Tere tulemast kuulama kooriühingu uudiseid, mida tänases kolmanda mai saates vahendavataile kammerkooride liidus Stahlis Pehk ja Heli Jürgenson kooriühingu ja roheliste ühiskoostööst tekkivast jalgrattamatkast kuulame Kaie Tanneri. Samuti seisvast Põhjamaade Baltikumi ühislaulupeost, mille eelproovid algamas ja pidu isegi üsna lähedal. Nagu juba suvesse pilku heita, siis ka kooriühingu traditsiooniline suvelaager seminar on ees ootamas millest samuti siis kuulda. Loodame siis ka teisest rahvusvahelisest noorte dirigentide konkursist Tallinnas, mille registreerimine äsja lõppes. Ja on hea meel, et saatesse on tulnud ka võidukas dirigent Toomas Voll, kellelt saame küsida sellel kevadel tehtuja kordasaadetu kohta. Kõik need teemad siis järgneva tunni jooksul saates, mille kokku seab Maie Viilup. Nii et jääge kuuldele. Ja äsja lõppenud aprillikuusse jäi ju kammerkooride konkurss Pärnus. Kuidas see läks ja millise pildi see meie kammerkooride hetkeseisust andis? Mina žürii liikmena võin öelda, et see oli erakordselt põnev konkurss ja erakordselt põnevaid koori esituses sai selle kahe päeva jooksul pärnus kuulda. Ja mul on hea meel tõdeda, et võrreldes varasemate konkursside, ka, kus ma ise kas olin kuulaja või laulja rollis on hea meel selle üle, et see traditsioon on nagu kestnud ja püsinud ja et selline konkurss kui selline üldse on järjepidevalt toimunud ja, ja et sellel on väärilisi järeltulijaid kogu aeg, et on põnevaid koore, kes seda tööd teevad ja ja huvitavaid laule laulavad. Seekordne kammerkooride festival juba arvult seitsmes kas midagi oluliselt ka erinevalt või teisiti oli, kui varasematel kordadel? Ja seekord oli veel kategooria ka niisuguste koordi jookskuses laulab ainult naised või mehed. Nii et peale sega kammerkooride nii-öelda olid siis ka üheliigiliseks ühe liigilised koorid esindatud ja seda siis teekategoorias. Neid sellel konkursil oli kolm. Aga võib arvata, et sellised variandid nii-öelda ühest koorid liigist ise ka tulevikus võiksid võistlema saada omavahel. Ja selline mõte on küll, et jätkata niimoodi edaspidi ka. Ja palju üldse oli osavõtjaid seekordsel kammerkooride festivalil. Kokku oli 21 koori ja nelja kategooria vahel jagunesid nad siis niimoodi, et A-kategooria, mis oli siis nii-öelda kõrgem kategooria. Seal osales seitse koori B-kategoorias kuus koori C kategoorias viis koori ja nii nagu juba öeldud, siis teekategoorias liigiliste kooride kategoorias kolm koori. Ja kas võiksime siin ära nimetada ka siis võitjad kõikidest nimetatud kategooriatest? Ja kõigepealt siis peaks ära nimetama Grand Prix võitja ja see oli Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor, dirigent Evi eespere. Ja see koor ühtlasi siis võitis ka A-kategooria. B-kategooria võitis Tartu Jaani kiriku kammerkoor, dirigent Liliann Kaiv. C kategoorias sai esimese koha Lehtse kammerkoor, dirigendid Kaido jonka ja Tiiu Tikerber. Ja D-kategooria võitis neidudekoor leelo Raul Talmar ja Toomas Volli juhatusel. Ja võib siis žürii kinnitada, et tõepoolest oli väga heade kooridega tegemist. Jah, kooride võistlus ja võitlus nendes kategooriates oli üsnagi tihe ja, ja kõikide nende punktiarvestuste juures, mida me läbi kahe päeva pidasime läks Grand Prix auhind ka Ühele koorile väga napi edumaaga niimoodi, et, et see punktivahede punktivahed jäid nii väikeseks, et seal oli tõesti tihe selline rebimine omavahel. Ja minul oli veel erakordselt hea meel nagu selle üle, et neid koori oli nagu tõesti peale Tallinna veel mitmetest teistestki Eesti paikadest, Pärnust ja Tartust Lehtse ja Türi, nii omavahel see kategoorias võistleb nüüd see oli lihtsalt äärmiselt niukene, positiivne nüanss, et ei ole ainult Tallinna või Tartu sellised tugevamad tegijad kohal ja erakordselt suurt rõõmu tundsid praktiliselt kõik koori konkursi žüriiliikmed, Rapla kammerkoori kantus väga hea, esinemise üle väga stabiilse esinemise üle läbi kahe konkursipäeva. Et head koorid ei pruugi sugugi ainult linnades tegutseda, vaid ka just