Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju, ütleme, vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere päevast eetris on olukorrast riigis, saates on kolumnist Ahto Lobjakas, mina olen Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler. Tere päevast saates on nüüd sellised kaks teemablokki, kolm kiiret Eurovisioon, immigratsioonikvoodid ja seondub ning praamiliiklus Eesti saartega. Ning siis pikemalt Reformierakonna üldkogust sotsiaaldemokraatide juhi valikust ning IRL-i juhujuhuvalik juhi valikust. Vabandust see sõnaleksid, sega segamini järgmise teema algusega, mis on kuluhüvitised, et kus me räägime üldisemalt siis ka võib-olla poliitilise skulptuurist. Ning see on siis tänaseks juba kõik. Aga kõigepealt meie traditsiooniline nädala uudistele tabel. Olukorrast riigis. Esimeseks uudiseks siis pärast pikki pingutusi kiitis sel neljapäeval valitsus heaks riigi eelarvestrateegia. Mis siis sisaldab endas kõiki neid vaidluse all olnud asju, näiteks nagu kütuseaktsiisi tõus järgmisel neljal aastal tubaka ja alkoholitoodete aktsiisitõusu kiirendamine ja kõik muud need hinnatõusud, mis on läbi vaieldud ja mille seisust me oleme ka siin saates regulaarselt ülevaateid andnud, sai siis vähemalt valitsuse tasandil. Kinnitatud ees seisavad vaidlused Riigikogus. Saksamaal küpseb plaan saata Eestisse ilmselt ka teistesse balti riikidesse igaühesse kompaniisuurune jalaväeüksus tegemaks sama, mida juba teevad Ameerika ühendriigid. Tegemist oleks sisemiselt märgilise teoga Saksamaa jaoks selles mõttes, et Eesti endise nõukogude liidu osana tunnustamata või mitte. Oleks siis Saksamaa jaoks nagu uks uks Saksamaa sõjaväelise kohalolu jaoks ukse uude reaalsusse täpsemad andmed puuduvad, aga peaksite tulema sissekompaniiga Eestisse. Järgmisel järgmisel aastal. Kolmandaks, eile õhtul oli paljude inimeste jaoks oluline sündmus Eurovisiooni lauluvõistlus, kus Eesti sai seitsmenda koha. Nii head kohta pole meil vähemalt ma ei tea suusatamises näiteks pikki aastaid olnud ette näidata palju õnne. Neljandaks, siis Jaak Aaviksoo sai esimese kohaga Tallinna tehnikaülikoolijuhi või rektori valimistel TTÜ kuratoorium valis ta häältega kaheksa kolme vastu, järgmiseks viieks aastaks siis selle ülikooli rektoriks. Tegemist on mõne mõnevõrra vastuolulise otsusega tulenevalt Aaviksoo poliitiku taustast ja tema enda varasemast jutust sellest, kuidas poliitika taust ei sobi sellistes ametikohtades. Nüüd on siis viimane sõna öelda ülikoolid töötajaid, üliõpilasi esindav oli ühendaval nõukogul, millel on olemas vetoõigus. Ja viiendaks reedel lõpes Alexela korvpalli meistriliiga finaalsari, mis millele samuti paljud kaasa elasid ja kus siis üllatuslikult tort, Tartu Ülikool rock võitis pärast nelja-aastast pausi vist Kalev Cramo, et tilk tõrva selles selles finaalseerias mitu tilka tõrva pakkusid muidugi meil poliitikud siis Jaak Madisson, kes pidi lahkuma ühelt mängult pärast seda, kui tantsutüdrukud tantsisid pausi ajal venekeelse laulu järgi. No meie ja haridus ja teadusminister Jürgen Ligi, kes võidu puhul pidas kõige olulisemaks tähelepanekut, et Kalev Cramos mängisid mustanahalised mängijad ja valgenahalised tart rocki mängijad said neist võitu ja püstitas jälle vana küsimus, et kas eestlane saab olla, kas neeger saab olla eestlane, sellised huvitavad, mõtetega poliitikutel korvpalli vaadates. Olukorrast riigis. Nii aga räägime, alustatakse eurovisioonist lühidalt tõesti, kuna see ei ole võib-olla sisepoliitik teema otseselt, aga, aga kuidas, Ahto sulle ikkagi tundub, et kas Eurovisiooni eurovisioonil on ikkagi mingisugune mõte, et miks me selleks, miks me selle nimel tegelikult nagu raha kulutame iga aasta? Esimene mõte, mis mulle praegu pähe torkab, on see, et Eurovisiooni mõtte lokaalsemalt on, kindlasti oli sel korral ka see, et näidata, et neeger võib-olla lätlane, mis oli minu arvates väga tervitatav ja on ta ka tegelikult toiminud Eestis, aga noh, üldiselt muidugi eurovisioon on minu jaoks olnud alati selline kultuuriline fenomen ja kultuuriliste fenomanide lahti seletamiseks tavaliselt kulutatakse sadu ja sadu ja tuhandeid raamatu lehekülge, eks. Aga võib-olla üritada nüüd ühe lausega seda asja kokku võtta, siis tegemist on nagu jalgpallivõistlusega, millel osaleb rohkem kui kaks võistkonda. Ehk siis emotsioon ei jagune niimoodi mustvalgeks poolt vastu, eks siin on ka selliseid halle alasid, aga põhimõtteliselt on tegemist sama fenomeniga. Ja kõik need kõik need hinnete panemisel ja žüriid ja nii edasi. See oleks nagu jalgpalli. Paatne, eks ole, et, et ta võimaldab riikidel ja rahvastel suhelda omavahel ja teise kanali kaudu, kui on meie poliitikute kanal ja see võimaldabki eesti rahulikult panna anda Venemaale 12 punkti ja, ja Venemaal anda Eesti laul seitse punkti ja, ja Eestil olla parandada oma suhteid Soomega, mida, mille osas me väike väike lipuga lehvitamine eurovisioonil teeb, teeb ära palju rohkem, kui kui pikad aastad poliitikute tööd, aga, aga reaalselt sellest, et miks, miks me seda asja nagu finantseerimine ja see, see, selle kulu, eks ole, on ikkagi noh, sajad tuhanded eurod ja, ja minu meelest seda mõtet, et see kuidagi süvendaks mingisugust Euroopa ühtsust või rahvastevahelist pärast või, või ka nii-öelda avaldaks meie meie meeli kultuurilise mitmekesisuse osas, seda pole sellest saatel juba ammu minu meelest. Seal need see 100 või 200000 eurot, mis r sinna kulutab, selle raha võiks rahumeeli panna, pigem ma ei tea. Superstaari saates ausalt öeldes sind kuulates ja mitte odanuna see selle aasta eurovisiooni üldse tekib mul mõte, et miks mitte anda kogu see asi EAS-i kätte ja panna võib-olla logod näiteks eesti lauljatele peale ja nii edasi, sest et see mure meil ei ole ka, et me tahame ennast promoda ja siin on garanteeritud, ma ei tea, sajad miljonid, tead, eks kui ma nüüd midagi väga originaalselt leiaksime, siis ma arvan, et ükskord annaks ära teha vähemalt Eesti saaks kuulsaks, eks, aga teistpidi ma saan arukasele mündi teisest küljest täna nad pikalt Suurbritannias ja seal on toonia pehmelt öeldes üle keeb iga kord, kui see asi käib, eks sealt on pärika traditsioone. BBC kommenteerija job ennast vaikselt täiskogu selle ürituse käigus ja siis lõpus ta andis päris pehme keelega, aga mõte