Kultuuriga ja. Kuule, ma kultuurikaja tänase saate teemad ilmunud on eesti teatribibliograafiline leksikon. Tammsaare tõde ja õigus tõlgitakse soome keelde. Kunstinäitus, kontakt, kontakt. Eestis käisid ja näitekirjanik Luizzilonaari muusikal suge Estonias. Stuudios on Pille-Riin Purje. Teisipäeval esitleti Estonia teatri talveaias äsja ilmunud eesti teatribibliograafilist leksikoni. Mahuka teatmeteose väljaandjad on Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti teatriliit. Koostajad Kalju, Haan, Viilma, Palma, Heino Aassalu retsenseerinud toimetaja Reet Neymar, projektijuht Mall Põldmäe. See on vaid osa töörühmast. Artiklite autoreid on 71. Siniste kaante vahel on ligi 2700 artiklit sõna ja muusikateatriinimestest tinglikult öeldes Lydia Koidulast Liisa Aibelini, sest lavakooli 16. lend on viimane, kes teose valmimishetkel kolmeaastase lavastust klaasiga leksikoni mahtus. Paar helikildu teatrileksikoni esitluselt kõneleb Ülo Kaevats. Vaata mul selle raamatu kirjutamise ja koostamise aja kirjastuse peatoimetajana. Põlda pisut üldisemalt teksti, milles raamat kuulub ja võrrelda teiste samasuguste biograafiliste leksikoni tega võib jääda mulje, kas teatrirahvas teatrirahva parimat kirjutajad ja kirjastajad, toimetajad on nii palju kehvemad, et raamatut tehakse kümmekond aastat. See asi ei ole nii. Eesti Entsüklopeediakirjastus on teinud üsna mitu geograafilist leksikoni ja neid on veel tulemas. Ma nimetan kõige esimesena, me tegime Eesti muusika biograafilise leksikoni, see ei ole selles sarjas ja see vajab kiiresti ümbertegemist. Ja juba on ka plaanid enam-vähem käivitunud, et teha Eesti muusika biograafilise leksikoni uus väljak. Aga Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon on sellest sarjast väga esinduslik, korralik ja on igati kvaliteetne raamatuna ka. Sellele järgnesid Eesti aianduse biograafiline leksikon siis Eesti kooli biograafiline leksikon. Kahe kuu pärast on trükikotta minemas Eesti Andrese biograafilise leksikoni esimene, kõige kokku peaksid tulema neli toimetamise järgus. On ja 98 protsendiliselt koostatud Eesti spordi biograafiline leksikon. Ja töös on veel mitu peksid ja kui ainus seni tellineri oraakel leksikon, mis on ilma väljaspoolentsüklopeediast. Oskar Kruusi koostatud Eesti kirjarahva leksikon, mille uus täiendatud väljaanne kohe peatselt ilmub, siis on seda juba. Varem nimetatud valmis A ka need on võtnud, kuigi nad oma põhjenda on vähem neid inimesi, keda siis saavad. Ka need on võtnud aega. Ligikaudu 10 aastat oli see rohkem, see sõltub sellest, kui suure intensiivsusega ja kui palju inimesi on selle raamatu juures tööl. Nii et pigem vastupidi, teatrirahvast on suutnud selle aja jooksul teha kõige paksema, kõige esinduslikuma, kõige mahukama. Raamatu tiraaž võiks aastal 2000, see puht turumajanduse reeglite järgi kogu see mäng ennast Aadoks, see on inimeste missioonitunne, visiooni täitmine, seal kultuuri loomine. Ja raske on öelda, kuidas see järjest rohkem tuure üles kogu turumajandus algupärast teadmine teadlastena üldse teha võimaldab. Üks näide sellest tööst, mis tegelikult teavad ja näevad kõike neid ridu pahasse panema, siis oleks see sind nii ürgselt suu. Aga õnneks on palju lastelt ära aitäh. Kirjastuse poolt kõiki tellijaid, kõiki asutusi kes osalesid, see on suur suur võit, Eesti kultuur on ju suur. Kõige sama valdkonna tuleb hukata, mis inglise või vene kultuuris. Nii rääkis eesti leksikoni