väiksemates maakohtades, sest et igati tervitatav, nähes aga midagi positiivset veel žüriiliikmetele, sealt Pärnust silma jäi kõrva. Võib-olla oligi lihtsalt selliseid meeldivaid üllatusi meie kõigi jaoks väljastpoolt Tallinna, et žüriiliikmed tulidki peale mihkel Kütsoni, kes põhiliselt oma leiva tartus teenib Tallinna poolelt, et Tartu enda koorid olid hästi meeldivaks üllatuseks, kuna nad nagu suhteliselt uued tulijad nii Tartu Jaani kiriku kammerkoor kui ka Tartust tegutsevale koki kammerkoor olid sellised meeldivad esmamulje andjad minule konkreetselt ja heameelt, nagu me ütlesime, tundsime kõik Rapla kammerkoor kantakse üle, kes oma mitte just nüüd kõige värskema dirigendi, aga ikkagi mõnda hooaega tegutseva dirigendi vahu Soonbergiga on minu meelest, et nii palju kui ma nende käekäik olen viimastel konkurssidel ja kontsertidel jälginud, tõesti iga mõne kuu järel on see tase kogu aeg tõusnud, et lihtsalt hea meel oli neid seal kuulata. Tõesti ilus stabiilne esinemine läbi kahe päeva. Aga kas repertuaari osas oleks ka mingeid tähelepanekuid teha, kas oli leitud või avastatud võib-olla midagi eriti põnevat laulude hulgast endale? Oli päris huvitavaid laule ja ma arvan, et need kavad olidki üsna klassikaliselt selles mõttes kokku pandud konkursi jaoks, et seal oli kohustusliku lauluna kunagi Mart Saare juubelikonkursiga tegu Mart Saare laule. Ja siis seal oli ka kindlasti midagi sellist põnevat ja mõni rosin ja, ja niukene naljanumber kuskil meelelahutuslikus vormis, lõpus aga mille üle nagu jällegi mul nagu korjeuyna oli väga hea meel, et Eesti muusikat on rõõmustavalt palju hakatud laulma, minu meelest see tendents vahepeal oli natukene ära kadunud ja kõik, mis võõralt maalt tuli. Eriti vanamuusika vallas oli vahepeal erakordselt populaarne, et sellel konkursil võis kuulda mitmeid selliseid laule, mida juba väga ammu pole kas kontserdil või konkursil kuulnud või lausa mõnda sellist laulu, mida, mida ei teadnudki, et vot selle autoriga kavas võiks lausa olla, et oli hästi põnevaid leide. Aga Mart Saarelaulude tõlgendamise osas, kas ka midagi erilist nagu kõrva jäi? Noh, iseenesest suur küsimärk on Mart Saare laulud kontrakammerkoor. Et. Tegelikult laulud ju suurele koorile. Algselt just nimelt, et Mart Saare looming on ikkagi reeglina eeldab sellist suuremat koosseisu ja, ja kui selle kammerkoorikonkurssi toimkond minu poole pöördus ka nende laulude valikuks, mis võiksid olla kohustuslikud laulud, siis olin ikka suure küsimärgi ees seda kogumiku lehitsi lehitsedes, et mis sellest võiks sobida koorile aga peab ütlema, et need koorid tulid sellest auga välja. Ja minu meelest on siin suur teene ja plusspunktid üldse nagu meie sihukse vokaalkultuuri paranemise osas, et see seal vokaalkultuure vokaaltehnika on, nagu läheb, mine minemas ülesmäge. Ütleme selle väikese koosseisuga Lihtsam laulda ning saare küllaltki nõudlike ori laule ja kuigi kahjuks žürii auhinnafondis ei olnud preemiat parima kohustusliku laulu tõlgendamise eest välja anda, siis ometigi tõstis žürii esile küll ühte Mart Saare laulu esitust, mis ei olnud küll kohustuslik, laula kali Rapla kammerkooriga dos konkursikavas Jaan läheb jaanitulele ja mis meile žüriiliikmetele kõigile üksmeelselt väga elamusliku mulje jättis, et me saime seda laulu lihtsalt esile tõsta. Ja kas võib siit järeldada, et just väiksed kammerkoosseisud võiksid ka tulevikus päris julgelt ikkagi Mart Saart edasi laulda? See nüüd sõltub küll konkreetsetest lauludest, aga kui antud nimetatud laulu Jaan läheb jaanitulele nimetasin, siis see on küll esimene lugu, mida ma alati mõtlen, et seda peaks suure kooriga esitama ja ma ütlen, et rapla kammerkorgantost oli sellest tõeliselt auga välja, nii et miks ka mitte. Nii et kammerkooride konkurss Pärnus läks igati korda, äratail. Jah, see oli tore kaks päeva kõigile, kes seal kuulasid ja jaksasid need kaks päeva vastu pidada, ma pean ütlema, et see kena kaunis restaureeritud koolimaja saal teisel päeval isegi natuke