on siis selles nende poolt vaadates, et ta teatud mõttes deklareerib või alandab või devalveerib selliste asjade väärtust nagu seda žüriid punktid, kõik need asjad, mis peaksid tegelikult olema objektiivsed ja, ja millest see siis usk on, üks asi sellest, mis hoiab püsti ühte õigusriiki ja ma saan sellest aru. Olukorrast riigis. Nii aga hüppame tõsisemate teemade juurde. Jätkuvalt kestab debatt ja see kestab ilmselt veel vähemalt vähemalt mõned nädalad, kuni siis euroop juba komisjon või Euroopa ülemkogu peaksid tegema otsuse immigrante immigratsioonikvootide rakendamisel, mis siis jagaks ümber Euroopasse juba saabunud asüülitaotlejaid ja samuti Euroopasse pääsu ootavaid sõjapõgenikke Euroopa lähiriikidest. Selles osas oli sel nädalal kaks, kaks arengut. Punkt üks on see, et Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsil identifitseeris ühe vea tema hinnangul nagu loogikavea selles kvootide määramise Excelisse või valitsus on teatavasti väga Tubi nendes Excelit. Selles mõttes tasub olla rõivas jutt, mitu tähelepanekut suhtuda, kuidas sulle tundub vahtu, et kas see kvoodimehhaanika on siin see see küsimus, kus kus kus Eestil võib õnnestuda seda. Eestisse suunatavat immigrantide hulka vähendada. Mul on tunne, et meile me saame infot ka selle asja kohta mingisugusel kvoodipõhimõttele, et iga nädalal on meil järgmine infoühik ees ja siis me seda puslet paneme kokku ja no ilmselgelt meil ole praegugi kõiki tükke koos ja, ja see analüüs siis vastavalt lonkab nüüd natukene vähem kui eelmisel nädalal. Aga mis on ilmselge olnud algusest peale, mida minagi olen üritanud rõhutada, on see, et siin on kaks aspekti, see esimene 326 tuleb nende pagulaste seas, keda Euroopa Liit hakkab võtma, ütleme näiteks kaheaastase perioodi jooksul väljaspool Euroopa liitu, laagritest aga palju suurem arv inimesi jõuab Euroopa liitu illegaalselt siin 10 aastat tagasi, kui ma olin Brüsselis, ma mäletan, see number arvati olevat 500000, nüüd ametlikult olevat kusagil 220 või 230 midagi sinna, tuhanded, kes neid, kes on siis need inimesed, kes taotlevad Euroopa Liidu liikmesriikides asüüli, suurem osa muidugi ei saa, saadetakse tagasi või mingi osaga mingi osa jääb. Me räägime siin kindlasti suuremast osast kui 100000. Või ütleme, kui 20000 võib-olla 100000 midagi sarnast ja sealt, kui hakata protsent arvestama, siis läheb asi palju suuremaks, aga siin me jõuame teemani, mis on Eesti vastuvõtuvõime, mis on tegelikult nüüd üks näha, mis on tänuväärselt kerkinud. No Euroopa komisjonist on nüüd lekkinud sel nädalal veidi ka infot selle teise numbri osas ja, ja see on juba jõudnud ka siin mõningate rahvusvaheliste ajalehtede veergudele peaks olema vist üsna korrektne, et Euroopa komisjon siis pakub välja täiendava numbri 40000, mis on siis puudutab neid inimesi, kes on juba Euroopa pinnale jõudnud, siin taotlevad taotlevad asüüli ja, ja kui nendes siis eesti kvoot välja arvutada, siis tähendaks täiendavat tsirka ka seal 700 inimest, ehk siis koos selle esialgse 326-ga, kellest, mis number on juba välja öeldud, siis see kogu Eesti potentsiaalne koormus jääks selle Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi sinna kuskile 1000 1000 ringi nüüd Taavi rõivas juhtis tähelepanu ja ma arvan, mulle tundub, et seda juhtis nagu õigele asjale tähelepanu, et, et see, see, mille see kvoot on välja arvutatud, siis võttes arvesse rahvastiku arvu või noh, iga riigi rahvaarvu, SKP-d suhtena siis Europa SKP-sse samuti siis senist asüülitaotluste ja nende rahuldamist, arvu ja tööpuudust ja, ja kui need kolm esimest on tõesti selles mõttes proportsionaalsed, et nad suhestuvad nii nii-öelda kogu Euroopa arvuga ja nii, et võtavad arvesse Eesti väiksust siis vähemalt Taavi Rõivase andmed seal see tööpuuduse määr on võetud sinna kvoodi arvutisse sisse absoluutnumbrina tähendab selles mõttes protsendi numbrina ehk siis ta ei arvesta seda, et, et kas Eesti tööpuudus viis protsenti on võrreldav näiteks saksa viie protsendiga, mis ta ilmselt, mis te ilmselt ei ole, palgad on seda raske. Ühesõnaga kuni kuni me ei ole seda Excelit näinud, siis me eks ole, ei tea, kas see selles mõttes, et milline see arvutuskäik sellest täpselt on. Küll aga minu meelest on oluline silmas pidada, et, et kuna see tööpuuduse maht, et on, moodustab sellest koodist mälu järgi vist 10 protsenti ehk siis isegi kui selles osas on tehtud viga ja isegi selles osas noh, need nii-öelda loogikaviga Taavi Rõivase sõnul kasutades siis siis ka sellisel puhul see potentsiaal on nii-öelda mõju sellel numbril, mis Eestit puudutab, on 10 protsendi suurune, ehk siis ta ehk siis see tähendab seda, et okei, võib-olla me räägime 1000 asemel 900-st inimesest, aga ka 900 puhul. Me peame tegelikult hakkama mõtlema nagu nii-öelda käigule number kaks, et isegi kui me suudame Euroopa Komisjoni selgeks teha, et kuulge, teil on siin mingi kuma koht, eks ole, et parandame selle ära. Olgu, teeme selle ära, aga ka ka 900 puhul nii-öelda see, see ei saa, see komakoha ja selle exceli kritiseerimine ei saa olla. Eesti peamine argument pole või, või nii-öelda peamine jutupunkt, mida me, mida me seal komisjonis ülemkogul räägime, kui me räägime sellest, et me tahaksime mingil kujul osaleda selle probleemi lahendamiseks. Ja nüüd me peame osalema, see on ilmselge, siin see on üks nendest probleemidest, mis mingil hetkel saab Euroopa, võib saada Euroopa liidu jaoks küsimuseks tema üldse mõtlekusest paljude liikmesriikide jaoks ja ma arvan, et Eestil isegi kui need kvoodid sellisel kujul ei tule, Eesti, tuleb harjuda mõttega, et meil hakkab tulema sadu inimesi aastas. Meil on siin kaks olulist küsimust, üks on see, mida ma nendega peale hakkame, et nad ei oleks nagu Siberisse saabunud, eks saaksid ka inimväärselt elada. Ma arvan, et see on väga oluline küsimus ja siin on ruumi rääkida sellest, palju Eesti suudaks vastu võtta ja, ja võib-olla siis järk-järgult tõsta seda kvooti, milleks teine küsimus on muidugi ka avalikkuse suhtumine, aga siin ma oleks isegi natukene positiivsem, võib-olla kui see, mida võiksin lugeda lehtedest ja esimene ütleme Online reaktsioon või sellest positiivsem. Minu enda kogemus on see, et inimesed, kes on kokku puutunud lähedalt sisserändajatega saavad hoopis teistsuguse kogemuse, kui, kui