traditsioonist Ülo Kaevats heligilt ka Reet Neymari sõnavõtust. Peale selle, et meil on olemas, siis nüüd see koht, kuhu vaadata et võib-olla idealistlikult loota, et jääb ajalehtedes ajakirjades vigu vähemaks, et ongust riiulilt võtta ja vaadata mingit aastaarvu või, või roll. Peale selle, et igaühel on tunne, kes siin sees on, et midagi järele ja midagi tema kirja pandud on singa mingid lisaväärtused, sinul, kuid faktoloogia juttu siin ei ole, aga sama vähemalt need, kellel on hästi pead eesti üldise ajaloo või meie ühised aastaarvud, nagu ütleb Madis Kõiv. Need uhkemad siit isiklike aastaarvude, tahan näha väga palju suuri tendentse, suurt ajalugu, mis hetkel kellegi teatritöö on lõppenud, lõksoftina kaotus tulnud ja ta annab nii-öelda Eesti elulugude sarjale ka väga palju lisajutustava spurt. Aga lisaks mina olen õppinud seda, aga mehed ja, ja vaadata mõtleva eesti teatri oleme Eesti teatrile. No niisuguses amplituudi-is selliste trossidega, mille peale nagu enne ei mõelnud. Me oleme liigirikkad Eesti teatriajaloo suhtes siiski juba et mõnikord Soome mõelda sellest juba segmentidena eraldi ja ei oskagi korraga mõelda mitmesuguste harude peale koos. Aga kui tarvitaja lugeda jah, silma alla jäävad ühekorraga ühel leheküljel või naaberlehekülgedel näiteks. Armando teile appi ja Emminaardel jaanis garantsis ja hindableesed. Karjud maania Voldemar Haas, Priit Hallap ja Arvi Hallik, Evald Hermaküla ja Karl August Hermann ekaiduja Katri Kaasik-Aaslav-Rasmus Kangropool ja Guido Kangur, Eliise Elenud ja Urmas Kibuspuu, Liidia Koidula ja Artur, Koit. Luule Komissarov ja maalija Konsa, Pirjo Levandi, Sergei leelil, Rahel Olli, preili ja Liina Olmaruga, Liina Reiman ja Anne Reemann Kulno Süvalepa, Juhan Sütiste ja nii edasi, nii et ma soovitan seda raamatut lehitseda ka väljaspool selle tarvitamist eelpool sellest eilsest mängust nii palju, et ma tahan lõpetada sellega, et et minagi näitena täna lugesin siin tuntud nimesid kontrastiks ja kõik otsivad tuntud nimed. Ja siis te mõnikord vaatate lehekülgede kaupa palju tundmatuid nimesid, on siin raamatus, kes need küll kõiku. Vaat nii palju inimesi on käinud üle Eesti lavade ja käib iga päev üha rohkem. Ja siin on püütud siis sisse võtta kõik, kellel on vähemalt kolmeaastane ja taas. Jätkame kultuurikontaktide teemal kirjanduse, kunsti ja teatrielu Soome, Läti ja Itaalia sõna saab Mari Tarand. Liigun kultuuriga ja mikrofoniga elevil ja rõõmsate inimeste seas Soome suursaatkonna kevadpäikeseküllases võõrastetoas, kus hetk tagasi Soome odava kirjastus on kultuuriavalikkusele teatanud oma kindla otsuse tõlkida ja välja anda Tammsaare tõe ja õiguse kõik viis osa lähema paari aasta jooksul kommenteerib Tammsaare uurija ja muuseumi juhataja Elem Treier. See on väga vana asi. Enne teist maailmasõda jäi tööõiguse tõlkimine soome keelde pooli nihukese viie köite tõlkimine on suu, suur-suur, kultuuriline üritus ka Soome poolel. See fakt üllatab ja rõõmustab mind veel selle poolest, et Soome ongi tõe ja õiguse esimene tõlkemaa, sest et esimest korda tõlgiti tõe ja õiguse esimene köide ja siis hiljem ees soome keelde ja siis veel teine fakt. Soome on esimene maa Euroopas, kus rajati rahvusvaheline Tammsaare uurimine. Nimelt juba 1000 934. aastal Helsingi ülikoolis kaitses oma magistri tööd Tamsar tööõiguse teemal. Mikkonen noormees, kes kirjutas Tammsaarele, tuli Kadriorgu Tammsaare juurde, näitas oma pooleliolevaid