Tere õhtust, head kuulajad, järgnev saated on siin, vikerraadiost kuulub omale metsale. Tänane kaheksas märts on aga igati sobilik aeg pöörata enam tähelepanu folkloori-ile sest homme möödub 10 aastat Eesti rahvusliku folkloorinõukogu asutamisest ja mul on hea meel, et tänase saatekülalised ongi Eesti rahvusliku folkloorinõukogu esimees Ingrid Rüütel ja sekretär Anne Ojala. Raadio poolt nagu ikka, toimetamas Maia Viilup. Folkloor meie tavapärases mõistes peaks tähendama midagi igikestvat jäävat püsivat väärtust. Midagi, mis oli enne meid ja mis peaks kestma ka pärast meid. Mis tingis aga 10 aastat tagasi folkloorinõukogu loomise. Kas jõudis siis kätte aeg, mil hakati taipama, et folkloori tuleb ka teadlikult hoida ja kaitsta? Ehk teisisõnu, kuidas loodi Eesti folkloorinõukogu? Folkloorinõukogu loomisel on tegelikult üsna tore eelajalugu. Kui folkloorinõukogu loodi alles 10 aastat tagasi, siis tegelikult ütleme, see tänapäevane folklooriliikumine Eestimaal algas ju palju rohkem aega tagasi ja küllap hakkas ta juba seto leelopäevadega 77, sest seto leelopäevad sellel ajal olid juba nagu tänapäevased folkloorifestivalid. Loomulikult olid nad tunduvalt autentsem, tunduvalt küla inimeste kesksemad, kuid ometi. Ja väga paljud raadiokuulajad ka kindlasti teavad, et 85. aastal toimus Tallinnas ülemaailmse folkloorifestivalide ja rahvakunstiorganisatsiooni nõukogu maailmakongress. Selle ajal me kuulusele loomulikult Nõukogude Liidu koosseisu, kuid ometi oli see tunnustus Eestile, sest meil oli sel ajal võib-olla ühe käe sõrmedel üleslaetavad autentse folkloorirühmad, kes olid folkloori võidelnud kogu selle pika aja jooksul. Ta ei lasknud ennast muuta ideoloogiast ega midagi niisugust. Ja samal ajal meil olid eriliselt säilinud setu ja kihnu folkloor mida paljudes Euroopa riikides noh tõepoolest enam ei ole. Tänapäeva infotehnoloogia ja kõik muud muutused on viinud oma töö. Nii et see folklooriliikumine Eestis on tegelikult olnud pikk ja katkematu ja isegi määramatu periood Nii ta tegelikult on, kui me räägime, kui me räägime nüüd ütleme tänapäeva situatsioonist ja kui me räägime rohkem sellest, mis meie taasiseseisvunud Eestis on juhtunud siis, siis on muidugi hoopis teine kontekst. Ja ärkamisaeg oli meil ju väga paljus siiski seotud kultuuriga nii laulev revolutsioon kui kogusin folklooriliikumise niisuga taaspuhkemine ja nii-öelda väga laiadesse rahva hulkadesse minemine sest 88. aastal loodi eesti folklooriselts. Ja miks folklooriseltsi ei võinud seda nii-öelda suurt vastutuskoormat saada ja sellega minna laia maailma. Eks ikka sellepärast, et 91. aastal võeti Eesti, Läti ja Leedu seoffi siis selle ülemaailmse organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks see aga tõi kaasa uusi kohustusi. Ja üks kohustus oli see, et selles riigis, kes on vastu võetud täie õigusi õiguslikuks liikmeks, peab olema valdkondadevaheline nõukogu kuhu kuuluvad siis nagu suur teadus, haridus, need on Unesco niisugused soovitused ja meie võtsime sellest kinni ja peab ütlema, et see on tõesti kandnud väga head vilja. Aga inimesed olid ju ikkagi needsamad, kes asutasid seltsi, kes tegelesid juba tol ajal folklooriga. Nii et see oli tegelikult vaid vormistamise küsimus tollal just nimelt. Aga kes siiski olid need, kes seal 10 aasta tagusel ajal moodustasid selle folkloorinõukogu? No kes on praegugi jäänud, tol ajal oli 23 asutust, organisatsiooni seltsi ja ühingut ja folkloorifestivali organisatsiooni, nüüd on neid kokku 36, järelikult areng on olnud märgatav. Aga kes on jäänud, oi, neid on 23 nime on päris palju nimetada ka kindlasti kõige esimesena öelda Eesti kirjandusmuuseum oma rahvamuusikaosakonnaga tol ajal nüüdistan natuke teine nimi, keda esindas Ingrid Rüütel. Natuke segane tähendab, kirjandusmuuseumis on Eesti rahvaluule arhiiv, aga eesti rahvamuusikasektor kuulus tollal eesti keele instituuti, aga nüüd on ta ka kirjandusmuuseumis õige õige. Too instituut. Siis oli keele instituut, Eesti rahvakultuuri keskus, folklooriselts. Siin käsitööseltsid ja festivalid, mis tol ajal juba toimusid. Viru Säru. Baltika oli juba enne ju toimunud üks Baltika nõukogu loodi. Nii et kõik see, mis on jah toiminud ju läbi aastate ja meieni sel moel jõudnud, aga mida peaks Eesti rahvusliku folkloorinõukogu selle 10 aasta jooksul nüüd tehtust ehk olulisemaks? No