need inimesed, kes käivad ringi Stockholmi kesklinnas ja vaatavad, et oh, kui palju on siin teise nahavärviga inimesi. Keskööl. Ja sellega seoses tahaks väga loota, et varsti on näha ka mõne eesti ministri visiiti, näiteks lampe, tuusale, kus ta saaks ka isiklikult nende inimestega koguda. Olukorrast riigis. Nii tagasi natuke veel kodusamate teemade juurde, Saaremaa Saaremaaga ja Hiiumaaga püsiühendus tähendab vabandust, praamiühendus on olnud sel nädalal suureks teemaks alates eelmise nädala lõpust, kui hakkasid liikuma kõlakad, mis on tänaseks põhimõtteliselt saanud ka kinnitust, et et siis Saaremaa laevakompanii. Mul on tõesti, ma vabandan, kui ma nüüd eksin mõne juriidilise isikuna lugu nimega sest ma saan aru, et need eksimused maksavad karmilt kätte, aga põhimõtteliselt Saaremaa laevakompaniiga seotud tütarettevõte on läbirääkimistest selleks, et viia kaks siis uuemat praami, mis täna pakuvad seda praamiühendust viia need Saksamaale pärast siin see lepingu lõppu pärast järgmise aasta sügist mil siis peaks valmima Tallinna Sadama poolt ehitatavad praamid mehi, kes tänu nendele plaanidele siis Tallinna sadam võtab selle ühenduse pidamise üle ja, ja kuna see jutt on läinud liikvele ja, ja on ka juba on, on ka juba näha, et neid uusi praami võetakse liinilt maha ja asendatakse neid vanemate praamidega siis on see põhjustanud loomulikult palju pahameelt inimestest, kes on vahepeal Parema teeninduse kvaliteetsema teenindusega ära harjunud. Jah, see ei ole väga eurovisioon, käitumine, eks me siin oma silmailu ja sõidumõnu ja ja, ja mille muuga meil hääletatakse need Saksamaa poolt ja ma ei saa midagi muud öelda, kui, et vist kõige parem kokkuvõte oli Mart juurelt Postimehe AK juurikaleheküljel, kus ta, kus ta ühe enda nii öelda tykki uudisena tõi ära siis versiooni, et nad hakkavad Saaremäe ja Saksamaa vahet käima, need praamid, et seegi oleks nagu kuidagi aktsepteeritavam, kui lihtsalt fakt, et tulevad tagasi vanad vanad praamid, aga ilmselgelt siin on, siin on meil tegemist sümptomiga millestki palju vanemast ja, ja ilmselt ka sügavamast ja laiemast teemast ehk siis kuidas Eesti saared suured saared ühendada emamaaga ja sama silla teema, kes tõstab, tõstatub taas ja ja noh, sama ilmselgelt igasugused monopoolsed lahendused on ainult kurjast. Siin on ka üks üks konkreetne küsimus, mis puudutab mis puudutab seda, et et kui pikk kui pikalt, kui pikad on lepingud, mida riik selle ühenduse pidamiseks sõlmib, ehk siis tegelikult tänased lepingud, mis seadsid ka kvaliteeditingimused. Et milline peab olema see praam ja missised peavad olema need nii-öelda mugavusteenused sellel, sellel praamil. Need, see leping sai sõlmitud, eks seal 10 aastat tagasi. Ja, ja, ja seal kehtestati ka need nõudmised ja need nõudmised on tegelikult olnud oluliselt madalamad kui need, millega me oleme viimastel paaril viimastel aastatel ära harjunud. Ehk siis tegelikult Vjatšeslav Leedo tõi vahepeal, eks ole, kaks väga oluliselt paremat praami sinna liikuma lootes ilmselt ka sellele, et, et sellega saab selline igakülgne nii avalikkuse kui ka riigi toetus sellel mõttel, et ta võiks sellel liinil ka pikemalt jätkata, seda ei juhtunud. Tehti otsus nii-öelda teenusepakkujat vahetada ja vahetada riigile kuuluva äriühingu vastu. Nüüd on tal selge õigus viia need paremad praamid ära ja kasutada neid, mis nii-öelda ka nendele miinimumtingimustele vastavad. Sest küsimus on selles, et, et ühest küljest on need pik see kümneaastane leping, mis on ka nüüd Tallinna sadamal 2016 kuni 2026. See on selles mõttes vajalik, et eks ole, et ettevõte saaks teha vajalikud investeeringud, tehakse, et tal on pikk leping, eestlase jaoks jõuab need investeeringukulud ära katta. Aga reaalsuses selle 10 aastaga jõuavad muutuda oluliselt ka inimeste ootused sel teenusega. Ja ka mitte ainult siin on tegemist ka see ei ole ju siin mingisugune, nagu ma ütlesin, kui ala, kus oleks märgatav konkurents, kus oleks võimalik minna mõne teise pakkuja juurde. Ma ei tea, ütleme, mingi suusamägisuusanõlv kusagil Otepääl üht üks ei meeldi, lähen teisele, eks siin on tegemist strateegilise avaliku teenusega, kui need labad maha võtta, siis meil ei olegi ühendus Saaremaa ja Hiiumaa, aga Muhumaaga eks, ja sellest sellest aspektist vaadates ma olen ilmselt suga nõus. Nii palju kui ma arvan, et sa ütled ka seda, et riik peaks tegelikult neid asju paremini etena ette nägevamalt reguleerima, et ei tekiks sellist, selliseid noh, kitsaskohti, mis ei ole mitte ainult et riigi ja ühe firma suhete probleem, vaid ka mõtleksin Eesti avaliku maine probleem teatud mõttes ja rääkimata siis nende inimeste mugavusest ja kannatustest üleelamistest, kes käivad Saaremaal ja seisavad nüüd jälle, ma saan aru kilomeetrite pikkustes järjekordades, eks. No minu meelest siin selles mõttes sellele teenusepakkujale ei ole küll midagi ette heita, et tema oma need miinimumtingimused, mis tal on lepinguga ette pandud, täidab ära, riik on talle selgelt öelnud, et tema teenuseid edaspidi ei vajata, on igati normaalne ja arusaadav, et ta otsib oma tehtud investeeringutele tootlust kus iganes. Ja, ja selles mõttes see, et ta on leidnud uue, nii-öelda ekspordituru. See on väga tervitatav, eeldusel, et see kõik ei ole ainult mingisugune selline surve avaldamismehhanism. Et valitsus kuidagi teeks tagasikäiku oma senistes otsustes, mis puudutavad järgmist sügist, aga, aga seda on natuke raske ette kujutada. Olukorrast riigis. Nii aga tervitame siis siit stuudiost ka parasjagu tus alanud Reformierakonna üldkogu kus siis kogu erakonna erakonna kõik liikmed sõltumata sellest, kas nad on liikmemaksu tasunud või mitte, saavad osaleda erakonna juhtkonna valimistel erakonna esimeheks. Esimeheks on üles seatud üks kandidaat, tänane peaminister Taavi Rõivas. Aga juhatusse on päris päris terav konkurents ja sel nädalal, mis oli ka üsna erakordne, oli see, et Kaja Kallas, kes on siis tänane Reformierakonna aseesimees ja kes ennast erakonna esimeheks ei ole üles seadnud siiski käitub, ütleme niimoodi sellise alternatiivse esimehe kandidaadina teatud mõttes. Ta avaldas ka siis nimekirja 12-st või tähendab siis lisaks endale 11-st juhi juhatusse kandideerias, keda tema justkui nagu soovitab oma toetajatele. Ehk siis ongi