Vikerraadio. Ja kaunist keskhommikut rahvateenrite kuulajatele väljas on taas vaatamata kuupäevale kehv suusailm mis tähendab seda, et aeg on raadioaparaatide ees mõnusat kuulata, kuidas kolm ajakirjanikku kolm kolleegi heidavad pilgu tagasi lõppevale nädalale. Need kolm kolleege on Heidit, Kaio. Pere ja kodu, ajakiri. Tervist ja kolleegid Eesti televisioonist Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. No üldiselt oli suhteliselt sõnakene pärast väikseid maavärinaid ja turbulentsi, mis meid tabas varasematel nädalatel, aga üks saavutus on meie valitsusel ja koalitsioonil ette näidata on see, et koalitsioonikõnelused on lõpuks lõppenud kuu aega peale nende tegelikku lõppu või formaalselt lõpu. Täiesti ennekuulmatu, enneolematu olukord. Et pärast seda, kui lepingu lukku löödud, siis kisklemine selle üle, milles on kokku lepitud, käib täie hooga edasi. Aga nüüd siis valitsuses on maksupakett ja, ja eelarvestrateegia vastu võetud, noh kuidas ja milline on tema saatus nüüd riigikogus, kui ta läheb sinna arutlusele tõenäoliselt juunikuus. Seda me hakkame alles nägema, see öine tsirkus tõenäoliselt seisab jällegi ees. Aga vähemalt arvata või, või arvata võib, et, et selline kisklemine nagu on lõppenud? Ma arvan, et see aitabki miskit? Ei, ma üritasin, saate alguses pisut optimismi süstida. Et siin minu meelest küll kõik kõik märgid näitavad, et, et see kraaklemine jätkab, jätkub samas vaimus edasi ja senine ebakindlus selles, et kas need on kõige paremad otsused ja kõige õigemad otsused. Jätkub Eino, eks ootame ära järgmise nädalalõpu, kui toimub siis sotsidele väärisse suur titaanide heitlus. Ossinovski versus siis Sven Mikser, et, et sellest olen palju, et kas, kas see, millest, nagu valitsuskoalitsioon on kokku lepitud, et kas see on nagu lukus ja mitmeks kuuks või isegi mitmeks vastaks või nii nagu siis tiitlipretendent troon, prints Ossinovski on öelnud, et kui tema saab sotside etteotsa, et siis on aeg avada uuesti teatud peatükid selles koalitsioonileppes uuteks läbirääkimisteks. Et kui loomulikult võidab Sven Mikser, siis siis ilmselt asi lukus ja jätkub mõnda mõnda aega niimoodi, nagu on kokku lepitud, aga aga sotsid on jah praeguse noh, kuidas nüüd öelda Trooja hobune selles kolmikliidus, et sealt kui sealt mingit auku tuleb, selles kolmikliidus, siis tuleb see sotside poolt. Millegipärast ma isiklikult arvan, et seda pauku ei pruugi tulla, et kõhutunne ütleb, et Sven Mikser siiski võidab, aga mine sa tea. Jah, me selles mõttes ma olen sinuga nõus, et sotsid on Trooja hobune ja ma isegi ei imestaks, kui kui Ossinovski võidaks ja siis uuesti need läbirääkimised olid, selle praegu avaldaks, siis on neid ka teiste partnerite seas kergendatult hin hingaksid sest see, see pahameel, mis selle selle vaikuses sündinud koalitsioonipaketti üle avalikkuses on, on olnud, et et see tõesti on mõõdutundetu või see on, see on, see on liiga suur. Nojah, seal muidugi valitseb see aastat, see on niisugune väga-väga noa peal kõndimine sotsidele sellepärast et nad on juba kord koalitsioonist välja visatud ja ei ole välistatud, nad võidaks sealt uuesti välja visanud. Et et siin on need plussid ja miinused väga-väga tugevasti, vaja argumenteerida, et mis see kõige õigem tee on, sest noh, nagu öeldakse, Keskerakond ju ootab ukse taga. Meie samas oleks sellest kahju, tegelikult kui mikser võidaks tema tüdimus sellest positsioonist on lihtsalt nii kaugele nähtav. Et, et ühte väsinud erakonna esimeest mulle tundub, et ei ole küll vaja, et sellest ei võida küll küll keegi, tõsi, sellest saada saadakse siis staatus hoojätku selline olukord, et kui see, milles ollakse kokku leppinud, aga, aga tõesti mikseri või ei varja mitte kuidagi seda, et ta tegelikult on, on sellest positsioonist väsinud. Ta ei, ei tee mitte mingisuguseid pingutusi, et avalikkuses nähtav olla, kuigi tema positsioon talle igat igatpidi seda võimaldaks. Ma ei tea, mis kolleegid siin hobusest rääkisite, mul tuli lihtsalt meelde üks juhtum ajaloost. Viiendal aastal, kui käis Nürnbergi protsess kus siis liitlased mõistsid ta natside ülekohut ja ja, ja vene peaprokuröri Rudenkot tõlkis üks noor tütarlaps, kes oli just äsja lõpetanud Moskva võõrkeelte instituudi. Meil oli tal küll suus, aga siis, kui keegi sellest teisest seltskonnast hakkas rääkima, et, et see on nagu Oja hobune, siis tütarlaps punastas ja, ja ütles, et vabandust, aga nüüd ma ei saa aru, ta, ta räägib seal mingisugusest hobusest. Et ma arvan, et, et kas sotsid on ikkagi piisavalt demokraatlik erakond, et selles ei ole nagu põhimõtteliselt põhjust kahelda. Et, et jah, räägitakse, et Ossinovskiga toob endaga kaasa võimaliku koalitsioonileppe avamise, aga lõppude lõpuks sotsidel on ju ka olemas teised juhtorganid, juhatus ja, ja volikogu ja vaevalt et üks uus esimees nüüd siis noh, nii nii võimekas või nii mõjukas on, et seda enam, et suhteliselt ikkagi nagu uue tulijana, et, et tema, tema persioon, persoonist peaks sõltuma, see kas avatakse või mitte, tähendab tavaliselt kui inimene saab ametipostile, siis ta, ta räägib ja käitub alati natuke teistmoodi, kui ta räägib enne seda, kui ta on saanud ametipostile. Nii et ega koalitsioon leppe uuesti avamine tähendab sisuliselt koalitsiooni laialiminekut, vähemalt see risk, see tõenäosus on olemas. Ja ma ei usu, et sotsid kõigele vaatamata tahaksid praegu minna kuskile jälle opositsiooni, nii et, et siis tunda sedasama tunnet, mida nad on varasemate aastate jooksul tundnud. Nüüd kui välja arvata see lühike periood enne enne valimisi, nii et vaevalt vaevalt küll, aga see kiri, mis Ossinovski nogeeneid erakonna tippude, erakondade tippude, avalikke kirju