Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud, sünnimaa on sõjaks, aga Isamaa, võta mulle eestimokk, eesti lugu. Tere tugevama õigusega on eestlasi läbi aegade kodumaalt ära viidud. Esimesest jaanuarist 1955. aastal kuni surmani 18. jaanuaril 1956. aastal hoiti Eesti vabariigi esimest presidenti Konstantin Päts. Otsi sundravil Tveri lähedal Kosovos psühhoneuroloogia haiglas. Sel sügisel möödub 25 aastat sellest päevast, kui president Päts Tallinnas metsakalmistul kodumulda sängitati. Sellest, kuidas presidendi matmispaik Buraševo kalmistul üles leiti ja kuidas president koju toodi, jutustab Eesti muinsuskaitse seltsi esimees, ajaloolane Peep Pillak, kes kuulus selleks moodustatud ekspeditsioonide koosseisu. Mina olen saatejuht Piret Kriivan. Thierry piirkond tegelikult on meie jaoks oluline mitte ainult sellepärast, et seal kunagi soomeugrilased elasid ja sellepärast, et eestlased sinna välja rändasid vaid ka sellepärast, et sinna viidi sunniviisiliselt meie esimene president ja seal möödusid terri lähedal tema elu. Viimased aastad. Jah, selle koha nimi on Buraševo. Ja selle Burašova tähendus on, on umbes sama, nagu eestlaste jaoks on, on see valda. Et seal oli juba tsaariajal ja üks Venemaa suurimaid ja tuntumaid siis psühhoneuroloogiahaiglaid. Ja nõu koguda seal nõukogude võimu tingimustes siis tihtipeale neid psühhoneuroloogiahaiglaid kasutati kinnipidamisasutustena, et on vaimuhaigeid, keda siis tuleb suletult kinni pidada. Ja nõukogude vastaseid inimesi peeti ka vaimuhaigeteks, keda ta oli sunniviisiliselt kinni pidada. Ja päts. Eesti esimene president veetis oma viimase eluaasta just kinni peetuna seal Burašovos, psühhoneuroloogia haiglas. Millal tegelikult jõudis Eestisse teadmine, et president päts on surnud. Millal eestlased selle teada said? Ma arvan, et see oli sula ajal, kui ilmus paša Savitskaja entsüklopeedia. Ma ei mäleta nüüd, mis aasta köitesse oli, kus on ka sõna- Konstantin Päts sees ja seal on tema täpne surmadaatum ja, ja see, et ta suri Tveri oblastis. Tema matmispaiga otsimisega nõukogude ajal ilmselt keegi ei saanud tegeleda, sellega hakati tegelema ikka no napilt enne taasiseseisvumist. Ja ega siis ei olnud ka Tveri oblast on suur, et nagu seal entsüklopeedias kirjas tundub, et kus kohas ta siis võis võis surra ja kuhu ta võiks olla maetud, seda tõepoolest ei teatud ja seda informatsiooni valdas siis ainult tol ajal KGB. Et KGB arhiivis oli olemas Pätsi uurimistoimik, kõik, kes siis arreteeriti kõikide kohta joovate kohe toimik ja, ja seal oli tema ja nagu teistegi saatus kirja pandud ja, ja KGB oma liinisid pidi, siis sai hõlpsasti seda Infot tol ajal kätte, mis, mis teistele inimestel oli kättesaamatu. Ja sellega siis hakkasidki tegelema, kõigepealt kaks KGB ohvitseri, N latt ja Valdur Timusk ja nemad sõitsid 1988 kohale. Ja otsisid üles siis Konstantin Pätsi raviarsti. Kellega nad käisid vaatamas seal psühhoneuroloogia haiglas seda maja ja palatit, kus siis päts oma viimase eluaasta veetis? Käisid siis ka kohalikus matmispaigas, see ei olnud mitte kalmistu vait, üks metsatukk, kuhu siis haiglas surnud patsiendid maeti. Ja siis raviarst üritas ka seda kohta meelde tuletada, kuhu meie esimene president maeti, aga kuna ta ise matustel ei osalenud et sellega lihtsalt tegeles haigla patsiente, kes siis surnud haiged sinna järjest matsid ja ta üritas seda kohta siis ka üles leida ja siis näidata. Aga, aga parata kokku, sellest