Muidugi õnnete minu onupoega, eks ei. No kuidas nii, kui see on see võimalik, teda tunnevad ju kõik, kogu linn, terve vabariik. Lubage tutvustada viisipäraselt riietatud juuksed, kas number null või hästi õlitatud, siledaks kammitud lauk pahemal silmal. Suitsetab kenasti nagu mõni neiu. Aga minu onupoeg ongi mõnikord neiu. Teie naerate? Ei usu. Arvate, keeran nalja, müüte põrmugi? Onupoeg on ikka mees või naissugu, tema oli ka mees- või naisonupoeg. Bioloogiline mõistatuseks. Pisut haiglane nähtus, mis ebaloomulik muidugi teie arvates, sest teie ripute bioloogia küljes, aga minu onupoeg elutseb sotsioloogias. Ta peab ühiskondlikult mõistma, saate aru? Ei, pole midagi parata. Ainult filosoofid mõistavad, mis nina ees, teised komistavad onupoja otsa ja ei tea ometi, kas ta on meeste või naiste sugu. Pisut igavavõitu, teine igal pool jalus, mine kiriku või kõrtsi, ministeeriumi või riigikogusse, teatrisse või ülikoolikirjandusse või kunsti. Kinos pole teda näinud. Usun, seal pole teda pimeduse pärast, muidugi. Seal ei näeks keegi tema lipsu, sõrmeküüsi, lakksaapaid, Taliet onupoeg armastab valgust. Tema ronib aina kõrgemale depole. Teatris istub ta esimeses reas või mängib peaosa. Jällegi ei saa aru, ma näen, tõenäoliselt ei saa. Aga asi on hoopis lihtne. Kuulake kui naisonupoeg mängid, siis istub mees onupoeg esimeses reas või vastuoksa ja nüüd arvate muidugi, et mul on kaks onupoega, aga ei igaüks ainult kaks tema olemise sees. Ma avaldan teile suure saladuse müsteeriumi. Onupoeg on kaks, ainus. Jumal on kolmainus, aga onupoeg, kaks, ainus tähendab peaaegu jumal Jevee aegu inimene seisab jumala ja inimese vahel, seisab ja on inimesele saatuseks jumalale komistuskiviks. Nii äge on onupoeg oma kaks-ainsuses sest inimene on ainult üksainus, ta on ainult inimene. Sellepärast teda ei armastata. Aga onupoega armastatakse, mitte mina, aga teised, nemad armastavad mees, onupoega armastavad naised. Arvate muidugi teie ja naisonupoega mehed vale märgist mööda. Võib ju ka vastupidi olla. Võib igapidi olla pikuti ja põigiti lapiti, serviti otseselt küljuti, ühesõnaga. Onupoega armastataks. Armastavad naised ja mehed, naiste ja meeste tütred, nende õed ja vennad, sugulased, nende sõbrannad, tuttavad, sõbrannade sõbrannad, tuttavate tuttavad nagu seisab peakirjas kolmandast ja neljandast põlvest saadik. Aga kus me lõpetasime aaja teatris mängib ta ikka peaosa ja laksutab endale ise eesreas käsi. Väga kena. Mõnikord kingib endale ise lilli, mitte aga oma raha, aga jumal hoidku, onupoeg maksate. Te teete suured silmad. Jällegi ei saa aru, issand halasta, onupoeg mängib onupoega, vaatab, onupoeg, plaksutab käsi, onupoeg kingib lilli, onupoega maksab onupoeg Tänavlillede eest Aina onupoeg ja onupoeg. Kirjanduses olete tähele pannud, kuid kenasti onupoeg kirjutab. Kui tal pole midagi mõelda, siis on tal midagi öelda. Kui tal pole stiili, siis on tal keelt. Kui tal pole luulet, siis on tal fantaasiat. Ja kui tal pole hingi, siis on tal pead üldse, kui tal ei ole, siis on tal midagi. Onupoeg kirjutab, onupoeg, kirjastab, onupoeg, armustab, onupoeg maksab honorari, onupoeg ostab raamatud, onupoeg teeb reklaami, kallis, kuldne onupoeg. Kui oled naissugu mu onupoeg, siis on sul õigem siis arvad ise või arvavad teised, et sul on midagi. Silmad, suu, hambad, jalad, kõnnak, tantsukihk ning kõik muu ühesõnaga volüülitsi India, vol Lüübnitsa seal pisut ühel pool ja pisut teisel pool sellest samast. Aga ei siin ega seal. London mood. Siis on tal figuur. See on õige sõna õigel ajal figuur ja tantsukihk. Sellest aitab. Aga võib ka nõnda olla, et tal pole üldse midagi mittemidagi. Mõistate, mis tähendab, kui minu onupojal pole mitte kui midagi? Ei, seda ei mõista, Denite. Lööme kasvõi käed, see tähendab, kui pole onupojal, siis on midagi tema onupojal selle õel-vennal, isal-emal