Tere keeli saates on hea meel tutvustada teenekad keeleteadlast, kauaaegset Eesti keele Instituudi vanemteadurit, emakeele seltsi auliiget, Läti Teaduste Akadeemia välisliiget, Tartu Ülikooli filoloogiadoktori ja Tampere Ülikooli filosoofiadoktorikraadiga, teadlast, kes on teadlasena õppejõuna tegutsenud nii põhja- kui ka lõunanaabrite juures ja pälvinud balti assamblee teadusauhinna Baltija, läänemeresoome keelekontaktide ja keelte sõnavara ajaloo uurimise eest. Lembit Vaba, tere tulemast vikerraadio keelesaatesse. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja juubelisünnipäeva eel tutvustas Lembit Vaba artiklikogumikku sõna sisse minek. Aga enne saate alustamist takerdusime ühe probleemi, siis, mis aeg-ajalt ikka eesti keeleruumis üles kerkib. Ja meil raadios ka üsna sagedasti see on sina ja teie. Mida sellega teha, millal öelda sina ja millal teie? Et soomlased põhja pool ütlevad enamasti sina? Kuidas lätlastega on eestlased laveerivad kahe vahel? No lätlased kindlasti täiendavad, kui ei olda tuttavad omavahel kui on erinev positsioon, sotsiaalne positsioon, kui on vanusevahe ja kindlasti ka mingid muud sotsiaalsed tegurid ja tõenäoliselt kui neid eiratakse, siis sinatamine on Läti kontekstis ja Leedu kontekstis kindlasti solvav. Selles pole kahtlust, aga Soomes on teietamine solvav. Ma ei julge öelda, teietamine on solvav. Aga kui ollakse sama asutuse kui firma töötaja, siis teietamine mõjub küll kuidagi ootamatult ja see nagu ei sobi sellesse sellesse konteksti. Aga kõikidele oma eesti tuttavatele ma olen öelnud, kui te lähete Soome ja räägite soome keelt ja teid hakatakse teietama kaupluses või või mõnes mõnes muus kohas, kus soome keelt pruugite, siis teadke, et te olete reetnud, ette pole soomlane siis teinud, riietatakse. Aga kui kõik läheb sinaka, siis see on hinne teie heale sujuvale voolavale soome, kellele paar päeva tagasi ma just puutusin selle sama asjaga kokku Tallinna ühes kohvikus. Hästi armas hubane kohvik, ettekandja sinatas kõiki. Esimese hooga, ma mõtlesin, et, et mis nüüd siis. Aga pärast ma sain aru, et tegelikult see oligi selle selle söömiskoha hõng ja niisugune õhustik ja tegi selle olemise märksa hubasemaks. Ei olnudki enam pahane, mulle sobiks minagi astun ilmselt selle ja läbi, aga Eestis väga paljudes olukordades ikkagi Peetakse vist oluliseks, et teietatakse, see sõltub. Ma ei tea paljudest asjadest ja me esindame teistsugust kultuuritüüpi võrreldes Soomega ja ei peagi olema sama. Ja nii, aga sõna sisse minek, kuidas minnakse sõna sisse ja mis sealt leitakse? Jutt on sõnade päritolu uurimisest ja see on uurimisobjekt, millega on tegeldud nii akadeemiliselt kui ka nii-öelda igapäevatasandil inimesi alati huvitab, mida sõnana tähendavad ja ja kust nad tulevad. Ja nii sünnivad rahva etümoloogiat. Aga sõnade akadeemiline uurimine eeldab küllaltki keerukat võtete hulka mida tuleb arvesse võtta, et saada võimalikult usutav tulemus ühe või teise sõna päritolu kohta. Ma tahaksin siin nagu öelda seda, et sõnad on küll häälikute järjendid, aga see ei ole veel kõik sõna ajaloo uurimisel, vaid tuleb vaadata, mismoodi sõna tähendus või tähendused, mis on tegelikult väga-väga keeruline valdkond. Mismoodi see on arenenud. Ja siin ei olegi üheselt võetavaid häid võtteid. Kuidas, kuidas seda. Uurida aga võtame nüüd selle geograafilise telje soome keel, eesti keel ja läti keel või ka leedu keel, mis siis on meie ühisosa