oli ju aastakümneid möödas ja loodus oli nii palju muutunud, et, et ta küll umbkaudse selle koha näitas, aga, aga täpselt Auda loomulikult mitte ja seda täpset hauda ei olnud tähistatud mitte kunagi risti aga kiviga ja, ja seda ei olnud ka kuskil dokumentides. Kuidas lugu edasi arenes? Tuli mitu korda käia, uurimas. Jah, kui laitajad tagasi tulid, nad olid teinud videofilmi, seal, seda näidati ka eesti televisioonis ja siis ilmus ka nende ajalehe artikkel, see oli siis tolleaegses ajalehes edasi. Ja elus oli president Pätsi pojapoeg Matti Päts, keda siis olevat ka need laita Timusk kaasa kutsunud, aga kes ei saanud minna, tal oli vist siis elu välisreis just võimalik teha. Ja, ja loomulikult pojapoeg Matti Päts oli väga huvitatud, et leida oma vanaisa haud ülesse. Ja enne seda, kui president Päts siis viidi sinna Buraševa haiglasse, oli ta toodud siia Eestisse. Ja ta oli jämejalas mõnda aega, aga kuna see kuuldus, et president on tagasi Eestis levis ja, ja teda üritasid inimesed vaatamas käia, sealhulgas ka siis pojapoeg Matti Päts tahtis oma vanaisa juurde pääseda, aga see tal ei õnnestunud ja, ja siis aja pärast otsustas Eesti NSV valitsus ja parteitegelased, et parem kui pätsid ära viia, ta kaoks igavesti teadmatusesse. Aga nüüd oli siis jälle võimalus. Ja, ja Matti Päts pöördus Eesti muinsuskaitse seltsi poole, kes oma tegevust siis seal oli just alustanud. Et kas oleks võimalik teha ekspeditsioon, et selgitada, siis välja see, see koht ja ekspeditsiooni. Juhataja kaks sai arheoloog, tuntud arheoloog Vello Lõugas ja Vello Lõugas, siis käis kohal Peal koos Matti Pätsi ja fotograaf Rein kärnariga. Ja see oli siis 88. aasta lõpus, siis kui juba kergelt oli lumi maha sadanud. Nende fotode peal on näha, et lumi maas ja ka nemad siis otsisid üles raviarsti, kelle nimi oli kusseva ja palusid siis näidata selle või üles otsida selle, selle kohaga, kus president oli maetud ja, ja siis ühiselt käisid seda otsimas. Ja siis ka pildistasid seda kohta. Ja järgmisel aastal siis, 1989. aastal. Muinsuskaitse selts korraldas keesis ekspeditsiooni Buraševasse. Et seal oli ajaloolasi, arheolooge, arhivaar, Kaare. Tol ajal oli ju ikkagi nõukogude võim veel ja seda ekspeditsiooni korraldati ilma suurema meediakärata, et inimesed, kes osalesid, võtsid selleks ajaks puhkuse oli tellitud buss. Ja noh, kui aega meenutada, see oli ju talongiaeg, kõigist oli, oli puudus kõiki seepi ja suhkurt ja suitsu ja viina ja kõike jagati ainult talongide eest. Et samasugune puudus või veel hullem oli, oli Venemaal nii et kõik varustust oli kaasa võtta ja, ja siis enne väljasõitu siis õnnestuski kokku leppida. Jaa jaa. Kauplusest, kus oli siis erilett oli sõjaveteranide jaoks, et sealtkaudu siis saime kaasa konserve ja kuivaineid ekspeditsiooni jaoks siis ekspeditsioon saaks ikkagi kogu selle aja jooksul söönuks ja, ja ka pesta ennast, et meil oli seep kaasas, pesupulber oli kaasas, makaronid olid kaasas, lihakonserve õnnestus saada ja kalakonservid olid kaasas ja, või et selle kõik hoidsime kaasa. Ja kohale sellest läks kohapeal altkäemaksudeks. No kohapeal tol ajal hotelli ei olnud, et me pidime majutama, et seal lähedal oli üks, üks puhkekodu. Et sinna sai osa inimesi majutatud ja siis osa majutus kohalike elanike juurde, kellel oli näiteks kolmetoaline korter, et anti siis kaks tuba meie käsutusse, kaks säärast korterit oli meil ka, kus lahke pererahvas siis ise kolis ühte tuppa