Tere, Indrek, Vainule, ilusat hommikut. Liigal särgiga mees, mida illegaalselt olete vahepeal teinud. Kuule ei olegi väga midagi legaalset teinud, a- lihtsalt selline väikest viisi. Väikest viisi rebel, jah, väike rebel ja no ta on võib-olla siis Fillanselma ansambli illegaalse väikese reklaamiga võib olla küll, jah, näed sinule vähemalt sinul on vähemalt mingisugusegi ja aga särk seljas, aga mees käidi siin ju tegemas kolmde kujusid, ma kuulsin seda hommikul ja panin ise vana loll selga, lihtsalt oranzi särgi oleks võinud ikka mingisugusel kirjaga, ega nendest värvilist kuju ei tee või ikkagi või mitmevärvilist sisenejat pärast ära. Värvimine ongi niimoodi, et ma arvan küll, et noh, sissepääse kaasa. Järgmine kord saad ise sinna midagi peale kirjutada, ma mõtlesin, ikka, tuleb ikka värvi kuju, mitte nagu vene armetwalve saategi, mustvalge. Ta tuleb ühevärviline, tavaliselt hall, aga sa hakka mitmevärviliselt printida, et siis vahepeal tuleb seda teist traati sinna siis seal plastikut oleks. No vot sellest rääkige, mina mõtlesin ikka, et tuleb selline. Arvutiekraani peal oli küll igavene ilus pilt värvide mõttes ja võib-olla mitte Jaagujumatusega värvide mõttes kehakuju. Mul on niisugune muu mõttes vilttagasihoidlik, aga värveli kena värv oli kena. Aga vot see on muidugi väga hästi iseloomustama vaata kogu seda teemat, et lõppude lõpuks igaüks, meie ootused on nii suur, et igaüks meist ikkagi on osa sellest hallist inimmassist, aga vaata, tegelikult kui nüüd võtta minevikku, et siis alles oli ju tegelikult, kui me rääkisime kolmdee printimis justkui mingisugusest täiesti uuest nähtusest selle ja täna kas see oli esimesel hooajal või teisel hooajal esimene 2012 ja, ja minul on ka meeles, et kusagil umbes aastal 2013 hakati nagu rohkem rääkima sellest asjast rääkima, et keegi oleks näinud, oli mingi müstiline balti jaama onu onu esimene kes, kes nagu tegi sulle tellimustöid ja, ja kui me alustasime siin neljandal septembril 2012 äpp tegi tegemisega, siis noh kolm D-printer omas kodus tundus ikkagi, no keegi ei mõelnud selle peale samamoodi nagu ei mõelnud selle peale, et võiks nagu omas kodus rahulikult duaalset reaalsust nautida ja see kõik, kui sa siin enne sisse juhatasid, et ma räägin nii minema minevikust kui tulevikust siis ma hakkasin, hakkasin mõtlema seda selle peale korra, selle lause peale tulevikust, et, et okei, et ma võin siin rääkida mingitest asjadest tulevikus, aga me ei mõtle neid asju välja, tegelikult juhtuvad hetkega. No näiteks seesama Oculus Rift oli mingisugune filmidest tuntud virtuaalreaalsus, mingi sihukesed imelikud versioonid, futuristlik, kuidas, nagu me hakkame küber kübermaailmas nagu toimima. Ja siis üks päev oli mul kuller ukse taga ja head aega reaalsus. Tere tulemast, virtuaalet ei olnud, see ei olnud üldse midagi nii keerulist ja nüüd see valdkond areneb mühinal, kuigi veel võib-olla mõni aasta tagasi tundus, et seal midagi ei toimu ja et see on ainult mingite nohikute ja tõsiste entusiastide nagu maa. Ja nii kahjuks või õnneks kogu kogu maailma areng nagu tundub minevat, et et mingisuguseid trendi suudetakse ette ennustada. Tavaliselt päris palju pannakse ka mööda, kuigi meie saates me väga palju ennustamise ka ei ole tegelenud, aga kui ikka oleme ennustanud, siis on ka täppi läinud ja ja, ja näiteks veelses kolmdi printerist siin niimoodi lõpetuseks rääkida, siis arvatakse, et aastal kuskil 2020 ainult sinna-tänna on juba võimalik kolmdee printida organid. Ja meile tegelikult