selle seal nii-öelda aritmeetika järgi ongi siin selline Kallase nimekiri, kus on siis koos temaga 12 kandidaati ja siis on Rõivase nimekiri kus, kuhu siis tinglikult paigutuvad kõik need ülejäänud, kes Kallase nimekirjas ei ole keda on samuti siis 12 ja siis on põhimõtteliselt kõigile ka Eurovisiooni formaadi huvilistel on võimalik ka pärast täna siis teha väikest sellist tabelit pidada ja vaadata, et kumb nimekiri kumb nimekiri siis võidab. Reformierakond on sellise klassikalise dilemma ees teatud mõttes, mille üle tal tegelikult puudub kontroll, ehk siis kui ta võidab rõivas suure ülekaaluga, siis jääb mulje, et kogu see avalik. Ma ei oska öelda, mis, milleks seda nimetada. Kogu see avalik reaktsioon on olnud asjata, jälle ta, nad ei kuula, nad on ülbed. Kui rõivas kaotab, ütleme Kaja Kallas peaks saama selge edumaa, siis on küsimus kohe Rõivase poliitilisest tulevikust ja valitsus on nõrk. No ilmselgelt, kui nüüd vaadata seda asja kuidas öelda väärtuste baasilt või selle baasilt, mis, mis, mis peaks lugema siis protseduuriliselt, et ma olen täiesti nõus, kes iganes see inimene, kes kirjutas sel nädalal kusagil, et kriisis on need erakonnad, kus juhad juhi valimistel on ainult üks kandidaat. Ja noh, kriisis ei ole võib-olla Reformierakond organisatsioonina ka kriisis on tema positsioon ühiskonnas ja selles mõttes on igav pluralismi ilming teretulnud ja mida rohkem ma arvan, see erakond avab enda juhatust eri erinevatele vaadetele, seda parem talle endale ja eriti arvestades, et sisuliselt on sama programmiga väljas ka Rein Lang, eelmine ühesõnaga eelmise valitsuse minister ka mitte Vähetähtis tegelane Rait Maruste on rääkinud midagi sarnast ka eelmises eelmises riigikogus siis väga olulisel kohal olnud tegelane nende inimeste mõttekäigud. No ükskõik mis, ükskõik mis nende taktikalised kaalutlused praegu ka need mõttekäigud on õiges suunas ja ma arvan, et Reformierakond teeks väga õieti ka enda. Noh, ma ütlen poliitilise organisatsiooni tuleviku mõttes, kuidas seda tähele paneks, sest et hetkel või need mõtted tähele paneksid, hetkel on, on see asi veidi niimoodi, nagu on inimesega evolutsioonis. Et kogutud kogutud kogemused ja teadmised ja nii edasi inimese surmaga kaovad ära ja siis tuleb uuesti alustada. Reformierakonna iga liider on põhimõtteliselt uuesti alustanud ja Taavi Rõivas on siis esimene, kelle puhul see selline evolutsiooniline meetod väga ei tööta. Ja see partei peab kusagile mujale. No Taavi Rõivasel mehaaniliselt ei ole võimalik kaotada ei Kaja Kallasele ega kellelegi teisele, kuna tema ostu nii-öelda esimehe kandidaati ei ole aga, aga, aga juhatuses on, on selles mõttes kindlasti saab olema märgilise tähtsusega Kaja Kallase ja siis ka tema poolt toetatud kandidaatide nagu Urmas Paet näiteks häälte arv võrrelduna siis võrrelduna ja ka Hanno Pevkur on tema tema poolt nii-öelda saanud heakskiidu. Ja siis Need inimesed, nende inimeste tulemused, kes ei ole Kaja Kallase nimekirjas näiteks nagu siis Jürgen Ligi ja, ja Keit Pentus-Rosimannus võib-olla kõige kõige märgilisemalt, et nende nende omavaheline selline häälte häälte arv saab olema kindlasti oluliseks signaaliks sellest, et millised meeleolud seal Reformierakonna liikmete seas laiemalt, et valitsevad siin minu meelest kui paar paar asja, et et punkt üks on see, et ega siiamaani ei ole väga selgelt nagu aru saada, et mis on see, mis on see kummagi leeri nii-öelda ühisnimetaja, et Kaja Kallase poolt sõnastatud kriitikas ja nendega programmis, et mida ta teeks teisiti, on, on loomulikult väga palju neid punkte, mis puudutavad erakonna sisedemokraatia toimimist, samal ajal seda arusaamist, et kui nüüd kui nüüd kui nüüd tema ja tema toetajad saaksid juhatuses ülekaalu. Et kas need tema toetajad kõik jagavad temaid vaateid, et selles osas see grupp inimesi noh, Anne Sulling maris, Lauri Ants Laaneots, Rein Lang Aivar Sõerd, Hanno Pevkur, et, et, et seal seal nagu väga sellist nagu selget ühisnimetajat minu meelest ei ole. Teine teine pool on see, et nende teiste kriitikute kriitika on hästi-hästi erinev, et ühest küljest nagu Kaja Kallas, kes kes räägib nagu sisedemokraatia probleemidest, Rein Lang, tema kiri erakonda jõudis ka avalikkuse ette sel nädalal, tema keskendus puhtalt nii-öelda ideoloogilistele küsimustele ja oli selles mõttes sümpaatselt kriitiline Reformierakonna sellise eemaldumise osas liberalismi põhiväärtustest. Ja noh, siis paistab, et siin on lihtsalt selliseid inimesi, kes on kuidagi jäänud kõrvale ja kelle ühisnimetaja on see, et nad ei ole võib-olla Joala klubi liikmed või nii-öelda selle, selle tänase võimu, kes, kes meile väga-väga lähedal Aga siin on ka praktilisemaid aspekte, tähendab mõjutlusema nagu pidasin ära ja mul ei ole mingisugust sellist idealistliku lootus tegelikult, et Reformierakonna kuju meie poliitilises süsteemis ja sellega siis kaasnevalt ka meie poliitilise süsteemi kuju muutuks nende valimiste järel vaid põhjusel, see oleks tore, aga seda ilmselgelt ei ole mõtet oodata. Aga see praktilisem aspekt, mis mulle siin kummastub, võib-olla natukene liiga vara on see, et kui me nüüd näeme kriisi sisekriisi, ükskõik kuidas me seda kutsume ka IRL-is ja teatud mõttes ka sotsiaaldemokraatides, kuigi debatt on hea, kuigi juhi valikud on head näitab, et nad siiski seda, eks, et me ei ole päris kindlad sellele, mida need parteid tegema hakkavad, kasvõi kolme või nelja või viie kuu pärast. Lisame siia teema, mille juurde me tuleme, mis natukene, ühesõnaga mis kuulubki siia, see on siis Rõivase kui peaministri reitingu langus kuulus kaks koma millegagi hinne, mille ta sai, eks tekib meil olukord, kus koalitsioon ise istub. Kogu valitsuskoalitsioon istub, ütleme, mureneval vundamendil üks asi kindlasti, millele mõeldakse ka reformierakonnas, on see, mis saab sellisel juhul edasi, kuidas säilitada seda valitsust või moodustada järgmine ning kes seda võiks teha. Ja siin on üks oluline aspekt, ma lihtsalt tahan selle mõtte ära lõpetada ja see on see, et ma nüüd vaatame need nimed, kelle sa ette lugesid, siis kui mul on õigusreformierakonnal on olnud ajalooliselt töötav binaarne mudel, kus siis peaminister on oma Etti jõukeskus ja tagatuba nomaati jõukeskus. Ja peaminister esindab seda valitsust ja kui see on