minu arvates enne kui meilidele sõnana, ütleksin ma seda, minu arvates on kõige olulisem see, et õigel ajal püstitati õiged eesmärgid. Ja selle tagajärjel õigete eesmärkide tagajärjel loodi organisatsioon. Tähendab üle-eestiline tegevus on korrastatud, see on ühistegevusse, on koostöö, see on siis koostöö maakondadega, see on koostöö maakondadega ja koostööga nende asutuste ja organisatsioonide vahel, kes ühte või teistpidi tegelevad folklooriga. Sest ega folkloor meie mõistes ei ole praegu ainult harrastamine esitamine, see on ka haridus, see on valgustus, see on kogumine, hoidmine, säilitamine ja kõik sinna juurde kuuluv. Nii et see oli juba siis algsel kujul folkloorinõukogu üks eesmärk niimoodi Eestimaal kindlustada igas Eesti maakonnapaigas siis kindel folkloori elu ja tegelemine. Otse loomulik, sest muidu ei ole sellel asjal üldse mõtet. Et kui rahva hulgas folkloori kuidas ma ütlen, ideed ja aated ja pärimuskultuuri hoidmise mõtted ei liigu, kellega me seda siis koos hoiame, mitte üksikute inimestega, see on ikka kogu rahva ja kogu riigi mure. Ja loomulikult folkloori kuraatorite võrgustik igas maakonnas suuremas linnas. No seda ikka mujalt naljalt ei leia ja see koostöö on sõbralik ja see on väga 11 toetav ja edasiviiv. Ma ütlen siia juurde, et mis on nüüd ikkagi viimaste aegade saavutus, on ikka see, et on käivitunud laialdane folklooriliikumine üle maa, sest et nõukogude ajal oli ka omal moel olid ju rahvatantsupeod. Ja noh, oli koorimuusika, aga mis põhines rahvamuusikal, aga ütleme selliseid laialdast harrastusliikumist, kus oleks tõepoolest lauldud oma kodukandi laule mängitud laulumänge ja meenutatud just nimelt oma kodukandi tantse ja muud folkloori, see on tegelikult käivitatud ikkagi Baltikaga. Sest et oli ennem leelo päevad ja tõesti see on kohalik traditsioon ja esimene autentse folkloorifestival oli tegelikult Viru Säru mis käivitus ka üsna teravate debattide tulemus Lapsena, aga need olid ikkagi ühes kohas, kohalikud Baltika algusest peale võttis sellise strateegia ja et on küll kas algab ja lõpeb viimasel ajal ainult lõpeb Tallinnas, kus ta läheb üle maa laiali. See on, see on viinud nüüd nagu folklooriliikumise me tõepoolest üle maa laiali ja siis tekkisid seoses nende Baltika maad päevadega igal pool oma folkloorifestivalid. Selline ülemaaline folkloorifestivalide võrk ja kogu seda liikumist oli loomulikult vaja koordineerida ja teha teha koostööd, selleks oli vaja organisatsiooni ja teiseks on tõesti meie folklooriliikumise iseärasused, nagu ka mõnel pool mujal. Näiteks Ungaris on see, et on koostöö teadlaste ja harrastajate vahel. Ja selle tõttu on siin ka sellesse katuseorganisatsiooni folkloorinõukogu kuuluvad asutused, kes tegelevad folkloori kogumise ja uurimisega. Ja, ja samuti on väga hea koostöörahvakultuuri arendus-koolituskeskusega, sest Baltika liikumine ei tähenda mitte ainult festivale, vaid pidevalt toimub, nagu siin Anne juba ütles, toimub koolitus, toimuvad seminarid, toimuvad konsultatsioonid, see on kõik see kõik üks protsess. Ja üks festival ei saa sellist tegevust koordineerida ja selleks on vaja mingit katusorganisatsiooni. Ja samuti toimub ju selline pidev koostöö mitte ainult folklooriharrastajate folkloorirühmade vahel vaid ka maakonna kultuurikuraatorite nii-öelda maakondadega, maakonna omavalitsustega. Ja kõik see, minu meelest on meil käivitatud väga hästi ja on ennast õigustanud. Ja arvata võib, et vist ka igal pool maailmas, kus ka selline folklooriliikumine käimas on, et just sellist ülemaalist võrgustikku vaevalt et igal pool loodud on, aga võib-olla see just tänu eesti väiksusele ka võimalik on. On näiteks Ungarisse, võib-olla mujal, pool veel kus on samuti ja noh, seal on pikad traditsioonid, eks ole, me teame juba Zoltan kodesti peale kartukest peale, kus on hakatud rahvamuusikas väärtustama ja kus on tõepoolest omal ajal toimusid juba palju varem, kui meil selline positiivne kultuurirevolutsioon hakati rahvalaule õpetama juba lasteaiast peale lastele ja kus rahvamuusika on ka tänapäeva kultuuris väga oluline ja siiamaani seal kestab selline rahvamuusikaalane tegevus. Nii haridussüsteemis veel paremini kui meil on see esindatud, aga ka toimub selline festivalide festivalide praktika ja on samuti seotud ka ka teadlastega, aga igal pool see nii ei ole. Jah. Aga