kitsaks kippus jääma, kuna kõik konkurendid olid ka 11 varmalt kuulamas, et see kujunes tõeliselt selliseks põnevaks, positiivse õhkkonnaga positiivse konkurentsitundega konkurseks. Ja mis mõtted nüüd kammerkooride liidus veel tuleviku osas käivad, mida edasi võiks siis veel sellelt kooriühingu alaliigilt oodata? Ei nojah, üks konkurss või festival, siis on nüüd selja taga ja, ja kahtlemata meie mõtted liiguvad juba tegelikult ka järgmise festivali suunas, mis siis loodetavasti on jälle kahe aasta pärast nine traditsioon on ja eks meil oli see ikka üht-teist kõrva taha panna korraldusliku külje pealt ja on võib-olla natukene ka mis puudutab seal hindamissüsteem ja, ja muud sellist, nii et et praktiliselt see planeerimine algab ka juba praegu. Kammerkooride liidul nüüd sellel aastal, kas on plaanis kaks niisugust suuremat ettevõtmist suvel plaanime minna rattamatkale kusagile sinna Peipsi järve kanti see ei ole nii-öelda see rohelistega. Omaette ettevõtmine, see siis juulikuus ja jõulude ajal me plaanime kammerkooriliidu liikmeskooridega üht ühist kontserti. Toodame, teoks saab. Kas võib arvata, et meie kammerkoorid ongi praegu küllaltki väikesearvulised, väiksed koorid või mitte, ainult nad ei ole sugugi väikesearvulised, see oligi üllatav minu meelest, et kuna me reglement nägi ette, et koorid võivad olla suuruses 16 kuni 36 lauljat siis see 36 oli päris paljudel kooridel täidab. Ja kuskil 30 ümber ikka enamasti need koorid seal jah, olid nii, et, et selles mõttes vot see ongi see, kust, kust algab piir, eks ole, kammerkoor ja segakoori vahel, nii et jah, nii ta on, nii et päris päris kobedad ja kenad suured koorid. Kas võib ka nii küsida, et millises Eesti kandis kõige enam kammerkoor tegutsemas on? Või on neid niimoodi ühtlaselt eestimaa? Ka siin ja seal ja et noh, selge see, et eks Tallinnas on neid rohkem Tallinna suurem linn ka, aga ikkagi üle Eesti igal pool tegutseb, sellest on ainult hea meel. Kuulaksime veel nüüd siinkohal ära kammerkooride festivali tugevaima ehk A-grupi kohustusliku laulu ja see on Mart Saaresööt, aitäh, Heli Jürgenson ja Alice Pehk kammerkooride liidu tegemistest pajatama, st ja pärast laulu asuma juba teiste teemade juurde. Eesti kooriühingu ja roheliste ühistööna on peatselt järgmisel nädalavahetusel teoks saamas ühine jalgrattamatk Kaie Tanner. Kui palju koore sellest osa võtab ja kui palju koorilaulu siis sellel matkal kuuleb. Kui palju neid koorilauljad on, kes sõitma tulevad, seda veel täpselt ei teagi, see selgub siis, kui registreerimine läbi on. Sest kooride hulgas loomulikult reklaami oleme teinud, aga kui palju neid täpselt läbi välja tuleb, see nüüd paistab. Aga need, kes esinevad, on Estonia seltsi segakoor, kes laulab Palmse mõisas. Tehnikaülikooli kammerkoor laulab Ilumäe kabelis. Tallinna gospelkoor laulab Käsmu kirikus ja piirivalve puhkpilliorkester mängib Käsmu meremuuseumi juures mere ääres. Samuti laulab Esku kabelis Kadri Hunt oma ansambliga. Mis ei ole küll koor aga asja mõte on seekord lihtsalt kultuuriprogramm, see kultuuriprogramm on kooriteemaline. Ja ma tõepoolest loodan, et osalejad saavad sellest rõõmu ja osalejad saavad ka ise kaasa laulda. Sest tsitres, kus tuleb välja tormis laulma kõigi osalejatega regilaule ja laulab tormist Karel Kuusalu kooli koor. Ma usun, et see on elamus, sest regilaule koos laulda, kui tihti me ikka seda saame? Jaa Ma ise ei ole kahjuks sellel matkal kunagi käinud, kõik mu tuttavad, kes on seal käinud, ütlevad, et traditsiooniliselt on see juba aastaid olnud May kuigi küll me nädalavahetus. Ma loodan, et seekord traditsioon murduv, sest telgis magatakse ju nagu alati. Ja ka söömine on öises pajast lageda taeva all. Et me usume ja loodame, et seekord tuleb soe ilm. Jaa, seda küll mainitud sai ka eelseisvat Põhjamaade Baltikumi ühislaulupidu mille eelproovid on vist algamas ja, ja tõepoolest pidujunud ise päris lähedal. Kuidas see seis siis praegu on ja ja kas ja kuivõrd laulud ja noodid omandatud? Seis on selles