Kultuuriga ja. Tere eetris on kultuurikaja stuudios Pille-Riin Purje. Homme on raadioteatris esietendus. Hanno mägele, kuuldemäng Leino läheb Eestisse, esimene osa. Eino Leino rolli eest sai Aarne Üksküla Eesti raadio näitlejapreemia 5000 krooni ja auaadressi nahk vutlarist, mille on teinud kunstnik Tiiu Mäger. Seda uut preemiat aasta parima osatäitmise eest kuuldemängus hakatakse välja andma igal aastal raadioteatri sünnipäeval, 24. veebruaril. Tänavu aga tähistasime kuuldemängu seitsmekümnendat sünnipäeva esimesel märtsil. Pidulikku otsesaatega, publikule ja samaaegu otse-eetrisse mängiti sel puhul Jüri Tuuliku uus kuuldemäng taevaredel, peaosas samuti Aarne Üksküla. Intervjuu Aarne Ükskülaga toimuski pärast taevaredeli ettekannet ja näitlejapreemia kättesaamist esimesel märtsil. Küla, milline kogemus näitleja jaoks nüüd on andeks, kuuldemäng otse-eetrisse ja veel publikuga, on see nüüd näitlemine või, ja töö või midagi vahepealset istunud midagit natuke vahepealset ses mõttes, et publik annab nagu kaasa natukene ja ta läheb järjest nagu etendus, sest kuuldemängule tehakse juppide kaupa ja kui ma nüüd teda lindistasime, määran tulevaste aegade jaoks siis ju jupikaupa ja ma pidin kogu aeg vaatama, kuna ma olen kogu aeg ja teeme sellega, teeme nende Annegasseni meeles, et kes, mis siin enne oli. Aga seda nagu täna ei olnud ja ja tänada ta läks nagu palju elavamalt, isegi võib-olla võrreldes sellega, mis linti läks. Nüüd on vahepeal ta näitlemine ei ole? Noh, eks me ikka tahtsime nii teha, nagu me teeme, vehime kätega mõttetult mis ilmselt vajalik on ja sihuke vahepealne ja kogemus. Jüri Tuuliku kuuldemängudes te olete varemgi mänginud, kuidas ta autorina teile tundub? Ma tean, mul naabrimees, elame kõrvuti majades õismäel ja toon endale ammu ja olen teinud küll ja ta on niisugune mõnus mulle meeldivate kuuldemängud, nad ei ole teab mis keerulised, nendega saab nagu ruttu valmis ja ei ole vaja midagi nii väga sügavalt analüüsida ja ses mõttes on mõnus teha ja, ja kuidagi see Saaremaa värk ja Abruka värikese on mullegi armaasiana. Kuidas nende raadiorollidega üldse on, kas on nii, et on tehtud, läheb meelest ära või on mõniga jäänud meelde nendest paljudest, mis te olete mänginud? Nojah, praegu nii äkki ei tule meelde, aga muidugi nüüd see viimane enne seda, mis oli Annuma kellase Eino Leino elust, see oli. Noh, see oli niisugune lugu, et 1000. lugesin, mõtlesin, kuidas seda võimalik üldse teha. Ta nii pikaks tundide ajal, eks ole, on kokku kahes osas tundide tund. Nii raske, et kuidas ta mikrofoni. Aga kui Ari Kallio tuli siia ja rääkis meile Eino Leino osta ja kui me siis tegema hakkasime, siis tegemine oli kuidagi väga mõnus. Ta tegi nagu asja lihtsaks, olen pannud tähele, et kui asi tundub näitlejale keeruline ja ta juhtub kokku hea režissööriga, siis ärkab RCA režissöör debacia kuidagi arusaadavaks, selgeks ja lihtsaks. Olidaalingally Ta oli nii mahukas, rallidel järelikult tekstimahukas ja väga paljus peaaegu nagu monorall või kuigi alga, partner olema. Nojah, seal oli palju niisugusi monoloog, kus ta nagu üksi räägib, omaette räägib ja samal ajal nagu on olemas ka Aino suits kõrval, aga ta mõtleb oma mõtteid sel ajal, kui Aino räägib teeb seal midagi luuletust. Mahukas jah, see tunduski nagu natuke kohutaski, kuidas nette sellele tunnustas ärevaid preemiale, reageerisite preemiad on tunnus natuke võõrastavalt mullaga. Aga no aitäh muidugi selles mõttes, et nihukese mahuka töö eest juurde siis õnnestus, sest ma ei tea. Eetris pole ta veel olnud, siis kuuleb aga üldse näitleja tee raadioteatris, kuna need, see näitlejapreemia traditsiooniks hakkab saama, kas vajab väärtustamist, mismoodi ta teie jaoks näiteks on? Muude tööde seas vajaksid kõla sest ta on päris tõsine töö, eriti kui on niisuguste suuremate lihtsalt suuremat oleks väärtkirjandusega tegemist. Ega see nii lihtne ei ole, ainuke kerge koht on lihtsalt teksti pähe õppima lihtsamaga, kõik see muu juurde kujutleda, mida sa laval saad kuidagi teisiti mängida, aga siin siin seda tuleb nagu näha ja kujutleda, peab tekkima see. Kindlasti peab. Kuna te olete niisugune nappide vahenditega näitlejaid, siis mikrofon ees, mäng võiks selles suhtes olla lähedane või noh, mikrofon ei, seal oli ju ka midagi võltsi või valetamist. Ja ma mäletan algus aegukkumaks, priviama kuuldemänge, siis sain kähku aru, et ega siin on, siin on teised vahendid, see tähendab, et siin väga laval võib-olla kannatab välja, kui sa värviitasin oma häälega, ongi vajalik see, aga, aga mikrofon on nii õrn asi, et ta vajab ja natukene appimaid vahendeid. Aegade jooksul olen ma selle nagu kogemuse omandanud, mismoodi see võiks olla ka see, et mikrofoni ees