käsikirju ja nii on see teema Indrek Paas. Tamsar romaani tõde ja õigus pähe tegelane valmimist koostöös Tammsaarega ja selles on väärtus veel tänapäevalgi. Tampere muuseumidele muuseuma, kas Soome kaudu jälgi ajama. Ja lõpuks Me jõudsimegi mikkuse tütreni. Me saimegi Soomes, nii et meil on selle magistritöö nii soome keeles ka ja juba ka ära tõlgitud eesti keelde. Nii et nüüd kerkisid üles kõik need vanad väärtused, mis meil Soomega Tammsaare tõlkimisel alal olid ja kõik need vanad probleemid, aktsendid ja neid saab ainult positiivselt kommenteerida. Omamoodi huvipakkuv on tõsiasi, et 1932. aastal ilmunud tõe ja õiguse esimese osa tõlkis omal ajal esimene Soome saadik Eestis Reyanen kes siin veedetud aastatel Eestisse ja meie kultuuri kiindus. Praegune suursaadik Pekka oinonen väidab loetu põhjal, et tõel ja õigusel on ülisuur eeldus soomlastest mõistetud saada. Soome kirjanduse tõlkija Endel Mallene näeb asja nii. See oli tõeline pomm ja tõeline üllatus ja väga rõõmus üllatus harva, aga nojah, teiselt poolt võib-olla on Soome pool siiski jäänud natuke hiljaks, kes seda teab, lugeja imelik ja kui mäletan see hirmus tšehhi keeles, kadunud Mathura ebales ka, et, et kas see põle nagu hiljaks jäänud, aga ei olnud ja protsessis võeti väga hästi vastu. Eeskätt Jaan Krossi romaane Soomendanud Juhani Salokannel ei karda, et tõde ja õigus on kuidagi ajast väljas või tõlkimisega oleks väga hiljaks jäädud. Meil soomlastel on selline pikkade romaani seeriate traditsioon, aga nad on väga erinevad Tammsaare romaanist, nõnda et minu arust seal on nii väga palju sarnast Soomet mentaliteediga, see on väga arusaadav meile, soomlastele, aga ka on neid erinevusi Eesti ja Soome mõtlemisviiside ja mentaliteedi vahel. Romaani struktuuri poolest ta erineb väga meie soometraditsioonist niimoodi, et kui keegi autor kirjutab viis köidet seeria, et see on nagu realistlikum ja nad iga osa jätkab selle eelmise asja nõndamoodi, et Tammsaare on nagu variatsioonid. Iga osa nendest on väga erinev teistest, ma arvan, et selles on peidus see saladus, mis pärast Tammsaar on pidevalt aktuaalne. Ta ei ole seda möödunud sajandi keskmistel realismi, vaid see näide filosoofilisi tasandeid on väga mitmesuguseid. Nii et minu arust, kui me nüüd kasutame sõna postmodernistlik aiast siis postmodernistlikku aiast, lugeja, Soomes on väga hea võimalus nüüd tutvuda Tammsaare kaudu möödunud sajandi mõtlemisse filosoofiasse, mis ei meile soomlastel ei ole niivõrd tuttav olnud, aga mis on pidevalt aktuaalne ja väga huvitav, palju jõude selleks suureks. Kuidas sa kavatsed seda, on seal mingisugune tööd, vabakava on olemas muidugi selles suhtes, et teda siin Tallinnas ja Eestis Soome Instituudi vaatajana, nüüd selle aasta lõpuni praegu minu töölaual õhtuti kodus Jaan Krossi monograafia kirjutan raamatut samastele soome kirjastaja tellimusel Jaan Krossist ja tema põlvkonnast ja, ja tema Eestist. Aga koos sellega alustan muidugi igasuguste ettevalmistustega, see ju nõuab palju sellist nagu taustatööd ja põhiuuringuid. Teeb aastavahetusest peale ja olen ja elan Soomes, olen jällegi vabakutseline kirjanik ja tõlkija. Ja noh siis ta jah, aga olen töös nii hästi raske elulooga kui Tammsaare esimese köitega. Meil, eestlastel on muidugi kahjutunnet, et seal ei saa meetodit ära pead minema omal ajal leevendab see, et me teame, et sa jääd meiega niimoodi kindlasti jää. Tallinnas rüütelkonna hoones on avatud Riia linna kunstikoolis õppinud eesti kunstnike näitus, kontakt, kontakt. Seda tutvustab näituse kuraator Maire Toom. 1912. aasta veebruaris kirjutab juba 30.