mõttes positiivne, et kuna Klaipeda laulupidu on koolinoorte laulupeoga ühel ajal, siis oleks võinud arvata, et, et kas sinna üldse keegi välja tuleb. Aga praegu on Eestist 15 koori pluss meie esinduskoor, mis on seekord rahvusmeeskoor. Ja esinduskollektiiv on ka veel Mare Väljataga kvintett, sest seekord on festivali teine teema isats. Eelproovid tõepoolest algavad maikuus, dirigentide seminari juba toimus. Seda peab küll ütlema, et sel aastal on laulud raskemad kui varem. Palju on jagunemisi, nii et ka kooriga proovi tehes tuleb nendega päris vaeva näha. Ma loodan, siiski festivalil õnnestuvad sest koorilauljal võib selline laul lihtsalt tuju ära rikkuda, mis kuidagimoodi selgeks ei saa. Rääkimata sellest, et islandi keeleväänamisest või juba ilmselt legende rääkida. Ja traditsiooniline kindel suve sündmus on ju ka see suvelaager seminar, mis ikka augustikuus Vigalasse toimub ja loodetavasti ta siis ka seekord toimuma saab ja kas on nüüd ka midagi uut sellest sündmusest teada? Karel laagrisse registreerimise tähtaeg juba oli. Aga eks ta on igal aastal kevadel ja igal aastal on neid, kes oma registreerimisega hilinevad. Nii et ma usun, et ka neid sigalasse tahtjaid tuleb veel. Mul on väga hea meel, et Vigalasse tuleb sel aastal Taani lektor John häibja kes räägib afroameerika traditsioonist kaasaegseks koorimuusikas. Ehk siis eesti keeles öeldult neegri, spirituaalist, Tšassist, gospelist, mida me kõike tahame laulda, aga aga alati kulub ära mõni näpunäide, kuidas seda huvitavamate Vahmalt teha? Laiendada oma repertuaari. Jah, laiendada ja intelligentselt laiendada, sest üks asi on see, et võtan spirituaali kavasse. Teine asi on see, et ma oskan sellega midagi peale hakata. Ja siis Vigalas siis kindlasti üks teema. See on üks teema ja samuti tulev Toomas Siitan rääkima sellest, kuidas ja mida kirikus laulda. Sest et ei juhtuks, et juhtuks harvem seda, et lähed kooli jõulukontserdile ja kuulajatele näiteks Aloveerun korpust mis kuidagimoodi jõuluaega ei, ei istu. Ja mul on hea meel, et ka selle kursuse vastu on huvi väga suur, et kõik tahavad kori tahavad teada, mida kirikus laulda, kuidas seda kava valida, kuidas seda kava järjestada. Sest tegelikult andakse kirikus väga palju kontserte. Ja need kõik otse eluliselt vajalikud teadmised ja dirigendile. Seda kindlasti, aga eluliselt kõige vajalikum on ilmselt 24. üldlaulupeo laulude esitus ja, ja ka siis läbikuulamine. Laagris on koorijuhtide naiskoor, leelo, neidude koor, meestelaulu seltsi, poistekoor lastekoorid, mudilaskoorid, kes kannavad ette need laulud, mida 2004.-le neljanda aasta üldlaulupeole soovitatakse edasi võimalik seal kuulata. Neid on võimalik koos laulda ja arutada. Et nagu väike laulupeo läbimäng saab seda just nimelt no mitte muidugi päris läbi mängija, aga aga repertuaari saab kuulata. Tõepoolest ja, ja seda repertuaari saab siis esitatud ka kohalikule rahvale. Ja seegi on juba igasuvine traditsioon, et seal kohapeal siiski selline väike laulupeo miljöö tekib. Larve Veljo tekivad kahjuks teatavasti põletati maha nüüd hilissügise Vigal laululava seda enam ei ole. Ja kas nüüd selle jõuab suveks taastada, seda veel ei tea, loodetavasti jõuab. Aga eelmisel suvel anti kontsert Vigala kooli trepil või see trepp on ka väga hea koht. Et miks mitte seal saab ka esineda. Ja ja üks suur ja rahvusvaheline sündmus, mis on ees ootamas, on ju teine rahvusvaheline noorte dirigentide konkurss millele peaks ka nüüd praegu juba siis teada olema, kes siia tulemas on. Ja kui, kui kaugelt, kust maailmast. Noorte koorijuhtide konkursil tõepoolest see heameelt, et tahtjaid sinna on palju. Tahtjaid geograafia on ka väga lai ja neid on tõepoolest kõigist Balti ja Põhjamaade riikidest. Lisaks Saksamaalt, Belgiast, Šveitsist, Prantsusmaalt, Jaapanist, Hispaaniast, Austriast, tõepoolest on geograafiaga rai. Kurb on see, et neid kõiki ei saa lihtsalt konkursil võtta. Konkursi korraldame koos Euroopa noortekooride föderatsiooniga euroopagandetega. Ja