Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on endine telemees nüüdne kommunikatsiooni analüütik ja kettaheitja Gerd Kanteri tiimi juht Raul Rebane. MINA, OLEN Marje Lenk, head kuulamist. Kuidas elad, Raul? Kuidas see tänane päev välja nägid, mida sa tegid? Magepäev, et ma sain ainult kuskil pool üheksast kuni 12-ni arvuti taga olles sakslast, koosolekuid ja need mulle ei meeldi põhimõttes. Need, tuleb käia, ma tean maid, asjaskust, mis koosolek, kus need oli ka inimestega kohtumised, arutamised, tulevased tööasjad, praktilised arutelud ja nii edasi, spordiga seoses või oma ema asjad ei, nad on ikkagi rohkem nii-öelda kommunikatsioonivärgid, spordiga ma ei peakoosolekut, sporti koosolekutega ei saa teha. Mis kellaajal see tavaliselt koju jõuad, ma olen ju suure osa ajast kodus, kui vähegi võimalik, niiet kuskil seitsme ajal ära lõpetada. Tead kõik oma tööasjad enam-vähem, kodu, aga alustan ma suhteliselt vana veerand üheksa ütleme pool üheksa kuskil ja siis paned järjest, jah, see hommikune aeg on nii väärtuslik, kuskil seal 11. kaheteistkümnendad esimesed tunnid siis ei sega keegi rahulikult, kus sa elad? Kesklinnast viis korrust jala ülesse, vaatan ilus vaade aknast välja ja ivalik titemajanduse silma lihtrite 29 sammu üles-alla, kuus korda päevas. Hästi, ainuke sport sul või käid jooksmas ka? Rohkem nagu viimasel ajal, vaatan passi ja mitte peeglisse. Ja siis ma olen nüüd jooksmise asendanud. Ei katsuks ilma keppidest niukseid, natuke kiirema kõnnib, nii et see, see nagu mõnus asi ja soovitan kõigile loomakest ei ole kellede jalutamas käia. Loomakene on. Ja viimased kolm aastat on kuidagi elu väga värvikaks teinud, aga temaga jalutamas käia. Kas Ta tuli, õigemini ma võtsin ta sellel päeval, kui Eesti sai NATO liikmeks. Alguses tahtsime nimeks panna talle George Robertson, aga pärast Urmase auks panime oti ja ta on sulle nimega väga rahul. Õhtupoolik siis on, kuidas oma aega sisustada, istud teleka ees või? Paraku suhteliselt palju telekas ja arvuti, ütleme selles mõttes nagu koos ma kuulan seal kõrvad kikki ja kui midagi tuleb ja siis mõnikord vaatan mingit filmi telekat on suht palju uudiseid, kipulik ära vaata suhteliselt palju, ma vaatan neid dokkide kanaleid. Kui on palju kanaleid, kas see on õnn või õnnetus? Täpselt kuidas kellelegi jaoks, vaata sa oled tähele pannud, et kui tuleb reklaamipaus siis on niimoodi, et võtavad inimesed puldi kätte ja väga paljud lähevad sealt pealt minema. Ja mikspärast tahab kodus kaks telekat olema, sest see on kõik psühholoogiliselt ammu ära tõestatud, mehed võtavad kätte, lasevad Serenal nii palju üles ja siis alla ja siis vahepeal 15 sekundit vaatavad. Naised valivad kahe, kolme kanali vahel ütlevad kogu aeg Metlejad, mina ei jäta see pult rahul ja nii edasi. Need on kõik seaduspäraselt nimetatud kommunikatsiooni seaduspärased ja ma olen see ingliskeelne termin. Reising, ma olen täpselt sama, tuleb paus komple. Perla lõppes alla ja siis vaatan, nii et täpselt sõltub sellest, mitu kanalit on. Millega sa rahul oled, inimestel on kujunenud välja oma eelistused, minul ka seltsi vaata, ma kipun kahtlustama, et ma ei vaata üldse fashion diviima ei vaata üldse seepe, ükskõik missuguses vormis. Sest minu meelest see hääletoon, mis Seppides on, on minu jaoks talumatu. Minul on ikka sõjafilm, kus pommid lendavad. Väga mõnus võrreldes Nutexe pold Beautiful, eriti kui sa teda ei vaataja, kuuled siis mingi närvihaiged, inimesed karjuvad tund aega teineteise peale, kuidas seda on võimalik nautida? Täiesti mõistmatu asi, aga noh, see on sügavalt personaalne, mõnel on see parem, kui taevamanna. Neid ma ei vaata, siis pean ma ära vaatama, tavaliselt ma teaks olemust, mingi uue formaadi kuskil seal dzunglis, mingeid limukat korjatakse jalgade peal. Noh, kõik sellised asjad, ma vaatan ühe saate ära ja siis, kui ta ei paku mulle huvi, siis me enam ei vaata aga et ta, mis ta sisu on või mis ta mõju võiks olla, ma enam vähem tean nad ära. No ma tean, et vanasti oli see väga suur raamatute