üksindus või ainult partnerit. Et ei ole publikut, kas see teeb asja kergemaks või raskemaks. Kui oled juba palju neid kuuldemänge teinud, see on enesestmõistetav, et see nii on. Nende raskemaks ideega kergemaks ei tee, aga see on teistmoodi, teatriana, harjud sellega ära ja kui ütleme täna eks ta võib-olla isegi lõksukene võib-olla häiris see publik on, aga kuna selleks sai nagu valmistatud ka on, tegime seda, kuuldemäng lükkas selle teadmisega, et see tuleb niiviisi ette kanda. Siis ta nii ei häirinud, aga noh, kuuldemängutehnika paremaks seal stuudio üksinduses olles looduma pildis enda jaoks, mis ongi siis see raadioteatris töötamise teie jaoks kõige suurem võlu või kõige sümpaatsem ja mis on kõige vastupidi, kõige vaevarikkam võlu on see, et raadioteatris on tihti sedasorti materjale, mida näiteks lavale ei saagi panna. Kus ongi vaja, et, et kuulaja loob endale ka selle pildi. Ja see pilt, kui see panna lavale, võib-olla see pilt ei olegi niivõrd mõjuv, kui see pilt midagi huulel. Vaevarikkam Diana kuuldemänge tehakse teise töö vahepeal. Ja kui sa tuled, proovisti, õhtune etendus ja siis kiiresti elan teha nagu igal pool, nii nagu televisiooniski praegu eriti ma tunnen mingit kiirustamise märke selle Jüri Tuuliku tänase loo puhul seda nagu ei olnud, tund on, meil oli nagu aega, ma saan rahulikult teha. Nojah, see on see, kui, kui sa oled väsinud Ta toimuks niiviisi rütmiliselt või samamoodi nagu teatritöö oleks, ei oleks seda probleemi olemas, aga tihtipeale juhtub niiviisi, et ta tuleb teha proovietenduse vaheajal. No see on võib-olla ainult, aga ma ei pea seda galatiinud. Mis te arvate, mis saab edasi raadioteatrist? On tal tulevikku? Peaks ole, sinienergiakaod rääkis, et ta on ikkagi väga kuulata ja väga suure publikuhuviga. Ma nagu olen kartnud, et võib-olla televiisor võtab nagu rohkem aega kuulajalt ära, aga aasta ei võta. Ja nagu ma olen kuulnud välja, kas oli Ari Kallio, kes seda läheks, või üldse noh, kes Soomes on tegelenud asjaga, et seal on ta ikka teater number üks lausa seal levinud ja määranud, kuhu ta ikka kaob, sest et kõik on ennustanud, et silm hävitab teatri ja televisioon hävitab filmijad, need midagi, kõik kuskil toimub mingi protsess, aga lõpuks läheb kõik ikka oma paika ja ma arvan, et et ikkagi kuuldemäng on. Kas ei olnud see mingi jutt? Ta ei mäleta kunagi, mis soovitati lastele, kes need kipuvad kogu aeg arvuti ees või kraani ees istuma, et kaotavad iseseisva kujutlusvõime ära. Mängitakse nagu kõik seal ekraani peal ette, et on soovitatud kuuldemänge kuulata ja lugeda. Kuulame nüüd katkendit Aarne Üksküla, Eino Leino rollist. Kuidas läheb riis sest reisima, ma lähen singi oma jää. Nüüd on see reis mulle juba tööpüha ülesanne. Ja kes teab millegi uue aimdus, mida praegu siin vaid kujutleda võin. Et luule jälle kord ellu puhkeb. Ma lähen ja mängin oma osa. Loen luuleti, olen inimestega. Katsun järele, kas ma ka ise siin elus veel kellelegi jaoks inimene olla võiks? Kui neile meeldib, kui neile tõesti meeldib? Kui näen, et hundil silmapilgu inimese moodi elada, siis jään sinna siia ma enam tagasi tule. Olgu see nüüd otsustatud. Nii ilusasti, kuidas õitseb ja lõhnab Levkoi kuni rohelistel niitudel õitsvate õunapuude alla päikese kätte laotatud valged voodilinad. Kuidas voolab meesi kirsimahl on bee meie puu najale nagu ei niida, mulle kirjeldas. Ta lubas, et meeldib rahvale väge, kui tuleb. Aina ütles sedasama Aino Kallas. Aimus õige aina. Tema armastust. Hannu mägele kaheosaline kuuldemäng Leino läheb Eestisse, Aarne Ükskülaga peaosas on kavas kaheksandal ja 15. märtsil kell 15. Null viis. Sel nädalal avanes eesti teatripublikul haruldane võimalus vaadata Jasmiin aresa näidendit kunst. Nii meie draamateatri kui Moskva külalistrupi esituses jätkab maris Johannes. Kui ohvitseride maja võidunud punase pluusi eesriide tagant ilmus nähtavale valge stiilselt askeetlik lavakujundus siis panise jahmuma. Moskvalased mängisid siin meilgi tuntud jazz Miinareisa näitemängu kunst ja tegid seda stiilselt. Sellist väljapeetust ühelt vene trupilt ei osanud oodata. Nii näitemängu, lavastaja patrizgerbraad kui kunstnik Eduard loob, on Prantsusmaalt. Aga milline koht on sellel lavastusel Moskva teatripildis? Küsisin seda Mihhail Janoskeevitšilt, kes mängis Jasmine Reese näitemängus seeeffi rolli. See on mees, kes šokeerib oma sõpru valge maaliga ja eesti laval mängib seda osa aindutseb niisis Mihhaili anoskeevitš. Moskva teatrielus on lavastus leidnud oma koha, kui otsustada retsensioonide ja vastu kajade järgi. Välja tuli Aart möödunud aasta mai lõpus ja mängime seda mitte just väga tihti. Olgu siia vahele öeldud, et Tallinna kast roll on Adolf Käisi korraldatud. Enne