tegelikult see skeem oli meile ette antud, et me võta võime ja saame 24 konkurenti. Kui suur see vanusepiirang siin on? Kuni 30 tõepoolest nurka dirigentidega on tõepoolest noortekonkursi reeglina laante konkursil võetakse 35 aga seekord piirati teda veelgi enam küll mitte meie, vaid Euroopa poolt 30-ni. Ja nüüd praegu on siis 24-le kohale 36 tahtjat küllaltki tihe sõel sinna. Jah, me praegu oleme ka välja sortinud, noh, need, kes Navalustele andis hiljaks jäänud veel tänagi tuli üks tahtja. Ja osavõtjate tase on rõõmustavalt kõrge. Ja mai. Ma ei tahaks olla see, kes veab neid kahteteist sooviavaldajat välja praakima. Seda tööd teeb praegu muusikaakadeemia valitud eel zürii. Nii et nüüd, 15.-ks maiks peab olema selge kes saavad konkursile. Aga praeguseks on juba jah, selge, et tahtjate tase on kõrge ja tõepoolest seal toimub juba konkurents ja kes seal Eestit võiksid esindada. Need, kes on praeguseks soovi avaldanud, ma kahjuks veel välja öelda ei saa. Aga Eestist ka siiski on juba. Mitu tahtjat ja, ja neid on tõepoolest mitmetest koolidest, neid on ka juba kooli lõpetanud dirigente. Nii et ma, ma usun, et ka nendest mitmed saavad Eestit konkursil esindada. Ja samuti on hea meel, et meie koorid on need, kellega tööd tehakse. Konkursile tulevat töö koorideks Muusikaakadeemia naiskoor Estonia seltsi segakoor, tehnikaülikooli kammerkoor ja samuti teises voorus töötatakse rahvusmeeskooriga, kolmandas juba rahvusmeeskoor ja filharmoonia kammerkooriga. Võimalus meil oma häid koore demonstreerida? Jah, on küll, ja pealegi on kursi avakontsert on ühtlase Mart Saarefestivali lõppkontsert. Ühendasime need kaks kontserti ja, ja see tähendab ka seda, et neil väljastpoolt konkursile tulijatel ja žüriiliikmetel on võimalus tõepoolest kuulata küllalt suurt läbi lõigates saare festivali lõppkontserdil esinevad ka amatöörkoorid parima nende seast. Et ma usun, et see on meile hea ja huvitav võimalus. Ja aitäh Kaie Tanner ja siinkohal kuulama veel ühe Mart Saare laulu ja see on veeriveeri päevakana, mis oli samuti Hässase kammerkooride festivali kavas. Selle kevadiste uudistes on mitmel korral kõlanud Toomas Volli nimi seoses laulukonkursside ja festivalidega ja seda nii siinsamas Eestis kui ka kaugemal. Võib-olla siis ise nüüd veidi räägidki, milliste ja milliste kollektiividega ja kus oled sa võistlemas käinud ja milliseid tulemusi siis kaasa toonud? Tere kõigile, see kevad on olnud tõesti fantastiline selles mõttes, et, et on olnud minu jaoks ja, ja, ja, ja minu kollektiivid lauljatele niuke väga varane kevad algas vara ja me oleme läinud kevadele vastu. Et, et see, see tõeline suur kaunis kevad on nagu juba juba ära katsutud Euroopas. Et võib-olla alustaks sellest, et märtsi lõpus toimus siis Itaalias. Garda järve imekaunis kuurortlinnas riivas järjekordne rahvusvaheline koorikonkurss liivadel karda 2002 ja ja Eestist ainsa kollektiivina sel aastal osales siis Pärnu lastekoor. Vaprad ja ilusad. Aga võib arvata, et seal liivadel kardlast teatakse juba Eestit ja eesti kollektiive. Ja sellepärast, et varasematel aastatel on meie koorimuusika seal uhkelt kõlanud ja tuldud tagasi ju väga heade tulemustega. Ja mul on endal nagu olnud võimalus varem seal olla. Üle-Eestilise neidudekooriga 98. aastal ja, ja meil läks tol korral ka seal päris vahvasti, nii et et see oli nagu juba selles mõttes nagu pisut tuttav või miljöö, kuhu me nüüd läksime lastekooriga ja kuidas siis läks seekord vapratele ja ilusatele vapratele ja ilusatele läks vapralt ja ilusalt, selles mõttes. Konkurss ise oli, oli väärikas. Riivadel karda, konkursi ei ole, ei ole tasemelt mitte mitte nõrgemate killast ja seda näitas juba ainuüksi ka konkursi Grand Prix kooritase. Millised koolid ikkagi nagu sinna tulevad? Aga lauljate tähendab, lastekoor oli tubli, nad laulsid oma oma võimete piiril, võiks niimoodi öelda, mina isiklikult jäin tõesti nendega suurepäraselt rahule, arvestades, et nendel oli ju see ikkagi esimene rahvusvaheline kogemus ei ole varem