ja see ühisosa vist on väga kaugesse aega tagasi. Ühelt poolt muidugi on saadud häid tulemusi läänemeresoomlaste ja balti hõimude vanades kontaktides, mis tõenäoliselt ulatuvad aastatuhandete taha. Ja siin on selle alauurijaid vaevanud küsimus, miks läänemeresoome keeltes on vähemalt paarsada sellist sõnadele, mis on balti päritolu. Mõnede uurijate meelest selliste balti keeltest laenatud sama tüvede hulk võib ulatuda kuni poole 1000-ni. Ma paneksin siin mitu küsimärgi juurde, aga balti keeltes Läänemeres Soome tüvesid on kaduv vähe ja kui selliseid sõnatüvesid on, mis ulatuvad ka leedu keelde, siis tekib alati küsimus, kas nad ei ole mitte tulnud läti keele kaudu. See küsimus, miks on see nii silmatorkava asümmeetria selles valdkonnas? Siin on hulk oletusi, aga lõplikku vastust pole ja võib-olla lõplikku vastust me ei saanud, aga kui me räägime ühisosa, siis Eesti ja Läti ühisosa on väga suur tänu sellele, et meil on ühised keelelised mõjutajad nii saksa keele näol kui vene keele näol. Ja võib-olla ka veel muid mõjutajaid, aga need ei ole nii olulised kui kaks eelpool nimetatud. Aga tuleks nende oletuste juurde tagasi, et missugune see kõige-kõige suurem või, või kõige tõsiseltvõetavam oletus on, miks on läänemeresoome keeled balti keeli vähem mõjutanud? Üks oletus on selline, et need balti hõimud või see balti hõimuosa, kes oli vas aktiivses kontaktis läänemeresoomlaste, tulevaste liivlaste ja lõunaeestlastega et see balti hõimuosa lihtsalt sulanes tulevastesse liivlaste, siia tulevastesse, lõunaeestlastele, eestlastesse, no see on üks ulatus ja üsna usutav oletus. Aga kui missugustes keelekontaktidest räägime, mis on kaldu ühele või teisele poole, siis tekib alati kahtlused, et need hõimud, kes on laenude andjad, laenu ei ole ainult sõnade laenamine mitte kunagi, vaid see tähendab nii ainelise kui vaimse kultuurinähtuste laenamist mida väljendatakse ka siis vastavate sõnadega siis niisuguse assümmeetria puhul. Üsna tõenäoline on, et laenuandja on miskis mõttes laenu vastu võtvast kõnelejaskonnaskas kultuuriliselt kõrgemal tasemel võida on poliitilises mõttes paremas seisundis kui laenu vastu võttev kõnelejaskond. Ja ka mis puudutab sõnavara, siis missugused on need kõige tuntumad sõnad, mis on läti keeles või balti keeltest tulnud eesti keelde ja soome keelde mis nagu kõigis keeltes sarnane on selliseid sõnu palju. No see ühisosa, kui me räägime vanadest balti laenudest, ühisosa, mis iseloomustab kõiki tänapäeval tuntud läänemeresoome keeli, see on umbes 70 protsenti kõikidest meilidest teadaolevatest ja ma tahaksin veel öelda seda usutavatest balti laenudest ja see on seotud vanade tegevusalade, põllukultuuride karjakasvatamise ja nii edasi ja kui see sõnavara ei ole jõudnud lapi keeltes, siis üks põhjus on kindlasti see paljude muude põhjuste kõrval, et oletuslikke kontekst ei olnud sobiv nendele tegevusaladele, kus sõnavara Bartlastet laenati, kelle kelle saavutused võlu harimisel või karja kasvatamisel olid, olid silmatorkavad ja muidugi ei saa unustada seda, et baltlased on vahendanud tähtsaid kultuurinähtusi nendest lõunapoolsetest olevatest skulptuuridest. Üks niisugune hea näide, kindlasti on sõna ratas mis on laenatud balti Al keelest. Selle sugulasi esineb kõikides indoeuroopa keeltes. Haritumad eestlased tunnevad sõna Rotaator või rotatsioon Ruteerime ja nii edasi siin sama peresõnad, ainult meie ratas on laenatud baltlastega, mitte