siis võib kindlalt väita, et just see Baltika liikumine on üks olulisemaid saavutusi Eesti folkloorinõukogu tegevuses. Aga on ka võimalik kuidagi määratleda seda seltskonda või kes on need inimesed, kes tänapäeval tulevad folklooriliikumisse ja tegelevad sellega. Ja on avaldatud siinsel arvamust, et, et folkloor on mingi iganenud asi, et sellega tegelevad ainult vanad inimesed ääremaadel, tegelikult see on täiesti vale. Vaata, kes on folklooriliikumise subjekt, siis need inimesed on absoluutselt erinevad igasuguseid inimesi üle terve Eesti nii maal kui linnades ja nii noori, kusjuures väga erinevate elukutsetega inimesi ja väga erinevas eas ja, ja ka erineva haridustasemega inimesi. Seal inimesed, keda ühendab üks suvi teostada ennast folklooris folklooriliikumises, folklooriharrastus. Ja võib-olla on ka see iseloomulik, et just seal ka Baltikas just on neid erinevaid inimesi, erinevaid põld, põlvkondade esindajaid, kes siis üheskoos sedasama tegevust tegemas ja nautimas näha. Ja no mul on praegu käsil üks ankeetuurimus, kus ma olen just saatnud laiali ankeet eesti folkloorirühmadele ja sealt tulebki välja, kui on see küsimus, et, et miks tänapäeval üldse vajatakse folkloori, siis üks selline asi, mida tuuakse esile, ongi see põlvkondade side, side esivanematega ja nende kultuuriga ja kultuuri järjepidevus. Ja see side on siis nii otsene. Nii otsene, selles mõttes, et on tõesti vähe selliseid kultuuriüritusi, mida teevad koos ütleme lapsed, et vanemad ja vanavanemad, aga see folklooriliikumine on selline. Ja teiseks muidugi selle kultuuri kaudu ta seob, eks ole. Vana IZ pärimusskulptuuri ja tänapäeva folklooriliikumine ei ole ainult autentne, siin on igasuguseid vorme, on selliseid kavasid ja selliseid rühmi, kes esitavad töötlusi seadeid ja täiesti uus nähtus tänapäeva eesti folklooriliikumises, professionaalsed rahvamuusikud, mis on tulnud Eesti kultuuri Viljandi kultuurikolledži kaudu ja kes organiseerivad seal oma täiesti eripärast festivali, mis tugineb eelkõige just töötlustele ja ütleme sellistele stiilidele, kus siis kasutatakse rahvamuusikat ühe elemendina uue muusika loomisele ja ka selliseid festivale korraldatakse üle maailma. Ja see festival tugineb just nimelt Professionaalsete muusikute esinemisele eelkõige. Nii et see ampluaa võib tegelikult väga lai olla, ongi lisandudes endast siis jah, kas töötlusi või, või siis autentset kuju, millele lõpuni jääb küll viste truuks. Baltica festival. No on teisi festivali aega, siis ma ütlen, et kohalikud kõigepealt setu leelopäevadest, seal me ei, seal ei ole üldiselt töötus ja seal on veel autentsem. See on tõesti kohalik setu rahvalaulu traditsioon, mis seal jätkub, tehakse küll tänapäevaseid teemasid Tänapäevastel teemadel improvisatsioon, kuid see traditsioon on ikkagi järjekestev ja samuti näiteks Viru Säru ikka siiamaani orienteerub hotentsitele vormidel eelkõige kulgisi autentsus on, on loomulikult suhteline mõiste aga tähendab selline selline suund, mis püüab nüüd tänapäeva publikule tutvustada folkloori ajaloolisi vorme. Sellega kaasnevad sagedasti kommentaarid ja ka niisugune publikut informeeriv osa mis tooks seda seda traditsiooni tänapäeva inimesele lähemale ja aitab seda mõista. Teeme ka nüüd meie oma jutus väikese pausi ja laseme siis kõlada eesti rahvamuusikale. Võib-olla tuginedes sellele nimetatud ankeedile, siis ehk avaksime tõepoolest seda tegijate ringi, kes siis tänapäeval tegelevad folkloorikaja folklooriliikumisega? No nagu ma ütlesin, on lasteaedade rühmi, on põhikoolide rühmi, on selliseid kohalikke rühmi, kus osalevad nii lapsed nende vanemad, vanavanemad ja on ka selliseid pensionäride rühmi on igasuguseid, on eraldi, laulurühmi on pillimuusika rühmiga, Pelle on tantsurühmi ja enamasti on väga palju on selliseid kavasid, kus tehakse kõike, lauldakse tants, eks see mängitakse pilli, nagu see vanastigi oli, ei olnud ju niimoodi eraldi, selliseid ühikusse oleks ainult nüüd üks üks žanr ja see pakub paljudele inimestele rahuldust ja sealt ankettideski tuleb väljaandmise küsimusele, miks osaletakse folkloorirühmas. Esikohal on see, et meeldib laulda, tantsida, mängida, see on võimalikult paljudele inimestele kunstilist, emotsionaalset eneseteostust, pakub rõõmu, öeldakse, et see toob ellu rõõmu ja aitab pingeid maandada. Ja teine aspekt, mis sealt