nüüd teatud mõttes nagu Rõivasega on hakanud murenema, sest et ma kujutan ette, et mõistlik oleks üritada panna peaministriks järgmine tegelane, kes oleks autoriteetsem, kui rõivas ja tagatoas veidikene eristub. Ja siin on huvitavad nimed Pevkur ja miks mitte ka Paet, kes ei ole kunagi otseselt ainult nugadele tagatoaga ja taastada see, mis töötas Ansipi ja Kallase ajal ja proovida selle mudeliga edasi minna. No ma nii palju korrigeeriksinud, et, et peaministri reitingu langus ei ole selles mõttes korrektne termin, et kuna Eesti päevale ta hakkas sel nädalal esimest korda mõõtma peame reitingut, siis peaministri reiting ongi sellest nädalast alates mälu järgi 2,6, on see hinne. Korrektsem oleks öelda siis, mida madalamale langeb 20-st protsendist. Reformierakonna toetus. Ja see, see reiting on tõepoolest langenud nii-öelda ma olen selles mõttes selle tahaks öelda veel nagu seda, et, et minu meelest on küsimus, on see, et, et, et kui ma ei suuda leida selles nii-öelda Kallase nimekirjas sellist väga selgelt ühist nimetajat peale noh, nende asjade, millest me rääkisime, et siis samamoodi on raske identifitseerida, mis on kusele Rõivase tiiva koos hoidev koos hoidev jõud peale selle, et, et lihtsalt on üheskoos asju tehtud ja üheskoos on tore neid asju, neid asju arutada. Aga mida me näeme praegu, on see, mis neid koos ei hoia, ehk siis mis mikspärast nemad minu arvates praegu kannatavad ja kannatab partei reiting ja see ongi see, et seni tagatoas varjul olnud strateegiline planeerimine sellest on järsku saanud eesliinil strateegiline kommunikatsioon ja ta ei ole selleks valmis. Need inimesed ei kanna seda rolli välja. Nad on palju paremini tunnevad ennast varjudes parteis niite tõmmata ja praegu nad on tänu Rõivase nõrkusele sunnitud eesliinile ja ma arvan, et see olukord peab muutuma partei jaoks, kui nad tahavad säilitada šansid järgmistel valimistel ning see peab muutuma ka puhtalt sellepärast, et oletame, et see praegune koalitsioon laguneb. Ma saan aru, et tõenäoliselt mäekõrguselt järgmine koalitsioon oleks Reformierakond, Keskerakond ja seda ei saa juhtida Taavi Rõivas või ta muust ei kuulegi, kui ainult sellest, mida ta ütles enne valimisi kohe pärast valimisi Edgar Savisaare ja Keskerakonna kohta. No selles mõttes ma olen sinuga nõus, et see niitide parteisest limiitide tõmbamise oskus on kindlasti sellel tänasel tiimil väga hästi käes. Ma vaatasin juhtumisi ka Reformierakonna kodulehekülge, kus on sinna siis kuvatakse erinevate Reformierakonna poliitikud, et blogipostitusi ja siis sinna oli ka korrektselt üles riputatud väikese hilinemisega küll ka siis Kaja Kallase blogipostitus, kus ta siis avaldas oma kriitikat tänase juhtim tänase erakonna juhtimise osas. Ja, ja sellele järgnevalt oli üles riputatud ka umbes viis Laine Randjärve viimast blogipostitust lihtsalt et vältida ohtlikku olukorda, kus Kaja Kallase blogipostitus oleks olnud seal ära selle kodulehekülje esiküljel. No ma saan aru, et muuhulgas et sama probleem olevat oli vist olnud ka sotsiaal demokraatide koduleheküljel, kus pandi üles kenal laupäevasel päeval ka teade selle kohta, kui mingi mingi piirkond avaldas toetust Ossinovskile järgi visati üles veel kolm või neli nii-öelda tagasihoidlikumat uudist, et lükata see, selles uudis lindistasin tahapoole, et see liiga palju tähelepanu erakordse Sibelviks. Ma tunnen kaasa silver meikarile selles mõttes sotsiaaldemokraatide uue kommunikatsioonijuhina, aga ma tulen ikkagi tagasi enda põhilise mõtte juurde, siis on see, et mis praegu on Reformierakonna selline tehnoloogiline probleem on sellesama tagatoa mõtteviisi ja mõtteliinide liigne lähedus poliitika pinnale, nad vajavad sellist absorbeerivat materjalid, materjali milleks varem oli Ansip, milleks need rõivas ei kõlba ja mina ennustaksin siin suhteliselt lühikese aja jooksul kindlasti enne järgmisi valimisi mõne sellise neutraalsem figuuri tõusmist peaministriks. No Reformierakonna valimistulemustest me saame peatselt rohkem infot ja siis on juba pilk võib olla selgem, et mis meeleolud seal erakonnas valitsevad, kuidas ollakse peaministriga rahul? Kindlasti kindlasti tundub veidi, et, et see, see suur suur üksteise kallal saagimine koalitsioonis hakkab pärast neid sest eelarvestrateegia kinnitamist ka võib-olla natuke taanduma ja kui need teised üldkogud saavad ka teistes erakondades peetud, siis võiks võiks eeldada, et äkki nii-öelda poliitiline maastik veidi veidi rahuneb, aga, aga ei tea nüüd sotsiaaldemokraatidest täiesti erinevate Reformierakonnast on see seis oluliselt teistsugune selles mõttes, et on kaks selget liidrikandidaati selles osas, milline on nende erinev nii-öelda vaade Eesti tulevikule ja võib-olla ka erakonna tulevikule selles osas seda selgust veel on, võib-olla vähem, aga siin ma saan aru, et eile vähemalt erakonna liikmed Erakonna volikogus said nautida nende kahe kandidaadi omavahelist debatti ja ma saan aru, et homme on Delfi portaalis avalik ka Ossinovski ja Mikseri vaheline debatt, kus äkki nendevahelised erinevused võiksid rohkem välja tulla kui see, mis sel nädalal on kostnud, et mikseri programm on see, et valitsuses olek on hea ja see on saavutus. Ja siis Ossinovski sõnum, et et võib-olla sellest ei piisa, aga ei tea kah. Ma siin enne tundsin kaasa Silver Meikaril, aga samas siin on muidugi teine aspekt, kogu mündil on teine pool, kui nad oskavad näha seda positiivset, siis mis nüüd? Ühtepidi on ilmselgelt juba nähtud kommentaatorite seas seda, et sotsiaaldemokraadid näitavad nagu eeskuju. On Teed rajajaks taas eesti poliitik, kas enda sisemise demokraatiaga, aga samas nad saavad ka väga palju platvormi, nad näevad, nad näitavad ennast teatud mõttes suure parteina. Ma tooksin siin paralleeli võib-olla USA praktikaga, kus nii vabariiklaste kui demokraatide seas on enne valimisi alati tihe konkurents, debatid nii edasi, nad tõusevad sellega esile. Ning kolmandaks kogu nende, ütleme siis ideoloogiline pool või see, mida sotsiaaldemokraadid peavad enda poliitiliseks programmiks, on pidevalt esil. Absoluutselt, ja see, mis praegu toimub, sotsides võimaldabki, eks ole, selles mõttes laiendada neil oma baas, eks ole, et, et saavad natuke nende inimeste toetus, kes, kes toetavad Ossinovskit, saavad nende inimeste