-st eluikka jõudnud Jaan Vahtra kodustele. Olen jälle koolipoiss, käin Riia kunstikoolis. Meie kool on suur õpilasi, ligi 300. Õpilased on kõik täiskasvanud inimesed, mõned kuni 50 aastat vanad. Siin on meid kõigist rahvustest lätlasi, sakslasi, venelasi, juute, poolakaid õpetas on põhiliselt saksa keeles. Eestlasi on kõigest viis meest ja õpetavad meid. Läti kõige paremad kunstnikud ja Vahtra jätkab. Riian päratu, suur linn, igapidi umbes 16 versta pikk ja lai. Linn on väga puhas tüüne jõgi, mis linnast läbi voolab, on ligi Verslai. Eesti kunstimuuseumi rüütelkonna hoones avatud maalinäituse kontakt, kontakt juhatabki sisse suuremõõtmeline foto vaatega Riia linnale ja Daugava jõele. Foto suurendus on tehtud omaaegselt klaasnegatiivid. Ajal, mil Eestist puutusid oma kunstikoolid. See on 20. sajandi algul. Käidi haridust omandamas nii idas kui läänes, nii Peterburis kui Berliinis. Jõutiga Riiga. Riia polütehnikum sai taimelavaks eesti arhitektidele. Kujutavat kunsti, õpiti Riia linna kunstikoolis. See oli nelja-aastase õppekavaga keskastmekunstikool. Tal olid tihedad sidemed Peterburi Kunstiakadeemiaga. Kõik tähtsamad kooli õppejõud nagu Wilhelm spordis otis jaanis Rosenthal, Roberts Bilbergs olid Peterburi kunstiakadeemia kasvandikud. Jaan Vahtra Riiga siirdumist ajendas 1911. aasta veebruaris Viljandis toimunud Burvitise isiknäitus. Ja Burvitis oli ju sel ajal Riia kunstikooli direktor. Huvitav on märkida, et vahetult enne seda, kui Burvitis kutsuti Riiga kooli direktoriks, oli ta elanud ja töötanud tervelt kolm aastat. Tallinnas ja näitusele on ta üks maal Burvitise Tallinna-perioodist. Varakevadine vaade Pirita jõele. Burvitise ajal kujunes Riia Linna Kunstikool oma aja kohta igati ees rindlikuks pääsutuseks kus pandi rõhku loomingulisus ele ja kus oldi avatud ka oma ja uuematele kunstisuundadele. Nagu impressionismi ja neoimpressionismi. Porvitisel oli kavatsus muuta pool kõrgemaks õppeasutuseks, ent seda takistas alanud maailmasõda. Eesti kunstiõppurid õppisid Riia linna kunstikoolis aastail 1000 910915. Neist silmapaistvamad teks kunstnikeks kujunesid Villem Ormisson, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra. Praegusel näitusel on pearõhk Ormissoni ja Süvala loomingul. Lisaks neile on eksponeeritud veel näiteid rohkem ühiskonnategelasena kui kunstnikuna tuntuks saanud rahvakunstikoguja ja mitmete muuseumite asutaja August polsti ning omapärase elusaatusega Jaan Vanakamara loomingust. Samuti on esindatud Animal Paul Burman, kes küll ei olnud kooli õpilaste nimekirjas. End 1911. aastal Riias viibides võttis ta Burvitiselt eratunde ning see õpetus etendas olulist osa ta maalija temperamendi avanemisel. Ka kirjamehena tuntud eelpool mainitud Jaan Vahtra on oma mälestusteraamatus meenutanud. Eksporvitis, õhutas õpilasi julgele ja värvikale maalimislaadile. Vahtra kirjutab. Kui kellelgi joonistus oli viltu, ei tähendanud see midagi aga värvipidi võtma suure julgusega. Panin tähele, et neid õpilasi, kes näitasid julgust värvi käsitlemisel olid alati õpetamas, kuna ka need, kes töötasid aralt ja nokitsedes, panite harva tähele. Ja eestlastest kuulus just Villem Ormisson ta lemmikõpilaste hulka. Nii läkski. Villem vormissonist kujunes hinnatud maalikunstnik. Lisaks põrvitisele avaldas