Kultuuriga ja. Tere tänase saate teemad. Avatud Eesti Fondi sünnipäeva nädal Theatrumi VAT teatri ja nukuteatritegemised ning uudised Tõraverest, Tartust ja Pärnust. Stuudios on Pille-Riin Purje. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, kas kaheksa aastat nüüd niisuguse fondi jaoks on see noor iga või on see juba soliidne iga? Minu arvates Eesti oludesse on väga pikk iga juba sest kui vaadata tagasi, millal taolised ühendused tekkisid taasiseseisvumise järel, siis nad tekkisid hiljem ja neil ei olegi nii väga palju neid staažikaid, nii et me oleme tõesti vana, on täiesti. Kuivõrd nüüd see areng läbi kaheksa aasta on olnud prognoositav ja ette planeeritud ja kui palju aega. Tegelikkus on teinud korrektiive või täiendusi või muudetud. Tõsi, võib öelda nõnda, et alguses olime nagu tulekustutajad ses mõttes, et väga palju toetusi läks haritlastelt, kes lihtsalt pääsesid välja osa võtma konverentsidest. Võib öelda, et selles osas on nüüd küll palju muutunud ja meie toetuste osa nüüd sõitjatele konverentsidele on vähenenud drastiliselt omal ajal oli väga tähtis ühel teataval perioodil toetada kultuuriajakirju, sest kõik olid väljasuremise ääre peal. Saime siin natuke aidata, praegu on olukord stabiliseerunud, meil on kultuurkapital, meil Rahvuskultuuri fond ja muid võimalusi lekkinud Kuime algaastatel toetasime majandusharidust siis nüüd sellega enam nii palju ei pea tegelema, sest majandusharidus on juba kooli õppekavades ja ka meie poolt pakutud majandusprogrammid on paljudes koolides kasutusel, aga siis just praeguseks hetkeks, mis on see fondi põhiroll või millised on eelistused? Läbiv moment kõikides ettevõtmistes on koolitus ehk võtame siis selle ühe nimetajal õpib eesti sünnist surmani. Ning siin on ilmselt veel väga palju vaja ära teha haridussüsteemis ja me olemegi üritanud oma mõnede keskustega, mis siin loodud on omanäolise koolikeskusega ja avatud meeleinstituudiga, aidata õpetajat selles osas, et pakkuda uut õpetamist, toodikat, uusi ideid, sest pidev õppimine on, on siiski neil edu alus ja haridussüsteemi uuenemise alus. Kuid valdkonniti ja muidugi kõige olulisem on meil siiski ikka ja alati olnud haridus nii nüüd ka juba eelkooliealiste haridus ja lasteaia arendusprogramm, hea algus siis üldhariduskoolireform, kõrghariduse toetusprogramm ning teise nagu sura valdkonnad on esile kerkinud internet kellega oleme alustanud juba aastal 92. Aga me oleme tõusvas joones jätkanud ja kolmas suurem valdkond on viimastel aastatel meditsiin, tervishoid muidugi on ka meil omaette kultuuriprogramme. Väga palju toetame erinevaid üritusi, mis toimuvad siin Kesk ja Ida-Euroopa rahvaste vahel kultuuriüritusi ja samuti erinevaid selliseid ühiskondlikke alterna aktiivseid kultuurinähtuseid. Meil on väga hästi välja arenenud meie kirjastamisprogramm, siin tuleb muidugi eelkõige nimetada Lääne filosoofide võtmetekstide sarja avatud Eesti raamat kuid raamatuud on ka ikka ja jälle meie tähelepanu ja huviorbiidis, nii et raamatukogud on iga aasta saanud dusi automatiseerimiseks, internetiühenduse saamiseks ja kaasajastamiseks ja ka raamatukogutöötajate koolitus on meile väga oluline olnud. Kindlasti jätkame ka õigusreformi toetus tamist eelkõige trükiste näol ja õigusalase hariduse toetamise näol ning üks suur valdkond, mida me nimetame tsiviilühiskond, on ka väga oluline meile selle alla kuuluvat. Need projektid, mis püüavad edendada rahvustevahelisi suhteid Eestis püüavad tutvustada Inimõiguste alast teavet. Samuti mis edendavad mittetulundusühingute ehk seltside, fondide, sihtasutuste ühenduste liitude tööd siin Eestis, sest tulevikku või kaasaegses maailmas on omandamas just need inimeste vabatahtlikud ühendused üha suuremat rolli. See sünnipäeva nädal on nüüd üritustest tulvil vist ja väga tihe. Meie nädalal olnud eriti rikas erinevate trükiste esitlemise poolest ja väljaannete esitlemise poolest ja on tõesti väga hea meel, et meil tuli välja avatud Eesti raamatu sarja 22. raamat Maicel Waltzeri sallivusest, mille tõlkis Märt Väljataga, mida me esitlesime esmaspäeval? Teaduste Akadeemia raamatukogus, on väljas ka meie raamatunäit üks nendest