelikuks olukord kutsekoolides. Siin peaks saama koostööd teha nii riiklik kui erasektor. Tuleb ette valmistada neid spetsialiste, mida homne kyttevõte vajab. Kulud ka see oli ministri sõnavõtus üks märksõna. Me raiskame liiga palju regionaalne areng ja uute töökohtade loomine äärmiselt vajalik. Ja lõpuks naljaga pooleks tuli juttu plaanimajanduse taaselustamisest. Jaapani majandusarengu instituudi direktori abiga tahetakse teha ühte kaasaegset keskpikka plaani, et natukene rohkem ette näha. Edukaid transpordiettevõtteid oli tulnud tervitama teede- ja sideminister Raivo Vare, kes muuhulgas ütles. Me peame tegelikult tõstma oma kommunikatsioonisektori konkurentsivõimet. See on riikliku poliitika küsimus, mitte ainult erainitsiatiivi probleem, sellepärast et tegelikult selles valdkonnas on suures osas ja üha kasvavas osas tegu rahvusvahelise turuga mis seab täiesti konkreetsed nõuded oma oma mängureeglid. Ja siin peab olema ja näiteks Eesti vedaja. Mitte lihtsalt võrdväärne võitjad peab olema tegelikult paremini kui tema potentsiaalne konkurent lõunas põhjas, läänes või idas. Selleks muidugi tuleb asjale läheneda põhimõtteliselt programmiliselt. Ja see tegelikult tähendab riigi seisukohast ka investeerimispoliitikas teatud sellist programmilise lähenemist ehk teisisõnu tegelikult see eeldab ühest küljest kommunikatsioonidesse investeerimist, mis on ka kõikide teiste majandussektorite arengu jaoks oluline, aga see tähendab ka just selle sektori põhivahenditesse põhjalik investeerimist ja selle soodustamist. Nii palju, kui see on võimalik. Teiseks see tähendab seda, et riigi poliitika seisukohast tuleb ükskord ja arusaadavalt fikseerida see põhimõte, mis kõlaks minu lemmiklausena, et kasutaja maksab see siiani eksisteerinud varjatud ristsubsideerimise süsteem, mis näiteks võimaldas rääkida suhteliselt madalatest hindadest ja samal ajal ka pidada seda loomulikuks sest ei olnud väljatoodav tegelik ühiskonnale sotsiaalne hind. See aeg peaks olema juba ümber, vastasel korral me konkurentsivõime tõstmisest rääkida, selles majandusharus ei saa. Ma kriipsutasin alla ka transiidiarenemise temaatika seondub nii turu ideoloogiatega kui ka tegelikult meie võimalike majandusarengu strateegiliste valikutega. See aga tähendab oskust seda müüa, see tähendab riigi poolt soodsat logistilist keskkonda see tähendab riikidevahelise transpordialase koostöö arendamist. Ja see on vast nii-öelda lühike kokkuvõte, millega tuleks veel intensiivsemalt meil täna tegeleda. Ja kätte olid jõudnud kõige pidulikumat hetked. Neljakordsed laureaadid tänasest Balti laevaremonditehas Yodarbern. Niisiis, seitsme vapra järel tulid tööstussambaid vastu võtma kolme, kahe ja ühekordsed laureaadid. Transpordiratta said kõigepealt need, kes pälvisid auhinna teist aastat järjest. Ja üksteise järel tulid asutuste juhid auhindade järele. Seekord oli transpordiauhindu tervelt 30. Üle ja mille järgi ta tegutseb ja Ärritab Jakole tunneb ennast talle korda, ei lähe. Õige eluga, lemmik, et seda püüan minagi. Auhinnad on kätte saadud ja väike šampuseklaas ja natukene puuvilja ja omavaheline jutuajamine. Eks see kulub marjaks ära. Endel palla, Harju elekter, teie olete kolmekordne laureaat olnud. Jah, meil on õnnestunud saavutada hõlmale pidev edasiminek ei absoluut kui ka suhtenäitajate osas. Ja see on tänu meie tööka kollektiivile. Ehk kõige suurem uudis on kvaliteedisertifikaadi saamine õieti rahvusvahelise tunnustuse saamine, mis ja see leidis, Kärla märkis messitööstuse poolt eurokvaliteedi väikseid hambana. See on vist üsna keeruline viia ennast nende eurostandardite tasemele. See nõuab suurt tööd laborites tehnoloogias igal pool. Jah, nimelt see kvaliteedisüsteem Eestis on ta vähetuntud, aga mida nüüd atesteeritakse rahvusvahelise nimetatakse kvaliteedisüsteem ISO 9002. See tegelikult ei ole mitte üksiku toote kvaliteedi näitaja, vaid tootmisprotsessi kvaliteedinäitajad ja selleks, et seda. Aga see ei