meid nägi seda Riia publik ja Tallinnast sõideti lavastusega edasi juba Peterburi. Mihhail Filippov, kes lavastuses mängib suurt lepitaja Divanni meie kunstis on Se Ulfsaki roll räägib lavastuse saamisloost. Üks Vene teatrielu funktsionäär Valeri Šadrin juhtus nägema Pariisis prantsuse režissööri säravat lavastust ja Sminareesa näitemängust jagudsus lavastaja Moskvasse, kus peale kuu ja 10 päeva kestnud prooviperioodi, mis Moskva oludes on enneolematult lühike aeg, sündiski venel avastus. Arton Moskvas menukas. See ei ole ainult Meie näitlejate teene, arvab Filippov. Ennekõike hindab publik uut ebatraditsioonilist dramaturgiliselt mõtet, mida see lavastus esindab. Aga milline oli näitlejate arvates režissöör Pätrik Kerbraadi osa lavastuse õnnestumisel, Mihhail Filippov? Lavastaja roll on olnud tähtis, meie asemel oleksid võinud olla ükskõik millised Moskva näitlejad. Prantsuse režissöör on väga peene natuuriga andekas, põnev isiksus. Kokku puutudes vene teatrikooliga vene mentaliteediga, avastas prantslane selles loos hoopis uusi tahke. Aga täpsemalt, mida just. Selle näidendi puhul on prantslase jaoks saim vaidluse objekt valge maal kunstiteos ise. Aga meie venelaste jaoks on see lõuend vaid ajend, et rääkida teistest meie jaoks palju tähtsamatest ja elulistest asjadest. Ehk on see seotud ka vene mentaliteedi ja vene iseloomuga. Aga mis tundega vaatasid vene näitlejad eesti lavastust, Igor Costa, Levski? Vaadata oli huvitav, meile see meeldis ja veel kord veendusime, milliseid võimalusi kubjas Miinareisa näidend. See on uus dramaturgia, kus ei jagata tegelasi pika puuga headeks, halbadeks ja sõltub juba režissöörist, kuidas ta seda interpreteerib. Meie mängime ühtemoodi, teie teistmoodi ja see on suurepärane. Aga kas ei tekkinud soovi mõnele eesti lavastuse tegelasele vastu vaielda? Igor Dostojevski. Ma arvan, et näidend ise tõestab suurepäraselt, et vaidlus on mõttetu. Tahaksin loota, et oleme hetkel enda mängitud tegelastest arukamad lausub kostaleski, kes lavastuses mängib igavest õiendajat marki, mis siin vaielda, teil on oma valge pilt ja meile oma ja iga mees näeb seda niimoodi, nagu ise tahab. See on huvitav, andekas, suurepärane. Võib õnnitleda meie kolleege sel puhul. Mida arvata meie publikust, Mihhail Filippov. Vastuvõtt oli suurepärane, reageeriti elavalt. See on üks müüt, mida oleme enda jaoks välja mõelnud. Müüd sellest, et meie või teie publik on erinev, eriline kõike võib mõõta vaid ühe mõõdupuuga, kuivõrd vaataja on huvitatud sellest, mis laval toimub. Kui on huvitav, võtame vastu, elame kaasa, reageerime. Tallinna Castrol tõestas, et näidend, mida mängime, huvitas vaatajat ja ta reageeris. Teatavasti on moskvalased kohtunud ka näidendi autor ja seminari ees, aga mida arvavad mehed sellest naisest? Ja ilus, kena noor, väga andekas naine, kahe lapse ema. Moskvalast etendust meeldis ja üks kahest Kasjas Miina reedel on hea maitse või hea lastetuba. Nii rääkisid Michayanoskeevitš Mihhail Filippov ja Igor kastalevski, kes teisipäeval, kolmapäeval etendasid Tallinnas Miinareza. Näitame. Aart Moskva lastelavastust vaatasid ka meie kunstilavastaja Hendrik Toompere ning kõik kolm osatäitjat. Vahetult pärast neljanda märtsi etendust ei tahtnud Ain Lutsepp ega Tõnu Kark kuidagi oma muljeid mikrofoni öelda. Küll aga nõustus etendusejärgses saginas lühiintervjuud andma Lembit Ulfsak. Küsisin, mis tunne on vaadata näitemängu, kus endal roll hoopis teist lavastust. Mis puutub teksti, siis muidugi sai nagu kaasa räägitud sellest, et kõik on sama, aga vaatasin äärmise huviga seda, mulle meeldis väga see lavastus, mulle meeldis väga lavakujundus, mis ei tähenda, et mulle meie needsamad asjad ei meeldi, vaid talle erinev ja see, mis ma laval nägin, see oli väga intelligentne peenel täpselt ja minu meelest autori truult lavale pandud. Mulle meeldis see tükk intelligentsus ja sellest lavastusest ma sain aru, et tegemist on sõpradega selle oma rollis, taiwani rallis, avastasite, midagi uut, need selle osatäitja kaudu mulle väga meeldis osatäitmine. Üldiselt see näidend on kirjutatud, nii et ega siin teisiti mõtlemiseks eriti ruumi ei ole. Sest kui sellest tükist eemale minna, siis kaob tükk käest ära, kuna selle tüki lavastus, mees, kes on teinud selle esimese lavastuse üldse Pariisis, ütleme, etalon lavastuse või, ja muid ma näinud ei ole, siis oleks see, see tükk tekitas huvi, näha veel neid tükke ja ma usun, et ka vaatajal, kes on näinud seda ja teist meie etendust ja seda etendust kindlasti huvitav vaadata veel erinevaid interpretatsiooni. Et ma jäin rahule sellega ja see lavastus üllatas mind sellega, et oma pehmusega, mis on venelastele võib-olla ei olegi kõige omasem