väljaannetest, mida me oleme toetanud viimase kahe aasta jooksul andsime esmaspäeva välja ka koosmeele auhinnad ja ajakirjanikele ühiskonna aedniku auhinnad mis ilmselt on ka märgiks selle kohta ja vihjeks selle kohta, mida me tähtsaks peame ja võib-olla mida Meie ühiskonnas piisavalt tunnustatud Nad ei ole neid inimesi, kes kirjutaksid rohkem ühiskonnateemadel ja pakuksid välja ka positiivset programmi ja lahendusi, ja koosmeele auhind on mõeldud neile, kes on püüdnud midagi ära teha ka Eestis elavate erinevate rahvusgrupp pide vahel silla loomisele ja aidanud seda üksteisel mõistmist edendada. Siis teisipäeval avasime viimase oma 30-st avalikus internetipunktist ja see on Tamsalus ja samuti jällegi tutvustasime trükiseid ja need olid siis mittetulundussektori käsiraamat, seadusandjale mittetulundusühingu juhi käsiraamat ning filantroop ja kolmas sektor Eestis. Ja neljandaks trükiseks oli, kuidas kujundada oma karjääri. Ei, no see raamat on mõeldud peamiselt noortele inimestele, kes hakkavad kujundama oma tulevikku ja ameteid valima. Ning kolmandaks päeval siis toimus Mustamäe haigla meditsiini internetikeskuse avamine ja tuleb nüüd nimetada ka seda, et Sorosi kaasaegse kunsti Eesti keskus on avatud Eesti Fondi osa ja meil mõned üritused on koos siin korraldatud kolmap. Päeval esitles Rotermanni soolalaos ka Sorosi kaasaegse kunstikeskus uut raamatut Eesti kunstnikud mis on väga väärtuslik teos mitmeski mõttes. Ning samuti toimus Sorosi kaasaegse kunsti keskuse viiendale aastapäevale pühendatud arutelu visuaalse kultuuri tähendusest ühiskonnas. Väga kuum teema hetkel. Meiena nädalaga on seotud ka ühe meie majandusprogrammi ettevõtmised ja selle majandusprogrammi nimi on Junior Achievement, see on majandusharidusprogramm koolidele ja seda kasutab Eestis üle 200 koolituba ning selle programmi inimesed ja juhid on siis tänud infopäevi näiteks juhipäev tegelikkusse toimub erinevates Tallinna ettevõtetes ja firmades lastele. Ning samuti toimub Pärnus raeküla koolis aasta õpilasfirma võistlus ja parima õpilasfirma valik. Nädala lõpupoole tuleb meile ka külalisi mujalt. Venemaa avatud ühiskonna instituudi nõukogu liikmed tulevad meile külla ja võtavad ka foorumist osa. Ning samuti sõidab Tallinnasse tuntud Vene inimõiguslane ja veel Riigiduuma liige Sergei Kovaljov. Ja teiselt poolt Soome poolt tuleb külla Jern Donner, kes on ta Europarlamendi saadik ja nii Kovaljov kui Donner esinevad siis laupäeval peetaval kolmandal avatud ühiskonna foorumil, mille teemaks on usaldus. Ja nii meie Eesti inimesed, siit Mati Heidmets, Rein raud ja teised ning meie külalised peavad ettekandeid teemadel usaldus, usaldusele, keskkond, usaldusväärne riik, kõike püüavad mõtestada lahti seda, mis seondub usalduse teemaga ning veel esmaspäevalgi toimub midagi nimelt Pedagoogikaülikooli naisuuringute keskuse seminar simoonde Buduaar Eestis. Kuna soorollide küsimus on ka selline küsimus, mida avatud Eesti fond on toetanud, tänud siis ka Simon Debovaari väga kuulus teos, teine sugupool ilmus meie avatud Eesti raamatu sarjas ja nüüd eriala inimesed lahkavadki siis seda, kuidas tema raamatut võeti vastu siin. Milline oli selle raamatu retseptsioon Eestis? Milline võiks olla avatud Eesti Fondi sünnipäeva soov iseendale? Sünnipäeva soov oleks selline, et hoida ikka kätt elu pulsil ja jälgida tähelepanelikult elu meie ümber ja olla seal, kus meid on vaja. Sel nädalal tulid Teatriumis välja uus esietendus neli lühikest näidendit ja pealkiri on ka niisugune omapärane lühidalt teeme lühidalt ja seal mängivad kaasa kaks teatrumi näitlejannat pea luiki Anne Kuusik. Ja siis külalistena Raimo Pass ja Aleksander Eelmaa. Aleksander Eelmaa ongi nüüd mu vestluskaaslane. Kõik need lood, need neli väikest näidendit toimuvad teatris ja tegelased on teatriinimesed. Kas see nüüd tähendab, et, et see oleks nagu niisugune teatritegijate väike eralõbu ja pakub eelkõige huvi neile, kes ise teatriga seotud on või on seal ka niisugune laiem teema? Minu meelest on laiem teema, kindlasti on see selleks, et, et need juhtumised, mis seal näitemängus näitlejatega juhtuvad selliseid analoogseid juhuseid