või siselisti kiri oma erakonnakaaslastele, need tuleb praegu tõesti nagu Vändrast saelaudu. Ja ega see need ettepanekud, mida siis Ossinovski tegi, oli ju täiesti täitsa okei ettepanekud, täpselt nagu ka Kaja Kallase kiri oma erakonnakaaslastele ja neid on siin veel mitu treinlangi. No aga täpselt sama, sama kaalukas, argumenteeritud oli ju ka Sven Mikseri kiri oma erakonnakaaslastele, kus ta minu meelest mulle ei meeldi üks päris tähelepanu väärne lause, mis, mis selles kirjas oli, et et tegelikult saadi ju koalitsioonileppes, et sotsid said koalitsioonileppes tunduvalt rohkem, kui valimistulemus oleks eeldanud. Et, et see on jumala õige, sest valimistel oli ikka põru põrumine oli ikka totaalne tegelikult, kuni vaadata eelmisi riigikogu kohti. Nojah, sotsidel oli see, ütleme selline harju keskmine üllil oli see täiesti totaalne naja hirv õlle või mälu võib petta kolm või neli kaotatud kohta, mis sotsidel nüüd oli, et alati võib küsida, et kui kohti tuleb vähem, kas kes vastutab kas vastutab erakonna esimees või, või mitte, samas mu meelest, kui sa oled sellise võitluse ja ja valimiskampaania läbi teinud, et siis andnud valijatele lubadusi ja, ja, ja noh, kõik see mille, mille nimel sa oled seda teinud, et saaks nagu tulevikus edasi viia oma ideid. Ja kui sa, kui sa nüüd vahetad nagu poolel teel ratsusid, kuigi noh, valimised iseenesest postijaam, et bussijaamas ju põhimõtteliselt pea protsusid vahetama, aga aga, aga noh, et see, see tulemus ei olnud nüüd ju niisugune katastroof, et selle peale peaksid hakkama, pead lendama. Alati võib ju tekkida olukord ja, ja kui, kui erakonnas on olemas nii-öelda alternatiivsed kandidaadid, noh see on ju väga-väga tore. No iseenesest pole ka ju mingi põhjus jätkamiseks lihtsalt see, et, et, et oleks vaja, oleks tore või oleks hea säilitada status quod, mis oleks siis Sven Mikseri puhul just see, mis, mis oleks argument ja, ja tõesti noh, tema enda isiklik väsimus on minu meelest argument. Ma, kui ma näiteks peatoimetajana pean endale inimesi valima, siis ma kindlasti vain inimese, kes tahab seda tööd teha, mitte selle, kes, keda, võib-olla mina tahaksin kõige rohkem, aga, aga ma tean ette, et, et ma ei saa sealt vastu säravaid silmi ja, ja innukat töö tegijat. Et samamoodi võiks vaadata ka erakonna esimehed ei ole mitte ainult aupositsioon, vaid et sinna on vaja inimest, kes, kes siiralt tahab seda tööd teha ja kes innustab tegelikult valijaid. Ja südama tegelikult Mikserist praegu. Ossinovski puhul, kui personaalpersonaaliast edasi rääkida, siis on ta uus tulija ja selle võrra tõesti ka väga keeruline talle kaarti panna. Seda enam, et, et ta kindlasti ei ole selline sõbralik sülekoer venekeelse elanikkonna esindajana sõbralik sülekoer, et ta kindlasti sooviks ajada ja soovib avad ajada rohkem poliitikat, mis, mis toetab venekeelset elanikkonda ja see, seda, seda poolt me temast väga hästi veel ei tea või noh, nagu piisavalt hästi, seda võiks paremini teada. Ma ei tea, ma võib-olla ei oska vaadata, aga mina ma olen nagu ka aeg-ajalt läbi kaamerasilma vaadanud Ossinovskile silma naerad, mingi sõna küll ei näe. Et kus, kus see, kus see sära on, seal näed ja Sven Mikseril on osaline ja kätteõpitud kõnemaneer ja ta oskab särada isegi siis, kui ta sisemiselt ei, ei sära. Ja kui me võtame kõik meie suuremate erakondade juhid, no kui suur särasel peaminister Rõivasel siis silmades on või kui? Kui armun, Urmas Reinsalu sära ammu täiesti kustunud. Tõesti peegeldab ammu säravaid poliitikuid, on väga raske leida, võib-olla jah, meenub. Esimese hooga Aarne viimase aja suur lemmik Kadri Simson, eks ole. Aga noh, ta ei ole veel erakonna juht. Ja ma sain sellest hetkest õieti aru küll nüüd, aga Erakond on tegelikult ju samasuguses juhtimiskriisis, nii et et Kadri Simson on siin küll väga teravalt astunud üles lubanud niisugust pähkli tööd. Uue on siis maksupoliitika hääletamisel riigikogus ja kõik, kogu see, see pakett, mis sinna, mis sinna läheb, aga aga tegelikult ega, ega siis keskerakonnas ei ole ka mitte midagi ju sellist säravalt headelt. Täiesti nagu omaette küsimus, aga lihtsalt vahelepõikena, et võrreldes siis selle koalitsioonilepinguga ja nende kavatsustega, mis kõigepealt välja tulid, tuldi, kui see leping allkirjad sai, on seda nüüd väga meeldival viisil ju küsitud, nii et kõige teravamad nurgad ka seal ütleme, kütuseaktsiisi tõstmisel ja ja hotellide käibemaksu osas ja, ja kisa aitas. Et see on, see on väga hea ja mitte niivõrd osapoole ehk luige haugi ja vähiomavaheline hõõrumine, vaid, vaid ka see suur avalik kisa ja, ja huvigruppide. Ja väga jõuline sekkumine, et see on, see on väga tore, see näitab, et kodanikuühiskond toimib mingil määral vähemalt ja, ja kui need plaanid oleksid läinud nii, nagu nad olid kavandatud, siis see oleks ikka tõsise tõsise matsu andnud Eesti turismile ja Eesti Eesti majandusele ja üldse on, et et see on, see on väga tore. No ma ei tea, ma ei ole muidugi kindel, aga, aga mingisugused erakonna spinndoktorid võivad nad niimoodi vaikselt naeru kihistada siin meie jutu peale, et avalikkuse surve ja et need suured maksutõusud läksid tunduvalt väiksemaks. Ma ei välistaks seda, et seal ei teadlik planeeritud. Et oligi välja käidud niivõrd suured numbrid, et pärast tõmmata tagasi öelnud, et me tulime ju vastu. No samas põllu pealt tehtud, nii võimas spinni ma ei julgeks, ma arvan, keegi poliitikud ei pruugi olla nii targad. Tegelikult see seal on suur risk, et, et ma julgeks väita, et terve valitsus on praegu turbulentsi läinud. Sellist spinni nagu õhku tõmmata on ikka väga-väga keeruline. Peate oled paistis ikka täitsa silma, et need katteallikad, see, kuidas