Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva, 27. mai olulisemad sündmused meil ja mujal. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Euroopa Komisjoni põgenikke liikmesriikide vahel. Ümberjagamise kava järgi tuleks Eestisse kahe aasta jooksul ümber paigutada 738 varjupaigataotlejad. Aja jooksul Eestisse ümber asustatavate inimestega arv on 326. Kokku tuleks Eestisse kava järgi 1064 inimest. Eesti poliitikute hinnangul ei saa Eesti nii suure arvu põgenikke vastuvõtmisega nõus olla. Soomega. Tulevane välisminister on põlissoomlaste juht Timo Soini. Tegemist on Eesti suure sõbraga, Suurbritannia kuninganna Elizabeth. Teine ütles uue valitsuse programmi tutvustavas kõnes, et riigis korraldatakse Euroopa Liitu kuulumist puudutav referendum enne 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpu. Riigikontroll teab, et riik peaks suunama ettevõtteid rohkem taaskasutama põlevkivi tootmisel tekkivaid märkmeid, näiteks teedeehituses. Samas näitama auditel selliste toodete järele pole piisavat nõudlust. Koduomanikud soovivad üha enam jäätmevedaja valikul kaasa rääkida, et saavutada parima hinna ja teenuse kvaliteedi suhe. Praegused tüüptingimused tunduvad koduomanikele liiga jäigad. Täna alanud kirjandusfestival head Read toob Tallinna kirjandusmaailma tipud varasemast rohkem. Välisautoreid on ka laste rammis spordist USA justiitsministeerium esitas üheksa rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA ametnikku ja viie juhtivtöötaja vastu süüdistused vandenõus ja korruptsioonis 24 aasta vältel. Ilm on öösel ja homme päeval, päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, homme päeval võib üksikutes kohtades sadada ka hoovihma. Sooja on öösel kolm kuni üheksa kraadi, maapinna lähedal võib õhutemperatuur langeda kohati null kraadi lähedale ja homme päeval on sooja 13 kuni 18 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Euroopa komisjon esitles täna ettepanekut, mille kohaselt on kahe aasta jooksul kavas Eestisse ümber paigutada 1064 varjupaigataotlejad. Johannes Tralla jätkab Brüsselist. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi paigutatakse Itaaliast ja Kreekast ümber 40000 asüülitaotlejat. Lisaks asustatakse Süüria põgenikelaagritest Euroopa Liidu 20000 abivajajat. Eestisse jõuaks 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast. Tegemist on Süüria ja Eritrea põgenikega, kelle asüülitaotlused rahuldati Euroopa liidus möödunud aastal 75-l protsendil juhtudest. Lisaks asustatakse ümber 326 juba Bagolaseks tunnistatud abivajajad Süüria põgenikelaagritest. Eesti peaks seega kahe aasta jooksul vastu võtma 1064 varjupaigataotlejat, kuigi võib võtta ka rohkem, ütles Euroopa Komisjoni rändevolinik Dmitri Sabramopolus. Võidunud propoosudefiksin. Igatahes me ei paku välja fikseeritud kvoote, ütles rändevolinik. Mulle ei meeldi see sõna ja me pole seda kunagi kasutanud, kõik see on vajalik solidaarsuse tagamiseks, aga iga liikmesriik saab otsustada, kui paljudele inimestele nad põgeniku staatuse annavad. Kui riigid tahavad ümber paigutada või ümber asustada rohkem inimesi, võivad nad seda teha, aga me tahame kindlustada minimaalse solidaarsuse, ütles Abramopulus. Volinik toonitas, et komisjoni valemid, mis arvestavad