ja kaks tuba anti meile ja seal saime siis ka süüa teha. Ja, ja noh, loomulikult perenaised said meie käest siis ka mõne paki pesupulbrit ja, ja Eesti seep ja aga ja nii-öelda ametlikku kokkulepet kohalike võimudega, et seda siis korraldas Vello Lõugas ja Matti Päts. Et vaevalt et nüüd kohalikele võimudele seepi või pesupulbrit, aga ma usun, et vana Tallinna pudel läks ka kindlasti sinna. Kas selle reisi ajal jõuti juba nii kaugele, et hakati haudu lahti kaevama? Jah, no esimene ekspeditsioon oligi, et kõik olid väga lootusrikkad kuna raviarst ju mingi koha meile kätte näitas, et kui me kohale jõudsime, siis märgiti kohe siis kaevekohad ära, kust hakati kaevama kohalikud isikud, kes siis paljud on seotud ka selle haiglaga, töötavad seal haiglas enamus külarahvast. Et tulid uudistama, et kes te olete ja mis te siin teete ja ja, ja siis selgus, et päris mitmed mäletasid meie presidenti ja ütlesid, et ta oli tore vanamees ja et nad teavad täpselt, kuhu ta maetud on, et tulge, ma näitan. Ja nii näidati meile ka päris mitu kohta, et vene inimesed on lahked ja tahavad abiks olla. Aga paraku see raviarsti poolt kätte näidatud koht, kui ka siis need paar teist kohta, mis meile näidati, need ei osutunud õigeteks kohtadeks. Et kuna Eestis meil puudusid kõrgel tasemel antropoloog olid, siis oli meil kaasas, oli antropoloogid Leedust. Ja nad olid tõelised oma ala asjatundjad, et kui me olime siis hauakoha avanud ja luustiku välja päevanud, siis nad oskasid kohe öelda, et kas on tegemist mehe naisega, kas ta noor või vana. Nii et need esimesed hauad vaatasime, selgus, et ei, ei ole nendes otsitavat. Ja siis oli tõesti väga raske, et kust jätkata kaevamisi ja siis noh, katse-eksituse meetodil, aga ega muud üle tänud. Võttes siis loogika appi. Et kuhu oli maetud tol ajal, kui Konstantin Päts suri siis 56. aastal, kuhu siis maetud rivi oli jõudnud, kes surid ja kes samal ajal maeti ja mismoodi nad maeti. Et raviarst oli öelnud, et ta palus peaarsti mata siis Eesti vabariigi esimene president inimlikult. Et need hauad seal avasime juba esimesele aastal, et need olid maetud inimesed siis ilma kirstu ja riieteta, nad olid lihtsalt laipa auku aetud ja muld peale. Aga raviarst oli öelnud, et ta oli palunud, et Konstantin Päts saaks korralikult riietatud ja kirstu. Nii et see oli nagu üks pidev punkte. Ja, ja siis oli tema haiguslugu ka selles haiglas alles praegu see on Eesti riigiarhiivis. Et kuna haiglas see ei kuulunud enam säilitamisele, kuna see patsient oli nii palju aastaid tagasi surnud siis eesti palve peale anti see kohe siis järgmine aasta see haiguslugu ka Eestile üle ja praegu on siis Konstantin Pätsi isikufondis riigiarhiivis. Aga, aga noh, seal olid kõik tema andmed pikkusega Oll ja, ja haigused, mis ta põdes, ta oli suhkruhaige. Et kirjas, et, et see kõik kajastub ka luustik olla. Ja siis oli teada ka, et, et oli teostatud lahkamine tähendab siis ka, et kolju on avatud. Ja siis jätkasime kaevamisi ja esimesel aastal jõudsime avada 10 hauda. Ja mõnest hauast, nagu ma juba ütlesin, et ei olnud kirstu, aga neid surnud ei olnud riietatud, aga näiteks ka oli üks, üks aud, kus oli üksteise peal kolm noort naisterahvast ilma Konguta. Ja noh, kuna kohalikud küla elanikud tundsid ka meie tegevuse vastu huvi, siis nad käisid ka vaatamas ja küsimas ja meie siis seletasime, mida me teeme. Me otsime ja mis luustikud need on, mis on avatud ja ja, ja siis nad küsisid ka, et