selle avalikkuseni toodi ja ja, ja kuidas üritati noh, täiesti Amotöörlikult põhjendada neid, neid katteallikaid ja, ja kõik, see oli nii ettevalmistamata, nii läbimõtlemata, et. Ele visatud asi, see värin, hingevärin paistis kaugele välja, et noh, me peame siin saates ja kogu ajakirjandus on sellest rääkinud, ei tasu enam meenutada, aga aga selle selle peale ma ütlen, et Eestis polegi mingit spinndoktorid, et enne valimisi veel midagi kuskilt tuleb, aga, aga pärast see, mis oli, see tundus küll, et kõik läks nagu rohkem isevoolu ja, ja need, need inimesed, need ringkonnad ka praegusest koalitsioonist võõrusid, ainult käsi selle peale, kui avalikkuse kisa oli lihtsalt suur, sest nad nägid seal endale toetust ja ja nemad võimendasid seda kisa veel omavahel ja ühesõnaga igal juhul väga ka erakorraline olukord Eesti Eesti poliitikas. Aga, aga noh, varsti olnud juba kaks kuud või kolm kuud möödas valimistest, aga kaks kuud pärast valimisi, need avaliku arvamuse küsitluse numbrid. Need on ikka väga-väga hoiatavad selles mõttes, kui te hakkasite siin kohe jõuliselt sotsidest rääkima. Ega siis ka reformil, kes ju tegelikult võitis suht kindlalt valimised ei ole, ei ole ju midagi hõisata, et, et kui siin edasi läheb, samas taktis ja numbrid veel kukuvad. Praegu tundub, et see toetus on nagu vabalanguses, kus ta peatub, me ei tea veel. Ega siis Taavi Rõivase positsioon ei ole seal ju kindel. No just nimelt, et, et tegelikult homme toimub Reformierakonna suurkogu noh nagu niisugune emotsioon või tunne ei pruugi üldsegi mitte väga ülev olla, sest noh, nagu tänases Postimehes sky sotsioloog Juhan Kivirähk kirjutab, siis, siis valitsus on kriisis. Ja reformierakonnal on põhjust tõesti mõelda ja vaadata, et millest see selline reitingud vabalangus on tekkinud. Ma ise pakuks, et selle selle taga on üks ühelt poolt siis tõesti need ebaõnnestunud koalitsiooniläbirääkimiste välja mängimine või nende nende nendest informeerimine. Aga teine asi on, ma arvan valitsuse kui meeskonna mittetoimimine või, või ütleme siis valitsus, valitsuse kui meeskonna kuvand, mis, mis ei ole selline, mis no tekitaks rõõmu rõõmutuhinas kõik need inimesed üksikutena kindlasti on väga toredad, aga, aga ei ole see meeskond inspireeriv ja, ja hetkel näib ka, et selle meeskonna juht justkui ei saaks hakkama selle meeskonna ohjamisega. Nojaa, aga need avaliku arvamuse küsitlusi muidugi ei tasu ka selles mõttes üle hinnata, et see on ju alati selline selle kõikumine olnud, et et pärast valimisi valitsuses olevate erakondade populaarsus hakkab kolinal. Ja siis tuleb mingisugune periood, kus ta jääb stabiilselt püsima ja enne valimisi toimuvad päris päris suured muudatused nende nende küsitluste raames ja, ja Reformierakond on just see iseloomustanud. Et kui ta hakkab langema, see jääb siis seisma ja siis hakkab jälle tõusma ja, ja sotsidel on sotsid on vist ainukesed ja Keskerakond ka muidugi kellel on saanud enam-vähem stabiilne. Et ja, ja ma ei usu, ma ei usu ka neid ennustusi, et nad kui sa rääkisid vabalangusest, et Reformierakonna toetus on vabalanguses, siis tegelikult on suuremas vabalanguses ju veel IRL-i toetus. Et kui ikka Eesti üks kõige teenekamaid taasiseseisvunud Eesti teenekamaid erakondlike kukkunud väikeste väikeste erakondade tasemele, eks ole, ja ennustatakse juba vaata et lausa poliitiliselt areenilt kadumist või noh, nagu meie paljutsiteeritud Andrus Kivirähk täna jälle kirjutab, et nad IRL võiks üldse laiali minna, et osad võiksid minna Ekresse osad vabaerakonda, et et ma nüüd nagunii nii pessimistlikult kae vaataks sellele, et kui me rääkisime siin Reformierakonnast, sotsidest ja Keskerakonnast, siis tegelikult seisab ju juhi vahetus ees ka IRL-il juuni alguses. Et eks sellest tuleneb ka palju, palju see, et kas, kas IRL nagu öeldakse, tule mudast välja või, või ta ei tule. Ja kusjuures ma arvan ka, et Reformierakond kogub ennast uuesti, et küllap nad, nad on piisavalt tugevad, et et ennast jälle kokku koguda ja, ja mõtted lõpuni mõelda ja mõtiskleda ka selle üle, kas Taavi Rõivasele antud väga tugev mandaat 15000, millal see tugines, et kas see oli osalt nagu eelmise valitsuse, kui meeskonna heal tööl või, või oli see tõesti Taavi Rõivase isiklik mandaat selles mõttes, et muidugi ta oli isiklik, aga, aga mille, millest, millest see nagu saadi, et, et tõsi, et IRL on oluliselt suurema ja suurema nagu julgeks väita katastroofi äärel, et, et aga praegust, praegusel hetkel, et nendel oleks mingisugust väga-väga head lahenduste ees, et, et plaanitud on nüüd erakonna juhi vahetus, uus nimi, on välja käidud Margus Tsahkna, kas, kas tema oleks see inimene, kes kes sedavõrd suures kriisis erakonna välja tõstab? Ma ei ole selles kindel, kusjuures isegi mitte mitte sellepärast, et et Ma oleksin ebakindel Zahkna isiku suhtes vaid sellepärast, et erakond ei ole teda ju varem juhina välja mänginud. Ta pole isegi varem minister olnud. Me ei tea tema ministriks oleku kvaliteedist või oskusest suhelda mitte midagi. Et poliitik kasvab ikkagi ju poliitikuks läbi ministri ameti erakonna juhiks, seda seda enam veel. Et, et see kuidagi on kuidagi väga rabe, on see uue juhi kandidaadi väljapakkumine. Harve ei maksa kunagi fetiš, ei ta üle fetišeerida või üle üle hinnata, et seesama küsitlus või küsitlus, et kaks firmad seda tegid, et no ütleme, vabaerakonna tõus, eks ole, kes ei ole sisuliselt mitte midagi teinud. Ja isegi väga-väga vähe pildil olnud nende tõusta 14 protsendi peale, noh, see on, see on selge sellele lihtne selgitus, et et need on nagu protestihääled, mis lähevad, siis võetakse ära siis koalitsioonilt keski tõus liidriks, samuti selge