rahvaarvu, eskata, teed, tööpuudust ja varasemat immigratsioonipoliitikat kohtlevad kõiki liikmesriike võrdselt. Soome peaks komisjoni arvutuste järgi vastu võtma 1085 pagulast Läti ja Leedu veidi üle 700 suurima põgenikekoormakandjaks jääks endiselt Saksamaa, kes võtaks vastu Ligiga 11000 abivajajat. Mitmed Eesti poliitikud, teiste seas president Toomas Hendrik Ilves, on komisjoni immigratsioonikvoote kritiseerinud muuhulgas selle eest, et arvesse ei võeta venekeelse elanikkonna osakaalu rahvastikus. Rahvusringhäälingu küsimuse peale, kas kvoodi arvutamisel võiks silmas pidada ka Nõukogude okupatsiooni käigus Eestisse toimunud sisserännet vastas kreeka volinik esmalt hämminguja naerupahvakas öeldes seejärel, et kui ida kopad peaks edaspidi tabama massiline immigratsioonitulv, võiks komisjon ulatada abikäe implitistusi. Kuradi kui see peaks juhtuma, on Euroopa Liit valmis vastu võtma meetmed ja aitama liikmesriike selles piirkonnas, ütles ta. Euroopa Komisjoni ettepaneku jõustumiseks on vaja liikmesriikide nõusolekut ja piisab ka kvalifitseeritud häälteenamusest, mis tähendab, et poolt peavad olema 16 liikmesriiki, kes esindavad vähemalt 60 viit protsenti liidu kogu rahvastikust. Euroopa ülemkogu arutab rände kvoote juuni lõpus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel, Mall Mälberg palus siseminister Hanno Pevkuril kommentaari, kuidas Eesti varjupaigataotlejatega hakkama saaks või kas üldse saaks ja kas nimetatud kvoodid tunduvad õiglased. No alustame sellest, et jätkuvalt on tegemist Euroopa komisjoni ettepanekuga liikmesriikidele, liikmesriigid kujundavad need seisukohad ja täpsemalt saame aimu 16. juunil, aga ka Eesti ei saa nõustuda sellise komisjonipoolse lähenemisega, kus on mehhaaniline kvoot arvutatud ja need arvutusvalemid kätkevad endas ka komponente, mis kindlasti ei tundu olevat objektiivsed, et kui võtta isegi näiteks Eesti rahvaarv, mis on Euroopa Liidu rahvastikust umbes 0,26 protsenti ja ka sisemajanduse kogutoodangu number Euroopa Liidust, mis on umbes 0,14 protsenti, on selge, et 1,85 kvoodina ja 10 korda suurema numbrina on vaieldamatult ebaproportsionaalne. Aga, aga samas mõistame ka seda, et üheskoos on vaja lahendused leida ja kindlasti me oleme valmis Euroopa komisjoniga konstruktiivselt edasi arutama. Kui komisjon arvestab ka seda, et meil eelmisel aastal ja ka sel aastal on märkimisväärselt kasvanud juba asüülitaotlejate arv ja samamoodi ka seda, et millised on meie hetke võimalused majutuskohtadega seoses, niiet kelm meil tõesti on see arvamus suhteliselt kriitiline, Euroopa Komisjoni ettepanekule aga töötame edasi. Iga pagulase eest saaks vastuvõtja riik Euroopa Liidult 6000 eurot. Kuidas seda summat hinnata, kuivõrd see aitab? No kindlasti iga summa, mis on probleemi lahendamiseks võimalik lisaks saada, on abiks, aga, aga see on ka see, et selle summaga just väga palju ei tee. Isegi kui me mõtleme tõesti selle peale, et need inimesed peaksid leidma endale kusagil elupaiga ja kui me võtame elupaikade üürimaksumused, siis ainuüksi üürimise jaoks on see summa suhteliselt väike lühikest perioodi. Teiseks vajab inimene keele koolitust tööturul hakkama saamiseks võib-olla tööturukoolitust ja kõik need summad kokku on oluliselt suuremad kui 6000 eurot. Ka peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et et Eesti ei saa Euroopa Komisjoni praeguse lähenemisega nõustuda. Opositsioonierakonnad on Euroopa Komisjoni soovituse kohta öelnud, et Eestil käiks välja käidud pagulaste arv üle jõu. Samal teemal jätkame ka välisuudistes ja Kristi Sobak. Leedu ei ole valmis vastu võtma nii palju pagulasi, kui Euroopa komisjon ette näeb, ütles peaminister Algirdas pud käävitsus. Ettepaneku kohaselt soovitakse leetu ümber paigutada või asustada kuni 710 pagulast. Putka. Hävituse sõnul koostab Leedu valitsus resolutsiooni, milles öeldakse, et riik on valmis vastu võtma 30 kuni 40 Poolast. Leedule ette nähtud pagulased on peamiselt Lähis-Ida-pagulased laagritesse jõudnud süürlased. Läti peaks kava alusel vastu võtma kuni 537 pagulast. Suurbritannia kuninganna Elizabeth. Teine ütles täna uue valitsuse programmi tutvustavas kõnes, et riigis korraldatakse Euroopa Liitu kuulumist puudutav referendum enne 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpus. Popkuninganna sõnul sätestatakse referendumi tingimused ka peagi vastuvõetavate seadustes. Elizabeth teise sõnul räägib valitsus läbi ühendkuningriigi. Suhted Euroopa Liiduga algatab ühenduses reformi, mis toob kasu kõikidele liikmesriikidele. Belgias taaskäivitatakse järk-järgult lennujuhtimiskeskuse tööd. Keskuse tegevust häiris hommikul elektrikatkestus, mille tõttu ei olnud lennukite õhkutõusud ja maandumised üle riigi võimalikud Brüsselile. Ilmajaama teatel tuleks reisijatele endiselt arvestada lendude hilinemisega. Mitmed lennud on tühistatud või suunatud ümber lähedal asuvatesse lennujaamadesse. Lennujaam soovitab reisijatel uurida lennuinfot jooksvalt lennujaama ja lennufirmade veebilehtedelt. Saksamaal Kölnis on võimud evakueerinud kodudest ligi 20000 inimest, et teha kahjutuks teisest maailmasõjast pärinev ühe tonnine. Tegemist on küll nii sõjajärgse ajaloo kõige ulatuslikuma evakuatsiooni ka, mille tõttu suleti koole ja lasteaedu x loomaaeda. Üks hooldekodupomm leiti mürkhaimi silla lähedalt ja selle kahjutuks tegemise ajal on suletud ala ühe kilomeetri raadiuses pommi leiukohast, muuhulgas ka õhuruum ning laevaliiklus Reini jõel, räägib demineerimisrühma esindaja Wolfgang Wolf. Selle leiu juures on eriline, see pomm on väga suur, kaaludes 1000 kilogrammi sellest kaalust 55 kuni 60 protsenti on lõhkeained. Kui see pomm lõhkeks, siis mõjutaks laiali paiskunud materjal väga suurt ala. Arvatavasti USA-s toodetud lõhkekeha leiti torustiku ehitustööde käigus viie meetri sügavuselt. Soome peaministrikandidaat Juha Sipilä, tutvustades uue valitsuse programmi valitsuse osapooled rõhutasid mitu korda, et ees on rasked otsused ja reformid. Aleksandr stuubi ütles, et valitsuse eesmärk on päästa Soome heaoluühiskond. Mis meid Eestis kõige enam huvitab, on see, et Timo Soini saab välisminister Mall Mälberg küsis tulevase välisministri kohta lähemalt pikka aega ajakirjanikuna Soomes töötanud Rain kooli. Teadet Timo Soini saamisest välisministriks tuli mõnevõrra üllatusena, aga teisest küljest on olnud neli aastat Parlamendi väliskomisjoni juht ja ta ise olevat tahtnud välisministriks saada. Mis mees Timo Soini on? Algul jättis ta väga radikaalse mulje. Timo Soini on mees, kelle puhul tõenäoliselt