ole ka niisugune ühe aasta töö ega ühekordse atesteerimise töö, meil on ta näiteks meile omistati ta autojuhtmete tehasele kes on praktiliselt viis aastat teinud tööd selleks, et saadase tootmise juhtimise kvaliteedikontrolli süsteem nii kaugele ja viimane etapp ainult atesteerimine. Et noh, mina võrdleksin sertifikaati peaaegu nagu kõrgkoolis käimisega ja lõpuks diplomi kättesaamisele. Nii et iga päev teete tööd, iga päev tuleb toodang, iga päev on oma töömured ja siis kord aastas on see pidulik hetk, et pingereas on olnud rebimine ja hea tunne, et on saadud jällegi esimeste hulka, aga samas iga aasta toob kaasa teatud konkreetseid pingutusi, nii nagu praegu siin jutt oli. Jah, nii see on, aga mul on siiski hea meel, et Eestis on ka peale meie tööstusettevõtteid, kes suudavad edasi minna ja ja mina tööstuse poolt, tähendab, minu arvates ainult tööstus võib Eesti majandust edasi viia, kui sa välja suudad, siis ei ole midagi. Aitäh ja edu teile. Anu Õun, Saku suhte ja teabekorralduse juht. Teie olite üks vähestest naistest, kes täna siin saalis olid ja teie läksite auhinnale järele ja samas siis esindasite ettevõtete ja esindasitega oma direktorit. Mis teie sellest arvate, miks nii vähe naisi tegelikult direktaritena meie tööstuste juhid, huvilised on väga raske öelda, me täna juba töö juures arutasime seda, et kuskil raadios. On öeldud, et mõne aasta pärast maailmas juba valdavalt on tippjuhtide seas on naised, mida kahjuks tõepoolest ei saa öelda tänase Eesti kohta. Ta võib-olla on siin põhjused, sotsiaalsed, võib-olla lihtsalt traditsioonid. Sellegipoolest ma leian, et traditsiooniline naise kohta on ikkagi eelkõige kodu. Ja see on tore, kui on tublisid naisi, kes jõuavad kahte vankrit vedada ja võrdväärselt hästi nii tööd kui kodu, et minu arust on see tervitatav, aga muidugi igaüks teeb oma valiku ise. Ma kujutan ette, et olla suhtekorralduse juht sellises suures ettevõttes, nii nagu on ka Saku Õlletehase meil Eestis praegu küllap see tähendab olla direktoril, abiline igal hetkel ja, ja võib-olla mõneski mõttes üsna suur töökoormus samuti kanda. Aga te arvate, siiski juhil on ikka nii keeruline, et seda ma julgen kõrvalt küll öelda, tippjuhi koormus on tänapäeval väga suur. Ja seda mitte ainult sellepärast, mida ettevõte nõuab, vaid juba sellest, et rahandushetkel on väga arenev, väga palju paljuski muutuv ja ühe firma juht nende muutustega kaasas käima, ta peab ennast kõigega kursis hoidma. Paratamatult see on väga aega ja noh, paraku ka jõudu ja energiat nõudev. Kuidas Sakul läheb praegu, suve ootuses oleme valmis soojaks suveks ja loodame, et see aastane suvi on meile parem, kui oli seda eelmine aasta. Palju jõudu ja headele janu meile kõigile. Täna on väga Nüüd aga ma sean sammud tõesti naisdirektari suunas, teie olete aktsiaseltsist Samelin Tartus, mina olen Leida Kikka ja meie oleme Eestis suurim jalatsivabrik, endine tartlane, jalatsikombinaat, vahepeal helkar ja peale erastamist siis aktsiaselts Samelin. Oleme tootnud jalatseid 1945.-st aastast, aga nüüd siis eraettevõttena 94.-st aastast me siin just vestlesime Saku Õlletehase suhtekorralduse juhi Anu õunaga ja tema leidis, et, et tippjuht on ikka tõesti niivõrd raske amet, et väga vaprad naised võivad ja julgevad seda ainult oma õlgadele võtta. On see nii väga raske või mis, te arvate, et ma arvan, et ta on raske, aga siis ta nii raske ei ole, kui on asetäitjad ja abilised, head spetsialistid ja tugevad inimesed, siis ei ole ja need on ikka mehed. Ei, kõik naised kahjuks. Tabelina Tartu kõik naised, tootmisdirektor, pearaamatupidaja, finantsdirektor. Meil on täielik naistejuhtimine. See on väga tore, et Eestis jalatsitööstus ikka on jalad alla saanud. Jah, selles mõttes küll, et Eesti turg on küll väike elatsile, aga kuna me 85 protsenti ekspordime ja 40 protsenti Itaaliasse kuulsasse jalatsimaasse, siis siiski Eestis on jalatsitööstus ja Eesti inimesed kannavad meie jalatseid päris hea