alati kui publiku reaktsioone võrrelda, kas siin oli midagi? No ma arvan, et üldiselt vene näitlejad on maailmaklassiga näitlejad ja ma ei tähelda nende juures stamp, aga vene vaatlejalonstambi seal olenemata Need on head stambid seal tänada, näitlejad tänada häid heade kohtade ees ja ütleme siis ka Eesti vaatajal on stamp vaikselt nahiseda ja ja kui naine müksab meestelt ära naera nii kõvasti, et sa oled, sa teed häbi mulle, see on eestlaslik, nii et üldiselt kuskilt või võib isegi vene näitajad kadestada, et nendel selline temperamentne vaataja Homme esietendub Draamateatris William Shakespeari Richard kolmanda tragöödia nimiosas Andrus Vaarik. Lavastaja Mati Undilt pärisin kõigepealt, miks on tema arvates sel hooajal hakatud eesti teatrites nii hoogsalt Šveits piiri lavastama. No ma arvan, et see ei ole ainult see, et noh, nagu ikka öeldakse, et midagi on õhus jäetel ühine, mingisugune tunnetus on võib-olla ka, aga arvatavasti on ka lihtsamaid põhjuseid võib olla see, et ühed on nagu Eesti toonud ja siis leiavad kõik, et võiks teha, et ütleme umbes nii, et keegi aastal jääb, et nad võrdlemisi näiteks, et keskpärane kolleeg hunti juba teeb. Aga miks ma ei või teha ja ühesõnaga see hoog võib tulla ka peale üksteise hindu tseerimisest, mitte ainult ajavaimust, aga ajavaimu ei saa välistada. Aga miks hunt teeb siis juba teist tragöödiat järjest? No võiks labaselt öelda, et võib-olla Hamletiga sai maik suhu, ma olen naljatleb rumalat nalja, midagi küll, keegi ei oska arvata, et see nali on, vaadatakse üksteisele otsa, nad Kunima seniseks näiteks 25 tükki, kõik võiks nad järjest ära teha, et vaevalt keegi julgeb ütlema tulla, et ei jäta järgi lahti lastakse, siis saab isetegevusest jätkata, aga noh, see selleks. Aga ei, see oleks, tahan öelda, et ühe soojaga, sest see oli ammu meil mõeldud ka Andrusega. Aga, ja teisalt on nad suhteliselt erinevad näidendit ka. Üks niisugune tuntud mõistatus, mis vajab alati mingisugust lihtsustamist. See on kuidas selle 26 aastasele mehe kirjutatud ja võiks siis öelda piltlikult, et see nõuab pigem natukene keerulisemaks ajamist. Aga kas nüüd see vaataja võib olla eelisolukorras, kes on Undi Hamletit Vanemuises juba näinud, Richard kolmanda vaatamisel? Ütleme võib-olla ma olen enda arust ka avastanud mingisuguseid struktuurilisi asju, mis Seksperi tükkides on, nii et võib-olla see ka kuidagi kordub midagi, aga tõesti korda nad on erinevad tähendab, Hamleti puhul nagu ma ei tundnud erilist huvi selle vastu. No mis ta tähendab, eks ta sotsiaalne või ei ole, see veel ei pakkunud nagu pinget. Me ta tahab, alati tehaksegi, püütakse kuhugi keevitada, püüdsime talle kuidagi loomulikult läheneda, aga see niisugune võimu ja gängsteri, melodraama või kurjategija draama, kuna Juttaval võimust, no seal ka joodisele ajatu asi küll siis siis see paratamatult toob sisse teatud nisust aktuaalsust. Ja ta on ka, aga muidugi ma ei ole ainult selle peale õhunud. Siin on taas tegemist uue tõlkega või nii-öelda proosatõlkega. Ei, siin ei ole, siin on ikkagi tõlge, aga Ma olen teda kohendanud, arusaadavamaks teinud neid ridu, mis on Käämised udused ja muidugi on lühendatud. Ja siis kus noh, nagu tihti ma olen teinud, kus mul midagi puudu jäi, mis vaja tundus mulle olevat siis ma olen ka täiendasid teinud natukene. Ma olen võtnud Henri kuuendast ja natuke Solettidest ja võib olla taevasest lõokest Mõtmetist. Aga need on lastel tõsiselt, taanlased, need puudutasid niisuguseid tomatoogilisi mõõda punkte, kus oli vaja teatud lisa, Janet võis võtta siis ainult Sekspiri analoogilistes stseenidest, teistest. Praegu, kui sain lavale pilku heita lava kujundas, paistab väga võimas ja väga suurejooneline. Ega ta väga inetu, jõle, ehkki ta võiks olla ilusam oludes, ei saa ju kõike ja võib-olla veel või Saksamaale saaks palju puhtamalt neid asju teha. Aga noh, ta on niisugune nagu alleti puhulgi, niisugune suhteliselt universaalne teateruum või teatrimasin. Nii et ega ta õieti ei muutu ja niisuguseid suuri tehnilisi tõkesin, ei, väga ei juhtugi. Kui siin oli juttu, et, et Andrus vaarikule oli see Richardi roll mõeldud, kuivõrd üldse näidendi valik on alanud, siis sellest peaosalisest Näidendi valik hakkab ikka peaosalistest üldiselt ikka peaosaline peab olema olemas või siis peaosalised peavad kuuluma nende näitlejate hulka, keda ma tunnen, kes on mulle lähedased ja muidugi kes on ka selles teates olemas. Peaosadesse ei saa võtta tegelikult tundmatuid inimesi, mina isiklikult. On olnud niisugune lause või või niisuguseid mõtteid ajakirjanduses, et Mati Unt on väga trenditeadlik lavastaja. No, ega ma ei taha küll teha midagi, mis oleks täiesti ajast ja arust, samal ajal ma väldin