Lõuna-Euroopa riikides nii mõnedki riigipead tõmbavad kohvi kurku, kuna sisuliselt sai ikkagi väga selgelt euroskeptitsismi Enda jaoks kaubamärgi teinud mees nüüd välisministriks. Timo Soini on jätnud radikaalse mulje. Siiski tuleb nii Soini kui põlissoomlaste puhul meeles pidada. Esiteks, põlissoomlased on väga kirev seltskond, kus äärmuslased ja tasakaalukus vahelduvad hästi palju. Timo Soini on pigem olnud erakonda distsiplineeriv ja kooshoidev jõud. Jah, ta on kriitiline ja skeptiline, võib-olla euroop migratsioonipoliitika suhtes, aga sellest hoolimata ei ole ta klassikalises mõttes radikaal ja, ja veel vähem on ta paremäärmuslane. Kas Timo Soini pooldab Soome liitumist NATOga? Timo Soini erakond kindlasti NATOga liitumist ei poolda, mida Timo Soini isiklikult arvab? Mul on paarist vestlusest vähemalt selline mulje, et ta võib-olla mõistab realiteete ja toetaks NATOga liitumist võib-olla rohkem kui erakonna sees. Raamid võimaldavad, aga kõva häälega ta seda välja ei ütle. Aga tema, Venemaa poliitika? Timo Soini, Venemaa poliitika on üsna Eesti-Venemaa poliitika sarnane, Timo Soini ei usu sellisesse, mida Soomes nimetatakse rehendel politsei ikka ehk siis nagu tüli nori, mis poliitikaks sellesse mitte aga küll on Timo Soini põlissoomlaste väärtused. Needed tuleb olla põhimõttekindel ja samal ajal võib nõu pidada ja arutada ka võimalike poliitiliste vastastega, mis Timo Soini saamine välisministriks tähendab. Eestile saame sõbralikku välisminister. Timo Soini on Eesti suhtes ja eestlaste suhtes väga sõbralikud meelestatud. Tema käest on mitu korda küsitud näiteks ka Soomes töötavate ja elavate kümnete tuhandete eestlaste kohta, et kuidas tema või tema erakond nendesse suhtub. Ta ütleb, et, et eestlased on lõviosas ikkagi tublid töötajad korrektsed kuuluvad soomlastega samasse kultuuriruumi ja Timo Soini neid võib kindlasti liialdamata nimetada suureks Eesti sõbraks. Ja tagasi Eesti teemade juurde riigikontrolli audit näitab, et riik peaks senisest tõhusamalt suunama ettevõtteid vähendama põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevate jäätmete teket ning suurendama tekkinud jäätmete taaskasutamist. Margitta otsmaa räägib lähemalt. Kivijäätmete tekkimine on paratamatus, mis kaasneb selle maavara kaevandamise ja töötlemisega järele jääb pea 17 miljonit tonni jäätmeid aastas. Kuna elektriõlitoodang taastalt suureneb, siis tekib ka jäätmeid üha rohkem ning kõik see mõjub loodusele ja keskkonnale halvasti. Riik ei ole seni seda oluliseks probleemiks pidanud ega suunanud ettevõtteid jäätmeid vähendama ja teisalt jäätmeid taaskasutama. Nii ütleb riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo. Kindlasti sellest taaskasutamise poole pealt tuleb arvestada ka seda, et ei piisa ainult nii-öelda pakkumisest, et paljud põlevkiviettevõtted tahaksid meelega ma tekkinud põlevkivituhka või siis ka aherainemägedest välja kaevatud killustiku, kellele iganes pakkuda, aga turgu kahjuks ei ole ja selle nõudluse poolega saab kindlasti tegeleda ja peakski tegelema riik. Ehk meil on palju avalikke teid, mida me ehitame, renoveerimine, neile on avalikke hooneid, kus tuleks võib-olla mõelda, et kuidas saaks juba tekkinud jäätmeid paremini taaskasutada. Keskkonnaministeerium leiab, et