mingist teisest indoeuroopa idioomist. Kas Etimioloog saab alati olla kindel, et see teooria, mille ta nüüd esitab, et see tõesti peab 100 protsenti paika nagu seesama rattalugu kui usutavad need teooriad on ja kui palju jääb ikkagi seda mõtlemise, ruumi, oletuste, ruumi? Ma arvan, et avara pilgu line-uurija kahtleb alati oma tulemustes ja kui tekib uusi asjaolusid tõsiasi, mida miskil põhjusel ei ole enne arvesse võetud, siis ta kindlasti revideerib oma arusaama. Kas on selliseid põnevaid näiteid ka, kus lõpuks pöördub hoopis pea peale see seos, mis algselt on arvata? Mis puutub, me räägime nüüd balti laenude eest läänemeresoome keeltes mingit head näidet meelde ei tule, aga aga, ja kui rääkida Läti Eesti Eesti-Läti kontaktide, siis on küll revideeritud laenu suunda kas ühtepidi või teistpidi. Nähtused on saanud teistsuguse interpretatsiooni ja üks niisugune hea näide on, et läti keele rõhk erinevalt teistest elavast balti keelest leedu keeles, kus on liikuv rõhk läti keeles on enamasti kinnistunud sõna algusse esimesele silbile, nii nagu see on enamasti läänemeresoome keeltest, eriti kui me räägime vanematest sõna- kihtidest siis on läti kontekstist arendatud niisugune teooria, et selline sõnarõhu kinnistamine sõna algusesse võis toimuda spontaanselt, läti keeles endas. Aga nüüd on siiski valdav enamik foneetikauurijad jõudnud seisukohale, et see on väga selge ja ilmne. Liivlaste ja lõunaeestlaste või kui me tahame, siis läänemeresoome mõju. Kui palju ettumioloogid grammatikaga tegelevad? Kas sõna tähenduse ja päritolu uurimisel on oluline ka mingis kontekstis või mingil ajahetkel uurida ka grammatilisi küsimusi? See on lausa vältimatu, kui uuritakse oma keele sõnu, siis alati peab mõtlema sellele, kas tegemist on, on lihttüvega või seda saab siiski lammutada, väiksemat Os osisteks, kas seal on mingisugused muute morfeemid või tuletus, morfeemid või on hoopiski tegemist liitsõnadega. Ja, ja see on küllalt keeruline, siis see seletab seda, miks meil on avastatud nii vähe selliseid laene, mis ei lähtubki nii-öelda käändsõnade puhul nimetavast ja verbide puhul noh, ütleme maa tegevus nimest või ta tegevus nimest. Laenude analüüs, lammutamine tükkideks on üsna keeruline protsess, aga veel kord loomulikult tuleb tegeleda grammatikaga. Nii hea näide ka tuleb meelde. No ma olen esitanud Eesti sõnale sülem mida tänapäeval tuntakse arvatavasti üle terve meie riigi. Sülem, mis tähistab esmajärjekorras mesilassülemid, on laenatud vene keelest ja vene käändevormist. Et tegemist ei ole sülisena tuletusega, nagu võib lugeda meie eesti keele grammatika käsikirjadest, kus just on arvatud, et selle sõna sülem, tuletus, alus on süli. Selline näide või et niisugune sõna nagu laud söögilaud või laud on tegelikult kesksena, mille laud on balti laen, seda teatakse juba ammusest ajast peale. Et tegemist on Tuud keskkonnaga, mida tehtud, eks ole. Ja selle sõna algtähendus on lõhki kistud või rebitud, vana ajalauad just tehti niimoodi, et lõhestati palgid. Samasuguse tähendussisuga on ka meie murdesõna, mida võib-olla paljud siiski teavad tänu kirjandusele ja ja muule murretele suunatud huvile sanema sõnarend mis minu arvates on samasuguse tähendus seisuga tegemist Okisk lauaga. Need on siis tuut kesksena tuut kesksõnu balti laenude hulgas on üsna palju. Nende hulka kuulub ka sild. Sõnasild, mille algne tähendus on märjast kohast soises kohast veekogust üle