käinud rahvusvahelistel konkurssidel ja, ja saavutasime lastekooride võistlusklassis teise koha ja kogu konkursi. Ulatuses ma pean silmas siis seda, et kõikide kooride tasemepunktid pannakse vastavalt siis kulla, hõbeda ja pronksiskaalasse ja saavutasime siis nagu üheksa hõbedat, mis on napilt vähem kui esimene kuld, nii et meie punktid olid päris head. Kas seda võistluskontserti ka publik jälgis saalist ja mismoodi teid seal vastu võeti ja arvata võib, et Itaalias on hästi tormiline publikupoolne vastuvõtt ja jälgimine. Sellega oli. Võiks öelda niimoodi, et võistlusklass G üks, kus meie osalesime lastekoorid, et see oli suht päevasel ajal, ma ütleks isegi pisut hommikupoolne aeg, isegi lauljatel ei ole see eriti vastuvõetav aeg. Aga. Need hommikused ajad olid ehk saali seisukohalt hõredakesed, aga, aga õhtused võistlusklasside need kontserdid olid ikka ikka triiki täis ja eriti vapustav oli Grand Prix võistlus. Mis toimub, riivas siis sellises modern kirikus, mis mahutab ilmselt paar 1000 pealtvaatajat ja noh, seal oli hästi, hästi, hästi, hästi, hästi, hästi. Võimas kõik see, ma mõtlen juba see, et kui palju rahvast seal oli, rääkimata sellest, kuidas kaasa elati nendele finaali kooridele ja mida siis teie kuulsal laulis, mida esitasid? Ikka tuleb laulda oma asju, me laulsime eesti asja just nimelt ja tormist laulsime Siimerit ja, ja kuna olid nõuded kavala, siis tuli laulda ka romantikat, laulsime tramsi ja veel Mozartit. Nii et sina dirigendina võid öelda, et see koor igati õigustas sinna minekut ja seal esinemas. Rattahoidja, ja, ja noh, ma ei võinud arvata nagu, et mis on nagu meie tase, kuhu me nagu sellesse võistlus kontekstis nagu mahume ja ja, ja peab ütlema, et et häbeneda ei olnud mitte midagi, pigem vastupidi ja, ja mul on hea meel, et, et noh lastekoor on nüüd kuues hooaeg nagu juba töös, et nad on saavutanud sellise märkimisväärse taseme siiski, et esindada, ütleme, Eestit. Ja ja seal kohapeal oli siis võimalik ka seda oma koori seal paika panna või, või millise koha üldse võiks siis omandada sellisel tasemel lastekoore vaprad ja ilusad üldse omaealiste kategoorias? Nägi seal ka midagi väga erilisi ore tähendab vot selles kontekstis, et midagi nii raputavat või erutavat me nagu ei kuulnud, ei näinud ja me just hääleseadja leelo talvikuga, kes käib meile nagu vahest appi arutasime seal kohapeal. Et paar aastat veel ja, ja siis võiks juba noh, täiesti täiesti kohe võib-olla isegi pretendeerida väga kõrgele kohale. Noh, loomulikult lapsed ise juba arenevad tänu sellele, et nad näevad, eks ole, koha peal ja võrdlevad ja, ja õpivad teistelt. Võitja koorlaste koorides oli Ukraina lastekoor lüüra. Nad nimetavad seda isa atrassovi hoor, tähendab näidiskoor, ilmselt tegu on siis niukse väga professionaalse tööprotsessiga, kuna habras soovis eeldab juba seda, et nad inimesed harjutavad võib-olla ilmselt ka iga päev veidi eri programme eriprogramm ja, või on ta süvaõppega koolilaste baasil. Loodud koor, aga igatahes arvata võib, et selliseid kogemuse said sa küll kaasa, testikoorid võiksid ikka päris julgelt niimoodi mujalegi ja kaugemale minna ennast. Ja ja vanad mult langes nagu selline teadmine või, või see hirm. Ja seda on ju noh aegade jooksul pidanud ka palju kuulma, et me oleme nagu põhjamaised. Me oleme natukene araverelised, aga tegelikult ma jälgisin just ja videos on see eriti heasti, nagu näha. Et siiski meil meil on just eriline niisugune eriline võlulaval meie koorilauljast oskab laval kuidagi eriliselt töötada ja musitseerida. Et seal on tegu nagu sarmiga. Et, et võib-olla me ei ole jah, nii ekspansiivsel ja atraktiivsed, aga see, see sarn ja näiteks ma mäletan just seda pilti kui žürii esinaine nüanssidel Fler, kes on ju ju praegu ka Eestis väga tuntud nimi ja ta on Kanada Kanada ütleme praeguse hetke üks, üks juhtivamaid, lastekooride spetsialiste ja helilooja. Ja, ja tal on väga head sidemed ka meie Aarne Saluveeriga. Ja, ja tema pilk, tema pilk oli nii eriline. Videos on