on ka väljaspool teatrielu. Sinu rollid on nii näitleja kui ka lavastaja. Olete šnitti võtnud ka nende paljude lavastajate pealt, kellega sa ise oled koos näitlejana töötanud. No võib-olla väike selline huumor on sealjuures küll olen ikka jah, mõtlen nii mõnegi mehe peale, kes seda on teinud, aga mitte väga konkreetselt, nii et ta on ikka rohkem üldine. Aga niisugune noh, ütleme natuke segatrupp, et erinevatest teatritest saavad näitlejad kokku on see nüüd keerulisem või huvitavam? Ta on siiski huvitavam, isegi mul on nagu erisuhe sellega selle jaoks, et ma olen ka nendele diatrummi peale ja Annele, kellega ma koos mängima ja olen ka olnud liikumisõppejõuna maal tuttav nendega lihtsalt tead, ma tean, nende tegemisi-toimetamisi olen jälginud. Lavastaja on ju tegelikult ka noor algaja Igor batuurin. Kuidas. Tead, sõjonad üpris pingevabalt, ta on küll väga tagasihoidlik, aga väga tõsine töömees ja ta oli väga tähelepanelikult kõigi suhtes, mis meie poolt tulija ja kiirelt arvestas ja reageeris. Väga hea koostöö oli. No need näitemängud on niisugused kerged ja veidi anekdootlikult, võib-olla järk-järgult lähevad natuke tõsisemaks, kas see proovi tegemine oli ka selles mõttes rõõmus ja naljakas protsess? Ja tulid kohati, kohati oli väga kurb ja väga tõsine ja väga murelik oli vähest, aga kõik laabus üpris kenasti, nii et et mingeid pingeid ega sisse jäänud. Ja selle töö tegemisega, kuna me tegime ikka Raimo passiga nagu väljaspool teatritööaega need need õhtud ja lõunaajad, olite üpris pingelised. Kui öelda, et jah, need lood on naljakad, siis tegelikult seal all on ju küllalt tõsine või isegi valus, teine plaan just selles suhtes, milline on see pealiskaudsem aeg või, või need nõuded, mida see aeg vahel esitab ja kui selle vooluga kaasa minna, et kuhu siis välja jõuda? Jah, see läbiv teema või näitleja eluolu ja tema püüdlused ja tahted ja ja nende võimatus või kohati saamatus ja konfliktid, et see on päris selline valus teema, kusjuures, aga see on tehtud tõesti sellises väga kerges ja veidi anekdootlikus vormis, nii et ta iseenesest on ikka lõbus. Nüüd on kaks esimest etendust mängitud, kuidas on vastuvõtt olnud ja ja kuidas üldse sinu jaoks mängu paikse, Theatrumi saal mõjub. Mulle väga meeldib see Theatrumi saali ja lava ta nagu sulatab selle publiku ja lavavahelised piirid nulliks, nagu kõik on ühes kohas ja olgugi, et lava säilib. Aga see vahe publiku ja sellega see on väga soe ja selline väga meeldib, mängida on. Ja need vastuvõtud olid. Eks me kartsime ka ikka natuke, et kuidas teda vastu võetakse, aga väga üllatavalt teatia soojada. Millal üldse see koostöö humanitaarinstituudiga või Theatrumi ka sinule algas ja kuidas pedagoogitee on seal läinud? Ta algas selle esimese kursuse vastuvõtuga ja ja siis vahepeal üks aasta mai ei andnud tunde siis sellel ajal oli liikumisõpetaja Prantsusmaalt oli ja nüüd on selle teise kursusega olen ma aasta teinud. Küllalt palju on sellest kirjutatud või vastu kajadused. Teater on, meil on niisugune oma nägu ja mingi oma pale. Nüüd kui sa oled ka seal õppejõuna ja seal seespool olnud, kuidas sina seda iseloomustaksid või mida sina arvad sellest noorest teatrist? Minu jaoks on ta omapalgeline tõesti selle jaoks, et ta on väga tõsine, tähendab töö tegemise tõsidusest, ma mõtlen nagu Lembit Peterson oma isikuga loo mingi väga teatri, sellise õhkkonna, mis nagu innustab tööle neid noori ja tõsiselt suhtuma, tähendab nii elus kui ka teatrielus, nii et et see on väga ilus keskkond, on seal Teatrumist räägime pikemalt kolmapäevases maailmapildi saates 22. aprillil kell üheksa 15. Stuudios on nüüd Aare Toikka, et rääkida uudiseid VAT teatrist. VAT teater on palju ratastel. Ja hiljuti te käisite Saksamaal täpsemalt, kus ja miks ja mis lavastusega. Käisime stendaali linnas seal kuskil 100 kilomeetri kaugusel Berliinist. Seal toimus noortefestival pealkirjaga tulevikuga noorus. Seda festivali korraldas teater, ter Altmark sealne kohalik teater ja mängisime seal Merle karusoo lavastust lastele. No selle teemaga ilmselt see lavastus haakus väga täpselt, aga kuidas see sõnum seal pärale jõudis ja kuidas vastuvõtt oli? No