ülimat tonditeadlikkust, sellepärast et näiteks Halleti puhul mul oli täiesti kindel veendumus, et tänapäeva vaimu ekvivalent on ju üldteada. Nad on, ekraanidele ilmuvad kõik tervis või elu on siis, kui ma sain aru, et maailma tähendab, on peaaegu kohustuslik ühtegi Hamletit ei tehta ilma reaalsete ekraanidelt vada ütelda, et see on peaaegu ette nähtud, siis ma küll loobusin. Ja ma läptoppe ja mobiiltelefone ja niisuguseid asju ei taha õieti laval näha. Ma kas on noh, ajavaimu muidugi tabad, aga mulle meeldib. Meeldib see, kui otse nihukesi vihjata. Nii et see aeg on pigem majatum või tingliku monitori chatis ka vä? Nojah, tähendab seal imelik, sõnase ajatu, aga eks ta on küll muidugi siin mõned kohad meenutavad väga meie poliitilist elu, aga see on juba niiviisi Ongi ajata, sellepärast tehaksegi nii palju raske seletada, miks siis täna on ajata rohkem kui teised, aga ta kuidagi on küll. Võib-olla sellepärast need on väljamõeldised, sest Richard, kolmas ei ole ajalooline näidend, tal ei ole ajalooga midagi ühist ja noh, nagu ei ole ka omleti letti Taaniga ja loome Julial Itaaliaga, millest kummastki suurt midagi teada. Kui muusikalises kujunduses on palju filmimuusikat kasutatud, kas see annab siis mingi kaasajale lähedasema hõngu? Filmimuusika kuulub niisuguste muusikate hulka, mis seal noh, ta ei ole väga hinnas peenemat asjatundjate hulgas, ta on natukene kaunis, natuke dramaatiline ja ta ei ole päris niisugune kole nagu peaks olema. Aga filmimuusika ma olen vahel kasutanud küll sellepärast et paljud heliloojad originaal heliloojatelt tellida, neil Stad keevitavad liiga keerulise, liiga polüfoonilise muusikateose, mida ei saa nagu fooniks kasutada ka filmimuusika libafooniks mõeldud. Aga kas see ka, et siis vaatajal hakkavad mingid muud seosed assotsiatsioonid seoses muusikaga tekkima, see on ka oluline. Ja tähendab, mul on siin ka mõned niisugused hämarad assotsiatsioonid, aga ütleme näiteks seda, kui ma kasutan ühes kohas küll ainult Eesti muusikat, siis ma ei väidagi, et ma vihjan otseselt mafioosilikule tähendab õhkkonnale. Hamleti puhul mind väga meeldivalt üllatas ühel etendusel, et oli väga palju koolilapsi, aga nad reageerisid väga täpselt ja väga tundlikult võiks seda loota Richardi puhul, et tuleb noor publik või on see hundist tingitud. Ei, no aga ma ei ole mingi mingi popp kuju ja molkade lemmik, vale, võrdlemisi sad tööline siiski hermeetiline. Aga see, mulle meeldib küll, et annetit näevad, vaatavad, ehkki ma seda eilseks eesmärgiks pole ju kas seadnud. Ja nagu ma ütlesin, ma loodan, et küll vaadatakse seda juba sellepärast, et ta on suhteliselt kallis, etendasime rahas ja pandud nii palju magama, et kui ta oleks tühi, siis ma julgeksin tajate koridorides kõndida. Ki, siis vaadataks mind, ma arvan, tule endale, tunduks nagu mingit kurjategijat, et vaata, raiskas hulka, raha saab, siis pole ka kedagi? Ei, ma loodan ikka, et keegi tuleb, kus ta teeks tulla, no mis sa neile maksab? Kui sai öeldud, et see nali, et kõik 25 Shakespeare'i näidendit teha, aga kas on mingi plaan, mingi kolmas tragöödia juba kuskil kukla taga või, või komöödia? Ebamäärane plaan on olnud hotellast. Me oleme mõelnud sellepärast, et mul on nagu oma seisukoht selle hotello suhtes. Kas ta võetakse mitmedki veel jalaga, kelle tööd mulle väga meeldivad, ei lange päris kokku. Nisust, naiste kägistab ikka, nagu ma teda omatiseerida ei tahaks. Hotell oleks niisuguseid, mida kunagi võiks võiks teha, aga mitte praegu praegu perspekest vahetusest. Helsingis aga esietendus Mozarti ooper Võluflööt jätkab Sigrit Kaasik. Vabadus võrdsus, vendlus selle suure prantsuse revolutsiooni loosungi all on Soome rahvusooperis Helsingis lavastatud Mozarti ooper Võluflööt. Lavastaja, annettin, klaaser ning dirigent oko camu. Ajalehe Helsingin Sanomate kriitik Hanno Illari lambile lavastust iseloomustanud järgmiselt. Täiskasvanud peaksid lapsemeelsuse koju jätma. Kui rootsi lavastaja klaaseri Brehtiliku võluflööti vaatama lähevad laaberdab üllatada intelligentse ja provotseeriva ka rahvaliku lavastusega, mis sõdib tuntud muinasjuttudest prikujutluste vastu. Nii on võluflöödi praegune lavastus irooniline nägemus teosest. Tõepoolest, etenduse suurim paradoks ongi tõsise ja naljaka, kurva ja rõõmsaomapärasesse, kus analüütilise poole vastandina saavutatakse koomika, tegelaskujude ja lavakujundusega näiteks savu aktsendiga soome keelt rääkiv papagoi Eino või lavastuse alguses välja ilmuv papist lohe. Millised on aga klassikalised tõlgendused Mozarti võluflöödi-ist ja kuivõrd need Helsingi ooperis nähtavalt erinevad valgustusfilosoofia ja vaba Möörlusega seotud spirituaalne, mitmekihiline muinasjutt. Niisugune on kokku erinevate Mozarti uurijate hinnangust ooperile võluflööt või täpsemalt. Samamoodi kui näidet helilooja teadlikkusest. Oma surelikkuse kohta võib teost näha ka tollaste rahutute aegade peegeldusena. 