jäätmetele taaskasutusvõimaluste leidmine on ettevõtete ülesanne. Tarmo Olgo leiab, et seda ei saa panna ainult ettevõtjate õlule, sest tingimused ja nõuded, millele näiteks mingi tee peab vastama, kehtestab jurii. Need tuleks võib-olla üle vaadata just selle pilguga, et kuidas soodustada siis nii-öelda tekkinud jäätmete taaskasutamist sellistes ehitustesse. Keskkonnaminister Marko Pomerants Ega siin väga palju uut mõelda ei saa, et kui me võtame aherainest killustiku tegemine ja selle parem kasutamine või ehitusmaterjalide tööstuses põlevkivi tuhale paremate lahenduste leidmine nii ehitusmaterjalideks kui põllumajanduseks, eks nende suundadega tuleb jätkata. Fakt on see, et sellist lahendust, mis jäätmed olematuks muudab või kõigele sellele, mis maa seest välja tuuakse, mingi muu kasutusala leiab, sellist lahendust kindlasti ei ole, aga edasi pingutama peab. Riigikontroll leiab veel, et keskkonnaamet peaks küsima ettevõtetelt tagatist, mis välistaks riigi kulud juhul, kui prügila või jäätmehoidla omanik satub raskustesse. Selline nõue on küll seadustesse sisse kirjutatud, aga keskkonnaamet ei nõua tagatist, ütleb Olgo. Riik on juba kulutanud põlevkivijäätmetest põhjustatud jääkreostuse kõrvaldamiseks üle 50 miljoni euro. Korrastamist ootavad praegu veel Purtse jõgi, fenoolisoo ning Kukruse aheraine mägi. Jäätmeteemadel ka jätkame me. Eesti koduomanike liidu uuringust selgub, et 75 protsenti koduomanikest ei ole rahul praeguse korraldusega, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus. Margitta otsmaa jätkab ka sel teemal. Koduomanikud soovivad jäätmevedaja valikul suuremat otsustusõigust, sest prügi tekib iga päev ja selle vedu on kallis. Kohalik omavalitsus, kes prügiveohankeid korraldab, ei tee seda piisavalt läbipaistvalt. Nii ütleb koduomanike seas maikuus läbiviidud uuring jäätmeveosekt. Seal on üks enim reguleeritud sektoreid Eestis. Konkurentsiamet leiab, et kaaluda tuleks erinevaid võimalusi, kas ja kuidas seda sektorit liberaliseerida, nii ütleb konkurentsiameti järelevalve osakonna juhataja Juhan Põldroos. Ma siin esimesena võiks mainida, hetkel küll juba kehtetuks tunnistatud, aga varem jäätmeseadus olnud võimalus, kus siis omavalitsusel on õigus nagu hakata. Me ettevõtjaks, kes siis vahendab seda jäätmeveo teenust elanikele? See nüüd on Hetkel jäätmeseaduses tühistatud, selline võimalus oli ka raske aru saada, millist lisaväärtuse loob samuti, me oleme arvanud, et kindlasti tuleks kaaluda ka jäätmeveo konkurentsile avamist, siis tähendab seda, et kui hetkel on selline korraldusomavalitsus hanke korras olid välja, milline Nad ju teenuse osutaja elanikele teenust osutada, et siis tuleks kindlasti kaaludeksanduse otsustamisõigus elanikele endale. Ragn-Sellsi juhatuse liige Rain Vääna leiab, et 10 aasta eest loodud veosüsteem toimib, sest niinimetatud põõsaalune prügi on kadunud. Teine asi on prügi sorteerimine. 