me pelgasin ikkagi alguses, et noh, need on isiklikud lood, väga kohalik probleem tundub, aga vastuvõtt oli üllatavalt arusaav selles mõttes, et noh, meil tõlge aga probleemid on tegelikult igal pool samad. Ja inimesed, kes meid seal vaatasid ja kuulasid, nad said ikka noh, väga täpselt aru, ma istusin saalis ja reageeringud olid täpsed, need lood jõudsid pärale. Selles mõttes see oli suur kordaminek, see, et kui sa räägid väga isiklikku lugu siis sinust saadakse igal pool aru. Problemaatika on noh, riskikäitumine on vist õige sõna. Saksamaal kasutatakse sõna normist kõrvale kalduv käitumine. Nii et probleemid on samad, noh selle festivali raames oli seal seminar varrega just saksa, praegustest nagu valupunktidest, noortepoliitikas ja ja noorte elus seal oli immigrantidele pühendatud üks päev. Siis ühe päeva teemaks oli kriminaliteet koolides ja ühe päeva teemaks oli siis ka droogide levik. Aga mina külastasin neid seminare, mis puudutasid seda kriminaliteedi osa, Saksamaal on see asi, seal tuli välja, et tegelikult noh, viimase 20 aasta jooksul on noorte kuritegevus vähenenud. Aga seoses Saksamaa taasühinemisega on tegelikult taas jälle selline ebakindlus. Ikka on nii, et kõik asjad on seotud. Et mis toimub ühiskonnas suures plaanis, see läheb perekonda välja, see läheb iga inimeseni. Välja aga sellesama lavastusega laste riskiretk käsitega hoopis lähemal eesti assid. Tei. Lasteteatrite päevadel jõhvis, kuidas seal läks? Seal oli mõnes mõttes problemaatiline, noh etendus oli nagu etendus ikka ja me olime enne seda lavastust ka jõhvis mänginud ja Eestis jõuab see lavastus, vaataja on igal juhul pärale. Aga saalis istus üks Taani grupp. Ja kuna seal lasteteatrite päevadel tõlget ei olnud, et siis nendel jäid mingid asjad vist aru saamata. See oli rohkem nagu korralduse probleem iseenesest pärast asi tööpäevadel olid lavastuste arvud, siis oli väga erinevaid arvamusi, arutelusid juhtinud Kirsika mooring Helsingin Sanomate, sest tema igal juhul selle küsimustiku järgi mida ta esitas ja kuidas ta seda arutelu suunas. Temale tundus asi kindlasti väga põnev. Kui kellelgi kuulajatest tekkis nüüd huvi, kes ei ole jõudnud veel laste riskiretke näha saab seda sel kevadel veel vaadata. Aitäh ja meil on ka väljasõiduetendusi kavas veel aprilli ja maikuus, aga Tallinnas me mängime seda lugu veel Draamateatri väikeses saalis. 20. ja 27. aprillil. Kui teatris käis Anne Parksepp? Onu Remuse lugudest on neid võimalik osa saada ka Eesti riiklikus nukuteatris. Lavastaja on Helle Laas ja kavalpead, jänkuonu mängib Hendrik toom. Jutt sai alguse sellest, et me pidime väikse trupiga seda tegema ja siis sai ükskord teatri peal juttu räägitud, et ah, võiks neid rõõmuse lugusid teha, aga me vaatasime, me ei mängi seda lugu lihtsalt ära, väikse trupiga jäi see sinnasamasse paika ja siis ükskord oli uuesti, et võiks ikkagi teha, et jälle, et kas sa ei tahaks teha. No siis ma ütlesin, kui Hendrikut annate mulle jäneseisandaks, siis teen. Siin on. Et ka nende Hendrik on rohkem huntidele spetsialiseerunud. Hendrik Toompere on tõesti see jäneseisand, mitte ainult huntidel on sattunud niimoodi, et ma olen mitu jänest näinud ka viimasel ajal sõber kurgis ja see on niimoodi periooditi, see on nagu elu ikka. Käib lainetena. Kui tulevad, et hundid siis tulevad ravima, kui rebased, siis jälle mitu tükki üksteise otsa ja nii ta käib. Nüüd on kummalised lood ja selles mõttes muidugi meile. Rebane on see kaval ja igavene krutskivend. Siis siin on jänes? Jaa, Lebanon võrdlemisi ATU ja jääjänesele alla jänese kõige jõuetum kuju, eks ole. Et lähtsastereemuse lugudes on niisugune asi ikkagi seda arukust ja seda kavalust hinnatakse füüsiliselt, kõiges jõuetuma, suhu, on rõõmus, selle pannud võrdlemisi kahtlase väärtusega. Et kedagi nüüd üle trumbata, üle kavaldada ja kas on elus ka niimoodi. See, mis on praegu tõlgitult ja neid raamatuid välja antud, et tal on väga ilus jutustaja kee, mitte niivõrd dialoog kui niisugune, vaid just see, mida onu Reemus ise mõtleb või räägib seal ümber, niiviisi jutustab, iseloomustab seda tegelast, kuidas tegelane reageerib teatud asjadele. Jah, aga