jällegi nii-öelda praegune olukord, kus juht on haiglas ja, ja inimesed reaalselt näevad, et et kuna üks tekk nagu rebeneb siis siis keskkond on täiesti täiesti nagu osa keskist on, on täiesti mõistlik koalitsioonipartner, aga mis, mis sellest erakonnast edasi saab, mis saab tema juhist? Ei ole ju vähimatki märki sellest, et kas tal on mingit soovi naasta poliitikasse või, või kas ta, kas ta üldse suudab naasta poliitikasse. Et selles mõttes tegu niukse äraootava olukorraga. Seda on ju väga paljud öelnud välja, et et mõistlikumat osa, noh see on suhteline, kui keegi küsib, et mis asi on mõistlikum osa kes saab aru, see saab aru ja, ja ongi nii, et selle mõistlikum osa Keskerakonnast võiks ju teha alati koostööd. Aga, aga kui see naaseb vanasse sängi kus kõik mängureeglid säilivad, need, keda me oleme harjunud Keskerakonna puhul nägema juba aasta aastaid ja aastakümneid, siis siis ei tahaks nendega väga mängida ja, ja, ja kui, kui Savisaar naaseb poliitikasse, siis on ka selge, et valimiseelsetest lubadustest, ähvardustest ülejäänud seltskond ei saa üle astuda, et selle, selle erakonnaga nad ei mängi? Noh, ongi ongi kõik, et selles mõttes on väga, väga palju äraootavat, et nahka utreerides öelda, et üks, üks haige mees praegu nii-öelda hoiab pantvangis kogu kogu Eesti Eesti poliitikat, aga, aga mõnes mõttes sellel väitel on, on niisugune tõetera sees. Pantvangistus tähendab seda, et et siin ei, ei, ei pruugi siin noh, oleme siin ka spekuleerinud juba siin koalitsiooni lagunemine, eks ole avaldanud kokku saanud, et tundub, et kui selline patiseisvusele määramatus või teadmatus nende poliitikategijate osapooltes on kõigis niivõrd suur et siis siis võib ennustada selle, selle IRL-i, Sotside ja Reformierakonna koalitsiooni püsimisest kas või hambad ristis veel väga pikka aega. Nojah, te nimetasite siin Margus Tsahknat, aga IRLile on ju veel üks juhikandidaat. Männik, kui sa tahad sellest rääkida Ma ei, ma ei tea, ausalt öeldes selle, selle taustaga kes, kes üritas siin, lubas vähemalt mingeid oma erakonda luua mõni aeg enne valimisi ja, ja see, see jutt hääbus kuhugi. Noh, kas see on nüüd kandideerimine kandideerimise pärast? Sest et kui, kui ütleme, Ossinovski, Mikseri tellis on nagu mingisugune sisuline vahe olemas, siis siis Tsahkna männiku vahel on ka sisuline vahe olemas, aga, aga ma ei näe seal praegu kahte konkurenti. Jah, seal tõesti männikul ilmselt mingisugune märts marssalikepike põues on, arvestades neid varasemaid erakonna loomise jutte täiesti mitmel korral, kusjuures on neid ju männikus suust kuuldud. Aga seal ja sellesisulist konkurentsi ei ole, pigem siin on tõesti, ma näen Tsahkna taga selliste ja kaalutlust, et pärast valimisi räägiti, et IRL võiks ju teha sellise käigu, et naise suisa panna erakonna esimeheks, valida erakonna esimeheks või vähemalt anda võimalus kandideerida ja mulle näib, et Tsahkna ongi nüüd siis selline variant, esindab pehmeid väärtusi, aga samas on mees, et ta on justkui nimetada, et temaga on kaetud sellised mitmed nagu sellised IRL-ile tulised olnud valupunktid. No siin oleneb muidugi Tsahkna tulevik oleneb väga palju sellest, kui tugev on, nagu öeldakse, selle, selle poistebändi seis endiselt IRL-is, sest kui ma vaatasin neid Tsahkna toetaja nimesid, kes on kirjutanud alla, et nad toetavad Tsahknat, siis siis olid seal pea eranditult kõik need need kampsunid, kes alles on jäänud sinna IRL-i nagu Lauri Vahtre ja Mart nutt ja ma ei näinud poistebändiliikmete allkirju, ma arvan, et neil on seal mingisugused omad mõtted ja, ja võib-olla see Jaan Männik on seal mingisugune selline väike spinn, nagu ma siin täna armastan rääkida selle fantoom fantoomkandidaat, et noh, mine, mine tea. No kuna need valimised on õige pea kahe nädala pärast uue esimehe valimised, et et siin nüüd peaks küll väga kiiresti, siis poistelt poistebändile uus uus kandidaat tulema. Pigem julgeks arvata, et vähemalt Tsahknat praegu mängitakse välja kui, kui juba esimeest. Aga, aga võib-olla sul on õigus, et võib-olla seekord tõesti on siin mingi spinn ja keegi võiks veel kusagilt välja hüpata? Noh, eks nad siis pinnitagu, aga fakt on ju see, et et IRL-i sugust erakonda ikkagi oleks maastikule vaja. Kui ta lahustub, siis loob täiesti uue olukorra, et midagi niisugust pigem Isamaa liitliku kui respublikaanid, kui ma arvan, et oleks, oleks ikkagi vaja. Aga et Ühest küljest muidugi see, mida erakonnad teevad oma sees, on see põhimõtteliselt nende asi. Teisest küljest see on kõigi meie asi, sest et tegu on vana erakonnaga ja, ja noh, ei, ei saa lihtsalt lasta sellel sellel taustal nagu ja, ja seal on ju tegelikult väga tublisid kõvasid tegijaid sees, et lasta neid lihtsalt niimoodi nelja tuule peale ja ja ära ära laguneda, ma loodan, et nad saavad sellest ise aru, et. No aga see ei ole siin, meie, meie nagu jutujutust ei sõltu see öelda kahju oleks rohkem kui ikkagi toetus neil kukub ja nad ise, no mina, mina tunnistan, et minu jaoks nad muutuvad järjest ja järjest arusaamatu maks. Et ma ei, ma ei saa, ma tõesti lihtne, õigus. Jah, paraku ei no ma, ma tahaks ainult ühe asja. Ma olen kohtunud siin viimastel päevadel paljude inimesteni. Alustame sellest, et tegelikult ju Margus Tsahkna on kirjutanud Postimehes programmilise artikli kus ta on oma oma visiooni ja nägemuse esitanud Eesti poliitikast ja Eesti riigis. Ja noh, oh seda sõimu, mis selle artikli aadresse on tulnud, noh, umbes et ah Üheksateistkümnes sajand ja mingisugused lalinad, mingisugust rahvusriigist ja mida iganes. Minu arust oli see päris hea artikkel. Ja kui räägitakse sellest, et milleks IRL-i on vaja, et meil on olemas EKRE vabaerakond, vabandage