vapustavalt näha, kuidas ta elab kaasa ja kuidas ta naudib seda. Seda Sharmi just nimelt. Ja tore oli ka kulda veel, et laste enda kommentaar on selline, et et õpetaja või õpetaja on pahasena, nad ikka juba. Me oleme mõnusasti niimoodi nagu sina peal ja nimepidi just nimelt, et Toomas, et, et kas sul ei tundunud, et see ukraina koor oli nagu liiga dresseeritud ja tõepoolest võib öelda, et see nii ka oli? Tähendab, plange slaavi kollektiivselawi kollektiivide puhul on see vist ja nagu iseloomulik, et, et ta on kuidagi liiga dressi dressori all ja, ja laps on ka nagu kohuse täitmise pinges. Seda musitseerimis rõõmu ja kõik on väga ilus, kõik on väga puhas, kõik on väga-väga hästi-hästi omandatud ja hääled imelised. Aga, aga jah, ta jätab natuke niuke iga drillitud mulje ja sellest ei oova seda. Seda loovust ja vabadust. Ja nii, et kõige parimad muljed siis liivadel kardast kaasa toodud. Aga see ei olnud ju mitte ainus pikem välisreis. Et selle kevade reiside hulka mahtus juga Sloveeniasse, osalemine laulukonkursil, kuidas seal läks ja millise tulemusega sealt tagasi tulite ja see oli siis üle-eestiline neidude koor. Leelo, ja me olime aprilli algul siis jah, tõepoolest Mari, Boris Sloveenias ja natukene võib-olla selgitan siia ette ühe sellisem asja, nimelt me ei olnud üldse teadlik selle konkursi sisust. Tähendab, me teadsime nõudeid kavale. Me teadsime kõike, kõike, kõike, mis puudutas kunstilist poolt, kuid me ei teadnud, kuidas sinna üldse need kollektiivid valitakse. Ja me arvasime, et hurraa. Me saime jaatava kutse ja me sõidame. Aga lõpuks tuli välja, et see on kvaliteet, konkurss, kuhu registreerunud kooride hulgast valiti lõpuks sõelale üheksa kvaliteet. Koori lõplik konkurss toimus kohapeal ja nii, et registreerus sinna mari pori 60 koori ja ülemaailma ja sõelale jäi üheksa kooris oligi nagu juba finaalse valik oli nagu finaal. Et see oli selles mõttes ääretult huvitav konkurss ja me tegelikult saime alles nägijaks koha peal miljonis päris kõva üllatus leidis ennast kuulamast siis ka selle üheksa välja valitud ja, ja, ja kes olid siis need ülejäänud kaheksa koori seal. Kaks koori Lätist? Läti segakoor, Juventus, tudengitest väga tugev koor. Läti või õigemini Riia neidude koor. Austria neidude koor, kaks koori Sloveeniast, Ljubljana segakoor ja mitte küll see segakoor, kes Tallinna rahvusvahelise koorikonkursi 2001 võitis vaid vaid ka väga-väga-väga hea koor ja üks naisKorsist. Lisaks sellele Ljubljana segakoorile Sloveeniast. Itaalia segakoor. Meie ja vist midagi saigi kõik, kõik. Ja kuidas siis leelokoori seal läks? No me olime punktiarvestuses, olime parim noortekollektiiv ja seega ka parim neidude koor. Aga Grand Prix pääsume, võitlesime välja, kuid Grand Prix meil enam edasi edasi hästi selles mõttes ei läinud, et et. Me jäime jalgu poliitikale, see on nii kummaline ja koorilaulukoorilaulus valitseb ka poliitika, nimelt. Pidid ju saama sinna mõlematesse Sloveenia korid sinna pidi saama tingimata Ungari koor ja sinna pidi tingimata saama Itaalia koor ja nii see tõepoolest ka läks. Sellepärast et see on natukene nagu regionaalne probleem, olime liiga kaugel naabrid just nimelt. Ja, ja paljude teiste maade ja teiste konkursside kas kunstilised juhid või konkursside direktorid ja eksperdid ja koorijuhid tulid ütlema, et nad ei ole kahtlust, et te olete kolme hulgas, aga me jääme ikkagi Grand Prix voorus. Viiendaks ei olnud ka vist žüriis ühtegi Eesti esindajat. Ei, kaugeltki ei ja zürii oli komplekteerunud siis järgmiselt kaks sloveeni, üks ungarlane, üks sakslane ja üks rootslane, kuid need, kõik need kohtunikud olid omavahel väga suured sõbrad, seal üks tiim, seal üks seltskond, kes käivad teevad workshop erinevates noh, tähendab nendes riikides siis kus, nagu kolleeg töötab, nii et see paistis läbi. Oma mängija, oma meeste võit tehaksegi, aga arvata võib, et ega teiegi kool seal eriti ei kaotanud midagi, sellepärast et hindamatu võistluskogemuse ju sealt. Absoluutselt, ja ma olin