siin ei ole jutustaja, et kogu see lugu algab siin, nii et mine või kohe koju. Ja meie ei leia doonori rammust kuidagi ülesid nukuteatrikardinate vahelt. Ja siis tulebki lugu eesti moodi veidikene teistmoodi, kui ta on päris raamatus kirjas. Ma arvan, et suure laia naerutükk ei olegi, pigem on isane muige. Kui nii võtta, siis jäneseonu, teised teda ei tõmba, kinniste olukordadeta ise sätti, need nagu endale lõksud üles ja siis püüad nendest välja vingerdada. Kelm, kelm. Tahtsin veel ütelda, et ei maksa peljata mitte tuua kolme aastaseid või niimoodi. Kuna ma mäletan oma laste pealt nad olid kolmesed, kui nad kuulasid lõpmatuseni seda plaat, miks nad ei või siis nukuteatri etendust vaadata. Meie selle tükiga on veel see, et saaks väljasõitu teha, et neil ei olegi neid tükke nii palju, millega me saame maale kuhugi minna, ta sai nagu kõigepealt sellepärast ka tehtud nii lihtsana Kevadel on nukuteatris kiire, kiire kiire, üks esietendus teise esietenduse Taka ja lavastaja Eero Spriit, miks elutarkus või elukartus, miks mitte elutarkus ja elukartus? Nad on nagu vastandid selles mõttes, et üks välistab teise. Et kui on piisavalt elutarkust, siis elukartus kaob ära. Ja kui on eluga, siis ei ole veel piisavalt tarkust kohtumist selles lavastuses kasutama väga erinevaid žanre ja, ja lavavorme alates pantomiimi, st siis Hiina varjuteater on, siin on jaapani nukuteater, on viiteid ja laene jaapani ikka pukki tarist, maski, mängu ja suhtemängu. See on poolest omapärane lavastus, miks just antud hetkel niisugune valik? No see initsiatiiv tuli autorilt Vladimir Tarassovilt endalt kes tõi selle oma raamatu meediaatris, küsides, et ehk saab sellest mõne etenduse teha. Tõepoolest, minu jaoks oli see väga rõõmus ja huvitav kustus nimelt raamat koosneb paari 1000 aasta vanustest idama mõtte tarkustest, sellest, kuidas inimene leiab oma elutee, kuidas ta sellel teel püsib. Kuidas ta oskab seda teed taas näha, kui ta on selle jalge alt kaotanud. Ja samuti ka kuidas iseennast sellel teel juhtida, kuidas juhtida teisi sellel teel, juhul kui sul see tee olnud. Mulle üldse meeldib vist selline inimhinges ja inimhinge tagamaadest rändamine. Ekse teatritegemine ongi selline, et eesmärk on ikka mitte ennast näidata, vaid püüda aru saada, kes inimene, kes ma ise olen teatritegemine, on üks moodus iseenese tundmaõppimiseks, nende mudelite läbimängimisega. Me saame targemaks ja kui see läbimängimine ka teisi huvitab, kes tahavad Meiega koos, siis neid mõttemänge läbi teha, see on tore. Ma arvan, et see on eelkõige nagu noortele noorele inimesele suunatud etendus alates vanemate klasside õpilastest ja muidugi siis ka päris pensionipõlveni välja. Me oleme püüdnud lavastuse teha küllaltki atraktiivse, visuaalselt muusikaga liikumistega ja eks inimene ole mingil eluperioodil ikka mõelnud nende küsimuste peale, kust ma tulen, kuhu ma lähen, kus ma praegu olen, lavakujundus on Kaljo Kivilk. Muusikalise kujunduse eest anded hoolt Tõnu Raadik ja mängivad mängivad Liviko Hanstil Margus Tabor, Are Uder, Riho Rosberg ja teeb kaasa ka lavastuse inspitsient. Margot Nõgisto, järgmine etendus on meil 18.-le. Ühest uuest kirjastusest räägib Toomas Jüriaado. Tõraveres asuvas Tartu observatooriumis töötas veel mõni aasta tagasi umbes 250 inimest, on see töötajate arv vähenenud umbes 60-le. Aga väga paljud inimesed, kes observatooriumis enne töötasid, on leidnud siinsamas mäe peal endale mitmesuguseid rakendusi. Ja täna tahakski põgusalt rääkida ühest vastloodud kirjastust, sest see on siis Eesti vabaharidusliidu kirjastus. Ja kui ma nüüd asjast õigesti aru saan, siis üks peasüüdlasi, et see kirjastus siia Tõravere tekkis, on Tõravere õppekeskuse tõru juhataja Reet Valgma. No see idee jah, tuli minu poolt, aga kui ei oleks olnud kahte inimest IRA saart ja Ants Ibrust siis seda kirjastust ei, ei oleks sündinud, sest need on inimesed, kes seda tööd tunnevad. Ja miks kirjastust vabaharidusele vaja on. Me ju kõik teame, kui kalliste hindadega on võimalik trükkida materjale ja vabaharidus, kes tegeleb täiskasvanute koolitusega. Meil on ju oluline õppematerjalide paljundamine ja trükkimine. Ja