väljendust, see ei ole see, et tegemist on ikkagi kaheäärt argiääretiivaga, eks ole, vabaerakonnal on täitsa vaba, eks ole ja, ja EKRE on, on teadagi nagu hästi-hästi paremal pool, et nende vahel on vaja siiski ühte erakonda, mis noh, see moonderahvuslus või no kuidas me seda nimetame, eks ole, ja minu meeles Zahkna artiklis olid väga paljud punkti, mis olid väga õiged, mida mina isiklikult jaganud. Aga jah, noored löömamehed, eks ole, niuksed küünilised poliitikud ütlevad, et see on täielik jama, et nad, Tsahkna prügikastide, mis asi, see moodne rahvuslus on peeter? Oh, ärme hakka sellest nüüd siin pikalt rääkima. Miks ma olen ka seda küsinud? Mõlemad vastutavad, no see ongi arutluse objekt. Seda on ju põhimõtteliselt, mis sa selge, eks ole, et me peame hoidma oma riiki ja rahvast, aga samal ajal mitte kapseldume, eks ole, nagu kõige lihtsamalt öelda kõige, kõige kõige labasema. Tuli ära, aga millegipärast kohe ei tahtnud öelda seda. No ma mõtlesin, et see on nagu iseenesest mõistetav, eriti rahvateenrite esinejatele tuleb välja, et ei ole. Kuulge. Kalle Muuli tegi ära selle, mida nagu ei oodanudki millest mul isiklikult on täitsa kahju. Nii kalla on voga ongi kahju, et et tegelikult on ta ju ajakirjanike ridadest pärit ja, ja ja ka noh, tegelikult siin ise ju tulihingeliselt rääkides ma arvan, et me kõik mõtleme, kuidas, kuidas noh, mis on õige ja mis on vale ja kuidas tegelikult peaks olema, et et selline nii lühikese ajaga sellesse samasse ämbrisse kolist kolistada, mida ise varem. Ta ütles Jaan Kundla, mees oma majoneesi. Ja legendaarne majonees, et, et see on, on tegelikult jube jube kurb. Jah, tänasel päeval keegi ei ole ju, tähendab toimunud ei ole midagi ebaseaduslikku. Riik ei ole kannatanud, kahju maksumaksja võib-olla raha rahul, aga aga kahjuks me elame niisuguses maailmas, kus jälgijad ikka kivisse ja jälg on mustvalge ja interneti kaudu alati tuvastatav, et, et sellest, sellest on kahju. Aga ega ega tegelikult nagu selle juhtumi juhtumist ei olegi nagu nagu suurt midagi rääkida. Aga see oli juhtunud, ei, jälle need, need pagana kuluhüvitised päevavalgele ja olgem ikka ausad, et, et nii täiesti mulje jääb täiesti arusaamatuks, milleks need umbisikuliselt läbipaistmatud kuluhüvitised üldse on ette nähtud. Lugu siis selles, et kes kuulajatest ei ole tähele pannud, et, et endine ajakirjanik Kalle Muuli esitas siis riigikogule kuluhüvitisena tšeki, mis oli, kui ma õigesti mäletan, mingi 82 eurot ja üsna kergesti oli see tuvastatav, et tegemist oli siis ühel erapeol osalemisega Tallinna Tallinki laeval, kus siis see oli võetud kaks praadi ja kaks õlut ja, ja see ilmselgelt ei saanud olla kohtumine valijaga ja postid, postid siis kale mulje endised kolleegid tõstatasite tõstatasid selle sedasama küsimuse ja, ja just nimelt ongi siis tõesti, milleks neid kuluhüvitisi siis vaja on, et. Ja no just nimelt nende nende nende tõestamine on, on küsimus, sest et ma mõtlesin sind välja selle kolm rida seadusest, riigikogu liikmestaatuse seadus, paragrahv 30, riigikogu liikmed, tööga seotud kulude hüvitamine siin Kalle püüdis ka rääkida, et riigikogu töö käib 24 seitse, eks ole, pärast vabandas ja, ja ongi. Aga, aga siin on selgelt kirjas riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti riigikogu liikme ametipalgast mis on riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Ja ongi kõik. No samas jälle olgem ausad, ega ju erafirmades ka hüvitatakse kulusid, et kui sa näiteks lähed ajakirjanikuna allikaga kohtuma või intervjuud tegema ja näiteks ostad siis selle käigus inimesele, kellega sa intervjuud, teed, kohvi, siis sa saad ikkagi ju selle tsheki esitada pärast oma ülemusele, kes laseb selle välja. Ja aga su ülemus siis erafirmas peab teadma, et mille jaoks antud aja, aga riigikogu tšekid tulevad lihtsalt nii-öelda pilust sisse ja mingisugust tõestust ei ole vaja. Et antud juhul ju ka see riigikogu raamatupidamine ja võttis selle vastu ja, ja suure lahkusega maksis selle summa välja. Et mitte midagi vaja, siis keegi ei küsi mitte midagi. Miks sa sööd praadi, miks sa jood õlut? Kus sa seda tegid, mis kellaajal sa seda tegid? Milliseid ülesandeid sa täitsid, kas sa täitsid? Olid, olid naisega? Veidi ajakirjanikuna kohtuma allikaga, eks ole, ja peatoimetajatele maksan sulle selle restoraniarve kinni, üks kord maksab kinni. Teinekord maksab ka kinni, aga kolmandal korral püsib, aga kus artikkel on? Te ei tule, eks ole, siis ta võib sind lahti lasta. Aga riigikogu liikme hüvitist? Absoluutselt, kusjuures mul on arusaamatus, arusaamatu, kas see, et miks makstakse alkoholikulusid kinni, et mul oli ka silm, on üks, kaks õlut jääd, et no näiteks ma erafirmas ei kujutaks ette, et oleks võimalik esitada ülemusele alkoholikulutšekk. Ei, no aga allika, mina kujutan küll ette, et no mis see siis nüüd klaas, õlut või veini kuulub nii-öelda ärikohtumise juurde sisuliselt, kui ajakirjanik kohtub allikaga või, või ärimehed kohtuvad omavahel, eks ole, näiteks, no mis sees ei ole nüüd see peamine küsimus, aga peamine on, minu jaoks on siin ikkagi, kuna tegu on ikkagi rahvaesindusorganiga ja et mis, mis kulud sellised on ja miks neid, miks neid peab üleüldse hüvitama? Tähendab, kui on tegu nii et see peaks olema väga täpselt reglementeeritud, et millised kulud lähevad nende alla. Ja iga kord võiks ju kirjutada seletuse juurde, et millega, millega tegu on. Sealt tulevad need kaks praadi, õlut ja majoneesi ja kõik muud asjad, eks ole, et et jumala ükskõik, võtad bensutalongi, võtad ma tea, McDonaldsi arve, võtad. Peaasi, et saaks see 30 protsenti. Täpselt täis ja vaadake, kui paljud õnneks mitte kõik, aga siis vaatasin, kas