mis funktsioneerivad. Me korraks rääkisime siin ju sellest, et, et täna avatavas selles salongis veel vist sellist mutrivõtit ei saa, millega poldi ikkagi kõvasti kinni keerad, kuna seal on ikkagi peamiselt plastmassidega konstruktori pold ikka saaks äkki konstruktori balti kindlasti. Aga no ma mõtlen, et noh, ütleme oletame, et ma autot parandada valetame olin autot, ei remondi näiteks mingisugust laeva või midagi siis ma sprindi endal mutrivõtit välja, kuid meili kirjutati kohe foorumisse selle peale tuletate nii-öelda ikkagi, et prinditakse välja ka ralleti mootoreid autotootja printinud titaanist, autodele mingeid detaile, peeglite korpus ja turboülelaadurite komponente, metallist saab printida küll nii-öelda kolmdee printida. Noh, kas see on siis metallivalu või on see printimine, aga pigem on see nagu printimise moodi. Aga jah, see see valdkond ikkagi areneb väga kiiresti ja just eile mul üks tuttav nii-öelda tehnikahuviline ütles, et peaks vist ise omale kolm D-printer ehitama, aga ta ütles, et ostma lisaks, et hinnad on jõle odavaks läinud. Siis natuke mõtlesin, ütles, et kõige selle raha nagu raisata pole, jääks ikka ise tegema, selle asja, ütlesite juba nett on täis õpetusi täis jõukohaseid õpetusi küsinud, et mis need asjad on. Näiteks liimipüssist saab teha selle noh, nii-öelda plastikule, laaduri hätta, mis on see kuma? Et seda natuke ümber ehitades saab juba üht-teist tegema, hakata sinna arvutit liikurit külge panna ja hakkab, hakkab arenema. Issand, ma mõtlen praegu, vabandust, ma mõtlen praegu selle peale, et maailmas on tohutu selline selfi buum. Kas sa kujutad ette, kui nüüd kõigil oleks printerit kodus, kui palju hakatakse endast kujusid tegema? Siis vaat see on jällegi hea võimalus, kulptu ei ole midagi sünnipäevaks välja suutnud mõeldagi, tähendas. Endaski lahendi kujunemine poosis. Need asjad niimoodi niimoodi nad lähevad ja kui rääkida veel, et mis, mis tulevikus võiks tulla mida, mida on ennustatud nii-öelda lähimasse 10 aastasse, siis näiteks mõttega juhitavad aparaadid või, või arvutid. Et ma ei tea, sõidad koju, sul on kodus garaažiuks kinni ja sa mõtled, mitte ei vajuta nuppu, vaid mõtled, arvuti tunneb ära, et sa oled siin ja kes mõtleb avab sulle garaažiukse, sõidad sisse ja ongi korras või miks mitte siin niimoodi, et lähed külla pöörde vaata et see on tühi ja mõtled, et siin võiks olla see, see külmkapp tellib selle onlain poest ära ja hetke pärast on kuller ukse taga ja see on juba see minu arust toituda läbi mingi toru kohale jõudma, see on selline Villeri kolleri kulla rääkisin kollarist, et küllap saadab onlain poodi tellimuse ja see saadetakse kulleriga ukse taha võib-olla natuke mõõdetud, keeruline ei ole või mõtled toitu pole, helistad. Kui nagu kaugemasse tulevikku, siis võib-olla on niimoodi, et sul on külmkapi sarnane objekt kodus ja sa vaatad toitu pole kui mõelda näiteks veel veel selle peale, et, et ennustatud on ette tohutut prügikriisi. Sa ja siis on see nagu sihuke paksude Fircher ühes osas oli, oli see, kus nad loopisid, tüüp tuli tagasi tulevikust, loopisid siuksesse mikseri moodi masinasse, mingit nadi ja masin läks jälle käima ja sa näed nagu oma aja ära, onju, et sarnane kui, kui niisugune noh, nii-öelda nanotehnoloogia areneb, vaatad, mis sul seal prügikastis on, viskad visked kapikesed tagasi sisse ja järgmine hetk tuleb mingisugune toidule, vaata asi sealt välja ja sisaldab neid aineid ja see on üks üks asi, millega kindlasti tulevikus nii-öelda inimesed