noh, aga et mis siin vahet on, et võtke üks luustik, mis te olete juba välja kaevanud, et kõik nad on ühtemoodi, et viige Eestisse ja ja siis pakuti meile ka abiks traktorite buldooserite armeega jätkasime siis labidad ja kühvlid printsitega seda tööd ka see kõmu jõudis siis ka sellest külast kaugemale. Ja siis tulid kohale kohalikud võimuorganid ja KGB esindaja. Et kogu rajoon on rahutu, et, et oli kokku lepitud, et võtate oma presidendi kaevatada välja ja viite minema, aga te olete juba siin 10 Auda avanud. Ja siis me ütlesime, et palun olge nii lahke ja näidake see haud, kus meie president annetas, tabame ta koha välja, viime minema teise haudu. Me ei puutu üldse. Aga jah, paraku nad ei osanud seda näidata ja nõudsid, et kaevamistööd teatataks. Nii et esimene aasta siis pidimegi tagasi pöörduma tühjade kätega. Ja lootsime siis järgmine aasta tagasi tulla. Ja selleks siis uurisime vahepeal arhiividokumente sedasama haiguslugu, siis vaatasime väga palju fotosid ja filme Konstantin Pätsi kohta koos nende antropoloogidega. Siis selgus ka üks huvitav asjaolu. President pätsil oli peas otsa ees üks väike kasvaja nagu muhk. Aga et tema, need ametlikud portreepildid on kõik pildistatud teise külje pealt, nii et seda ei paista. Ja, ja siis arutasime ka seda, et, et noh, kas see kasvaja võis jätta jälje luustikule. Selgus, et ei, et see oli healoomuline kasvaja, ta luustikule ei olnud, märki ei jätnud, aga, aga niiet ei oodanud mitte järgmist suve, vaid valmistusime selleks ka väga põhjalikult siis ette. Ja, ja siis oli ka kuuldused, et äkki ta maetud Pärnusse, kus on siis perekonna matmispaik. Ja seda kontrolliti, et see ei osutunud tõeks. Ja siis Matti Päts oli. Ma arvan, et seda asja edasi, et järgmine aasta siiski kaevamistöid jätkata, saada selleks luba. Ja seda ta ka sai. Nii et järgmine aasta me läksime siis tagasi ja valisime siis säärase ja et oleks võimalikult palju valget aega. Nii et pööripäeva ehk jaanipäeva eel. Ja, aga muidugi, seda me ei osanud karta, et see nii hull võiks olla, on, on see sääskede tippaeg ja seal metsas ja võsas kaevamisi tehes, et sääsed piirasid meid kogu aeg. Aga siis teisel aastal see oli siis 1990 mingeid takistusi meile enam ei tehtud. Ja siis otsustasime, et kaevamised oleksid tõhusamad. Et me ei avamite üksikuid haudu. Hauatähiseid nagunii ei olnud, et me tegime säärased pikad kaevendid lootuses, et leiame otsitava luustiku. Ja teise aasta plaanitud päevad hakkasid ka lõppema, ilma et me oleks siis otsitavat leidnud. Ja tegimegi ettevalmistusi lahkumiseks. Arutasime, et kas me peaksime sealt metsast otsima ühe tamme, mis sümboolset metsakalmistule Tallinnas presidendi mälestuseks ümber matta. Et võtame kolm peotäit mulda kindlasti sealt kaasa. Ja, ja siis kaevamiste juhataja Vello Lõugas viimasel päeval valis veel kaks kohta, et noh, kus veel võiks olla tõenäoline, et võiks olla president maetud. Ja siis osa ekspeditsiooni liikmetest juba siis pakkisid asju kokku ja ja siis osa asusid kaevama. Nendes kahes kätte näidatud kohas. Ja Leedu antropoloogid jälgisid, tuli ühes kaevendissis välja luustik, Leedu antropoloogid hakkasid oma vahel erutatult leedu keeles rääkima. Siis ühines nendega Vello Lõugas, kes oskas ka leedu keelt. Jaa, jaa. Pikka aega nad omavahel seletasid, kuni siis üks leedu antroppa loogidest Chesnis ütles vene keeles. See on väga, väga, väga sarnane. Teises kaevandus, siis töö lõpetati ja siis luustik