talle mõju ka Konrad Mäe värvi küllasus ning 1922. aastal Saksamaal viibides võttis ta vastu kahekspressionistlike mõjutusi. Praegusel näitusel saame imetleda Villem Ormisson nii varakevadisel kirkaid, punaste katustega, Tartu vaateid, südasuviseid, maastiku bana, raame, pühajärvelt taevaskojast ning see Sänniliku vormi kindlusega maalitud suurejoonelisi natüürmort. Aitäh. Hea ülevaate saab ka Pärnus tegutsenud maalikunstniku ja pedagoogi Konstantin süvela loomingust. Riia kooli- ja Porvikese mõjud avalduvad just tema töödes kõige otsesemalt. Tänu kunstikoguja-le Renee kuulmanile jõudis näitusele Süvalomaal Riia park aastast 1910. Siit saame ettekujutuse sellest lähtealusest, mis läbi huvitavate katsetuste viisid kunstnikku 1930.-te aastate maalilisi vabadusse eri aastaaegade maastikuseisundite meelo Lukale kujutamisele. Ja just seda looduse ja värvitundlikkust oli oma loomingus ja õpetuseks oluliseks pidanud ka Wilhelm spurvitis. See värvirõõmus traditsioonilise maaliväärtustele tuginev ja meie heitlikus ajas vast isegi teraapilise mõju. Näitus jääb avatuks seitsmenda maini. Eelmisel laupäeval esietendus Pärnu Endlas Luizzilolari komöödia Senaator Fox, nimiosas Jaan Rekkor. Pühapäeval mängiti Vanemuises sama autori menukat kolmekesi kahevahel, kus särab näitleja trio Indrek Taalmaa, Kaido Veer, Rain Simmul. Mõlemas näitemängud on lavastanud Tiit palu. Neid kaht lavastust käis Eestis vaatamas autor luid paari, kes meeleldi jagas oma soodsaid muljeid. Autor on rahul, ta tundis end siin olulisena läbi oma loomingu. Eriti meeldis Lutzilunaarile kolmekesi kahevahel Eesti lavastus, üks paremaid, vähemalt 30-st seninähtust ja tema vaimustus pole pelk viisakus. Lodzilonaaril on ekspordiks viis, kuus näidendit. Ta on näinud laias maailmas ka üsna jaburaid lavastusi, milles omaenda tekste raske äragi tunda. Oma lavastajaid, kelleks näikse kujunevat ka Tiit palu Onlonaaril lisaks Itaaliale näiteks ka Inglismaal ja Belgias. Eesti näitlejaid luts Ilunari kiitis. Nad on tõsiseltvõetavad ja andekad. Need 10 11 igatahes, keda ta kahel teatriõhtul nägi. Võib-olla see on erandlik kõrgtase, ta küsis ka lavastajale stabiilsed eesti näitlejad on, sest itaalia näitleja olla laval muutlikum liigagi sõltuv publiku reageeringuist. Eks temperament ole keevalisem. Aga rahvust erinevust ei maksa Luitsi illunaari arvates üle tähtsustada. Ka eestlaste ja itaallaste erinevus on pinnapealne. Oleme ju kõik inimesed, kes naeravad ja kannatavad sarnaselt loitsima. Laari viitas Shailoki kuulsale monoloogile seik spiri Veneetsia kaupmehest. Kui Tiit palu talle ütles, et Pärnu ja Tartu publik on erinev, siis seda vahet kauge külalise pilk küll ei tajunud. Pärisin, milline on itaalia tänane teatripilt. Pilt on masendav, itaalia teater tukub heaolus, lavastajad ei viitsi avastada uusi autoreid, ikka mängitakse seiks piiri. Vääri koldoonid, piranud Ellot ja kõik. Publik aga on muutunud eakamaks. Teatris käib rohkem naisi, Itaalia noored aga imetlevad üksnes teletähti, kellest enamus ei oska üldse näidelda. Sellegipoolest ei ole Luizzilunari pessimistlik tuleviku suhtes. Vastupidi, ta usub, et kui noor ekraani lummuses inimene on ära vaadanud 10 nigelad teeve näitlejat igatseb ta juba tõsisemad ja sügavamad kunsti. Küsisin, kas luid Laari tuleb taas Eestisse, kui teda siin veel lavastatakse oojaa ta loodab Tiit palule. Kas aga siinne kliima ei ole ebameeldiv? Tänavu oli Lutzilonaari Eestis