toetus, kes soetavad mikserit ja saavad nende inimeste toetust, kellel lihtsalt meeldib selline poliitiline kätš ja võimalus olla kellegi poolt ja kellegi vastu ühe erakonna toetajate raames ja, ja suure tõenäosusega, kui nad sellele nagu viisakalt välja kannavad, siis siis ei tohiks juhtuda Ta ju seda, et ükskõik kumma võidu korral siis toetajad pettuvad ja minema kõnnivad, et meenutame ka Jüri Ratase kandidaat tuuri Edgar Savisaare vastu. Ma arvan, et see kindlasti aitas kaasa palju sellele, et, et tekkis mingi hulk inimesi, kes on valmis keskerakonda toetama lihtsalt seetõttu, et nad nägid, et selles erakonnas on olemas ka nii-öelda tubli alternatiiv ja, ja ehk kunagise alternatiivpääsu mõjule. Ja siin oleks täpselt tegemist etniliselt teistpidise liigutusega, ma arvan sõltumata sellega, mis saab Ossinovskist, kui ta jääb, nagu ta on lubanud ka kaotuse korral partei juhtkonda ja, ja võtmepoliitikuks, siis säilub see potentsiaal ja võib-olla tugevneb see potentsiaal sotsiaaldemokraatidel võita vene hääli, mõõdukaid, vene hääli eriti ja muidugi kõige melanhoolsema ütleme selline stsenaarium oleks muidugi see, kui tänases poliitilises olukorras, kus valitsus on nii ebapopulaarne Ossinovski eriti on peaaegu nagu opositsiooniliider teatud mõttes ja kogu see hääletus, mõnes mõttes oleks ta usaldushääletus Taavi Rõivasele. Kuna tema kandidatuuri hääletada ei saa siis sellistes oludes pärast kogu seda debatti pärast kõike seda positiivset jääks kõik samamoodi ja sotsiaaldemokraadid näiteks oleks 15 protsendi juures, mitte et mul oleks mingi erahuvi nüüd sotsiaaldemokraatide toetusnumbrid tõusmas näha, aga kui, kui, kui nad, noh, nagu me siin rääkisime, teevad läbi kõik need hüpped ja läbi rõngaste hüppavad, et poliitilise kultuuri mõttes ja see neid üldse ei aita, siis saab sellest teha ainult väga pessimistlikke järeldusi kogu Eesti poliitilise kultuuri suhtes. Siis sotsiaaldemokraatide osas me peaksime järgmisel nädalavahetusel saama targemaks, kui see kõik kulmineerub sealt nädala edasi, siis on Isamaa ja Res Publica Liidu üldkogu või, või suurkogu saadavad sassi. Aga seal on ka, justkui on olemas kaks kandidaati. Aga ehk siis Margus Tsahkna on tänaseks ametlikult esitatud kandidaadiks. Jaan Männik, mõlemad on oma oma toetajate nimekirjad avaldanud. Margus Tsahkna nimekirjas on praktiliselt kõik sellised tuntud Isamaa ja Res Publica liidu poliitikud. Peale mõningate tähelepanuväärsete puudujate, näiteks nagu Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaher ja võib-olla Siim Kiisleri, mõned veel. Ja siis Jaan Männiku toetajate ringis on võib-olla selliseid üleriigilises poliitikas vähem tuntud isikuid ka inimesi, kellel on just piirkondades kohati päris tugev toetus mistõttu ei pruugi ka see vali valimistulemus olla nagu lõpuni ette prognoositav probleeme. Erinevus ja erinevus? Sotsiaaldemokraatidest on on see, et kuigi on kaks kandidaati, siis Margus Tsahkna sõnastas väga selgelt oma platvormi, mis oli küll ootamatult Äärmuslikke, aga Jaan Männik ütles, et tema avaldab oma plaanid erakonna tuleviku osas siis, kui ta peaks osutuma valima. Näiteks siin on, kui ma õieti aru saan, see ei ole võib-olla nii absurdne, kui ta tundub ja ka võib-olla Margus Tsahkna loogik. Margus Tsahkna, sellises äärmuslikus 19. sajandi protestantismis on oma loogika, nimelt et jällegi ma saan aru niimoodi, selles samas üldkogu see suur kogus on väga otsustav roll mängida piirkondadel ja need piirkonnad on meil teatavasti paremal pool üha konservatiivsemad ja ma arvan, et see panus siis Tsahkna puhul ongi tehtud selle mõttega, et ega see konservatiivsus tuua pardale ja teatud mõttes ka männiku jaoks palju olulisem, kui mingisugune programm on, on hoolitseda selle eest, et tal on see toetus olemas ja sa ise vihjasid ka sellele, et seda toetust võib-olla selle nimel töötatakse. See ei ole muidugi hea selle partei tulevikuvaatepunktist pikas perspektiivis, ma arvan, sest et nad on ilmselgelt sektoris, kus konkurents on tihe ja minna nüüd EKRE kaheksa protsendi kallale saab ainult tähendada seda, et nad hakkavad EKRE ga seda EKRE 80 protsenti ja enda 80 protsenti jagama see on, see ei vii neid kindlasti tagasi 16 20 protsendi peale kinnistab ta nad sellise IRL-i siis üsna äärmuslikku parempoolse parteina. Ja ausalt öeldes muud rollima neil hetkel ei näegi, kui teatud mõttes olla olla EKRE lõhkuja mittelõhkuja, aga ütleme see kivi, see veski kivimisekretär EKRE kisub mujale või alla. Võib-olla peaks IRL-is vaatame rohkem ka reformierakonnas toimuvat debatti ei oska, Rein Langi poolt esitatud kriitika Reformierakonna suhtes viitab ikkagi ühele täit täitmata nišile, mis ei pruugi olla suur. Aga noh, suur ei ole ka tänane IRL-i seal kaheksa üheksaprotsendine toetus ja ma arvan, et nii palju toetajaid oleks Eestis olemas ka sellisele tegelikult liberaalsele, liberaalsele, parempoolsele erakonnale, mis seab esikohale just selliste kodanikuvabaduse ja ja vabaduse, niisiis majandus kui, kui sotsiaalküsimustes ehk siis. Aga siin mõelgem potentsiaalile ja perspektiivile, mis oleks liberaal konservatiivsel erakonnal, mis oleks poliitiliselt avatud ja? Ma ei oska öelda, nüüd rahvakogu platvormil teatud mõttes ja vaadakem vabaerakonda ja kuidas vabaerakond tõuseb minu arvates vabaerakond näitab hoopis suuremat niši, ehk siis ala, mida ei ole suutnud katta või üha vähem suudab katta Reformierakond, mida selgelt ei suuda enam ka IRL. Ja ei ole ju võimatu, et mingil hetkel me näeme täiesti nii-öelda mitte millegi pealt vabaerakonda, näiteks 25 protsendi juures. Olukorrast riigis. Sel nädalal on, oli jälle meeldiv võimas võtta ette kuluhüvitiste teema, mis ikka inimesi erutab, kui poliitikutest rääkida, selle põhjus andis? Ei keegi teine kui selle saate endine saatejuht Kalle Muuli, kes nüüd on üsna värskelt pääsenud Riigikokku ja sellega seoses on avanenud tal ka võimalus esitada kuludokumente riigikogule nende hüvitamiseks. Ja siis juhtus selline lugu, et Kalle Muuli käis, käis laevareisil sõpradega sünnipäeva tähistamas, aga selle reisi käigus toimus ka üks õhtusöök, kus ta enda hinnangul ajas tööjuttu. Ja siis ta esitas selle 80 kaheeurose tšeki, selle, sellest õhtusöögist esitas riigikogule siis hüvitamiseks. Hiljem küll hakkas teda midagi