viimane kord oli, kas oli mingi 20 25 riigikogu liiget, see oli, käis ka eelmise koosseisukohta järjekindlalt sendi pealt. Nad arvutavad, et, et nad saaksid oma 30 protsenti, et jumala eest mitte midagi välja võtmata. Vaata saare oled siin tegelenud selles saates juba umbes kümmekond minutit sellega, millega Kalle Muuli tegeles raadiosaadetes aastaid ehk siis arutlenud selle üle, kuivõrd ebaõiglased on need kuluhüvitised. Ja, ja, ja Kalle puhul teebki selle asja ju mitte mitte kuluhüvitis kui selline, et me hakkame jälle nüüd sellest rääkimas, on loomulikult loomulikult on see ebaproportsionaalne, see kuluhüvitis 30 protsenti, aga kooli puhul oli see, et kui sa oled mees, kes on ise tümitanud seda teemat aastaid ja astub sama reha otsa, et see teeb selle asja nagu, nagu väga-väga piinlikuks ja minu arust Tuuli Kochi artiklid, mis ta kaks päeva järjest Postimehes kirjutas, oli selles mõttes väga head. Et seal oli toodud kogu see see lugu algusest saati välja, et kui alguses üldse eitas, eks ole, et ma pean midagi säärast teinud ja siis, kui selgus, et andmed on olemas, eks ole, siis siis hakkas nagu vassima lõpuks päädis muidugi eile. Noh, see on tore inimene, vabandab selles mõttes müts maha, aga noh, just seesama asi, et saurusest Paulus. Ja sellest ma lihtsalt, ma olen isegi natukene uhke selle üle, et, et Postimees julges selle üles võtta. Et tegelikult noh, endise kolleegi suhtes on, on väga keeruline olla ründav koleia, kellega sa oled aastaid koos töötanud igal iga päev kohtunud, et, et see tegelikult on emotsionaalselt päris inimlikult on see päris keeruline ja, ja minu meelest on see väga lahe. Postimees julges seda teha, kuigi ma möönan, et et muuli noh, minu jaoks hakkas käituma juba pärast valimisi kuidagi üllatavalt selles mõttes, et, et ma juhtusin kuulama Kuku raadios saadet, kus nad siis Anvar Samostiga koos esinesid, kuku raadio, siis võttis üle selle kuulsa Kuulsa saate raadio kahest. Ja Kalle Muuli hakkas kuidagi tänitama seda, et no palju õnne teile, valijad noh, saite, mis te nüüd tahtsite siis samas nagu ma ütlesin, et kuule, võta nüüd hoogu maha, et, et me ju ise osalesime siin ja et ikkagi valijatel on õigus öelda ja see oli siis nagu kontekstis Madisoni suhtes, et, et valisite Madisoni, mind ei valinud, et rumalad olete valijad ja, ja mis mulle siis nagu kummastav oli see, et, et siis kui Kalle Muuli say say selle asendusmandaadi siis ei olnud küll tal nagu mingisugust kõhklust ruma valijate rumaluses. Et noh, mis on väga hea õppetund sellest, et kuidas ajakirjanikke, kes lähevad poliitikasse sõnu jälgitakse ikkagi erakordse teravusega. Tarne ära mina poliitikasse sa oled rahva täiendas 10 minutit võtnud sõna kuluhüvitiste vastu. Jah, ja, ja teine asi on mis, mis samuti nendega üles tõuseb, on, ma ei lähe kunagi poliitikasse, aitäh pakkumast. Aga teine asi on, on, on näiteks ka needsamad autoliisingud enamus meist noh, valdav enamus meist osta autot korraga välja ja me oleme sunnitud ta liisima, nagu me nagu me õudselt tahaks seda liisida, ei maksta seda intressi, eks ole, ei taha. Aga midagi muud ei üle autoga peab sõitma, autotab liisima kas kasutatud autot, uut autot, mis iganes. Miks, aga miks pagana päralt peab olema nendel inimestel kellel, kes teenivad 4000 ja rohkem eurot kuus, võimalus oma nii-öelda autoliisingut panna kuluhüvitistest. Miks see on hea? Tõesti ei jõua, kui sa, no võib-olla et 42000-st autot äkki enam tõesti liisingumakse ületab juba nii selle summa, kus isegi riigikogu liige jõua maksta, pagan seda teab. Aga, aga siis saab osta odavam auto ja, ja kõik maksavad ise. Ja ja oleks ju väga-väga õiglane, kui kui noh, ütleme, kütusehüvitis on olemas mingisugune tagasihoidlik summa kuus kui oleneb sellest, kus on su valijat loomulikult, kui sa elad Tallinnas, valijad on Tallinnas ja käid Toompeal, siis võiks olla see summa ühesugune ja ja kui sa pead valijate juures käima Põlvas, siis on see summa. Mulle Aarne meeldesse sinu lauset me oleme sunnitud autot liisima. Mul tuleb meelde üks artikkel, kui kunagine peaminister Mart Siimann enam ei anna peaminister. Ja siis oli tema ja tema abikaasaga oli intervjuu Ühes pikk intervjuu, kus siis abikaasa kurtis, et pärast seda kui peaministri aga enam ei ole, et on nagu väga kehvakene elu. Et ega me peale sinihallitusjuustu ja punaveini palju endale lubada ei saa. Aarne, miks pärast peab autot auto liisimine ei ole sunnitud tegevus, et osta, nagu sa siin vahepeal ütlesid, osta odavamat sorti auto, kogu raha sai pea, liisime, sa ei võta, sa ei pea võtma kallist autot väga kõrge liisingu peale. Eile ei pea, noh ei tea, iga me oleme sunnitud, ei ole, enamus inimesi liisib, tähendab, see on nende jaoks sarnaselt, enamus liisib. Vaata liisinguautode arvu, muidugi enamus reisib, mõni muidugi ostab auto kohe välja. Ja ostab 20 sularahas ja põhitoonkilekoti. Ja ka see väga vist auto ei ole, mis, mis sõja. Et maitsed on erinevad ja inimeste harjumused on erinevad, aga enamus meist liisib paraku jah ja, ja sinna ei ole midagi teha, aga aga maksan siis ise oma vastavalt oma sissetulekule. Ja vastavalt vajadusele, et kui sul on vaja Lexust, siis osta Lexus, aga siis nagu palga eest, et et täiesti tõsi on see, et, et ma ei kujuta ette erafirmad, kus näiteks väga lihtsalt võetakse Kuhu ja lihtsalt kasutusrendiga, kus, kus sa tõesti kasutad autot sihtotstarbeliselt oma oma töö tegemiseks ja, ja siis, kui see riigikogu aeg saab otsa, siis ütled nägemist autole autod jäävad ju neile, kõik on ostetud maksumaksja rahaga, praktiliselt ju enamusel 101-st. Kusjuures mina kujutlesin ette seda, mismoodi nii kui riigikogu valimised on läbi, on