välja tuleb, on puht selline seltsitegevus. Kultuuriline kommunikatsioon on tore olla koos ühtemoodi mõtlevate inimestega. See annab inimesele samuti palju juurde. Ja kogu see tegevus, koosolemine ja kohaliku kultuuri harrastamine annab sellist enesekindlust, nagu paljud väga noored inimesed ütlevad, et see annab mulle meile tänapäevases väga stressirohkes maailmas sellise kindluse, et tundes oma juuri võib ka julgemalt vaadata tulevikku. Ja kolmas ongi selline niisugune huvi kultuuri järjepidevuse esivanemate kultuuri vastu ja soov, et see jätkuks, põhiline asi, mis seal esile toodi, see, et folkloor on meie kultuuripõhi, on eestlaseks olemise põhi. Ja et see on selline asi, mis meid aitab jääda eestlaseks, milliseid muutusi meiega läbi elaks. Et võib arvata, millise kindlusega tõepoolest, kas või noorele põlvkonnale see teadmine juba iseenesest annab, hea on see väga huvitav, et vastajate hulgas oli ka küllaltki palju lapsi. Üsna palju oli selliseid teismelisi Ki kes andsid väga tõesti huvitavaid vastuseid, nii et ei ole õige see nagu arvatakse, et kõik noored on hukas ja, ja kõik huvitavad ainult sellest globaal tänasest standardses massikultuurist, kusjuures need ei tarvitse olla omavahel vastandatud. Needsamad lapsed käivad diskudel, tantsivad diskotantse, kuulavad ka rokkmuusikat, aga neile pakub rahuldust ka folklooriliikumises osalemine, isetegemine. Tänapäevase maailmapildi juurde oleks otse loomulik, sellise eluvaldkonna kuulumine kindlasti aga Balticat juurde kuulub ju ka tegelikult see nii-öelda teema-aastate läbiviimine mis on tinginud nende teemade valiku ja siis sellise süvenemise mingisse kindlasse valdkonda. No teemaaastad on selles mõttes väga head, et me saame kontsentreeruda tähelepanu mingile aspektile mingile probleemile võib-olla mingile folklooriliigile ja ka saame arendada kultuuripoliitilist dialoogi, sest teema-aastat lähevad alati nii-öelda suuremale avalikkusele. Ja need on ka sündmused, mis toimuvad neil aastail, kui ei toimu Baltica festivali Eestis. Just nimelt, sest Baltic aastal on päris võimatu noh, midagi muud veel suuremat teha ja tavaliselt eesti Baltikatel ei ole olnud erilist teemat, kuivõrd on olnud moto esimestel Valtikatel kodu ja kodupaik siis oli matta oma ja ehtne ja viimasel oli kuld on jäänud jälgedesse, see ei ole otsas, istud teema. Aga teema aastad on tõepoolest, meil on olnud neid aastaid ikka päris mitu juba laps, pärimuse kandja, see oli siis, kui olid seophisust eriti aktuaalne laste folkloorialane kasvatus ja Unesco ja Unesco programm. Lasteaia aasta on Esko laste aasta siis oli rahvalaul aasta, mis näiteks tingis seda, et esimesel teisel Paldical me tundsime, et rahvalaul võiks kõlada. Kuidas ma ütlen sisuliselt paremini, et tundsime, et rahvalaulu ei tunta ja sellepärast ei osata teda kasutada. Teda ei osata laulda vanu rahvalaule, need ei ole nii lihtsad, kui tunduvad, kui ainult noodipilti lugeda ja võib-olla ka alguses ei julgeta laulda, kes ja, ja noh, tähendab, kui tõesti võta teda niimoodi aru, et formaalselt seda võib-olla on igav, aga kui süveneda, sest iga vana laul on eelkõige sõnum ja kui süveneda sellesse, kuidas seda esitatakse, siis ta hakkab meeldima ja huvitav ja muidugi vana laulan eriti mõnus kaasa laulda ja meie Balticat näiteks sellepärast huvitavad seda motolaulu on alati kaasa laulnud terve auditoorium, viimasel Balticalgi, kui oli Sakala suures saalis kontsert ja me alustasime, lõpetasime motolauluga ja see lõpp oli, see oli võimas. No see on väga ilus traditsioon, mis võiks ka tulevikus jätkata. Pakkisin ja see oli tegelikult tõepoolest viimasel Baltical vaimustav, kui väliskülalised küsisid pärast, et kas see on teie festivali hümni sest see tõepoolest mõjus siis nii pidulikult ja kaunilt ja ütlema seda, et ka viimastel folkloorikavade ülevaatustel enne festivali saalis rahvas hakkab kaasa laulma, järelikult laul muutub omaseks, aga on ju päris selge, et see, mida ei tundnud ta seda ei suuda armastada ega seda väärtustada. Ja kui räägime teema aastatest edasi, siis aastal 2000 oli teemaks pärimuskultuuri kaitse. Ja minu meelest sellel aastal toimus üks otsustav Rang folkloorinõukogu tegevuses, ehkki ma olen alati rääkinud, et kõik on kinni inimeses selles samas inimeses, kes teeb ühte või teist asja, kui hästi ta teeb, kui kuidas ta tahab