visatud. Palk või laudit pääseb, pääseb liikuma. Soome keelest üldiselt oleme keelesaadetes rääkinud ja ikka rohkem kui läti keelest, et vaatame need korraks sinna Läti poole veel läti ja eesti keel, kui nüüd tõlkida üht või teistpidi, siis mis on kergem, mis on raske? Mis on kõige raskem kui läti keelde tõlkida eesti keelt? Ma ei näe, ma ei näe siin, ma ei näe siin suuri probleemi, kui kui probleeme otsida alati probleeme probleeme ei leia, probleemi saab ka tekitada siis üks niisugune vaidlusküsimus on või arutelu küsimus on olnud vist kogu see aeg, kui on vastastikku tõlgitud. Kui tõlkida läti keelest eesti keelde, kas siis nimedes säilitada meessootunnus ees. Ma olen püüdnud eestlastele seletada kahte asja, esiteks Esson naissoost sõnade lõpus olev ja teiseks nimetavas käändes, kus see meeso sõnade tunnus esineb siis tekstis ta ei tule tule nii massiliselt ette, sest nimesid kasutatakse ka erinevates käänetes, mitte ainult nimetavas. Näiteks kas või ütte pöördumise käendas kusse, ess langeb enamasti ära. Ma olen, olen tõlkinud nii dokumente kui, kui ilukirjandust eesti keelde ja püüdnud toimetajale selgeks teha, et jätame selle esiära sel põhjusel, et mida ma nagu ütlesin ja teiseks-s on niisuguses positsioonis eesti keeles ka mõnevõrra afektiivne on ikka eri asi, kui öelda, kas Lembit veel emps või, või Ants. Aga muidugi see esse ei ole meil Läti päritolu, nagu 20. date aastate lõpul. Mõned eesti keeleuurijad arvasid, vaid see on täiesti ilmne. Alamsaksa keele mõju meil siis Lempsija Janss. No ja seda tüüpi seda tüüpi vormistused, eesnimede vormistused. Ja siis Läti nime puhul võib tekkida see assotsiatsioon, see ei ole päris täpne või õige assotsiatsioon. Nende toimetajate puhul see, see ei olnud mingi probleem, aga mulle on alati olnud see probleem, et saada neutraalseid nime vormima jätaksin, jätaksin need maskoliinse tunnuse siis Mesotunnuse esiära ja samahästi võib perekonnanimi lepaaaga lõppenud võib-olla nii mehe kui naise perekonnanimi, et seal ei ole niisugust väga selget vahet, aga muidugi tõsi asi on, et läti keel on seda tüüpi indoeuroopa keel, kus no kategooria läheb nii sügavale keeles sisse, et see avaldub ka omadussõnades kesksõnades nuud ja Tuut, kes sõnades v-kesksõna kõikides kesksõnades asesõnades kolmanda isiku sõnades asjus tema meessoost, tema naissoost naad meesost nad. Kui nimedest juba juttu oli, siis naabritele armastatakse ikka nimesid panna. Konkursi me praegu ei hakka korraldama, siin aga on üks teooria, et mulgid on saanud oma nime lätlastelt, aga sellele vist on ka vastuväiteid. Aga kuidas lätlased eestlasi nimetavad, missuguste hüüdnimedega? Vastuväited on savijalgadel, pole mingit kahtlust, et mulk on laenatud läti keelest kui Latgalitelt. Ja selle sõna domineeriv tähendus on muidugi noh, loll lollpea, multis. Ja kui vaadata rahvaste nimesid, etnonüümi laiemalt. Neid on ka uuritud ja koondatud kogumikes siis halvustava tähendusega etnonüümid ei ole tabatud. Mina tunnen kõige paremini balti hõimude etnonüüme ehk hõimude nimetusi, seal on palju hullemaid hõimunimesid kui see mulk, mille Läti päritolu mõni uurija on seadnud kahtluse alla, aga nagu ma juba ütlesin, need kahtlused on, on savijalgadel. Missugused need hullemad on? Mulle tulevad praegu meelde sellise hääbunud balti hõimu nagu Preisid Preislased Sis, balti hõim Preisid mitte ajada sega segamini hilisema ajalooga. Neil on olnud väga palju