18. sajandi lõpus tegi poliitiline satiir ruumi romantilisele ja maagilisele kunstiteosele. Kui varem arvati, et halb on inimesest valgustuse abil välja juuritav siis nüüd kujutleti uuesti selle võimaliku metafüüsilised ja igavest olemasolu. Võluflööti on lihtne mõista kui meelelahutust mis sisaldab Kaspirituaalseid teemasid. See on romantiline ja idealistlik ooper, mis usub välise maailma muutumisse inimese sisemise arengu kaudu. Üheks võluflöödi edu põhjuseks ongi peetud seda, et tegu vaba müürlasliku teosega. Vabamüürlus oli üks 18. sajandi moraali filosoofiatest, mille levimist mõjutas kiriku tähtsuse vähenemine. Vabamüürlaste ideaalid olid vabadus, võrd, klassitu, ühiskond. Võluflöödi sümboliseerivad Sarastu karakter ja tema mehed teatud valgustusaja teadusemeest asjatundja võimu, mis tunnetab totalitarismi ohtu. Öökuninganna roll seevastu näitab prantsuse revolutsioonis hävinud monarhiat. Aristokraatiat. Mozarti uurija Bruno Walter on võluflööti tõlgendanud järgmiselt. Nii nagu Faustil, oli ka moodsatel kaks olemast. Sarnaselt ooperi Võluflööt peakangelased Pamiinoga olid talle omased õilsa inimliku saated kuid samas oli ta rõõmsameelne noormees, kes meeleldi osales naudingutest. Herman Aabert on ooperit iseloomustanud nii. See on lihtsalt suure saksa meistriteos, milles kajastub tema rõõm maapealse vastu, kuid ka tema igatsus üliinimliku järele. Mozart unistab võluflöödi omal viisil inimestevahelisest üleüldisest vendlusest. Nii ongi ooperil hingeline sugulus näiteks Schilleri Don Carlose ja Beethoveni üheksanda sümfoonia ka Eesti raadiole. Siirid Kaasik, Helsingi. Järgmine saatelõik on Võrumaalt Kauksi Ülle, uue raamatu esitluselt vahendab Piret rist. No. Päi. Tööna. Ja maa ta hüüd. Laula. Joomalda. Qq. Võtta. Kuulaulu taustaks on kaminatule praksumine ja seda kuu laulu laulis Kauksi Ülle. Veebruari viimasel päeval Võrumaal Rõuges kiibi turismitalus oma jutukogu säng esitlusel. Raamatu saamislooks on üks huvitav juhus. Mineval jõuluhalbu saite päida või niimoodi ja anna kole lumevangi autos läheb, mina olin üksinda nagu suvi, seal padrun ja kütuse katkelt taeva, Nokia 30 kraatial külma tõuget minema, jõuluhaigu omapäi kirjutises sütta juttu, aga kuna ma ammu oli juba valmis mõtteline ja nakke kelistmi kummava sest ma kirutina lihtsalt ületases avalgi ära. Aga tolle peale Tallinn on raamatut lugema naksivatuur tükina. Ma ei saanud ka aru, et seenikuma kiruti, ilusaid luuletusi, kedagi huvita. Aga siis, kui kirjutad sanest sahka. Kauksi Ülle oma jutukogusse kirjutanud võrumaa, trolle ja kirbu küll Nele Reimanni, Kaido Kama, Võru Instituudi kaika suveülikooli ehk teisisõnu olulise osa praegusest Võrumaa kultuuriloost. Esitluse koduses õhkkonnas mainis kirjanik ühte tõsiasja. Tal on ilmunud seitse raamatut, aga ühtegi pole Võrumaal esitletud. Ja mitte ainult kirjutaja kiusamiseks, vaid kõigile teadasaamiseks. Esitasin Kauksi Ülle, võtame järgmise küsimuse. Kui palju teid Võrumaal tunnustatakse kostma toda, nüüd teie keegi küsitlust ei ole. Aga kui võrrelda nüüd tollega Põlvale minu viis kuuskelt kutsutud, esineme Võrru vist poolteist kõrda, sesson, tuur protsent nägi sealt välja ei tule. Aga noh, Marvad kuma, viil uma küla, naabri küla inimestest veidikese osake kirutatses, male, varsti vähemalt tagaotsitav. Kas on oluline Eesti kirjanduspildis see, kui me nimetame võru kirjanikud ja ja saare kirjanikud või on kõik eesti kirjanikud? Me oleme lihtsalt siin kategooriliselt rikka, et kui meil on olemas eesti kirjandus, mis küüness maailma tasemele otsa bitten välja Kaplinski, Kross ja nii edasi, sest sama laol Umm eesti kirjanduse seen Talvest arvestatav võru kirjandus tolle pärast, et praegune riigipreemia laureaat Madis Kõiv Umbele tolletame eesti kirjanik, võru, kirjanik ja Time võrukeelse memuaar ja näidenduma, väega ja kõrgetasemelise võrukeelne professionaalne kirjandus ei nakka üldse otsa lõppema. Mine vasta. Sai välja antusse Jan Rahmani luulekogu, mis osteti nirutuar Etuudinapeski, nagu veel näitamisest ei ole kuskilt võtta ja nüüd paar päeva tagasi ilmu juba järgmise võru noore luuletaja Olavi Ruitlane. Esimene raamat, säng on autobiograafiline inemisel lugeva helistas mulle, helistasid nii mehed kui naasen, noored ütles, et neile hirmsasti meeldis see medimine, võrukeelne asi, mida me lugeda mõistseva ja tuuetamisene ega päevaelust ja lihtne on tegelikult just oluline Tinemine saadide lugeda selle ballaadi oma mul vanast taust keerulise Euroopa kirjanduse motiivega rahvaluulesse ulatuvate värsimõõte, aga tuuet lugeda lihtsalt vaat kus ma ela, too homsane lihtne ja no eks ole, et noh, et et, et kus teine mine täpselt, elas ta tuli üllatusena, kui ma kirutit, kus me tegelikult tele Näituse uudiseid Tartust pajatab Toomas Jüriaado. Tartu Ülikooli raamatukogus on selle nädala kolmapäevast kuni järgmise nädala lõpuni vaadata logo näitus. Nimelt siis 1991. aastal asutatud Eestimaa looduse fond nõuksama senine lendorava logo millegi uuema vastu välja vahetada ja kuulutas selleks välja avaliku konkursi. Osalejate hulk ületas kõiki ootusi. 