teha. Sellel aastal asutasime Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde pärimuskultuuri auhinnafondis. Ja see lähtus taas Unesco dokumentidest, mis on Ilusa pealkirjaga eesti keeles hästi kõla, rahvuslikud elavad aarded kus on toodud soovitused ja juhised, kuidas neid häid tegijaid tunnustada. See ei pea olema mitte ainult rahaline auhind, seal võivad paljud, väga paljud muud asjad tulla esile, aga meie otsustasime asutada rahalise auhinna. Ja tänaseks on juba välja antud viis pärimuskultuuri auhinda. Ja kummaline on see, et omavalitsuse inimesed, kes arvavad, et no neil on tantsurühmad, laulurühmad ja samal ajal, kui nad tunnetavad, et üle-eestiline tunnustus nende rühmal ütleb, et oi, me ei teadnud, et meil on nii hea ja väärtuslik rühm ja järelikult selle kaudu selle inimese värtsutasime kaudu väärsustasuka Vahloorsena otse loomulik, eks ole. Sellist tunnustamist on vaja neile just ja nüüd pärast seda väsitavat Baltika aastat ometi tegime ka sellel aastal mõtlesime teema ja see on selles mõttes äärmiselt aktuaalne, see on oma kultuuriomavalitsus, mida me ei võta neid päris nii üheselt, et ainult nii-öelda kohalik omavalitsus, kui me räägime omavalitsusest, vaid mõtleme riigi valitsust, mõtleme ka kodanike enda valitsus kodanikuühenduste kaudu, sest viimasel ajal üha rohkem tekib kultuurialaseid organisatsioone maakondlikke mitte ainult üks rühm ei vormista ennast juriidiliseks isikuks aga, aga väga paljusid selliseid ühendusi ja vot nendes ühendustes ongi meie jõud, sest ükshaaval ei suudame midagi, aga koos suudame väga palju. Sai nimetatud ka juba siin seda rahvusvahelist organisatsiooni lühendiga tuntud Joff. Kuidas on Eesti seal esindatud ja milline maine või, või kui palju seal Eestit tuntakse ja teatakse ja kui palju meie folkloorist seal? Takse tsehhiorganisatsioon muidugi tunneb Eestit ja meie Balticat, mis on CF-i egiidi all toimuv festival tunneb muidugi päris hästi ja noh, sest inertsi festivalide organismid, ronisaamine oli omaette Kreem, sest me saime sinna just nimelt selle Eesti-Läti-Leedu ühisassotsiatsiooni Baltica kaudu juba enne iseseisvumist. Teatavasti sinna organisatsiooni kuuluvad ainult ÜRO liikmed, iseseisvat riiki ja mitte kaugeltki siis kõik folkloorifestivalid sinna kuuluda. Ei, kaugeltki mitte ja noh, on veel teisi rahvusvahelisi organisatsioone ka, aga see on muidugi üks suuremaid, kuhu kuulub üle 60 riigi ja selle festivaliga. Kalender on niisugune üsna paks brožüür, ma ei tea, seal on vähemalt paarsada või rohkem mitusada festivali ja on igasuguseid. On teisigi selliseid festivale, kus on autentne folkloor ja selliseid maid, kus tegelikult folkloor alasse elab ja kus folklooriharrastajad. Tõsi, traditsioon järjepideva traditsiooni kandjaid nagu meil kihnlased ja setud, aga selliseid maid, kus põhiliselt folklooriliikumine, tuginebki folkloorikandjatele, aga siiski rohkem on selliseid seadeid, esitavaid, festivale ja selliseid festivale, video, kus püütakse siiski suuremale seltskonnale. Kuda sellist elamust ja enamasti festivalid püüavad oma rahadega ise toime tulla ja on igasuguseid festivale. Aga meie festival on siiski küllaltki eriline ja äratanud sealt tähelepanu just selle tõttu, et ta on. Esiteks on ta ülemaaline, ta tugineb vaiksetele, kultuuri dialektidele ja autentsetele folkloorivormidele ja sellisena on ta üsna omapärane, on pälvinud suurt tunnustust. Chofi liinis on Eesti ja tema folkloor tuntud ja teatud on. Ja eks ta ole ikka tuntud ja teatud ka sellepärast, et meil on selline huvitav kombinatsioon ja ilus ja tulemuslik kombinatsioon. Meie folkloorinõukogu esimees on ka teadlane ja ta on väga-väga hinnatud ja alati kutsutud Tšehhi konverentsidele ja seminaridele. Ja Ingridi juures on muidugi see hea asi, et ta ei ole mitte puhtalt folklorist, vaid ta valdab väga hästi ka kultuuripoliitilisi teemasid. Ja eks kindlasti, sellepärast, sellepärast ja ja ei ole saladuseks, et reedel Põhja-Euroopa seov annab inglitele kõrgeima autasu, mis üks sektor võib anda, see on seofi hõbemärk tunnustuseks selle tehtud töö eest. Siinkohal õnnitlused ka meie vikerraadio poolt siis kõrge autasu puhul aitäh. Rõõm kuulda, et Eesti folkloori siis tuntakse ja hinnatakse ka Tšehhis. Kui palju ja mil määral on Eesti rahvuslik folkloorinõukogu avatud välismaailmale ja kas tulevikus võikski näha