automüüjatel pidu. Ei tule, 101 inimest valguvad mööda linna auto salongi laiali, kõigil on raha näpus, ainult ainult müü, ainult müü. Ja sealt tulevad need igasugused näod, pakkumised ja kõik, kõik muud asjad. Nii, aga see oli ainult meie vahejutt Kalle ja tema vahelejäämine aga järgmisel kolmapäeval, siis peaks Euroopa Liit Euroopa komisjon tegema ettepaneku liikmesriikidele, et Euroopa liidu sees läheb ümberpaigutamisel umbes 40000 põgenikku. Riikidele määratakse, naudid ja, ja, ja kõik riigid, vähemalt Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaksid vastu võtma hakkama põgenike. Need, kes on seni võtnud, ja need, kes ei ole võtnud või on võtnud väga vähe. Ja Eestis on see tekitanud muidugi paraja suure tormilaine. Õigustatult õigustatud. Jah sest et eks see praegu väljapakid pakutud ott 326 põgenikku on päris märkimisväärne number, kusjuures ma nagu isegi siinkohal ei arvustaks või võtaks sõna, kas, kas meil on nagu eetilised kohustused või moraalsed kohustused põgenikke vastu võtta vaid Vaidma Ma mõtlen, nagu just nimelt selles tehnilises pooles. Et, et 326 inimest, see on, ma pakun üks paneelmajatäis inimesi ja, ja meil ei ole mitte mingisugust võimekust nendega tegeleda. Ma ütleks, et Eesti vajab sellise hulga põgenikke. Ja ma ennem kui see Heidit edasi räägid, mitte 326 neid rohkem kui 1000. No ja nüüd on need uued Selle uudise valguses eks ole. Põgenikud, laias laastus jah, jaotatakse kaheks, need, kes juba on Euroopa liidu sees ja, ja need, kes need tulemused, kes tulevad kokku üle 1000 Et Eesti vajaks ühte väga võimsat kriisiabiprogrammi nendega tegelema hakkama saamiseks, et ma küll täiesti päriselt kohe soovitaksin kutsuda kokku positiivses mõttes kreegi riisiprogrammi ja hakata tegelema sellega, alates sellest, kuidas teavitada avalikkust, siin oleks vaja täiesti põhimõtteliselt suuri programme, nagu nagu Eesti liitumisel Euroopa Liiduga teavitamised, kampaaniad, teadlikkuse tõstmine ja nii edasi ja lõpetades lihtsalt füüsiliselt sellega, et kuhu need inimesed panna, et siin on tõesti oleks vaja massiivset kriisiabiprogrammi, kus minu meelest Euroopa Liit võiks enda teadmiste ja jõuga sekund sekkuda. Aga Euroopa Liit jah, mingit raha ju annab ka selle selle programmi tarbeks. Jah, no olulisem on ikkagi tõenäoliselt mentaliteet, et kui Eesti-sugusele suhteliselt kapseldunud riigile, noh, esiteks puudub meil põgenikega peaaegu kokkupuude. Ja, ja eestlaste selline ajalugu Olevik, kus meil on tuldud külla ja enam ära ei ole mindud. Just neljakümnendatel viiekümnendatel. Külalised on jäänud siia ja arvanud, et nad kuuluvadki siia. Et, et sellest linast läbi murdmine on, on tõenäoliselt väga-väga raske, ei pea olema mingisugune EKRE toetaja. Et, et tekiks juba nii-öelda Obriori mingisugune mingisugune tõrge. Samas Eesti mu meelest võiks vastu võtta küll, küsimus on ainult koguses ehk kvoodisuuruses see elavdaks ja avardaks, ma arvan, meie, meie, meie sellist nagu ka vaimset poolt ja mitte ainult ei too nagu siin Põhjamaade puhul on näha olnud, et elavdab majandust. Siin Valdo Randpere kirjutas täna jah, artikli 800 eurot top siis see Rootsi riigile iga iga põgenik, kes on saanud asüüli aastas, majandus on sellest saanud teatud vurtsu juurde. Aga, ja mina isiklikult näen nagu seda seda vaimset poolt ja solidaarsust sinna takkaotsa, aga, aga isegi kui me marsuse nagu maha kriipsutama, siis just see, see, see natukene sellest kapslist väljatulek, sest et ma saan aru inimestest, kes ei ole käinud, ei ole näinud ja peavad neid hirmutavaks. Üheteistsuguse, välimuse ja kultuuritausta poolest, aga aga, aga ma arvan, et Eesti ühiskonnale annaks midagi juurde. Nojah, küsimus on tõepoolest, on ju nendes kogustes, et noh, Eesti-suguse riigi jaoks ikkagi kui me pole sellega harjunud niimoodi korraga üle 1000 põgeniku tuua on, on liig mis liig. Teine asi on see, et mina hakkasin tegema hakkavad ma saan aru, et osad vist peavad olema alguses ikkagi varjupaigas ehk siis Eesti riigi ja ilmselt ka Euroopa Liidu ülal pidada. Aga teised, kes siia tulevad, need võivad vabalt kohe ka tööle hakata või saada mingisuguse tööloa. Et nad võivad paigutada üle Eesti laialimade, Raplasse, Türile, miks mitte, eks ole, kui Türil tekib üks korralik selline Araabia söögikoht tänu sellele, et sinna tuleb üks perekond, no miks mitte, eks ole. Aga küsimus ongi selles, et kui palju ja teiseks pidanuksin tegema No just ja selleks oleks jällegi vaja seda koguda positiivset kogemust Lääne-Euroopast, kuidas, kuidas integreerida, kuidas luua töökohti, kuidas neid noh, need inimesed ju selgelt ei ole sobiva kvalifikatsiooniga töötada konkreetselt Eesti vabariigis, et need, nad tuleb selleks kõigeks kohandada. Aga no mis sa rääkisid siin kriisiabiprogrammist, et noh, ma ei kujuta ette, et see on umbes selline, et nad valmistada Eesti ühiskond ette šokiks, et see on umbes niimoodi, nagu, nagu nagu paljudes Lääne-Euroopa riikides on, eks ole, kui mingi traumaatiline kogemus on kas olnud või, või ESS minnakse nõustaja juurde. Absoluutselt on, väga suurelt jaolt ongi, et noh, näiteks jälgides Rootsis toimuvat, siis seal siiani ikkagi toimub riigi riigi poolt kogu aeg see teavitus, et kuidas me oleme solidaarselt, miks me seda peavad olema, mis me modi televiisoris jooksevad, kas siis dokfilmid ja erinevad filmid nendest inimestest, kes abi vajavad, miks nad abi vajavad, kuidas see olukord nende, nende riigis see on, tegelikult on see taustaseletamine ju, sest et teadmatus tekitab ju hirmu. Kostjate randmed. Artiklis väidab, et Rootsi jättis nad omapäi, neid tuli muidugi ka olematul hulgal sisse ja nendele anti asüüli, aga riik ei jaganud neid