120, autorid saatsid korraldajale kokku ligi 500 tööd. Lisaks Eestile tuli logo kavandeid ka Soomest ja koguni Jaapanist. Žürii lõppistungi järel ajasin juttu žüriiliikme Tallinna Pedagoogikaülikooli reklaami ja meedia õppetooli õppejõu Tiina Hiiob iga ja küsisin alustuseks, kui sageli selliseid logo konkursse meil hätta tuleb. Ega vist tihti ei tulegi, vähemalt pole kuulda, et neid nüüd nii sageli oleks, eriti veel sellise suure osavõtuga, nagu see siin praegu on. Tore initsiatiiv. Ma usun, et selline suur hulk pake ümbrikke võis päris tummaks võtta esimesel hetkel Võttis tummaks küll jah, aga žürii veetis väga lõbusa aja koos kõigi nende nende logodega, sest et nii haruldaselt kihvt leida oli, et pisar tuleb silma kohe. Ja see on nüüd natukene spetsiifiline logo. Kas te tundsite, et te peaks ka natukene loodust tundma, neid tõesti niiviisi hinnata, et logo peale saaks õige loom või lind. Ja loomulikult siin siin asjatundjad praakisid kohe mõned hülged välja ja mõned muud loomad ka, kes nagu Eestimaa looduses üldse üldse, kas neid ei eksisteeri või nad ei oma sellist kaalukust nagu ehk mõni teine ja kahtlemata see on oluline teada tausta ja üllatus-üllatus, tuli välja, et, et nii-öelda võidude omab ka kõige kaalukamad tausta, nii, nii et siis kunstiline külg ja logo ideoloogia läksid väga uhkelt. Kumb võitjal tööl on, on lendorav, mis selle töö voorused on? Hinnata võiks tema puhul sellist natuke moodsamat graafikat, hiljem me nägime seda vana logo ja eks ta natuke ajast ja arust oli. Nii et moodsam graafika, samuti tema lai kasutamisvõimalus. Ta torkab silma nii pakenditelt kui, ütleme ka transpordilt, kui firma trükistelt, ta on piisavalt konkreetne. Teda on võimalik modifitseerida värviliselt mustvalgelt kui negatiivina, nii et tal on hea logo voorused kõik olemas. Nii vahepeal siis tehti lahti ka ümbrik märgusõnaga ja sealt tuli välja nimi Martin Lazarev. Sellelt autorilt oli siin teisigi väga vahvaid ideid. Aga nüüd teised tööd, mis nende juures siis köitis, et mis auhindadele tulevad? No siin on jälle näha sellist uudset lähenemist logosse kui sellisesse. Mõned logod on tehtud ääretult niukse, tundliku, peene joonega, tavaliselt me logod sellise peene joonega just silma ei torka, tavaliselt ollakse just niuksed Moskuliinsemad jõulisemalt siin on väga õrnu ja, ja samas ideeliselt väga kauneid logosid. Siis siin on paar logod, et mis pälvisid tähelepanu selle poolest, et nad on lihtsalt klassikaliselt igatepidi tiptop, usaldusväärsed logod. Aga noh, jällegi neid eristas võidu Labosseed võidu logod. Graafika on, on nagu moodsama käekirjaga teostatud. Üht kui teist siiraste sümpaatset oli see veelgi. Ja kas võib siis asja niiviisi kokku võtta, et asi ei olnud kõrgel järjel mitte ainult siis kvantitatiivselt, vaid ka kvaliteedilt. Ja kahtlemata kvaliteedilt ka, aga mis puudutab nüüd seda kvantiteeti, siis, siis mind rõõmustab see, et nii palju oli osavõtjaid sellisel logol nagu Eestimaa looduse fond. Et kas need oli see looduse fond niivõrd hästi teinud eeltööd või mis oleks veelgi parem, et inimeste sümpaatia kuulub sellisele temaatikale, see on, see on ju väga vahva. Laste töid oli siin küllaltki palju ja ja mida iganes sa iseenesest on hea märk. Eestimaa looduse fondi avalike suhete juht Urmo Lehtveer, võitja töö siis ilmselt saanud Eestimaa looduse fondi uueks logoks, tore see, et ikka endiselt lendorav. Jah, see on tõesti meile meile ka nagu natuke üllatusena, et see lendorav nüüd žürii poolt ka kõige paremaks sai valitud, sest tegelikult me ei eeldanud seda, et lendorav peale saama selleks Eestimaa looduse fondi logoks, et väljundit kuulutatud ikkagi nii, et võib esitada erinevate looma kavanditega siis neid logosid. Aga tõepoolest see zürii, kes siis koos oli, see otsustas, et see lendoravatöö siis ongi see kõige parem kõigist. Et selles mõttes läks hästi, et see fondi järjepidevus säilib läbi selle logo, siis mis nüüd välja valiti? Esmaspäeval, üheksandal märtsil saavad edukaimad Tartu Ülikooli raamatukogus auhinnad kätte. Võitja on siis noor tartlane Martin Lazarev ja peaauhinna suurus 8000 krooni. 