sai korralikud pintsitega välja puhastatud Leedu antropoloogid jälgisid, tegid mõõtmisi, võrdlesid haigusloo kaasa võetud fotodega ja, ja otsustasid, et, et see on väga tõenäoliselt Eesti vabariigi president Konstantin Päts mille me siis välja kaevasime. Ja see oli siis tõepoolest lausa viimasel hetkel et pakkisime siis leiu hoolikalt sisse ja, ja asusime tagasiteele õnnelikena Eesti poole, sest et enne oli meeleolu küllaltki küllaltki kehv kõigile, et juba teist aastat ja ja tühjade kätega tagasi minna ja noh, oli kindel, et aga kolmandat ekspeditsioon enam ei, ei tule. Ja juba esimesel aastal, et see psüühiline pinge oli küllaltki suur, et paljud esimeses ekspeditsioonil osalenud inimesed noh, teist aastat otsustasid mitte tulla kaasa, et, et seal on liiga pingeline ja, ja noh, ka lootus oli juba küllaltki kehva. Aga, aga siis oli muidugi jah, meeleolu kõigil tõusis ja, ja tagasiteed alustasime ja jõudsime Eesti piires siis just jaanipäeval tähendab, laupäeval ja see oli, oli tõesti üle pilt, kui me sõitsime Venemaa Eesti piiri. Ja see oli siis 1990, et eesti talude õuedel ja majadel lehvisid juba sinimustvalged lipud. Ja sõita siis Eesti vabariigi esimese presidendi säilmete ka, et need saaks siis ümber sängitada kodu mulda. Et see oli päris ülev hetk. Ja siis sügisel, kui oli antropoloogide poolt neid uurimusi veel korduvalt tehtud ja kõik need uurimised kinnitasid, et tegemist on Konstantin Pätsi ka Eesti vabariigi presidendiga siis toimusid ümbermatmisega ja, ja see oli siis 1990 nüüd sel aastal, siis möödub sellest 25 aastat. Kas praegu see koht, kuhu president päts oli Burasvas maetud, kas see on praegu tähistatud? Jah, see koht on tähistatud juba paari aasta eest pandi selle koha peale puust õigeusu rist. Ja sellel ristil oli tahvel tekstiga, et siin Burošovo haiglas viibis, ravil Eesti vabariigi esimene president Konstantin Jakov Levits päts ja ta suri siin. Et see tekst on mitmete eksitav, et justnagu oleks Eesti vabariigi president olnud vaimuhaige ja kas siis saadetud sinna Eestist ravile ja, ja et seal üritati teda terveks teha, aga näed, suri ära. Ja kohalikel võimudel oli siis plaanis, et sinna tullakse lausa mälestuskivi panna. Ja Eesti poolt oli siis kohal käinud Henn latt. Kes siis oli selles KGB ekspeditsioonil, osaleb Tänud, Valdur Timusk on vahepeal surnud ja, ja tema siis võttis Eesti poolsele initsiatiivi ja tellis siit Eestist siis ühe tahvli ja kohalikud Buraševo võimud ühe põllukivi viisid sinna kohale ja, ja seal on siis noh, nagu õigeusklike haudadel on, on tahvlid mustast marmorist seal on siis presidendi portree ja, ja õnneks ei ole seal seda enam kirjas, et ta viibis ravil see vaid, et ta suri ja maeti, maeti ümber. Ja vähe sellest kohalikus keskkoolis on koduloonurk või muuseum. Ja, ja sellest on siis üks osa ka president pätsile pühendatud, nii et kohalikud kooliõpilased käivad seda kohta, kuhu Eesti president oli maetud korrastamas ja tegelevad siis ka kodu-uurimistöödega või oma ajaloo uurimisi teevad meie presidendi eest. Ja kui me eelmine aasta käisime seal siis üle pika ja seal kohapeal külastasime, siis seda risti seda tahvlit ei olnud veel jõutud panna, see pandi need alles hiljuti vabariigi aastapäeva ajal. Ja, ja siis viisime ka materjale siis meie presidendi kohta trükiseid ja, ja videofilme, mida seal koolis saaks kasutada. Ja noh, huvitav paralleel on ka, et kui aastaid ka see üritasime peale seda, kui