siis rohkem keskendumist oma folkloorielule või otsida väljundeid ka aiast? No need kaks tendentsi on omavahel tihedalt seotud, rahvusvaheliste festivalide eesmärk ongi ühelt poolt see, et aitab näiteks väikerahval väärtustada oma kultuuri ja just tunnustuse hull väljaspoolt näitab seda enesetunnet tõsta ja teiselt poolt ka need ankeedivastustes kirjutati, et see oma folklooritundmine harrastamine aitab mõista ka teisi kultuure. Ja teiselt poolt oli üks põhjus, miks meeldib osaleda folkloorirühmades, et saab reisida ja teisi rahvaid ja kultuuri tundma õppida. Ja üks laps kirjutas nii toredasti, et me pärimuskultuur ongi Eesti Nokia. Ja igati nõus selle mõttega ja sel kombel ka mujal reisides saab ju tunnetada ennast erarohkem kui muul viisil just selle oma maa ja rahvaesindaja ennast. Nii et igati head võimalused selleks. Just nimelt ja kindlasti on siin üks aspekt, mida võib-olla paljud isegi ütlevad, et see on niisugune ideoloogiline aspekt. See on rahu maailmas ja kui me hakkame sügavalt mõtlema, siis mida rohkem inimesed 11 tunnevad, oma kultuuri tunnevad, väärtustavad ka ütleme, usulistel probleemidel ei teki siis selliseid pingekoldeid nagu praegu ja see on tõepoolest folklooriliikumine maailmas on rahu toov liikumine. Ja vaevalt et keegi halbade mõtete või kavatsustega folklooriga tegelema. Hakkaks ei, vastupidi, selleks, et 11 mõista, vaja 11 tunda, on vaja 11 tundma õppida ja see oma kultuuri tutvustamine teistele teiste kultuuride tundmine ja just selline kultuurivahetus nii-öelda rohujuure tasandil see väga oluline, et 11 tundma õppida ja tekib selline mõistev arusaamine, sõbralik suhtumine, ka erinevate kultuuride mõistmine, sest et maailmas on ju kaks kultuurivahetuse tendentsi üks assimilatsioon teinud ratsioon ja assimilatsioon toimub väga tugevasti just massikommunikatsioonivahendite abil paljundatava massi kommertsskulptuuri abil aga folklooriliikumine otse vastupidi, väärtustab seda omapärast erinevalt. Ja see on just see integratsiooni, tutvustame üksteisele seda, mis meil on, erilist väärtustame, austame ennast, teostame teesi ja ostame meie eripära ja teiste kultuuride eripära. Ja tundub ka, et Eesti folkloorirühmadele küllaltki vedanud, sellepärast et päris palju nad saanud vist ka reisida ja siis ennast näidata ja teisi vaadata. Mõtteid on palju rohkem, kui jõuab teost teha, selleks on vaja raha, et reisida, aga kutseid on palju ja väga palju, me saame samuti kirju, kus soovitakse meile tulla, saame neid selliseid tutvustavaid brošüüre pidevalt. Neid taotlusi tõepoolest, Eesti festivalid on väga palju ja kui Baltika on üle kolme aasta, no me ei saa kuidagi paisutada Kaldikat, et ka välisrühmade arvel tohutult suureks piirid on vist juba ka piirid on tõepoolest käes järgmisest Balticat me püüame teha selles mõttes väiksema väliskülaliste arvuga. Rahaliselt on see väga pingeline ja kuna järgmisele Baltikale 2004 toimub laulupidu, üldlaulupidu teatavasti teatavasti toimuva toimub just enne enne seda ka ESTO päevad Riias, aga Riia ja Lätimaa idee ESTO päevi kindlasti ilma meie abita juba meie poole pöördutud. Nii et see muutub väga pingeliseks. Aga mis puudutab veel seda nii-öelda avatust maailma, siis teoffi üks niisugune töösuund on praegu töö noortega noorte inimestega. Just nimelt mitte see, et kas see noor inimene laulab, mängib või tantsib, aga see organisatsiooniline pool, et need seophiaateid levitada ja noorte kodade või noortekogude või noorte töörühmade loomine on muutunud väga populaarseks. Ja Eestis toimub see noortekoja asutamine nüüd reedel, kaheksandal meie sünnipäevapeol. Ja kui, kui me hakkasime seda ideed levitama, et noored võiksid. Me räägime põlvkonnad koos, me teeme seda niikuinii edasi, aga samal ajal, et noored tutvuksid seofi tegevusega üldse nõukogu tegevusega folkloorialase tegevusega lähemalt see on tõepoolest tore, et siin toimub ja esimesele kutsele reageeris otse ja kohe 12 noort inimest, kes kõik kas õpivad alles ülikoolis või hakkavad lõpetama või on juba lõpetanud, kas need on siis need, kes tegelevad mingil määral folklooriga, nii või teisiti on nad kuidagi olnud folklooriga pistmist kas Baltika festivalidel korraldamisega või tantsu-laulurühmas mängimisega või uurimisega. Igal juhul on nad olnud seotud. Tahtsingi küsida Baltika liikumisegi tulevikuplaane, kas siin võiks