merega. Ja Teile muidugi palju-palju õnne selle esimesed eestlase samba saamise puhul ja ma arvan, et mida teile paremat soovida, kui hästi palju sajajalgseid Eestimaale, aitäh teile ja, ja seega pole jagu jalatsid ka vastu peavad muidu uudi kahjuks viimasel ajal ongi see probleem, et liiga kaua peavad vastu. Eesti tööstuse TOP 50 hulgas on kalatööstustes ainukene kolmekordne laureaat on läätsa kalatööstus ja Eino ruttu. Kas kala hakkab juba tulema nüüd? Kevadine kalapüük jõuab juba kätte. No sel aastal on natuke parem lugu kui möödunud aastal vähemalt jää igalt poolt merest läinud, nii Riia lahest kui Soome lahest. Traalpüük jätkub, mehed saavad häid saakisi. Ainuke viga on see, et väga tihti tormad näiteks veebruarikuus oli ainult neli päeva, kus kala püüda, aga kala püüdjatel niine võtnud seisevnoodapüüdjate nendel on tööd ette valmistatud. Ja aprillikuu teises pooles pannakse püünised mõrvest. Millist kala teie kõige rohkem oma klientidele pakute? Noh, meie töötlema ikka peamiselt sedasama Balti merest püütud kala, kilu, räim. Kõik tahavad saadikas, protest, suitsuräim, õlis. Väga minev kaup on terve aasta olnud. Praetud kilu tomatikastmes. Kõik riigid söövad seda. Nafta on üks odavamaid konserve, kui talle õige kaste peale pannes maitseb ka. Ja see on päris selline lapsepõlvest tuntud roog juba sellepärast, et seda on söödud nii konservina kui ka ema ja vanaema on seda valmistanud savikausis lauale, aga te ütlete, et läheb ka teistesse riikidesse väga hästi. Purustame ainult kolm protsenti toodangust, 97 läheb tähendab välja. Peamised ostjad on Venemaa, Ukraina, Valgevene, vähesel määral ka siin, Saksamaa. Oleme proovinud Iisraeli, kas aga peamised on endised SRÜ riigid jõuda teilegi aitäh. Siin on siis juba meil vanad tuttavad determaspanov Rakvere lihakombinaadist ja Oliver Kruuda Tallinna piimatööstusest ja te olete mõlemad nende ettevõtete juhid, kes kuuluvad siis suurde kontserni kuidasmoodi, siis toiduainetetööstusel läheb Norras ka kohtuarvunud, läheb üllatavalt hästi. Miks ütlete, et raske aeg, kevad on tulemas? No kevad ongi alati sealse seemnete külvamise aeg, nii et ka meil on niiviisi, paneme seemne, selles lootuses muldad idanema läheb ja, ja sügisel midagi lõigata oleks. Aga eks need, kes Rahumaale kipuvad, need hakkavad sinna ju minema varsti ja ma kujutan ette, et siis tuleb hästi palju piima ja siis on jälle seda tegemist rohkem või kuidasmoodi. Teile tundub. Siis tekib jah aeg, kus me saame toonane defitsiidist üle, tänaseks on ikkagi defitsiit Eesti piimatootmises. Talvistel aegadel toodetakse piimapulbrit endiselt sellises piirkonnas, kus ei peaks teoreetiliselt olema kasulik pulbrit toota ja jää linnarahvale kohupiimatoodete tegemiseks toorainet. Meil mitmesse. Ja nüüd oleks tore küsida mõlemad ikkagi juba kaitsete oma auhinda. Öeldakse, et saavutada on kergem kui kaitsta. No meie elame ikka selle retsepti järgi, nagu üks treener oma õpilast õpetas, et algul stardist paned nagu jõuad, siis hoiab tempot ja istet spurdi. Nii et me täpselt ei teagi, niukse etapi peal meie praegu oleme, ma arvan, et me oleme keskmise peal, et katsume tempot hoida. Kui te nüüd vaatate sellele aastale natukene tagasi sest just selle aasta saavutuste põhjal ju saite teie selle auhinnatööstuse samba omanikuks, mis oli konkreetses aastas kõige huvitavam, põnevam, vaid keerulisem. Põnev oli võib-olla meie jaoks stabiliseerumine ja nagu me oleme oma eelmist aastat kokku võtnud et Tallinna piimatööstus sai siis kaks pool aastat täis aastavahetusega. Et kui me alguses otsisime oma missiooni ja tegime plaani, et siis eelmine aasta võib-olla oli tõesti selline keskendumise aeg ja stabiliseerumise aeg. Meie jaoks kõige raskem kindlasti oli see, et tooraine hind kasvas kohutava kiirusega, et kui me võtame aastat tagasi aasta alguses oli see 18 50 ütleme sealiha kilogramm siis aasta lõpus meie lihatooja küsis meie käest juba 28 50. Nii et kui nüüd vaadata sellist