erinevaid, näiteks sudo Covid, seal on peidus balti tüvi, mis tähendab rooja väljaheidet näiteks. Näiteks niisugune. Aga no ma loodan, et lätlased praegu eestlasi ei kutsu rumalate nimedega. Ma arvan, et need etnonüümid, niisugused ametlikud etnonüümide on muidugi mõnevõrra nöökavad. Aga üldiselt nad pole väga hullud, üks vanemaid etnonime, mis nüüd praegu meelde tuleb ja mis on ka läti tainades on kurat siis Läti vormistuse kuratav ratta ja üks algab niimoodi, ma ütlen tõlkes selle. Üks Läti noormees tahab abielluda eesti neiuga ja Ta palub, et minu õpetaks teda kiruma, nii nagu eestlased kiruda tomatsimanni kuratajad iga nagu ratta siis kurat ja tegusena sellest samast sõnast, kurat. No see on üks vanemaid. Ma seda tänapäeval Läti slängiuurija Bushi keeduseal nii sagedasti enam ei kasutata, vaid on teised etnonüümid ja üks populaarsemaid ja minu meelest, kui vaadata näiteks internetis neid tekste, kus esineb see etno, müün, Urmas või Urmas on küllalt positiivse sisuga, otsustades nende kontekstide järgi, mida leiame näiteks internetis Selle toredat eestlasi märkima, rahvanimeandjaks on kahtlemata üliandekas omaaegne teletäht Urmas Ott siis nimi Urmas või see sõna, see läti keeles ei tähenda tegelikult midagi. Oletasin, et, et selle taustal võib-olla üks haruldane Läti murdesõna, mis tähistab kangekaelselt. Aga läti slängi uurijad kinnitavad, et et tegemist on nii haruldase sõnadega sõnaga, et see ei tule kõne alla. Pigem on tegemist linna folklooris levinud lätlastele hästi istuva eesnimega ja Läti kontekstis. See on selles mõttes huvitav, et häälikujäljend uue RM on lätlase kõrva jaoks nii huvitav ja ebaharilik, et seal lihtsalt jääb meelde. Ja veel kord ütlen, et Urmas või siis mitmuse formourmasse on otsustades nende kontekstid järgi, kus ma seda olen internetis näinud on on väga positiivne, tunnustab on veel muidki etnonime näiteks Estinni, seda pole raske aru saada, et see on seotud Eestiga ja nüüd, kus Eesti on palju rohkem tänapäeva Lätis afišeeritud mõlemad riigid on iseseisvad, ka näeme paljudes erinevates kontekstides, nägime Eesti pikka aega siis see Eesti nii kõrval on ka Eestini fikseeritud ja võib-olla neid on ka muid. Aga tavalisemad on need, millest meil nüüd juttu oli. Artiklikogumik sõna sisse minek on end kaante vahel. Mis edasi? Noh, tööpõld on lai, tööpõld on küll lai, aga tingimused ideede teostamiseks on küllalt, küllad ahtad. Aga eks ma midagi kindlasti teen, kui leian avaldamisvõimalusi ja, ja nii edasi. Aitäh, Lembit, Vaba ja kuidas soomlased ja lätlased jätavad hüvasti? Lätlased ütlevad. Et kas sobib nägemiseni. Nii või nägemist. Ma olen ju peaaegu 20 taastat õpetanud. Soome üliõpilasi Soome siis Soome üliõpilastele väga meeldis meie rajava käände line nägemiseni. Eriti pärast seda, kui ma ütlesin, seda, võib ka laulda silphaaval. Aga lätlastel see nägemiseni on. Küllalt keeruline. See on. Tõesti keeruline? Iga eestlane teab, et kõige tavalisem näge, mis tervitus on Kemin aga nüüd uued. Tere tulemast ja tere minemast. Tervitused on langenud kokku, see on täiesti uus nähtus, mida vist veel on vähe uuritud. Et siis mitte ainult terve, vaid terve mena. Nii olen kuulnud ja see on küllalt tavaline, terve tula terve ahju. Aitäh. Lembit Vaba aitäh. Saate külaline oli täna keeleteadlane, emakeele seltsi auliige, Läti Teaduste Akadeemia välisliige Lembit Vaba. Mina olen saatejuht Piret Kriivan, kõike head Kuulmiseni nädala pärast.