vaeva näevad, on see, et kuhu kõik see prügi panna, mis selle prügiga teha ja, ja, ja meil räägitud sellest, et nafta saab otsa või, või õli või, või bensiin saab otsa, on ju, ja saabki otse, saabki otsa kuskil kahekümnendatel nüüd kas juba siis, no selles mõttes, et ta läheb nii, nii pööraselt kalliks, võib muutuda, et teda ei ole enam mõistlik kasutada ja näiteks praegu räägitakse, et miljon elektriautot on kohe-kohe täis saamas, teda ei ole tegelikult eriti vist mõtet ka praegu juba enam kasutada, sest see on ikkagi nagu asi, mis jääb kusagile naftakütusena vähemalt külje, pigem vaiba mõttes kusagile sinna 20. sajandi algusesse minu arust mingi sihuke Rockefelleri jäänuk tänases päevas ja see, see maailm nagu läheb sinna peale, et mis selle prügiga peale hakata praegu võtta, siis kuigi tahta olla väga nagu taaskasutatavalt mõtlev siis, siis tegelikult sa ei peaks minema poodi enam ühtegi uut asja ostma, sa ikkagi saaksid kõik vanadest asjadest endale midagi teha. Et kes, kes tahab nagu saada sellist vau-efekti, võib rahulikult minna, Tallinnas on palju siukseid, jäätmejaamasid iga kord, kui mina sinna midagi mina viin, siis mul tehnika inimesena nagu alati niimoodi silmad lähevad suureks, kui sa näed, mis näen neid hunnikuid, asju, kus on veel nagu toimivaid asju sees ja siis mul on. Miks te ära viskate siis saaks lambi, siit saaks, ma ei tea, mingi toiteploki syydseks mingi jupi võtta ja nii edasi, jällegi ei oska nende asjadega midagi teha. No kuule, lihtsam on olnud, et kui sul on olnud 15 aastat kineskooptelekas ja siis ühel hetkel otsustada. Ma ostan endale selle mingisuguse laheda, suure õhukese lataka seina peale. Päris sa hakkad seal kruvikeerajaga seda vana, rääkige telekat lahti, kruttima, jupid, väljavõte kontrollida, mis töötab, pigem on tänapäeval ära ja vaatasin telekat, lihtsalt mõtlesin, et pigem on tänapäeval ikkagi tuleb tunnustada neid inimesi, kes on oma asjad jäätmejaama viinud, mitte. Eks metsa alla, see on juba päris kaua aega, kui, kui minna sellele selle juurde tagasi, et noh, nii-öelda nafta saab otsa, kõik teavad seda, aga tegelikult ennustatakse ja et saavad otsa siuksed tänases elektroonikas väga olulised asjad, nagu mul metallid, Iriidiumid, koobaldid, jubedad asjad, need saavad otsa lihtsalt või, või noh, nende saamine, nii-öelda maavarana saamine on väga keeruline ja kui vaadata näiteks trende läänes, siis on, on tõsised niuksed tehased juba tekkinud, kus võetakse vanu mikroskeeme, vanu telekaid, vanu arvuteid, lükatakse nad mingisugustest jahvatajatest läbi, leotatakse erinevates hapetes ja võetakse need kullad, hõbedat ja asjad kõik sealt uuesti välja ja sulatatakse üles, lähevad jälle käiku. Ja noh, kindlasti üks asi, mis tulevikus väga tõsiselt areneb, on nii-öelda prügi rahandusvõi, sellega midagi uuesti tegemine. Aga kui tehnoloogiast rääkida, siis näiteks meditsiinitehnoloogias bioelektroonika asjad, mis on nagu tunduvad, nagu nad oleks looduslikust materjalist ja noh, võib-olla on ta ongi tehtud mingisugusest rakkudest ja samal ajal nagu funktsioneerivad kuidagi küberjäsemed jäsemete tagasi, kasvatus isegi hamba tagasikasvatust, arvatakse, et see on nüüd nüüd kohe järgmine ülejärgmine aasta apteek on võimalik hakata hambaid tagasi kasvama, sellepärast et hambad tagasi kasvavad, aga neid on ju päris palju. Haydelekki kasvavad, tõmba välja, vahele laome ekse, aga, aga seda küll loomariiki ta ikka kuulub. Ja laiemas plaanis hea ja näiteks ravimid, mingisuguseid