ka siis näha ühte seda liini, et enam tähelepanu just laste ja noortetegevusele? Minu meelest Baltika liikumise üks liin peaks olema, kuidas sinna küll jõuda, ehk meil on ka Pedagoogikaülikool ja Tartu ülikool on nagu liikmed et hariduses seda pärimuskultuuriõpetust tõhustada, sest praegu ta on programmiliselt küll sees, aga samal ajal, kui me teeme folkloorikooli ja, või mingil teemal ja kutsume õpetajaid, siis kool ütleb nii, et me ei saa seda kuidagi kinni maksta. See ei ole meie programm, see ei kuulu meie programmi. Ma ei saa siiamaani hästi aru, kas see on siis vabatahtlik või mis ta siis lõppude lõpuks on. Me peame kuidagi jõudma sinna, et kooliõpetuses pärimuskultuuri osakaal tohutult tõuseks, sest see, mida Juku, ei õpi, seda Juhan. Ja vot siin on võib-olla ka üks meie nüüd niisugune võib olla kas nüüd tegemata jätmine või pidev oleme vähe teinud, see on nimelt side haridusministeeriumiga. Me oleme nüüd küll tugevasti seotud kultuuriministeeriumiga, aga haridusministeeriumiga on side on nõrk ja kui me teeme seminare, siis see peaks olema ühtlasi ka haridusministeeriumiga koos korraldatud, siis on teinud kana selles osaleda. Üks seminar veel selline oli ja see õnnestus päris hästi. Nii et koostöös haridusministeeriumiga ja ühtse haridussüsteemiga. See on üks asi, millele tuleks tulevikus rohkem tähelepanu pöörata. Järelikult on meil järgmiselt. Teeme olemas, aga kuigi võib-olla, kui meenutada seda suvist Baltica festivali selt Sakala labast, siis hästi palju küll lapsi ja noori jäi sealt esindajatena meelde küll, jah, võib-olla emade ja vanaemade kõrvalt, aga siiski suur Osarjusel noori. Ja aga nad ei ole õppinud seda mitte koolis, vaid harrastusrühmades. Lasteaedades on selliseid entusiaste, eriti Lõuna-Eestis, korraldatakse ju eraldi lasteaedades, festivali folklooripidusid on selliseid, kus esinetakse, selliseid, kus tullakse kokku ja mängitakse. Ja näiteks Valgamaalaste folklooripäevad on sellised, kus üldse esinemisi toimu, kus see on küll organiseeritud üritus, on neid laule ja mänge õpetatud, aga tullakse lihtsalt kui laulma ja mängima rahvalaule ja mänge. Nii et see tegelikult küll toimib, aga ikkagi üksikute entusiastide toel ja harrastusliikumise huvirühmade abil, aga mitte niivõrd koolihariduse toel. Sest ka õpetajate haridus sellel alal on suhteliselt nõrk ja see oleneb ikkagi inimesest endast. Kui tal on huvi, siis ta õpib ja areneb ise ja õpetab seda lastele. Aga jah, hariduses on põhiline ongi see, et, et ei ole. Lõpetajaid, kes oskas folkloori õpetada, kõik kurdavad seda ja see on siiski ikkagi haridussüsteemi küsimus, et õpetada õpetajaid ja nii-öelda õpetaja tõpetamisel rohkem tutvustada neid folklooriga, mitte ainult teoreetiliselt, milline see rahvalaul on, mis on alliteratsiooni assonants, vaid ka see, mis, mida see laul tähendab, mis on selle sisu, kuidas seda esitada? Kõige paremaid tulemusi folkloori õpetamisel on andnud näiteks selline õpetaja väike koolis, kes õpetajad ühtlasi nii emakeelt kui laulmist saad neid asju käsikäes hea käsikäes, sest et tõesti seda tunnet tunnetab ja õpib armastama, eriti siis, kui seda ikkagi praktiliselt tehase. Ma mäletan näiteks ükskord, kui mind kutsus ühe minu lapselapse laulmisõpetaja kooli õpetama neile laulumänge. No nooremas eas ka poisid suure suure lustiga mängisid, et neid vanu laulumänge, kui nad saavad seal tõesti improviseerida ja, ja kus on siis tõesti, see on selline sünkratistlik vorm, kus on ühendatud laul, liikumine ja ütleme, dialoog draamaelemendid ja kui need lastele õpetada ja lasta neil mitte esinemiskavu kavade jaoks, vaid lihtsalt nii praktiliseks mänguks õpetada, siis neile väga meeldib. Nad on kindlasti rõõmu tunnevad, on palju selles eas, et mitte eraldi, vaid tegevuse käigus naise õppida, kogeda ja kaasa teha. Pöörise hinge nina küljel Nonii nullega linaga kooripoolne Peebo kollegul. Lisaks sellele, et noored tõesti osalevad nendes harrastusrühmades ja ja et noortele õpetatakse õpetamine ja osalemine nüüd üks oluline asi on ka, et noh, ega meie põlvkond ei tee ju neid üritusi igavesti, et oleks aeg ka juba see korraldamine noortele üle anda ja ma kujutan ette, et see noortekogu, see oli üks ülesanne, peaks olema siis nüüdse üleval et oleks ka nende ürituste korraldamisel järjepidevus. Ei saa nii, et meie nüüd loobuma, et siis enam