70 protsenti inimestest sorteerib prügi, leides, et nii on keskkonnasõbralikum. Ülejäänud toovad mitte sorteerimise põhjuseks konteinerite puuduse või suhtumised. Lõpuks läheb kogu prügi ikkagi ühte. Rain Vääna ütleb. Tarbija tuleb panna jäätmeid sorteerima. Olemasolev süsteem pigem keskendub sellele, et saaks võimalikult odavamalt odavalt jäätmed ära vedada, aga mitte liigiti kogutud jäätmete. Siin peab riik appi tulema ja natukene muutma seda süsteemi, et kui tarbija sorteerib jäätmeid liigiti, siis see võiks olla väga odav või mõnel puhul isegi tasuta. Ja kui jäätmeid liigiti ei koguta, siis peaksid need olema kindlasti väga kallid, ära vedada ja käideldud. Koduomanike uuringust tuleb ka välja, et tegelikult tahaksid kõik majaomanikud koduomanikud osaleda ise jäätmevedaja valikul ehk praeguseid tingimusi peetakse liiga peale, surutakse. Ehk siis Edgar, sa saad ainult kas hästi odava või siis ei saagi mitte midagi, aga loobuda ka samas ei saa. Me peame ikkagi arvestama, et konkurents on see, mis teeb teenuse kvaliteetseks. Täna on takistuseks kaks asja, üks on see, et see ei tasu ära tarbijal sorteerida. Teine pool on see, et ta ei ole kindel, et need jäätmed, mis nii-öelda liigiti tema arvates kokku koguti, et need jõuavad taaskasutusse reaalselt. Täna algas mai lõpuni kestev rahvusvaheline kirjandusfestival head Read. Reene Leas noppis tihedast programmist välja mõned näited. Seitsmendat korda toimuv festival toob koju kätte kirjandusmaailma tipud. Kuna festivali kava on kirju, soovitab festivali toimkonda kuuluv kirjanik Jan Kaus lähtuda valiku tegemisel igaühe isiklikest huvidest. Kas te näiteks tahaks lugeda pigem selliseid ajalooalaseid teoseid, siis sel juhul kindlasti tasuks tulla kuulama Edward Raczynskit või Michael Norti huvitavad ikkagi ütleme selline noh, ilukirjandusliku väljenduslikkuse jõud, et siis siis kindlasti ei saa üle ega ümber siin Margaret Atwood-ist või Helena Jemist. Tänavust lastekirjanduse programmi iseloomustab samuti suur välisautorite rohkus on nii laste kui noortekirjandust. Tugevalt on esindatud tänapäeva rootsi autorid, kirjanik ja tõlkija Indrek Koff. Me oleme ise naljatamisi öelnud, et see on selline aasta, kus rootslased tulevad mürinal kõik, kui Lindgreni tsiteerida on kaks tõelist sellist elavat klassikut Ulf Nilsson ja Ulf Stark, kes on kirjutanud pigem väiksematele lastele. Aga peale selle on Rootsist ka üks selline kahasse kirjutav noorte kirjanike paar nagu Saarabelfreeni maitsvat Randperet, kes kirjutavad, noh, ütleme sellist fantaasiakirjandust, mis ongi suunatud ka noortele, pigem ütleme keskkooliealisele noorele. Prantsuse autor Jean-Claude Murleva, keda Indrek ofon ise tõlkinud, kujunes ka tema laste lemmikuks. Tookeani kutse, see on selline raamat, kus autor toob pöialpoisi muinasjutu tänapäeva ja kujundab sellest sellise päris ägeda põnevusloo, kuulasite katkendit. Keset ööd ma tundsin, et minu kõrval keegi liigutav, see oli, Jann ajas ennast voodist välja ja pudi logises. Pissile mineku pärast ta seda ei teinud, sest öösiti pissil käia ei tohi. Magamaminekut käime kõik koos ära, võtame rivvi ja kui isa ei vaata, siis võistleme, kes kaugemale laseb. Talvel on lihtne mõõta, ka jäljed on lume peal näha. Meie arust on see päris naljakas. Siis lähme üles tuppa enne järgmist hommikut, mingit pessimist enam ei ole. Ühesõnaga, Jan tõusis üles. Mina küsisin, kus ta läheb ja tema ütles, et vanemad kaklevad all, ta läheb korra kuulab ja tuleb kohe tagasi või noh, ta andis mõista, sest tema on meil ju märkide peale kõva käsi. Uskumatu, ta ei ütle ühte sõnaga, räägin näo ja kätega. Aga see on selgem