nanopotid süstitakse sulle väikseid nanorobotid sisse, kes sõidavad koha peale ja kalasse koldesse uurivad ja hävitavad siis haigustekitaja ära. See on jällegi selline viie kuni 10 aasta teema nii-öelda kättesaadavuse mõttes. Ja, ja mis kõige huvitavam ennustatakse, et aastal 2020 või noh, nende kuhugi sinna vahemikku 2020 kuni 2030. Tekib ka esimene inimese sarnaselt mõtlev tehisintellekt. Et kui kerge on ainult viis aastat aega, jah. Ja kui kellelgi on see võib-olla nüüd ei ole niimoodi, et juba avalikustab, aga kui kellelgi on huvi, ma siin ükskord rääkisin sellest Rasperist, mis mul oli siin ka kaasas, mille ma ehitasin omale siukseks kodu meelelahutussüsteemis maagiliselt ilmusid kõik maailmafilmid ja sarjad mulle siis ma olen nüüd ka seda filminduse värki seal nagu veidikene vaadanud, muidu ma eriti kõva teleka vaataja ei ole. Ja ükspäev sattusin siukse filmi peale nagu noh, tema naissoost tema ja, ja ma kahjuks seda lõpuni ei näinud, sest et uni fänn fiinigsega jah, väga hea näitleja, nägin seda algust ja mis temal oli siis oli, et mees oli kuidagi üksik mees. Lühidalt, võtame kokku, siis oli üksik mees ja ta mõtles, et ostab omale esimese tehisintellekt operatsioonisüsteemi ja noh, ma jäin poole pealt magama, nüüd ma ei saa nüüd seda lõpuni rääkida, väga hea, et sa ei saa, mõnikord pole näinud. Aga seda filmi ta oli küllaltki aeglane, aga samas ka väga hästi näideldud ja väga hästi tehtud oli sedda installis omale arvutisse tehisintellekti, kes siis temaga suhtlema ta valis selle naishääle ja, ja mulle tundus, et tal nagu kadus pärast huvi nagu päris inimestes vastu ära, aga noh, ma jäin jällegi magama, aga kontseptsioonina oli väga põnev. Et noh, täna on ju ka meil siin siirid, asjad, hääljuhtimise Google näod on ju. Et, et olen ka ise Siiriga üritanud vestlust arendada, vahest jääb nagu rumalaks, aga ühel seltskonnaüritusel üks mu tuttav demonstreeris, kuidas Siiriga pikalt saab juttu rääkida ja rääkis siiriga nagu Siri vastaste alla. Ja et sellised sellised teemade ja arengud on kui veel, kui veel mõelda, et et mis, mis nende rakenduste maailmas juhtuma hakkab, siis noh, täna näeme, et rakendusel on kella sisse kolinud on igasugused paelakesed ümber igasugused rihmad, igasugused riided, mütsid, et kui kellelgil ikkagi tahtmist oleks, siis täna sa võiks panna omale nutisokid jalga, millest oli kunagi jutt vutimütsi pähe, muti jaki selga, kindlad nutikindad kätte ja, ja läheb, ma millegipärast arvan ise ma olen küll võhik siin kõikides nendes valdkondades, muidugi see vana hea lauset ma olen küll võhik. Ja mulle tundub, et üks asi, mis, mis võiks selleks suunaks olla, on ikkagi võib olla see, et et seadet ennast jääb järjest vähemaks ja vähemaks, kui sa vaevad ja vaata, kui sa vaatad, eks ole, telefon ja siis ju, mis on nendega juhtunud. Alguses olid suured Cowakad, nupud küljes, ilmus kõigepealt väikeseks, siis läks veel poole väiksemaks, valitsuse klapivad kokku, siis kadusid nupud ära. Ja nüüd lähevad telefonid järjest suuremaks. Seda küll jah, aga ikkagi nagu on taas ikkagi väga sihukesed käiakse selliste megatahvlitega ringi eksamina ja veidi aega tagasi ei oleks kujutanud ettegi lugupidav inimene kaasa sellist korralikku klassikalist nuppu enam ju väga peale vaata, kui sa võtad Aipäädigi aja, siis see oli alguses täitsa harjumatu, kuidagi imelik minu jaoks ka, et sellel suur latakas, no kuidas jube eba, ebamugav peab ikka olema võimalik midagi vajutada nüüd klõksuga või siis midagi heegeldada