selleks, et nüüd oma tegevust saaksime edendada ja kuna riigi toetus on on meie tegevusele siiamaani veel olnud suhteliselt tagasihoidlik siis me peame olema väga ökonoomsed, majandama ennast. Ja sellepärast siis ongi meil nüüd kirjastus. Ja mis see lähtepunkt oli, kus selle kirjastuse tegemine peale algas? Ühine arusaamine, et kui me tahame oma liikumist tugevdada ja edendada, siis me peame muutuma nähtavaks. Kompuutris Me oleme rohkem või vähem nähtavad, aga peab olema ka mingisugune paber ja mingi pilt, mis jääb lauanurgale ja keegi tuleb ja näeb ka seda, ilma, et ta masina lahti teeb ja kompuutrit asja uurib. Nagu ma enne möödaminnes ütlesin, Ira Saar ja Hans Ibrus olid mõlemad observatooriumi töötajad, kuidas nad nüüd siis äkki nii-öelda trikki töölisteks saanud? No, ega nemad trükitöölised nii palju ei olegi, nemad on just nimelt kuidas vormistada neid õppematerjale ja nüüd on meil muidugi ka masin, millega me trügime oma materjalid ära lõpuks. Ja tavaliselt on ju väikestel seltsidel ja õpiringidel on just küsimus selles, et nendel ei ole palju materjale korraga tarvis kuskil 300 500 eksemplari. Ja see ongi niisugune ökonoomne kiire variant ja mõlemad nad on, on suured asjatundjad, kuidas vormistada, kuidas see asi niimoodi kena välja näeks. Ja mida see kirjastus oli jõudnud juba teha? Suhteliselt küll praegu vähe, enamus on olnud seotud infolehtedega või teise õppekeskuse kohta, aga meie koostöö on natukene pikem. Tahan õppekeskusele tõru teinud kunagi kaks raamatut, kuidas küsida raha ja teine oli siis grupiprotsessid ja nende juhtimine, nii et meie koostöö on, on olnud pikaajaline. Ja asja põhiline mõte siis, nagu alguses juttu oli, on see, et nendele inimestele, kes tegelevad vabaharidustööga saated ja siis seda trükiteenust pakkuda äärmiselt odavalt Jah, selle kohta võib öelda, et Sonscandaalselt odav. Aga see puudutab muidugi need ainult neid inimesi, neid ühendusi, kes tegelevad haridusega ja eelkõige vabaharidusega täiskasvanute koolitusega. Ja kui mõni teine firma või aktsiaselts meie poole pöördub, no siis me Nende hindadega neile loomulikult ei tee, ega me neile ära ka ei ütle. Aga idee on just nimelt selles, et meie, kes me hariduses seda rege, veame sisse kriginny hirmus, Frank ei oleks. Ja missuguseid asju siis tegelikult see kirjastus on võimeline välja andma? Brošüüre raamatuid no ei ole, kes ja mida ta ei ole võimeline ka noodikirja on ta võimeline tegema. Nii, et nad on väga kõrgel tasemel tegijad. Ja kuidas selle kirjastusega kontakti saada? Nii nagu vanasti öeldi, et, et maale vanaemale on võimalik kirjutada Tartumaa Tõravere vabaharidusliidu kirjastusele või siis meil on loomulikult emailid ja, ja kõik sellised asjad ka olemas. Ja kui keegi soovib oma materjali kiiresti saada, siis emailiga saadab materjali ja me teeme ära. Ühe päevaga kahe tunniga, nii nagu vaja, on. Mari tarandi saatelõik on ühest kenast, kevadisest algatusest. Soome Instituudi Tartu osakonna ruumides siin jää Kalli Kukk tahab tutvustada neile ühte. Eelseisvat üritust selleks ürituseks on raamatu ja roosi päev ja tema toimumise aeg on jüripäeval 23. aprillil. Alguse on ta saanud kunagi kolmekümnendatel aastatel ja algatajaks on olnud üks raamatukaupmees, kes tahtis väga tulusad, et ja kasulikult müüa oma raamatuid. Aga idee iseenesest on kaunis ja polegi nii kaubanduslik, sest kui mõtelda kevadine aeg, mis on kaunim kui raamat ja roos kolmekümnendatel aastatel on saanud alguse Kataloonias, taan arenenud ja Barcelonas on ta kasvanud lausa karnevaliks. Ja kuidas ta jõudis need meile meile jõudis tänu sellele, et paar aastat tagasi siin 96. aastal võttis algatuse endaga Unesco ja kuulutas selle lausa maailmaürituseks ja hakkas seda kaunist kevadist ideed levitama. Ja Soomes on ta kasvamas ka tõepoolest rahvalikuks karnevaliks on kaasa haaratud teatrid, raamatukirjastused, lillemüügikohad, sest tõepoolest seal, kus on lilli ja raamatuid, seal toimuvadki need üritused. Ja nagu iga ilus idee on õhus. Nii jõudis seega meile Soome Instituudi kaudu Soome raamatukirjastajate raamatukogunduse tegelaste kaudu. Ja kaunist mõtet arendasid Maimu Berg ja Pertti