sugulasel tuttaval sugulase, tuttava tuttava sugulasel, mis siis jällegi onupoeg. Ning see onupoeg rabiseb või on tal rattad all. Kuid teisest aitab teie usu jällegi ei usu, et minu onupojal rattal all. Aga ometi on tal rattad, rattad ees ja rattad taga, aga keskel ei ole, mitte ei ole. Ja krabised imestate teie, kui rattad all siis ei gravisi, siis haiseb. Aga kui krõbiseb, siis ei haise. Non ole. Teate, kes esimesena seda sõna tarvitas, onupoeg siis oli ta Rooma keiser. Nüüd ta enam ei ole. Rooma keisritroon on vaba. Sellest teinekord nüüd aga ütlesin kohe, et ega te ei mõista, mis tähendab, kui minu onupojal mitte, kui midagi ei ole. Kui aga minu onupojal midagi ei ole, siis on tal kõlupea oinameel utte sarved ning kaameli selg. Nõnda kõlbab ta igale poole nõnda läheta igast nõelasilmast läbi lähed ministeeriumil, riigikogusse, kiriku ja ülikooli. Ainult piiritusega tai hangelda, seda mitte. Piiritus nõuab jäärasilmi ja kõveraid keerdsarvi, kust valvur kinni harv. Aga riigikogus pole jäärasarvi vaja. Seadused sünnivad, nende taga sünnivad ja lähevad ikka enam ja enam isekeskis keerdu. Kohtunikel peaksid olema jäära silmad, et neid lugeda. Onupoja silmad. Aga pea kus me teatame, jäime õige õige, kui krabisepp, siis ei haise, kui haiseb, siis ega ravi Jusni. Seda teavad kõik, sellepärast armas sõber, kui oma sõbraga kokku saad, siis ütle talle, et ta ütleks oma sõbrale, et see ütleks oma sõbrale nii, nii edasi, nii edasi, et minu onupoeg on väga kena poiss. Kui ta ei ole väga kena tüdruk ja et tema on igal pool. Tema meeldib, sellepärast rahvuslik kultuur, sellepärast üldine võidu jooksmine, sellepärast võidu jooksmine, onupoja haisevad, rataste haisud takk rabiseva järele. Aga teeme näo, nagu ei laulaks ega tantsiks onupoeg. Nagu ei oleks ta professoriks kirjanikuks, kunstnikuks, ametnikuks, nagu istuks onupoeg pangas. Nagu ei jagaks ta allkirju, laenu, auhindu ja autasusid. Ent armas onupoeg, soovite raha? Olge lahked, arma sõnu, poeg, allkirja kõige paksema rõõmuga, armas onupoeg, pankroti aitan kaasa, armas onupoeg. Tähendab mustlased ja muud ning kaardid. Onupoeg, mu armas isa, maaliku kultuuri, tõru juur. Meis kõigis on pisut onupoega, sellepärast ei tunne ega näemegi teda. Kasok teisi ajal ei nähtudega tuntud teda sellepärast ütleski ta tunne iseennast, tähendab tunne onupoega. Kultuuris vettinud hindulane, ütleb. Kak vamm. Aazee, see oled sina, maakeeles on see ära seletatud, see on onupoeg. Kõik On onupoeg, jumal, inimene, loom, taim, kivi, vesi, tuul, kõigest on onupojal osa. Kõik on ligenene. Sellepärast armasta onupoega. Nõnda armastad ligimest. Kristlus, armasta onupoja looma taimekivi, vett ja tuult, tähendab stiišiline, tähendab ainult onupoeg saab asunikuks normaaltalunikuks. Ainult onupojal voolab veri, mõistagi et soistia rabust, ainult onupoeg ehitab maal või linnas omale uue maja, ehitab ja elab seal sees või laseb teisi elada selle eest, mis ei haise. Mis krabised? Ainult onupojal kasvab, ilus mets, kas või kroonupinnal. Armasta onupoja metsa, armasta onupojakivi, mis lõhkeb dünamiidiga, armasta onupoja, lille, vast see lõhna Aukuulijazzviisiku või mõnel muul aknal armasta onupoega ennast, siis armastad ka jumalat ja inimest. Ja kui sa teda enam ei armasta, siis armasta onupoja onupoega. Onupoeg lööb tema onupojaga välja. Kindel. Belts puuliga Belts puuli onupojaga onupoega seisab piiblis. Selle käe all võidad peaselaneeles armas Melts puul onupoeg, rohkem midagi, mitte midagi. Ainult. Sa oled pagana kena poiss, mu armas onupoeg, kui sa pole kena tüdruk ja andekas, vaimukas, geniaalne. Ühesõnaga ole taevakangelane, oled kangelane, kuigi ainult asemel. Tahaksite teada, kelle asemel? Küsigi onupojalt, tema teab ja ütleb. See pole kuigi suur saladus, ütleb kindlasti. Seni, aga oh armas onupoeg tervitab sind tädipoja poolt.