kalendrikevade saabudes järgmine kord tahaks ta tulla südatalvel kui on palju lund ja jääd ja taevas on tume ja pilvine. Meie arvatavasti vihkame seda, aga tema jaoks särab päike ju Itaaliaski. Kevadised esietendused meie teatrites jätkuvad. Eile jõudis vanalinnastuudios lavale šeik spiri eksituste komöödia Ingo Normeti lavastuses. Täna õhtul Estonias Steini muusikali suge esietendus lavastaja Neeme kuningas. Teame ju menufilmi samm Likid hot ehk maakeeli džässis ainult tüdrukud kahest töötust pillimehest naiste orkestris. Kuigi muusikal on filmist erinev, võib siiski Öelda, et Merilyn Monroe rolli suge. Keini mängivad Estonia laval Tiiu Laur või Siiri Sisask. Toni Göttise osa Alar Haak või Tõnu Kilgas ja Jack Lemmoni rolli vaheldumisi Väino Puura ja külalisena Sepo Seeman. Sugeri lavastuse pressikonverentsil oli Tõnu Kilgas üsna kriitiline meie muusikalitaseme suhtes ja ütles, et see menužanr muusikal vajaks Eestis oma kooli. Küsisin Tõnu Gilgaselt, kas ta ise tunneb end muusikali või draamanäitlejana. Ma mängin vanalinnastuudios või draamateatris külalisena, siis ma tunnen ennast nagu tahan, panen muusikateatris, ma jällegi tunnen, et ka see Žanna sobib mulle, pean siin toonitama, et lihtsalt ma olen saanud. On olnud niisuguse anda oma vanematelt, kes lihtsalt musikaalsed ja oma rollide laulmist olen ma lahendanud ikkagi läbi läbi rolli ja sellepärast võib-olla nad on lihtsalt olnud usutavad. Nüüd eriti viimastel aegadel kuidagi on väga suured peaosad tulnud ja mul on selle üle hea meel. Vahel ma mõtlen küll, kui kõik on siin vussis, mikrofonid vilistavad, et asjad ei tule niikuinii välja, nagu oleks tahtnud. Ja ma olen täiesti veendunud selles, et on vaja, koolinoortel on ju nii pöörane huvi selle žanri vastu ja publik on olemas. Seda näitab, et linnahalli kümneid etendusi, mis on puupüsti rahvast täis, tähendab, on huvi. Ja nagu ma siin ütlesin, pressikonverentsil, et ikkagi teater peaks mõtlema, et see on teenus, mida ta osutab publikule. Kuule ja ta peab seda teenust pakkuma kvaliteetselt. Eks ta tuleb välja, rahvas kindlasti armastab seda tükki ja tükk on ju nagu öeldakse, isemängiv situatsioonikoomika peale väga huvitav ja huvitava muusikaga. Muusikali puhul võib-olla eriti on see kõrgel, sest et noh ühelt poolt, inimesed käivad maailmas, teiselt poolt tuleb ka telepildis või, või plaadi pealt see maailmamuusikal koju kätte, et ideaal näha. Jah, see on, ühest küljest on see ju meile tähendab ja mille pealt me saame õppida, palju meist ikka näitlejatel nii palju raha on, et nad saavad kogu aeg käia proodvedel etendustel ja natukene midagi sealt õppida. Minul on see õnn olnud, et ma olen tõesti saanud kuus korda käia niisugustel oma kontsertesinemistel ja seoses sellega pühendanud nagu alati nädal aega New Yorgis toodinalüüsid kallidele. Ühest küljest hea, et saab õppida, aga teisest küljest on see muidugi konkurents, see on pildiline konkurentsi ei ole mitte midagi parata ja see konkurentsi Eesti filmil draamateatri lõheksada konkurents praegu puudub, aga, ja ma võin öelda ka draamanäitlejana ja ma loodan, et et kolleegid lavastajad ei ole pahased, aga siiski üks hea draamalavastus Eesti vabariigis on väga suur suursündmus, tavaline on see, et tuleb niisugune keskmine lihtsalt ära tehtud asi selle konkreetse loo puhul kindlasti veel publikul tekib filmiga võrdlus, ka siin on tegelikult siiski väga suured käärid selles mõttes, et filmis