edukalt oli president tema säilmed üles leitud. Järgmiseks võtsime ette siis kindral Laidoneri, kes suri kolm aastat varem, 1953. aastal, Vladimir is. Et äkki õnnestub tema haud ka üles leida ja säilmed kodumaa mulda ümber matta. Aga kui seal see ei õnnestunud, et ka seal ei olnud mingit arhiivi või arhiivis tähistust, kuhu oleks vanglas surnud maetud? Oli teada ainult et Jan Jan kovski, Poola asepeaminister suri samal päeval tavalianud koos maeti. Aga see territoorium, kuhu vange maeti, kalmistule oli umbes 50 korda 200 meetrit. Ja juba enne meie ekspeditsiooni jaapanlased, Jaapani sõjavange peeti ka Vladimiri vanglas kinni pannud mälestustahvli. Ja siis ka poolakad olid pannud mälestustahvli kalmistu väravale. Ja siis meie otsustasime nagu poolakadki panna selle tahvli sinna kalmistu väravale. Ja mõne aja pärast siis otsustas kohalik Vladimiri linnavalitsus, et kuna seal oli veel ukrainlasi maetud, et teha üks mälestusmärk keset kalmistut ja, ja siis paigaldati need tahvlid kõik sinna. Ja ka Vladimir Is hoiavad kooli õpilased siis seda mälestusmärgi korras ja kirjutavad koduuurimustöid kindral Laidoneri, tema tema elust ja saatusest ja kuidas ta on seotud siis selle Vladimir iga. Ka nii Vladimir kui ka Burazo siis oma ekspeditsioonide käigus saite tunda kohalike inimeste poolehoidu. Ja seda kindlasti, tõsi küll, Vladimiri juhtus säärane asi, et, et meid pandi esimese hooga vanglasse. Et kui me olime vahel ekspeditsioonil käinud seal ja, ja sai selgeks, et seda hauakohta ei ole võimalik üles leida. Võib-olla tulevikus koos jaapanlaste, poolakate, ukrainlaste ja sakslaste, aga kõik, kes sinna maetud, kui teha ühisekspeditsioon, et äkki äkki siis õnnestub ühiste jõududega seda teha. Ja kui me läksime siis seda tahvlit panema sinna kalmistu väravale ja, ja siis väiksema seltskonnaga läksime sinna kalmistule, seal oli paks lumivööst saadik ja ma üritasin siis näidata seda oletatavat matmiskohta. Ja äkki läks siis vangla on kohe teisel pool kalmistud, seal vahel on okastraadiga müür ja äkki läks sealt üks väikene vara metallvärav lahti, jooksid relvastatud sõdureid välja, Ta arreteeriti ja viidi vanglasse. Et mis me teeme vangla lähistel ja, ja siis me seletasime, kesime Lähme, mis me teeme. Ja, ja siis võeti ühendust siis linnavalitsusest, inimestega, kellega meil oli siis kokkulepe, et me avame selle tahvli ja ja siis tõepoolest, Nad tunnistasid, et, et me oleme meie ja et me plaanitsenud mitte midagi kurja. Ja siis linnavalitsusest tuli siis üks inimene, kellele meid üle anda. Ja, ja siis hoiatati, et hoidke vanglast Angla müüridest edaspidi eemale. Aga siis saime pidulikult ikka selle tahvli avatud ja see oli suur sündmus mitte ainult kohalike jaoks, vaid seal olid siis kohale tulnud Poola sõjaväe atašee, Rootsi sõjaväe atašee Soome suursaadik. Nii et see oli uhke ja pidulik sündmus. Esialgu kõik, mis me teha saime kindral Laidoneri mälestuseks. Ja praegu on ka saanud see traditsiooniks, et kindral Laidoneri sünnipäeval käib Moskva saatkond alati seal, mälestusmärgi juures pannakse tema mälestuseks küünlad ja lilled. Kas on teada Konstantin Pätsi haigusloost, et kas teda seal haiglas raviti ikka ainult tema tõsiseid haigusi, mida see sundravi tähendab, ega mingeid üleliigseid ravimeid ei manustatud, näiteks? No tema kehakaal oli väga väike ja see tähendab, et, et ta kindlasti oli alatoidetud. Ja nagu ma ütlesin, oli tal suhteline haigus. Ja siis millesse