püstile. Ja nüüd peaks toimuma seega Tartus. Ja kuidas te arvate, mismoodi võiks välja näha, siis me oleme rääkinud siin meie naabruses asuva ülikooli raamatukoguga kes on lahkesti nõus andma oma fuajeed raamatute ja lillede müügiks. Mina olen rääkinud kirjastusega Varrak ja eesti raamat. Samuti sel päeval müüakse seal roose ja loodetavasti avab selle ürituse ei keegi muu kui Jüri Talvet, kes on ka väga hea Ühisbanistika tund ja, ja teab sellest ajaloost rääkida meile rohkem kaunimat ja lähemalt. Nii et olete oodatud 23. kell 12 ülikooli raamatukogu fuajeesse ja kell neli on siin Kirjanduse Majas selline seminar ja praegu ei oska nagu rohkem öelda, kui on räägitud Ants haljamaaga, kes on peaaegu andnud oma nõusoleku tulla häkkima tõlkimisest just raamatute vahendamisest ühest keelest teise. Võib-olla loodetavasti saab tulla ka Merike Pau, Tiiu Kokla, on räägitud Doris Kareva ka, nii et. Ma loodan, et nad kõik tulevad ja toovad raamatu meile lähemale. Nüüd muusika jutu Pärnust. Täna tähistab Pärnu lauluselts Endla oma 100 kahekümnendat tegutsemisaastapäeva juubelikontserdiga ja see toimub täna õhtul Pärnu teatris Endla algusega kell 19. Endla seltsi ajalugu ulatub aastasse 1878. Milline see on olnud Endla seltsi president Peeter prisk? Kokkuvõtvalt võib öelda, et tõesti 1878. Aastal oli see, kui Carl Robert Jakobsoni eestvedamisel Põllumeeste Seltsi juurde laulu- ja mänguselts loodi, mille nimeks sai Endla. Tegemist on kindlasti Eesti ühe vanema lauluseltsiga, mis tänapäeval tegutsevad. Teatrite nime kannavad lauluseltsid ka Estonia ja Vanemuine siis Tallinnas ja Tartus. Üks tähelepanuväärsemaid viimase seltsi ajaloos oli Endla seltsi teatrimaja avamine. Oktoobris 1911. Aastal. Võib öelda, et Endla teater on välja kasvanud mänguseltsist, mis, mis kunagi ka nüüd nagu lauluseltsi all on sündinud. Sõja ajal oli koori tegevuses lahe Jaan kuni sõjani, siis tegutses kollektiiv Endla teatri muusikaosakonna ja tegi kaasa kogu aeg suuremates lavastustes. Pärast teist maailmasõda alustas uuesti tegevust ja on seda teinud edukalt tänapäevani. Koori liikmeskonna olnud erineva suurusega ja mingi aeg on olnud koori liikmeskond isegi üle 100 laulja. Praeguseks peame küll tõdema, et on rasked ajad ja koori hingekirjas on kuskil 40 Raulia ringis ja umbes nii palju käib ka proovides. Oleme püüdnud edendada nii eesti klassikalist muusikat kui ka erinevatel aastatel projektidena püüdnud väga erinevat muusikat laulda. Tegemist on ikkagi harrastuskollektiiviga ja seega laulmisega oma rõõmuks eelkõige tulemus on koorifestival Pärnu 98, kas sealt võtate koosa? Muidugi, kui kodulinnas midagi toimub, siis enda koer võtab alati osa koori dirigent teevad aul. Milline on repertuaar, mida te täna õhtul esitate? Me kajastame oma kavas läbilõike kõigepealt algaastatest ja kavasse võtsime sellised lood, mida just ka päris alguses lauldi. Need on tuntud läbi tõesti aastakümnete ja sadade, isegi Kungla rahvas. Ja isamaalisi laule lauldi tollel ajal, palju meil on Eestimaa, mu isamaa on kavas. Aga tähtis koht on ühel niisugusel teosel, mis kahjuks tulekahjus hävis. Mihkel Lüdig nimelt on selle kooridirigendiks. Nagu ajaloo raamatus on kirjas, et etendati nagu esimene eesti operett murueti tytar, millele siis liidik nagu komponeeris viisid ja libreto on Antsu Mardi Pitka poolt ja teatri- ja muusikamuuseumist saime kätte materjalid, mis on küll tõesti väga üheselt säilinud käsikirjas pliiatsiga tõesti pandud visandatud paberile, kus on natuke koori osa solisti osa ja ja meil kohalik muusik olev, see seadis siis pasunakoorile selle orkestri osa ja meie siis kooriga püüame midagi lavastada ja laulda, teine osa kontserdist oli ka niisugune aeg nagu nõukogude periood meie eesti koorimuusikas. Siis meil on siin ka vastavat mõningad laulud, mis kajastavad just nimelt seda perioodi. On kavas Mart Saar, Gustav Ernesaks, Lembit Veevo ja Veljo Tormise looming. Ja siis kolmas osa on viimase 10 aasta läbilõige selles esimeses osas me laulame natuke barokkmuusikat, Südsi magnificat on meil kavas ja külalisena dirigeerib Andrus Kallastu. Siis esineb ka meie koorilastekoor ja natuke kergemat