selle asja juures häirima, võib-olla see oli, see oli võib-olla selle ajakirjanduse huvi, võib-olla see oli hirm, et ajakirjanduses võtab selle asja üles võib-olla mingid muud põhjused. Aga siis ta küsis selle tšeki tagasi ja müüs ja nii ta hüvitas riigikogule uuesti selle kulu, ehk siis tänase seisuga tõesti, maksumaksja ei ole tal seda lõunat kinni kinni maksnud. Aga kuna ta On olnud ka valjuhäälne kriitik kogu selle kuluhüvitiste osas ka selles saates eelnevas eelne eelnevas elus, siis tõi ta selle kuluhüvitiste debatti jälle väga tugevalt. Tugevalt pilti ma tahaks hea meelega kuulatada ilmselt kuulangi järelkuulamisest tänast Muuli ja Samosti saadet, et näha, kuidas see teema seal tõstatub, ta kindlasti tõstatub, oleks väga üllatav, kui ta seda ei teeks. Siin ei ole midagi palju öelda peale selle, et sellised elementaarsed asjad nagu et Muuli on muuhulgas hoiatavaks näiteks siis ka meile, saatejuhtidele, kes me oleme siin kriitilisemad, kes rohkem, kes vähem näitab siis seda, kui tugev on see ahvatlus ja veel kord kõige üldisemal nagu pinnal näitab seda, kuivõrd vähe on meil empaatiat isegi selliste inimeste seas, kes on kriitilised ja selles mõttes progressiivne jõud nende inimeste suhtes, kes kellele ei saagi tekkida riigi palgal olles. Küsimust, kas ma pärast tööd teen veel tööd, näiteks õpetajad, kes parandavad kontrolltöösid või ma ei tea politseinikud või kõik need suured riigisektorit, kus meil inimesed saavad keskmist palka või natukene vähem. Ja siin on siis meil riigikogu liige, kes kes üritab esitada arvet niigi suure palgaga laeval õlut juues, eks ükskõik kui tähtis olla. Ma tahaksingi siinkohal siis nii-öelda luu luua pinnas selleks, kui ma peaksin kunagi riigikokku minema, et ma saaks ikkagi need kuluhüvitised täie rauaga välja võtta, et minu meelest nendest kuluhüvitistest tuleb suhtuda kui nii-öelda normaalsesse, normaalsesse nähtusesse nad on olemas, erinevad Nad on olemas ka, eks ole, erasektoris on võimalik nii-öelda tööga seotud kulutusi hüvitada nende pealt tuleb maksta erisoodustusmaksu, eks ole, teatud teatud juhtudel see, kas riigikogu puhul peaks keegi seal nii-öelda riigikassast ühest taskust teise seda maksudest, ma, ma arvan, et see ei olegi nagu selles mõttes sisuliselt põhimõtteline küsimus. Küsimus on lihtsalt selles, et millised on tööga seotud kulud, mida, mis kuuluvad hüvitamisele ja mis mitte nüüd erasektorist näidet tuues, tegelikult kui mina esitan oma tööandjale tööga seotud väljamineku ja näiteks selle hulgas on ka mingi kohvikulu peaks olema, siis minul nähakse ette, et ma pean siin tšeki taga tahaküljele kirjutama ka selle inimese nime kellega ma kohtamas käisin ja mis, mis selle kohtumise põhjus oli. Et võib-olla siit on nagu mingit eeskuju võtta, et mida võiks ka seal riigikogus praktikasse kaasata, et, et kui, kui need riigikogu liikmed peaksid kirjutama sinna dokumendile peale, et kellegi sattusid ja mis teemaks oli, et siis see, ma arvan, suurendaks igatepidi selle demokraatia läbipaistvust ja aitaks meid mitmes mõttes. Jah, tahtmata nüüd minnagi siin selles debatis väga fundamentalistlikul üksikasjalikuks on mul võib-olla isegi veel lihtsam kriteerium kõik tšekid, mida annab tuua niimoodi, et kuu lõpuks saab mingi täpne number täis ilmselgelt ei täida selle kuluhüvitise ette nähtud pointi või mõtet, sest et siis sellega üritatakse bensiiniga ja nende lõuna ja õhtusöögitšekkidega eriti. Ilmselgelt üritatakse täita mingit kvooti ja see praegune süsteem ei tööta, ma, selle võiks ära muuta, meil on ilmselt mingisugust väga suurt skandaali vaja, Kalle Muuli selleks kindlasti ei olnud, aga Suurbritannias on olemas paralleel kus oli ka väga pehmelt öeldes lüpstav süsteem, siis kuni kuni keegi kusagilt hakkas rääkima, tuli välja, tulid välja sellised asjad nagu keegi ehitasin ta väikese kindluse ümber kraavi Taavi ja siis kirjutas selle, panin sinna pardid ja siis kirjutas selle maksumaksja arvele ja siis sellised asjad raputasid seda süsteemi. Hetkel seda ei ole juhtunud, aga minu minu jaoks on selline üldisem probleem siin, Eesti ühiskonnas laiemalt ja see on see, ma olen selle enda jaoks kokku võtnud loosunglikult küsimuse alla, kes sunniks sunnikuid hetkedel, kui on ilmselgelt tegemist silmakirjalikkuse, ka või isegi silmanähtava huvide konfliktiga ja muu sarnasega, meil on siin teatud mõttes Aaviksoo, kes on kelle sõna võib panna enda sõna vastu ja öelda, miks sa seda teed, mida ta praegu teeb olles 10 aastat tagasi ei olnud, et nii ei tohi. Võtame sellesama Leif Kalevi, kelle teema oli üleval siseministeeriumi kantsler, kes kantis endale 200000 eurot Euroopa Liidu raha uurimistööks Tallinna Ülikooli. Sellest ajakirjandus rääkis aktuaalses kaameras Postimehes ja nii edasi lehtedes. Ja mulle on öeldud, päris täiesti üllatas mind see, ma küsisin ühe väga ütleme siinjuures ametniku käest, miks niimoodi läks, miks midagi pole muutunud, ta ütles mulle, et ajakirjandus ei pidanud selle teemaga vastu, ehk oleks üla ülal hoitud, oleks ehk midagi muutunud ja neid näiteid on veel ja veel ja mulle mul lihtsalt see küsimus, mis mul tekib, on siis, mis on see instants, mis automaatselt seisab avaliku huvi ja hüve eest ja meil, ma ütleksin, on selle koha peal tühi koht. No loodame, et see oleks distantsiks, on informeeritud avalikkus, kes saab poliitikute puhul, eks ole kasutada seda, seda vastutusele võtmist, vähemalt valimistel nii-öelda Tallinna tehnikaülikooli puhul saab sõja informeeritud avalikkus ennast väljendada seal kuratooriumi kaudu, eks ole, kes ka ta annab, annab inimestele hinnangu ja võtta eeldatavasti arvesse, eks ole, selle inimese varasemaid väljaütlemisi. Pool kuratooriumist on määratud valitsuse muld. Jah, eks nad, neil, neil on jällegi omad inimesed, kel nad peavad oma oma valikuid põhjendama, et eeldusel, et see informatsioon on avalikkuseni jõudnud ja me suudame nendele asjadele tähelepanu pöörata, mis on kindlasti nii-öelda ajakirjanduse puhul oluline roll, et siis siis mehhanism tehnilises mõttes. Seal on olemas, ma ei ütle, et Aaviksoo oleks halb rektor, mul ei ole seda kompetentsi, ta ilmselgelt on olnud kasulik rektor vähemalt Tartus ja kindlasti kolmekordne minister ja see ei ole mitte Aaviksoo alustamiseks, aga midagi igal sellisel