5000 kroonise eripreemia saajad on hüüvi Eivi Polli, Anu vingi saar, Reet põime, Raul Liiva ja Helje Saar. Ergutuspreemia haiks jagatakse hulk uue ajakirja loodus, aastatellimusi ja kõik osalejad on üheks aastaks arvatud Eestimaa looduse fondi toetajaliikmete hulka. Ja saate lõpetab Ivalo Randalu muusika kommentaar. Kõigepealt tuletame meelde, et jätkuvad, kas juubeliturneed Hortuslased esinevad täna kell 18 jõhvi kirikus ja homme samal ajal Koerus ning Peep Lassmann oma nädal tagasi tutvustatud Schuberti Šostakovitši listi kavaga. Homme kell 16 vere kauri koolis, teisipäeval kell 18 Kuressaare muusikakoolis ja kolmapäeval kell 19 Pärnu raekojas. Lasmelist saame rääkida ka veel terve see kuu. Teiseks suurürituseks on kontserdiagentuuri Concerto krosso kolme osa teine Mozarti tsükkel, mis algas reekviemi ka Tallinnas ja Tartus vastavalt üleeile ja eile. Täna jätkub taas ülikooli aulas ja homme Mustpeade majas kell 16 ja siis kõlab Nende teine kava. Kolmas kava tehakse vastavalt esmaspäeval kell 18 ülikoolis ja teisipäeval kell 19 Must peades. Tolles kolmandas esitatakse ain muusikalifer žbayas F-duur metsasarvekontsert number neli, Es-duur, solist Sakari Nieemi Soomest ja kuulus sümfoonia number 40. Teises kavas kõlavad Tallinna barokkorkestrilt Aivo Välja juhatusel. Sümfoonia number 29 tuur Rando Teedu ja klaverikontsert number 12 A-duur ka veenelisada 12. Solistil selles ja tema instrumendid väheke peatumegi. Micros paani nimi ütleb meil esialgu veel vähe, kuid Kaheksateistkümnenda sajandi klahvpillide traditsiooni elustajaid Euroopast salvestunud muuseas Carl Philipp Emanuel Bachi teoseid ligi paarikümnel CD-plaadil. Pärit on ungarlane Budapestist, kus õppis klavessiini orelit, jätkas Antwerpeni is ja Münchenis praegu Micrus pani tegev nii Ungaris kui Soomes viimases juhtiva vanamuusikaspetsialistina ja nüüd tähelepanu esineda tankinud klaveril. See on suurde haamer, klaverite perekonda kuuluma pill kus heli tekib keeld tõukava haamrikese mitega riivavad keeliku abil, nagu klavessiin idel. Peamine vahe seisnebki mehhanismis haamri asemel tõukartsiin keelt vertikaalselt liikuv väike puust liistak, see ongi langenud. Langenud on tehtud katmata puust tulemuseks väga särav ja isegi terav toon, kuid erinevalt tale stseenist võimaldata nagu klaverilgi kätte saada hulga rohkem erinevaid dünaamilisi varjundeid. Ja polegi, kes siis ära arvata, kui sobilik instrument on tankinud klaverit nimelt Mozarti muusika tarvis. Meil kõlato pill kahe sajandi tagant esmakordselt ja juba niisugune tõik kuulda autentset Mozartit meeli. Pealegi jutustab koha pääl Annotatsioon pildist palju põhjalikumalt. Nüüd veel tänasesse homsesse Mil. Tamm peaesinejana pühitseb suurejooneliselt Tuudur Vettik sajandat sünniaastapäeva. Mammutkontsert teaksetena Estonias oma veerand sõjalauluga, kus osalevad ka EKE inseneride meeskoor, segakoor Kaleva ja vanalinna segakoor. Vetikult kõlavat 10 laulu ka Su põhjamaa päikese kullast Noktuurn ballaad ja muistne võitlusvanne ning süüd virulaste tantsud, mis pühendatud maestro noorusmaale. Lisaks vetikus Brade saareseemia haavaja Villem Kapi laulud. Vahelduseks kooridele esitab sopran Helen poolma vetiku romanss mis üsna haruldased kuulata. Homme sõidab ramm mõnevõrra mõistagi lühema kavaga kella kaheks esinema Laekverre, kust minnakse kella 18-ks edasi Pajusi gümnaasiumisse juhatab Ants Üleoja. ERSO neljapäevase kontserdi asjas toome välja ka kolm momenti. Orkestri ees näeme taas üht väärtuslikumat külalisdirigenti Andrei boreikat. Laloo Hispaania sümfooniast soleerib Maano männi ning said kuskilt. Ei mängitagi kahjuks mitte tema teist sümfooniat, nagu välja kuulutatud, vaid süüti balletist uinuv kauni tar. Sümfooniast on muidugi kahju, sest siinmail on see raadioski väga harv kõlama. Teisalt aga nii-öelda tõuseb õhtu populaarsuse koefitsient, mis peaks kohale meelitama just noort rahvast. Et siin on ka üks, aga. Eesti Kontsert on võtnud julma hoiaku, et õpilaste pääsmeti hinnaks olgu 30 krooni. Kooliõpetajana näen iga päev, kui suure osa laste pihtas käib. Rõhutaksin kindlasti suurema osa pihta ja pole vaja kahetseda end sotsialistiks järsku kommunistikski taunide härra Aivar Mäe seisukohta, tsiteerin. Praegu saalid või tühjaks, hind peab olema väärikas ja seda alla ei lasta. Mis siin alla laskmisest rääkida, kui veel aasta tagasi lubati õppureil kultuurist osa saada selles majas 10 15 krooni eest. Nõnda ei sundinud maa oma õpilasi mitega vetiku juubelikontserdile. Napp on siinjuures nüüd see, et olen sunnitud rääkima vaid osale muusikasõpradest siin mikrofoni taga väiksemal osal. Palun vabandust. Kultuurikaja ongi kuulatud, tänase saate panid kokku Külli tüli ja Pille-Riin.