vä? Jah, et. Noh, ei teagi, kas need nupud nüüd niimoodi tagasi tulevad, aga mis on juba juba on olemas, on puutetundlikud pinnad, mis muudavad kuju. Tähendab, kui ma nüüd ütleme, kogenud virtuaalset reaalsust näiteks nii, ja katsun midagi selles virtuaalses reaalsuses, siis mul tekib niisugune kolmemõõtmeline. Mina olen näinud siukest plaati, kust erinevaid jupid nagu üles tõusevad, sa saad seda objekti nagu katsuda, mis on tegelikult virtuaalne ja kui veel nagu tyhimatiivimaks minna, siis no see on juba väga siis Ameerikas on juba tehtud ka ruumid, kus pannakse sulle nii-öelda virtuaalse reaalsuse prillid ja võib-olla ka mingid kindlad asjad kätte andurid külge ja siis sa lähed ruumi ja siis seda ruumi, tegelikult ruum ei ole üldse suur, mingi tuba, niuke mängutuba. Ja siis selles ruumis objektid muutuvad, aga need objektid on lihtsalt tavalised hallid objektid, mingit kuubiksiin, riig ringikese olen, seinad liiguvad ja siis sina kõnnid seal ringi ja sulle projekteeritakse silmadesse midagi muud. Mäletad sa, seiklejad, sa oled seikluspargis tohutu Indiana Jones ja siis sa juba nagu tunnet. Päris hirmus tead, see ei olegi enam nagu virtuaalne reaalsus, see ongi lihtsalt nagu mingisugune lihtsalt mingi teine reaalselt MINA, MINA valt rallidel reaalsus üleminekut. Nojah, et see on lihtsalt vaheetapp, et ühel hetkel suudetaks virtuaalsust nii perfektselt edasi anda, et see noh, täna me ikkagi peame kogema nende olemasolevate tajudega, mis meil on, nägemine, haistmine on igasugused mingisugused viis-d, duaalset reaalsust tehtud, kus puhutakse sulle kinos On puhutakse sulle tuult, lastakse sulle vihmapiiska peale, onju siis, siis tegelikult need on ikkagi sensoorne tunnetus või, või see taju toimub läbi olemasolevate taju nende retseptorite ainet, sa saad katsuda midagi, sa saad midagi näha-kuulda, seda lollitatakse. Aga ma arvan, et ei ole väga kaugel aeg, kui sulle lükatakse kuhugi siia kuklasse, väike mingisugune andur ja sa saad seda kõike tunnet oma ajus otse, et, et sa ei peagi katsumas ei peagi nägema, vaid see siis suunatakse otse sinu närvi lõpmetesse nii-öelda ajju. Vaat see on juba midagi, midagi väga võimast. Ilmselt kui ma siin sügisel kohtume, siis ma arvan, on kõik veel enam-vähem sarnane praegusele lihtsalt telefonid on võib-olla natuke võimsamad ja uue operatsioonisüsteemist on uuem versioon, aga midagi sellist nii-öelda võõrast ei ole veel juhtunud. Aga aga, ja tulevik on selline ja võiks, ehk selles osas tasuks nagu mõelda, et mis need järgmised teenused Pakuks välja jätta, et suvel äkki, kui vähegi siin võimalus on, kallid nutiinimesed, leiame mingid hetkedel lülitame ennast korraks ikkagi võrgust välja ka mere ääres, näiteks järve ääres, tehisjärve ääres ei tea küll. Et kui küsis, et mis, mis need soovitused oleks nende suvepeaosas on ju siis mu soovitused on needsamad, mis nad olid esimeses saates. Ja see soovitus ikka on inimesed. Kui te lähete suvel välja, lülitage andmeside välja, telefoni aku kauem vastu peaks igasugused blood, juhtid, wifi asjad, lükake välja. Kui te olete kuskil nii-öelda plaanitud ööseks jääda, vaadekitel akud oleks laetud, et teil oleks telefoni telefonis oleks taskulambi rakendus, noh, kõik niisugune nagu päriselt vajalik asi. Et saaksite helistada ja mitte lihtsalt lulli lüüa kuskil, ma ei tea Facebookis või Instagramis või kus iganes keegi nagu parasjagu on, et et olge, olgem siis see suvi. Looduslähedasemad, loogiat kasutame siis, kui vaja on. Aitäh sulle ja kohtumiseni.