ta tegelikult suri, oli, oli kollatõbi. Et teda tabas veel kollatõbi. Nii et noh, mingit vaimsed häired tal ei olnud, et seal haigusloos on kirjas, et ta omaette rääkis eesti keelt mis tundus venelastele imelik ja, ja kui siis arst tema käest küsis, et miks ta eesti keelt räägib siis ta vastas, et sellepärast, et mitte seda keelt unustada. Et ta ju vahistati 1940. Ja siis sõja puhkedes 41 vangistati ja sellest ajast peale oli ta üksikvangistuses ja, ja tõepoolest, et läbi aastate mitte oma emakeelt unustada, siis inimene hakkab omaette eesti keelt rääkima ja ja raviarst ka seda rääkis, et ta rääkis oma poegadest ja, ja lastelastest. Et seda ei saa ka ju mitte kuidagi vaimuhaiguseks pidada. Et oli täie mõistuse juures Jah, seda eksperdid, kes psühhiaatrid ka tema haiguslooga on tutvunud, et need on täiesti veendunud, et mingit mingit põhjust teda seal haiglas kinnipidamiseks ei olnud. Haigusloost loen ette. 18. jaanuaril 1956 on doktor kusseva kirjutanud presidendi haiguslukku. Haige seisund äärmiselt raske, nahk on väga kahvatu, jäsemed külmad, pulss väga nõrk, näole tuleb külm higi, hingeldus tuleks juba rutem, surm, räägib haige vaikselt. Ilmselt need olidki Konstantin Pätsi viimased sõnad. Sama päeva õhtul 18. jaanuaril kell kaheksa saabus surm. Järgmisel päeval teostati lahang, kas fikseeriti südant ja vereringe puudulikkus, skleroos, südamelihase infarkti, jääknähud ja neerukivitõbi. Huvitav on, et tema surmatunnistus, mis kirjutati välja 20. jaanuaril seal on märgitud tema alaliseks elukohaks Tallinna raekoda. Aga lahter, kus ja kellena ta töötas, on jäetud tühjaks. Ja siis võib-olla loen ka ette selle doktor Gustav, kuidas selle matmise matmist kirjeldada? Doktor kuuseva meenutab presidendi matmisega seonduvat. Kui Konstantin Päts suri, läksin ma peaarsti juurde peaarstiks oli siis Kovaljov, väga kultuurne inimene. Lähen ja räägin, Aleksandr Ivanovitš, meil suri president ja paljugi, mis võib juhtuda, ehk tullakse, kunagi kontrollitakse, matame ta maha nagu kord ja kohus. Tema andis sõna, et kõik tehakse nagu vaja, nii ka sündis. Riietasime kadunukese korralikult ja mõtlesime ta korralikult. Tõepoolest kui me avasime 46. luustiku, siis kõigepealt tulid kirstu jäänused sealt välja. Ja siis luustik oli näha, et, et oli riietatud, et tal oli seljas siidist särk mansetinööpidega tal oli seljas ülikond ja, ja siis tal olid jalas tenniskingad, mille siis kummiosa kooli, siis alltehase Krasnaja Treo kolmik säilinud, nii et tõepoolest raviarsti sõnade ta korralikult maeti, osutusid tõeks. President Konstantin Päts sängitati kodu mulda 21. oktoobril 1990. aastal otseülekandesalvestust ümbermatmise tseremooniast, Eesti apostliku õigeusu issanda muutmise peakirikus hüvastijäetust Kadrioru lossi ees ja metsakalmistul saab kuulata vikerveebist. Meie kuulame president Konstantin Pätsi ennast nüüd, kui kool hakkab lõppema, nii nagu rohkem kui pool sajandit tagasi. Armsad lapsed, pööran teie poole, kes teie nüüd lõpetanud olete oma koolis käimise aja kõikidele sunduslikuks saanud algkoolides. Teie astute suuremalt osalt tegelasse ellu. Osa neist läheb muidugi oma haridust veel teistesse koolidesse edasi jätkama, kuna suurem osa täiest on sunnitud endale kindlat kutset valima, et ennast elule ettevalmistada. Eesti riik on suurte jõupingutustega nii kaugele saanud, et ta on meie rahvakooli nii kõrgele tõstnud, nagu see suurtes vanades riikides olemas olla. Mitte