tegijaid ei ole, vaid et, et tuleks need noored inimesed ja võtaksid selle asja kenasti üle. Nii et sellise lootusrikka pilguga vaadata selle loodava noortekoja poole, on põhjust ka siis loota, et sealt sellist järelkasvu tulemas oleks. No täiesti kindlasti ma tunnen neid kõiki, paar erandit ainult täiesti isiklikult ja eelmisel Baltika oli üleeelmisel, Baltikale olid kaasas ja noored vaimustust täis. Igal aastal olen mina isiklikult kohtunud Pedagoogikaülikooli koreograafia kateedri teise kursusega. Ja algul istuvad need noored inimesed niimoodi noh, on vaja õppeprogrammis, okei, me tuleme ja kuulame ära. Aga selle tunni või pooleteist tunnise jutuajamise lõpus muutuvad nad hoopis teiseks inimeseks ja näiteks ka nüüd paar nädalat tagasi oli, tuli sellelt samalt kursuselt kaks inimest ütlesid, nii et meie tahame asjale õla alla panna, meid huvitab see asi, tunneme, et me vajame seda. Nad on siis inimesed, kes ise ka tegelevad just rahvatantsuga arvama. No rahvatantsuga nii ja teisiti. Sest koreograafia õppetool õpetab tantsu väga laias laastus, loomulikult on üks osa eesti rahvatants. Nii et on täiesti lootus olemas, et ka siis järgnevad põlvkonnad sellest kinni võtavad ja tahakski nüüd küsida, et mida siis Eesti folkloorinõukogu ootaks tulevikult või mida võiks järgmine 10 aastat teile tuua? No mina isiklikult tahaks see, et folkloor, pärimus ja selle väärtustamine kogu rahva hulgas muutuks, ma ütleksin noh valdavaks, sest ikka jälle me leiame, kas festivali kontsertidele tulevad inimesed juurde? Oi, ma ei teadnudki, kui huvitav, kui suure elamuse ma sain. Seda väga paljud avastavad ja mitte ainult pealtvaatajad, vaid ka osalejad. See on kummaline, kes meil on väga palju tantsurühmi, kes tegelevad võib-olla tõesti ainult autoritantsuga või, või teise kallakuga, aga kui nad kord on nina pistnud selle autentse folkloori juurde ja kui see juhendaja oskab seda asja kui ta ise tunneb ja väärtustab ja teab, see on hoopis teine tasapind ja loomulikult see on ju kultuuripildi laiendamine, kujutage ette ja mina isiklikult kujutaksin ette küll. Kogu Eesti rahvas ja mitte ainult rahvas, vaid meie valitsejad, meie riik, väärtustaks pärimuskultuuri, see on meie tulevik ja ilma selleta assimileeriv eesti rahvas kindlasti maailmas. Ja selge see. Pärimuskultuuril on see võlu ja vägi ja võim sees, tuleb vaid sealt üles leida. Ja, ja oluline on muidugi oluline roll on siin meedial. See saade, mis seal praegu teeme, on siiski küllalt erandlikke, haruldane eesti rahvamuusika, eesti rahvakultuur, ei kõla just raadios, televisioonis väga palju ja üks minu ankeedi küsimus oli siis, et kas peate vajalikuks selle säilitamist ja kui, mis, mida selleks teha ja väga paljud ütlesid just, et kui kodus enam järjepidevat traditsiooni ei ole, et harrastusrühmad on muidugi olulised, aga väga oluline roll meedial. Et kui seda tegevust, mida me teeme, mida me siin kasvõi see meie noorte rüht teeb, et kui, kui meid propageeritakse positiivselt meedias sagedasti on, on see pigem negatiivne suhtumine. Sellesse meediast näeme seevastupidi ju meedia mõju on tohutu suur tänapäeva inimesele. Ja siin tuleks ka mingisugune murrang teostuda. Ja loodame küll, et meie vikerraadiokanalilt ka edaspidi rahvakultuuriteemad ikka käsitlemist leiavad. Siinkohal aga hakkab meie tänase saateaeg küll läbi saama. Aitäh, Ingrid Rüütel ja Hanne Oja saatesse tulemast. Palju õnne ja edu eesti rahvuslikule folkloorinõukogule ja eesti rahvamuusika jääb saate lõpuni kõlama. Veedetud ta talle tehtud ta raijutud raha tagasi, et ma täna ei jõutud reaalajas kust on orja käinud Gustandmen. Nõiad käin, korjan käinu, tarre ja laenud orjad, käin härja lai orjad, käin oodata. Orjaat, käin loomuda. Vaima kallaks valge vaimu laps val. No. Ei, no too hein, nonii karri kana ei veere talvel rikka, paar läind, et veeda paar läinud reedet, reedab eimeteinud eluda räimed. Ei me. Ei looda ma. Metatorge metsakärge. Ei. See vahest annas. Et me ei, me, Ei looda? Loodame. Saada orge, ta metsaorge, lai ja ka väljalaulu üsna lai ja välja. Et ei tõota Meina, et ootame Dalyya kallai laeva Mei Leela ja Laina metsa tõrge näele. Me käime kullamäel laat, käime, Mõõda raiutud raha tagasi kus ta on käinud, Gustan orjaat, käin ära ja ta Jaak Ader ja sai nõudlus orjaat loodata. Orjaatei nõudata vaimu, laps. Meie vaimulaps.