nii-öelda enam laiali, vaid jättis selle nende enda otsustada. Ja loomulikult kuna nad keelt ei osanud, nad läksid oma kommuunidesse omade juurde, millest on siis nüüd tänasel päeval saanud juba parajad getod teatud rootsi linnades, Molme on siin tuntud selle poolest ja ka Stockholmi teatud linnaosad ja et tähendab riik peab neil väga ja, ja väga ju silma ikkagi peal hoidma, sest et meil põhimõtteliselt ei ole võimalust nende hulgast valida neid nende elukutsete esindajaid, kes, keda meil vaja oleks, vaid vaid me peame suhteliselt sihitult pärast seda, kui nad on, on läbinud nii-öelda julgeolekukontrolli. Et tegu ei ole mingisuguse rühmituse mingisuguse salakaubakaga, eks ole, vaid vaid reaalse inimesega, kes kes on põgenenud sõja jalust ja kes ei saa niipea koju tagasi minna, et, et ta enamasti ta noh, välja selgitada, mida ta oskab ja mida ta tahab ja siis paigutada ise ta ta laiali mööda mööda Eestit. Kusjuures see on ju loogiline, et seal Et, et on selgelt, et mingisugused kogukonnad peavad tekkima ja jääma, et, et tõesti inimestel, pannes need täiesti üksi kusagile, ma ei tea, Võru, Võru Kesklinna võib olla üsna hirmuäratav ka nende poolt, aga, aga seal tõesti peavad olema mingisugused noh, mõistlikuse piiri kontsentratsioonid, et, et, et tekiks mingi väike kogukond, aga samas, et see ei toimuks getostumist. Aga see kõik on ju vaja läbi mõelda ja planeerida, et kuidas see võiks toimuda. Aga 1000 seal aine puhul on seda muidugi väga-väga keeruline teha. Seda on ilmselgelt liiga palju. Mingisugune struktuur, et sellega tegeleda. Mind häirib selle asja juures ka see asi, see sõna kvoot et igale riigile on siis välja arvutatud kvoot, ehk siis Eestile on siis ütelda põgenike puhul 1,63 ja teiste puhul 1,76. Nagu sookvoot, eks ole, mis pea surutakse, et noh, näiteks meil toimuvad riigikogu valimised, eks ole, võetakse vastu seadused, pooled riigikogu liikmed, naised ei saa niimoodi ei saa kvoodi alusele sundida riikidele peale. Nooremad selleks ikka laadaks kätte, kui iga igaüks iga riik hakkab kauplema endas mingi ja mingisugune. Ja aga just selle kvoodi Vastu on enamik või väga suur osa Euroopa Liidu liikmesriike just just see, see kvoot häirib kõige rohkem näiteks brite. Sulle sunnitakse peale mingisugune arv, mingisugune number ilmad, suga oleks läbi räägitud, eks ole ikka läbirääkimiste jooksul kujunenud arv, mis, mis peab. Inglased ja prantslased on praegu muidugi selle eesrinnas ja, ja see annab lootust, et noh, need asjad nii ei, ei lähe lõppkokkuvõttes, et, et kui see ettepanek nüüd ametlikul kujul välja tuleb, siis alles hakatakse arutama, aga meie siseminister on öelnud, et siis alles läheb nii-öelda vaidluseks ja ja tõenäoliselt need, need nii-öelda kvoodid muutuvad, aga, aga fakt, et et põgenikud on olemas, surve on väga suur ja, ja mingil määral see läheb ellu, see, see asest, see asi tehakse ära. Seda nüüd loota, et me sellest nüüd tuleme täitsa null numbriga välja küll ei maksa. Jah, et see surve on ja kuna neid põgenikke tuleb iga päev tuhandete kaupa juurde, siis see on tohutu tõsine probleem. Aga minu meelest oleks riik väga tõsiselt mõtlema teavitamisel, et ma olen ka enda töökohas kuulnud, kuidas inimesed sööginurgas kööginurgas suvalistes kohtades üsnagi hirmunult arutavad, et kes seal on, mis seal tuleb, mis juhtuma hakkab, et, et siin on siiski hirm on ühiskonnas. No vaata, seal on veel see küsimus juhate, hüva voodiks kehtestatakse mingid madalam kootud, mingi madalam number, eks ole. Võetakse vastu, noh, kogu aeg 140000 pluss 20000 jaotatakse laiali. Aga ega sellega ju asi ei lõpe, sellega asi alles algab, kui need, kes põgenevad ehk tulevad, näevad, et Euroopa liidus töötab see süsteem, kõik riigid, kvoodid, eks ole, Nad jaotatakse laiali, eks ole, siis neid hakkab tulema rohkem loomulikult järjest ja järjest rohkem, sest nad näevad, et on üks olemas selline selline koht, selline paradiisi hulgakene. Et nagu natukene kehvemaks läheb, noh, näed, ei pruugi üldse elu ohus olla, vaid ka majandus läheb kehvaks. Ja see koostöö nagu salaja üle nagu kutse tantsule. Tulge aga ka loomulikult see jääda ei saa jääda ainukeseks meetmeks, mida siis rakendatakse. Nonii, aga täna õhtul toimub siis Eesti rahvussport ehk Eurovisiooni lauluvõistlus. No, ma ei tea meeleoluga, praegu on selline just nagu oleks võitnud, et tänu sellele pääsesime finaali, olemegi. Finaali pääsemine ongi vaid Eesti-suguse riigi jaoks, aga siin on panused veel kõrgemad olnud. Siin on. Kas oli Juhan paadumist ennustas neil lausa teist kohta. Aga siin Aarega ka rääkisime, et annaks jumal, et võit ei tuleks. Raha peale, mis me siis ei taht raha peale või kust me korraldamist, eurovisioon. Jaa. See on see võib-olla, räägib nagu Vene Venemaa õigeusu kiriku juht Habemes. Aga naiste paraadi vaja siia Tallinnasse ei see selleks, aga ega vist Eestil ei ole kohta ja ma arvan, et 2001 korraldaja on suht keeruline, sest et šõu ja glamuur on vahepeal nii edasi läinud, et et vist raske oleks seda seal Saku hallis korraldada. Aga jah, noh, see selleks oli lihtsalt nali, aga muidugi rohkem kui tänaõhtune arvamus mind ausalt öeldes paneb südame muretsema see, mis mis toimub Süürias Palmira ümber, et, et kui nad, kui nad selleni puruks pommitavad, siis see on tõeline katastroof. Et sellest, sellest oleks tõeliselt kahju, seal Läks pauk kogu inimkonnale. Tundub, et maailmakodaniku absoluutselt. Absoluutselt, sest et see on tähtsam kui 1000 Eurovisiooni lauluvõistlust kokku. Nii, aga tänased jutud on neil räägitud, Heidit Kaio, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe olid siis rahvast teenimas ja soovime teile siis ilusat nädalavahetust.