sellepärast ei ole meie oma kooli nii kõrgele tõstnud, et meie oleksime tahtnud teistega võistelda mingisuguse edevuse pärast vaid sellepärast oleme meie seda teinud, et meie väikese rahva elus on, mis teeb nii suur tähtsus, palju suurem tähtsus kui teiste suurte rahvaste elus. Meie teame, et haritud rahvas suudab neid ülesandeid täita paremini ajakohasemalt ja kasulikumalt kui niisugune rahvas, kus suuremad rahvahulgad ei ole saanud põhjalikku algharidust. Teie lähete ellu, teie silmaring on laiem. Teie tunnete maailma juba oma koolist saadud teadmiste järel paremini kui teie eelkäijad põlved, te olete julgemad. Tahate ennast rohkem ja teie kätes lähevad tööd paremini kui nende kätes, kes ainult ühe või paar aastat said endistes rahvakoolides õppida. Mina sooviksin teile teie ellu läheksite tõsist kaalumist iga et valiksite endale elukutsed, mis teid võiksid rahuldada. Teadki, et õnn on inimese enese teha. Õnne ei tule mitte väljastpoolt otsida vait peitub meie eneste südames. Meie enese rahulolemises oma töö ja oma võimetega. Ja kui inimene tahab oma elul õnnelikult lõpule viia, siis peab ta iseenese üleid kohtumõistja olema järele kaaluma, mis tema võib ja kui kaugele tema soovid ja tahtmised võivad ulatuda. Üleliigse optimismiga üleliigsete nõudmistega ellu minna tähendab iseennast õnnetuks teha. Mida väiksemad, mida julgemad, kindlamalt meie oma elu. Me peame seda kindlamini eesmärgile, jõuame ükskord välja. Väikselt on palju suuri inimesi, oma elu ja ettevõtteid alustanud ja suurtena on nad lõpetanud. Alumine enesehindamine, see on suur kunst, mida igaüks ei oska teha. Mida rohkemate inimene haritud on, seda rohkem hindab ta ennast õiglasemalt ja seda rohkem suudab ta oma eluga rahul olla. Nüüd, kus teie lähete oma vanemate tiivale alt välja, kus te jätate oma kooli ja õpetajat jumalaga? Tuletage meelde, kui palju armastust, kui palju sooja osavõtmist, kui palju head on teile need inimesed teinud, kes tõid selle aja jooksul on omad teadmistega oma armastusega oma osavõtmisega elule ette valmistanud lapsi. Olge tänulikud näidet, ega neid meeles ja ärge unustage iialgi, kui kõrgele ja kui hästi teie eluga teid pühi viiks seda oma teadmiste allikat oma rahvakooli. Hoolitsege, muretsege tema eest, et järeltulevatele põlvedele niisamasuguseks armastavakse kalliks emaks oleks, nagu ta teile seda on olnud. Mina riigipeana soovi, et eest kõikides tahaksid korralikud vabariigi kodanikud. Et teie elu õnnelik oleks, et teie rahulolemisega võiksite nende oma ilusamate aegade peale tagasi vaadata ja et teie võiksite oma tõsise ja suure armastusega anda oma perekondadele oma rahvale oma riigile tagasi seda head, mis teile nooruses ellu kaasa on antu. Olgu elu teile kõikidele õnnelik. Minge julgelt vastu kõikidele eluraskustele ja teadke, et korralik tööd armastav aus riigikodanik meie Eesti riigis kunagi hätta ei jää, vaid teda ootab siiski rahulolemine ja õnnelik elu tulevikus. Õnn olnud jäneste tiha. Rajage oma elu on ilusasti julgelt korralikult ja saage õnnelikuks oma elus, armsad lapsed. Me kuulasime Konstantin Pätsi pöördumist koolilõpetajate poole 1939. aastal president Pätsi matmispaiga ülesleidmisest Venemaal Tveri oblastis Buraševas, rääkis Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Peep Pillak. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Eesti loo kodulehel, Vikerveebis ja Facebookis saab vaadata pilte Peep Pillak erakogust. Kõike head.