tõusu, et siis tänasel päeval Eestimaa tarbija ei ole nõus seda hinnatõusu kinni maksma. Ja see on meile Toom probleemi, et, et kuidas siiski see teha Eesti tarbijale niiviisi vastuvõetavaks, et, et ka meie saaksime liha ostetud ja tarbija saaks selle kauba Teate, milline teie konkreetne nägemus on ju iga päev muretsete, selle tooraine pärast, kuidas Eestimaal on lood, kas hakkab tulema natukene rohkem loomi laudadesse? Ma arvan küll, et hakkab sellepärast, et tegelikult praegune liha hind Eestimaal on, on arukale tootjale päris soodne. Kindel on see, et ega nüüd väike niuke metsatalu üksikloomapidaja ei suuda ilmselt ilma teha ja väga suurt kasu saada. Aga need inimesed, kes ikkagi suuremas koguses loomi toodavad, ma usun, et nendel on praegu päris tegemise aeg. Ja minu arvates arukad inimesed on juba asjast aru saanud ja on oma karju suurendamas. Jõududele mõlemale. Minister Raivo Vare, teie nüüd vaatate natukene kõrgema küüne pealt seda Eesti transpordielu-olu. Tervikuna võiks öelda, et läheb suhteliselt hästi, sellepärast et lõppude lõpuks see sektor genereerib kuskil koossidega kümmekond protsenti rahvuslikust koguproduktist mis ei ole sugugi vähe, see on üks nii-öelda alustaladest üldse rahvamajandusel teisest küljest ükski tootja, olgu ta tööstus või põllumajandustootja, tegelikult ju oma kaupa maost edasi ei saa teisiti toimetada kui ikka kellelegi vedaja kaudu, kes selle asja ette võtab. Ma ei räägi siin muidugi ka sellest, et lõppude lõpuks kõik inimesed, kes liiguvad kas ühistranspordiga või nii-öelda renditud transpordiga, siis nemad on täpselt samamoodi otseselt sellega seotud ja näiteks meie kuulsusrikast turismi arengukontseptsioon põhineb eeldusel, et me suudame seda ka transpordialaselt kindlustada, sest turist ikkagi siia mingil muul viisil ei jõua, kui ainult transpordiettevõte teenust kasutades. Ehk teisisõnu, tegelikult perspektiiv meil ongi, kahtlemata on, ma lisaksin siia kogu selle transiidiproblemaatika veel meie nii-öelda maailmanurk on ajalooliselt olnud traditsiooniliselt suhteliselt soodne oma asukoha poolest ja ega juhuslikult siis Hansa Liidu omaaegset kaubateed ei kulgenud siitkaudu põhiliselt ida poole ja idast läände ja teine pool asjast on muidugi see, et transiidi jaoks on ta, ütleme meie eeldused midagit geograafilisse, vaid ka infrastruktuurivõrgu arengu seisukohast suhteliselt head. Kui nüüd vaadata seda kolme erinevat Transpordiliiki siis, kes on kõige edukamad? Kõige silmnähtavamad ilmselt on olnud siiski ma pean tunnistama, et tõenäoliselt ka kõikide kuulajate jaoks nähtavamad on olnud reisijateveoga tegelevad ettevõtted. Muidugi karm tõde on ka selles, et kui me räägime praegu reisijateveost, siis me räägime eelkõige välisreisidel, sellepärast see tähendab Eestisse või Eestist välja reisijate vedu, ükskõik mis transpordiliigiga see toimib, töötab ja areneb. Nüüd teine Leimann tekkinud tegelikult Eesti siseturule. Ja selles mõttes on meeldiv märkida, et vaatamata sellele, et Eestis kehtib isegi võimendatult võrreldes paljude teiste siirdemajandusega ja ida- ja Kesk-Euroopa riikidega ka kehtib see autostumise. Me oleme nimelt üldse maailmas, ma ei oska öelda, aga kus me oleme väga tugevalt või suure vahega esikohal autostumise, tempo tald ja seetõttu kõik reisijate arvu tungivat drastiliselt eriti kannatab selle all raudtee aga ka bussiliiklus on seda märgata, see tähendab inimesed reisivad rohkem lihtsalt oma autodega ja üha vähem teiste transpordiliikidega. Siis vaatamata sellele on siiski ka täna siin olnud mitu vedajat esindajad, kes on edukalt omadega toime tulnud ja, ja kes on selle siseriikliku reisijateveoga suutnud endale nime teha ja areneda ja firmat edasi viia. Kuulsite saadet sarjast valmistatud Eestis, mis valmib koostöös Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliiduga. Saate seadsiterlikuks tuli operaator Eda Prillop ja toimetaja Reet Made. Kohtumiseni taas ülejärgmisel pühapäeval.