muusikat, sess, muusikat? Jaa, popuri ABBA lugudest. Kontserdi lavastanud Kaarel Kilvet Endla koori eesotsas lisaks Mihkel Lüdigi on olnud mitmeid tuntuid koorijuhte nagu Peeter Laja, Valdo Rumessen ja Õie Kurg. Pikki aastaid juhatas aga koori Pärnu tuntud koorijuht Herbert Pulk, kes mõned aastad tagasi pälvis ka Johann Voldemar Jannseni auhinna silmapaistva panuse eest Pärnu kultuuriellu. Eesti Raadio Pärnu stuudiost, Viktor Kaarne. Ja saate lõpuks Ivalo Randalu muusika kommentaar. Meie nädal algab nagu ikka tänasega ja seekord Vivaldianaga Paide kultuurikeskuses esineb Hortus Musicus akadeemiline orkester, kus puha solistid. Põnevaks teebki ühe teose Kahekordne esitlus. Esimeses olles kõlav kontsert neljale viiulile, korratakse teises pooles Bachi töötluses neljale klavessiin ile. Viimase puhul teevad Ivo Sillamaa kõrval kaasa lätlanna aina kantsi. Vladimir Tantženko venest ja soomlanna Elina Mustonen. Viiulivariandis soleerivad Ülo Kaadu, Maanomenjeva Bunderi, Aleksander korruilko juhatab Andres Mustonen. Samaga juba tehakse homme Estonias. Mõlemadõhtud algavad kell seitse. Eesti kontserdi vahendusel on orel tänavu hüüdnud nüüd kolmapäeval Nigulistes. Hüüab kui esmakordselt esineb Eestis Põhjamaade porganist rootsist üldimetletud varajase romantilise muusika interpreet aga terves maailmas Hans faagjus. Too parimas eas mees sündinud 1951 piss, muuhulgas 70.-te keskel Pariisis Morris Türi flee juures mille järel tulid ka preemiad. Kõigepealt konkurssidelt, seejärel paadistuste eest. Viimased tohutult eeskätt firmaga, mis kõik Bachi orelitööd 17 CDd, samuti Mozart, seensans Victoria, palju muud. Kontserdite haardes on Hans faagjusel Euroopa kõrval ka Austraalia ja muidugi põhja. Ameerika. Meile mängib ta sakslasest Lübecki Bachi ka kontserdia-moll, mis on teadagi Vivaldi töötlus skandinaavia Plazist vanemana. Ottoossoni elas 1000 879964 nooremana Anders Nilsson sündinud 1954 ning Vierni kolmandat orelisümfooniat õhtu krooni. Seda siis kolmapäeval kell 19 Nigulistes. Neljapäev siis taas ERSO oma tippmuusikutega Estonias. Kavas Šostakovitši viimane 15-st sümfoonia Mozarti flöödikontsert, G-duur ja karneeringuna Rossini avamäng ooperile Semiramiide muusikat aastast 1823 ei olegi lustilugu, see on kirjutatud valt vääri tragöödia ainetel, mis omakorda toetub dramaatilisele legendile vanasta Süüriast, mis Piibliski kuulus oma kurjuse veriste intriigidega. Peateoseks saab muidugi Šostakovitši sümfoonia aastast 1009 71, esiettekanne 1009 72. See on suurte ja ootamatute kontrastidega muusikaromaan. Maagilise lõbusega sisevaatlused huumoriga. See on jutustus inimese eluteest, tagasivaadetega, lapsepõlvele, sellele järgnenud tormidele, rõõmudele, kannatustele ja lõpeb surmakuulutusega. Sümfoonia oligi Šostakovitši luigele teos, mis ta enda sõnul sündis ühe hooga ja täpse ettekujutusega. Milline see tulema peab. Oli vaid vaja aega, et see üles kirjutada. See aeg talle õnneks. Tippmuusikud ise üheks on ERSO käesoleva hooaja esimene külalisdirigent Nikolai Aleksejev, keda tunneme ja teame eriti hinnatud on ta Stravinski, Šostakovitši, Prokofjevi hindemiti ja Schönbergi tõlgitsejana. Kas panite tähele, selles reas figureeris ka Šostakovitši. Teiseks tipuks saksa flotist Michael Martin Hof Fler mees mõni aasta pealt kolmekümnene Salzburgi Mozart, Teumi muusikakõrgkooli külalisprofessor. Kohver on muljetavaldavate atestaatidega ja kõikjal ka väljaspool Euroopat sedavõrd tegev, et annatatsiooniski ei osata öelda, kus ta õigupoolest resideerib vististi Münchenis. Ka neljapäeval on ta oma moodsatiga Tallinnas oma nägu ja tundub, et õnnelikult tiivset on leidmas rahvusmeeskoor meedias teatavast juba nende juunikuisest raudruunaga matkast. Nüüd tulevad nad välja inglise ja ladinaameerika muusikaga kenasti häälestatava v häälestava pealkirjal tun tud ja eksootiline. Reedel kell kuus alustatakse sellega võru kandles ja seal publiku muret juba ei ole. Et aga ka tuleval pühapäeval Estonia maja täis saada. Selleks tuleb veel nädala pärast siinsamas üks aus kihutuskõne maha pidada. Nii teemegi. Tänase kultuurikaja seadsid kokku Külli tüli ja Pille-Riin Purje. Kena kevadet.