korral, kui inimene läheb vastuollu nii kõrgelt positsiooni inimene läheb vastu enda varasemate vastuolu varasemate vaadetega, midagi mureneb, meie ühiskonnas midagi maandub ja midagi midagi printsipiaalselt võt teeb sammu tagasi. Olukorrast riigis. Räägime lõpetuseks teemast, mida me oleme siin vihjamisi maininud ja ka välja lubanud trahvi päevamäärade tõusust, mis on ka olnud selle koalitsioonileppe kulude üheks katteallikaks, ehk siis trahvide päevamäära on plaanis selle valitsuse eelarve strateegiaga tõsta kaks ja pool korda neljalt eurolt 10-le eurole, mis ilmselt ütle enamikele inimesena mitte midagi, aga praktikas see tähendab seda, et et paljude paljude trahvide maksimummäärad tõusevad tänaselt 1200-lt eurolt, et kolme, 3000 euroni. Üheks näiteks on siis kahe nii-öelda ma ei tea, võtame näiteks kiiruseületamise, selline kõige, kõige tagasihoidlikum kiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis üle lubatud üle lubatud kiiruse. See võiks tähendada eeldusele, et ei rakendata neid maksimaalsed trahvimäärasid, vaid, et need tõusevad ka nii samas proportsioonis, kui nad seni on olnud. Et siis see võiks tähendada sellist hüpet 60 eurosele trahvile, tsirka üheksakümneeurosele trahvile, mis, mis iseenesest justkui ei ole ilmselt mingi väga, väga šokeeriv number, aga kui me oleme rääkinud siin erinevate nende katteallikate puhul sellest, et kas tegemist on kas, kas mõne mõne katteallika puhul on tegemist sellise proportsionaalse katteallikaga või, või regesseeruva katteallikaga, kus tegelikult ühiskonnas nõrgemal positsioonil maksvad inimesed katavad sellest nii-öelda koalitsioonileppe kuludest proportsionaalselt suurema osa siis selle trahvi päevamäära tõusuga on kahtlemata sellise näitega tegemist, et ehk siis see lähenemine, et kõik, sõltumata oma sissetulekust maksavad trahve nii-öelda maksavad trahvi sama sama absoluutnumbri, see paratamatult tähendab seda, et ühiskonnas jõukamad inimesed neil tekib tunne, eks ole, et nemad saavad endale mingeid üleastumisi lubada võrreldes inimestega, kes siis kelle jaoks sellised numbrid juba kuskil seal paarituhandeeurosed numbrid tähendavad reaalset majanduslikku kriisi. Jah, siin on kus, kust alustada, eks see, ma kujutan ette, et eriti need liiklustrahvid ja ja kui need naerad, nii palju tõusevad, siis on kindlasti saab olema järjest juhtumeid, kus, kus inimesed võivad pankrotti minna, eks eriti väga vaesed perekonnad ja me räägime siin teiselt poolt kiirlaenudest ühiskondlikust probleemist. Ausalt öeldes näen siin päris otsest sidet sellist kütet kiirlaenudest inimestele, kes satuvad trahviohvrist, kellel on autot näiteks vaja, sõit on nende eluigapäevane osa, mida nad teevad, nad lähevad, võtavad laenu ja siis massivad ennast rohkem probleemidesse. Ma näen, et see, ühesõnaga selline poliitilist sotsiaalne empaatia on päris totaalselt puudumine mingil tasandil. Teiseks muidugi vaatame 250 protsendist tõusu. Järelikult siis riik arvab, meil valitsus arvab, et meil on mingi perioodi jooksul rahvas kaks ja pool korda rikkamaks saanud, ma tõsiselt kahtlen, et see oleks adekvaatne hinnang olukorrale. Ning kolmandaks üldisemalt mul on jällegi selline printsipiaalne probleem ja see on kasvõi Tallinnas, sõites jala käies ringi vaatan siis mis meil ei tööta ja peaks töötama enne, kui trahvid tõusevad, on see, kuidas jõustatakse reegleid. Leidke mulle juht kolmekümnealas näiteks kalamajas, kes seda kolmekümmet jälgib ja leidke mulle politseinik, kes talle trahvi teeks. Ma nagu ei näe, ma ei näe selles mõttes nendel trahvidele mingisugust trahvimäärade tõstmisel mingisugust ühiskondlikku, kasvatuslikku või paranduslike mõju olukorras, kus reeglite jälgimine on nagunii suvaline. Just et noh, selle selle sammu puhul on jällegi näha, eks ole, et selle nii-öelda käima lükkaks, jõuks on olnud vajadus see eelarve paika saada, mitte tegeleda siis liiklusohutuse küsimusega, millega tegelemise vajadust, ma arvan ka möödunud nädalavahetuse väga jubeda liiklusõnnetuse valguses siin siinsamas Tartu maanteel ei ole lihtsalt kellestki kellelgi kahtlust, aga, aga kui tahta sellega tegeleda, siis ilmselt see lahendus ei ole mitte kahe kahe ja poole kordne trahvimäärade tõus vaid just nagu mingi täiendav täiendav panus selle, nende jõustamine. See täpselt oli üks portaallale, tunnustan, kes, kes tegi pärast seda õnnetust eksperimendi jälgis palju ühe tunni jooksul sõidab samale ristmikule keelava tulega autosid sain 14. Ja kumb nüüd aitaks, kas tõsta trahvimäära kaks ja pool korda või panna sinna ristmikule või sellistele rismikutele peale siis valve või mis iganes kaamerad, mis võtavad ka meie praeguse minimaalse trahvimääraga nendest juhtidelt siis ära selle raha, mis kuulub riigile? Ja veel samal ajal valitsuses hõõgub jätkuvalt see vaidlus selle üle, et kas peaks minema üle trahvidele, mis on seostatud siis inimese sissetulekuga, mis, mis tähendaks seda, et siis nii-öelda madalama palgaga inimesed maksaksid võib-olla tänase tasemega. Aga kõrgema palgaga inimesi maksaksid oluliselt rohkem. Minu meelest see on mõte, mis, mis väärib kindlasti edasi aruta, mis on, see on tehniliselt teostatav. Ja, ja sellega sellega lahendatakse suur osa sellest probleemist ära ja oleks võimalik ka riigieelarvesse seal vajalik lisa lisatulu jõuda. Ma olen põhimõtteliselt täiesti poolt, see oleks väga solidaarne meedias ja töötab Soomes töötab ka paljudes muudes riikides, ainuke asi, mis Eestis võib probleemiks muutuda, on, on, on selle palga ja sissetuleku tuvastamine, kuna meil on ikkagi arenguühiskond ja see hallsektor on selle võrra suurem ümbrikupalgad ja kõik muu. Aga no see ei ole, ma arvan ka, et see oleks piisav argument, et vältida sellist mõtet. Ja see ei ole ka mitte selles mõttes see ei ole sarnane mehhanism, nagu on näiteks pakutud astmeline tulumaks, ehk siis ta ei ole. Ta ei ole selles mõttes astmeline, vaid ta oleks just sarnane meie tänasele tulumaksule, mis tavaline proportsionaalne hakas tuleb protsendina sissetulekust. Ja selles mõttes on nagu kõigile sama väärt, sama mõjuga. Aga sellega me peame oma taassaatega kokku tõmbama, kohta mu järgmisel pühapäeval kell 12. Stuudios oli kolumnist Ahto Lobjakas ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler. Olukorrast riigis.