vaieldamatult publiku lemmik absoluut, sellega ta seal siis kui selle saavutasite võlu tari, võib-olla kõige kõige oskuslikum, nagu tähendab kava ehituskava ülesehitus kindlasti sellepärast, et on, just arutasime seal Raul Talmar ja leelo Talviku kaet, et kavadon, igavad, nad laulavad väga palju sakraal ja, ja, ja ta läheb igavaks. Ja, ja nad on kuidagi väga ka selles mõttes sarnased. Oma teostuselt, et kui koor laulab neli vanamuusikat, siis nad, nad on ka kuidagi väga sarnased, midagi uut, osa laske pakuna ja aga eestikava, milline see oli? Eesti kavasid me laulsime? Rahvalauluvoorus Me laulsime Mart saarte Dixonit. Ja, ja, ja Eesti kavas oli meil veel esindatud Sisask. Et kindlasti väga erinev repertuaar teistest koorides absoluutselt jäävad ainult publikule siis tõesti see väga hästi peale läks kindlasti Dixoni rahvalauluseaded ja, ja need, need olid tõesti väga haaravad ja, ja, ja midagi ei ole parata, eesti neiu on nii kaunis ja nende rahvariided, nende erinevate kihelkondade riided, tüdrukud on pärit üle Eesti. Et need riided ja lummav vaatepilt tegelikult Nad on hästi lavavabad meil hästi julged. Ja nii sealtki parimad muljed kaasa toodud. Aga mida nüüd lähim tulevik võiks tuua, kas on juba pilgud laulupeole? Ja millised on sinu nägemused laulupeo üldjuhina, siis? Neidudekoori üldIrina jah, neidudekooriliigi koha pealt rääkides ma olen saanud vabariigis nii meeldivaid kommentaare ja selliseid Patsutuse tunnustusi eta, et ma arvan, et meie liigi repertuaar on siis tõepoolest äkki õnnestunud, kuna muusikaõpetaja ei tule lihtsalt heast peast ütlema, et et on, on vahva kava, teemset on, kas on juba kogetud foori ees seistes on seda tajuda, lauldakse seda laulu, mis meeldib endale laulda. Ja neiut praegu üle Eesti laulavad neid laule mõnuga. Päris tõsiselt ja, ja nüüd juba ju me käivad need kategooriasse laulmise voorud maakondades ja ja peab ütlema, et, et nad teevad tõesti südamega ja ja need laulud on laulupeo laulud, Nad on meloodilise, meid on hea laulda. Ja sinu juhatada on siis ka laulupeol minu juhatada on kaks laulu, jah, üks on nende nendes siis Raivo Dixoni, kelle pärast nad on loodud ja teine on Andres Valkanen. Las jääda ükski ükski mets, kus soleerib Tõnis Mägi piisavalt erineva karakteriga laulud ja nad on ja ja meie riigis on siis veel esindatud. Urmas Sisaski heliseb väljadel, mida juhatab peol Lennart Jõela ja Tiia Loitme, juhatab Raimond Valgre Sinilind. Muide, seal väga huvitav pretsedent. Nimelt, et Raimond Valgre ei ole veel laulupidudel kõlanud ja kuidas ta siiani on ta proovides, ta tuleb kenasti välja, lastele meeldib neiu tuttavad seda kohe suure rõõmuga, ta on ju tegelikult ju svingirütmis ja ja nüüd jääb ainult veel oodata ja seda hetke, kuni kuninga lavale laval kõlab, et kuidas ta siis nagu suurelt lavalt võiks välja näha, aga ma loodan, et see lugu on päris õigesti valitud. Nii et järelikult ka laulupeole repertuaari otsimisel võib päris julge ja avarama pilguga ringi vaadata üldse laulude tasujad. Tasub ja, ja tegelikult ei olnud see nii puhtalt, küll nüüd minu idee, aga, aga selle idee käis mulle natuke paar aastat tagasi välja. Venno Laul, kes ütles, et võiks noortega proovida Valgret, ja sealt mul see idee idanema. Ja ilmselt mitte ainult, vaid neid toredaid noortepäraseid laule annaks ikka jale. Just nimelt ja noortele ju maitseb just selline selline natukene ka juba ütleme, sellises vanuses noortele meeldib romantilises romantilises muusikat just nimelt ja, ja valgla on ikkagi meie, meie legend. Ja aga praegu siis hetkel tõesti, vaadates eelseisvale noorte laulupeole aitäh Toomas Voll saatesse tulemast ja palju jõudu ja palju võite siis ka edaspidiseks. Aitäh ja ma soovin kõigile kõigile kuulajatele päikest, päikest ja veel kord päikest. Nii laulis siis üle-eestiline neidudekoor leelo Toomas Volli juhatusel ja tänane saade hakkabki sellega lõppema. Aitäh neile, kes kuulasid ja kooriühingu uudised on eetris taas kuu aja pärast, seitsmenda juuni õhtul. Kuulmiseni.