üleüldse muusikalimuusikat kasutatud Merilil Munro mõnda hitti, mida ta on laulud, mis ei ole sellest muusikalist üldse, nii et ikkagi nad tulevad ja vaatavad, mis muusikaliseks tegelikult on. Aga üldse nendest viimase rollidest, kui mõelda, kuigi see üks on veel välja tulemas, aga mis on olnud kõige suurem väljakutse, kui võtta nii, et firmas üliõpilane, kes peab vana miljonäri mängima, siis linnupuuris homost ööklubi omanik ja nüüd siis mees orkestrantide naiseks riietuma, et seal näitlejale kõige intrigeerivama ühtemoodi on alati näitlejale kõik, kõik need rollid, väljakutse, see on alati niikuiniisuguse kell juba käib ja kui sa loed, hakkad kujutama, kuidas sa sinna sobida ennast sobitame sellesse rolli. See on väljakutse ja see on väljakutse endale, kas ma saan sellega hakkama ja ma pean saama sellega hakkama ja nii edasi ja nii edasi. Aga, aga siiski ma peaks ütlema, et nüüd hirma On lihtsalt dramaturgiliselt huvitavamalt kirjutatud ja, ja seal on võimalus mängida ka juba pooltoonidega ja kaheplaaniga. Teised lood on nagu ikka nii enam-vähem üks-ühele. Et firma on mulle väga kuidagi südamelähedane. Aga üldse see draamanäitleja muusikal, et kuidas need kaks žanri teineteist täiendavad, mida annab üks ühele, teine teisele poolele. Minule pärast meeldib, muusikalis on tegelikult, et et draamasid puudub, ütleme, niisugune kulmilatsioonile minek sealt edasi nagu kusagil enam nagu minna ei ole. Aga muusikateatris tavaliselt, kui sa oled seal arukalt üles ehitanud ja, ja libreto seal ta tavaliselt nii hästi neil välja töötatud psühholoogilised. Et kui tekib kulminatsioon, siis sa saad minna laulupeole, sest sa ei saa muud väljendusvahenditena sakad laulmas, aga tantsima muidugi Peab olema teatud viha hea maitsega ja tohutult siiralt, et see ei tule lihtsalt mingisuguse numbri esitamisena. Siis ida, ma olen seda meelt ikkagi, seda oskavad ainult praegu Eesti vabariigis draamanäitlejad, musikaalsed, draamanäitlejad, ütleme niimoodi. Viljandis Ugala teatris peeti aga sõprade päeva mõnda momenti, sealt refereerib Piret rist. Ugala teatrisõprade päeval põhiettekande teinud Eesti teatriliidu esimees Jaak Allik oli tulvil möödunud aegade nostalgiat ja teisalt muret Ugala teatri praeguse repertuaari ja tugevate näitlejate lahkumise pärast. Allik nentis. Praegu on Rakvere teater ja Pärnu Endla kunstiliselt tugevamad kui Ugala teater. Tema hinnangul on praegu Ugalas küllaltki palju igavaid lavastusi. Teatriliidu esimees muretses ka sellepärast, et etendusi ei anta suvel Viljandi lossimägedes. Teine teema, millele Jaak Allik keskendus, oli miks Ugala teater ei ole Viljandi Linnateater. Kui küsimust vaadelda finantseerimise seisukohalt võiks Ugala teatrit ja ka Pärnu Endlat ning Rakvere teatrit pidada Tallinna linnateatrit, eks, sest kõik eelpool nimetatud teatrid saavad doteeritud tänu Tallinna linna maksumaksjad. Ugala teater saab tänavu riigilt toetust 7,7 miljonit Eesti krooni. Viljandi linnal ei ole võimalik. Aga toetada teatrid, sest Ugala pole mitte ainult linnarahva jaoks, märkis Allik. Riik on läinud üle ühe teatrikülastaja doteerimisele, olenemata maja suurusest ja asupaigast. Teatri detoteerimise teemadel rääkis oma reklaamiettekandes ka Linnar Priimägi, kes märkis, et möödunud aegade nostalgia peaks asendama tänapäeva nägemusega ja küsis, kas riigil ja kultuuriministeeriumil on selge, miks doteeritakse teatreid kas lihtsalt doteerimise pärast või on