kui ükskõik missugused seletused. Et see lõik iseloomustab hästi just seda, seda kõige väiksemat venda, kes on ebaloomulikult väikest kasvu. Aga samas tema sõna maksab, põgenevad kodust ja siis see väike Neid, kes vajavad abi oma rännakul, festivali programmis aitab edasi lehekülg headeriaadee. Ilmast räägib nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Ukrainast oma teed alustanud madalrõhkkond liigub öösel Peipsi tagant valge mere suunas, muutes ilma öö hakul veel Eesti idaosas kohati sajuseks. Eestis püsib kõrgrõhuharja mõjul aga selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl kolm kuni üheksa kraadi, maapinna lähedal võib kohati langeda null kraadi lähedale. Homme päeval on tugevneva kõrgrõhuharja mõjul ilm kõikjal vähese või vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 14 kuni 18, meretuulega rannikul aga vaid 10 kuni 13 kraadi. Päeva olulisemad spordisõnumid võtab kokku Juhan Kilumets. Šveitsi ametivõimud vahistasid täna Zürichis USA justiitsministeeriumi käsul mitu kõrget rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA ametnikku, keda süüdistatakse korruptsioonis. Vahistatute seas ka FIFA asepresident Jeffrey uued. USA võimud süüdistavad jalgpalliga seotud korruptsioonis kokku üheksat kõrget jalgpalliametnikku ning viit spordimarketingi juhtinud. Süüdistused puudutavad kahe aastakümne jooksul toime pandud väljapressimise, rahapesumaailmameistrivõistluste korraldusõiguse jagamist ning muid kuritegusid, mille käigus liikus kuritegelikul viisil enam kui 100 miljonit dollarit. Vahistatud ametnikud olid saabunud Zürichisse homme algavale FIFA kongressile, kus reedel valitakse organisatsioonile uus juht kauaaegse FIFA presidendi Sepp. Blatteri vastaskandidaat on Jordaania prints Ali Bin Al Hussein. Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak sõnas vikerraadio saatele uudis pluss et Eesti alaliit toetab jätkuvalt altarit. Loomulikult on selge, et arreteerimised olid selles mõttes põhjendatud nende persoonide osas see on piisavalt liikunud ka avalikku infot, rääkimata siis pool avalikust informatsioonist või sellest, mis liigub jalgpalliringkondades. Nad on olnud siis seotud pistisevõtmistega otsustega, mis on olnud nende käeulatuses ja selles, et nimetatud persoonid on korrumpeerunud, ei ole kellelgi kahtlusi. Aga see kõik toimus kaks päeva enne FIFA presidendivalimisi, et see jätab selle asjale sellise halva maigu nagu jõustruktuuride sekkumises siis siis valimisprotsessi, et näidata FIFA kui organisatsiooni korrumpeerunud või ka mittetoimimist. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel langes konkurentsist mullune finalist, maailma edetabeli kolmas number Simona Halep, kes kaotas Naisüksikmängu teises ringis maailmas 70.-le reketile Mirjana Luczynsparoonile Horvaatiast viis seitse, üks, kuus. Avaringis Kaia Kanepi alistanud venelanna Maria Šarapova oma oli teises ringis kahes setis üle kaasmaalannast Vitali teatšenkost. Meesüksikmängu teises ringis alistas teise asetusega Roger Federer kolmes setis hispaanlase Marcel Granoliersi ja kaheksanda paigutusega Stanislas. Wawrinka oli üle serblasest tuusa. Majovitšist aitäh sporditoimetusele. Te kuulsite kolmapäeva, 27. mai Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.