selge doteerimise eesmärk ehk kuhu tahetakse näiteks Ugala teatri puhul välja jõuda. Priimägi küsis sedagi, kas on selge, kuhu Ugala teater tahab ise välja jõuda näiteks 10 aasta pärast. Vastus nendele küsimustele on olemas, nentis Priimägi. Ja üks vastuse andja on teatri ehk asutuse juht. Priima nägemuse kohaselt peaks 10 aasta eesmärgi jagama perioodideks ja siis saame rääkida ka teatrireklaamist. Teatrireklaam on imidži reklaam. Etenduse toimumise teavitamisest enam ei piisa. On vaja teada, mida teater teeb. Kuid samas ei tohi kultuurisündmused olla, kui kaubareklaam. On vaja välja selgitada, miks inimesed tulevad teha Trisse ja seepärast peab üldmulje kujundamine olema teatri reklaami eesmärk. Linnar Priimäe sõnutsi tuleb inimesed suunata raha kulutama õilsate eesmärkide jaoks. Teater on selline koht. Nii et näiteks kogu pere teatrisse tuleks, on eesti teatrites vaja kiiresti kehtestada lastepiletid ja teha krooniseid reklaam etendusi sest inimesed tulevad teatrisse vaatama teist inimest ja läbi elama nende inimeste saatust, kes on laval. Ja saate lõpuks Ivalo Randalu muusika kommentaar. Meie muusikanädal algab küll nelja tunni pärast Narvas, kuid räägime enne ära kahe suurema linna asjad. Niisiis kõigepealt Tallinn ja Estonia kontserdisaal. Esmaspäeva õhtul esineb seal koos Hortus Musicus akadeemilise orkestriga üks maailma hinnatumaid blockwetiste Michael appetit. See oli väga raske, on vist ette kujutada, et ka plokkflöödi kui näiliselt lihtsa võid õrna pilli järele on maailmast nõnda suur nõudlus. Konkreetset Petri sealjuures Virtoosina on andnud sellega tuhandeid kontserte, aga nii see on. Ja lavapartneriks on tal sealjuures olnud sellised korüfeed nagu Zuckermann kool, vei anree vaatava spywakov, akadeemia ostsed, maati, Miinse fiild ja paljud-paljud, teised tundmatu õhtu. Hollandlanna ei tohiks vähemalt muusika tuttavatele olla juba seepärast, et triga on liikvel aukartust äratav arv. Helisalvestisi ja ka raadiol on siin kahtlemata olnud. Oma osa. Mängitakse nüüd Virtoossed, Vivaldit ja teisi barokiaja itaallasi. Teisipäeval kõlavad praapsiku intetid üks klaveri, teine klaarnetiga. Ühes liitub Tallinna keelpillikvartetiga Peep Lassmann, teises Toomas Vavilov. On täheldatud, et meil mängitakse palju nii vana ja barokk kui nüüdismuusikat, aga vähem seda vahepealset romantik, kuid just äsja mainitud seltskond plus Henry-David, Varema ja veel mõned ka need, kes seda vahet kõige enam täita on püüdnud, nagu ka selle kavaga. Nüüd Tartu Eesti kontserdi poolt seal ega muud pakutagi, kui just jutuks olnud Michala Petria Ko kava sama Tallinnaski kontsert algab vanem, sest teisipäeval kell 19 ning muud regioonid. Täna kell 15 mängib Narva energeetikud Rein Rannap oma hinge tulekava Bachist listist šopäänist. Samuti algusega kell 18 30 saab Pärnus Agape keskuses kuulata eelnimetatud Brahmsi kvintett. Et ammu räägitud, on ka projekt Lähevad klassikud, mis nüüd jõuab järjekorras teisipäeval paidesse, kolmapäeval Suure-Jaani ja neljapäeval Otepääle. Sealsesse raesaali kõikõhtud algavad kell 19. Meenutame, et kavana väga Me kesine välja pakutud mitukümmend heliloojat Bachist, Johann Straussi ja Verdini mõistagi lühivormidega. Mitmekümne pillidega tegutseb sealjuures vaid viis muusikut, on, mida ja keda jälgida. Pikemad jutud tingib aprillikuu algus, sellest aga siis nädala pärast. Kultuurikaja seadsid kokku Külli tüli ja Pille-Riin Purje jälle kuulmiseni.