lugeja, palju aega praegu raamatute jooksjad Ma tänan jumalat, et mul õnnestus televisioonist ära tulla, ma arvan, et mu raamatu lugemise maht on pärast seda tõusnud järsult maa nii-öelda maksimaalselt, üritan seda aega kulutanud selleks tegelikult ma seda teekski, kui aega oleks rohkem miskeelseid raamatuid, sa loed viimasel ajal kippu minema võõrkeelsete peale rohkem ja paraku ma pean tunnistama, et ma kuulun nende vist päästehulka, kes loeb arvestatava mahuga venekeelset kirjandust, sest seal on näiteks kommunikatsiooni valdkonnas ja see, mis mind tegelikult huvitab. Silmatorkavad teosed ajaloos. Või on sul endiselt oio? Sa oled päris põhjalikult uurinud oma suguvõsa inimeste elusaatusi. Selleks, et lastel oleks lood alles või järgmistel põlvedel, noh siis on saanud paljudel nendel vanematel inimestel lihtsalt paluda kirjutada, rääkida fotosid ja nii edasi ja, ja põhimõtteliselt seda korjatud, alustas muide hästi-hästi kauge sugulase Jaan Roos temale kroonik Taneli raamatut kirjutama. Tänud ja tema uuris siis nii-öelda selle suure suguvõsa ajaloo välja aastal 1632 täpselt Tartu Ülikooli algus aastani. Me oleme lihtsalt üks väike harukene, kutsutakse alma oksakene, oli vanaema nimi ja ka seal maksakkena suhteliselt elujõuline, et seal on praegu üle 70 inimese. Ja jälg on 41. aasta 14.-st juunist, kus siis mul vanaisa ja tema vennad kolm ja siis vanaema ja siis onud ja need viidi, Kaksolone viidi Siberisse. Ja, ja ma arvan, et see tegelikult tegigi seltskonna väga ühtseks, mis kestab siiamaani, palju siis sinu suguvõsa inimesi kokkutulekutele tagasi tuleb? See suur suguvõsa on käinud ka ligi vist 307 80 on olnud. Aga eks ta niisuguse tähtpäeva puhul ikka seltskond kokku saab. Ema, 80. sünnipäeval oli 99. Kas sina oled suguvõsas kõige pikem mees või on teisi ka? Nüüd tuleb sünninal sorril oluliselt pikemaid peale. Nad on küll lühikesed, kõik viis tükki, meeter 80 80 või 94, aga, aga nüüd nüüd pikemaid hakkab kasvama küll. Ma arvan, et üsna varsti tuleb ka kahemeetrise, sa oled 90 56 95 nahkse, tallad kuluvad, sa oled maapoiss? Ma ikka nii kui vähegi võimalik, olen sündinud Pärnus, aga noh, tegelikult Ares elas isa ema ja siis 60. aastal isa sai agronoomi koha Lääne-Virumaale Pandivere külas, nii et meil oli ikka täismäng 16 õpilast koolis ja õpetaja elas samas majas pikalt püsinud viiendas klassis, sest kool oli samas majas. Esimene koolikott viiendas klassis ja nii et mul olid paljud asjad need, mis linnalastele olid täiesti tundmatut, 50 tunde meil ei olnud, kehalise tundi ka ei olnud, tagumine paar välja mängiti niuke Magool. Aga õpetaja oli väga vinge ja ma olen talle surmani tänulik selles mõttes, et nagu eraõpetajaga iga päev küsiti, muide, koolil polnud kella tundeid niikaua kui lastel oli selge, nüüd elab ema kõrval kuus kilomeetrit riigis, nii et üksipäini 80 kolmeaastane, kui tihti sena käid, vahtimas kogu aeg nii palju, kui vähegi võimalik. Ta käis üleeile, käis siis need auto ülevaatust tegemas ja siis autoga? Jah, ta käis hiljuti lube vahetamas, aga ta ei ole rahul pildiga, mis sinna peale pandi. Ei näe kõige parem pildil välja. Võiks parem pilt olla tõesti. Et aga jah, seda muidugi selles, et igasuguse maadega hakkama. No vot, see oli algküsimus praegu, tähendab, ma olen jah, sellal kui üliõpilased koolis käisin suvevaheajal ja igasuguseid töid sai tehtud. Et ega mätta jäänud, aga see oli põhiliselt jõu arvel, ütleme niimoodi tol ajal noori palju, aga ütleme, niukseid, peenemaid, värke ega mu käed väga rohelised ei ole abikaasa, kes on täiesti linnainimene, siis tema on ikka väga rohelistega võrreldes minuga mingeid taimede nimed, asjad, ma olen natukene segane. Millal sa esimest korda siis Tallinna tulid? 68 14 aastase poisina spordiinternaatkooli hea hüppaja, mina tean, mis ma olin, ma tegin igasuguseid asju ja eks ta seal pikkus arvel palju tuli, see oli selles mõttes ja aeg-ajalt vaatasin hiljuti seda tervisekaarti Metro 95 pik tol ajal ja 64 kilo, nii et noh, siin oleks praegu palju õppida. Eriti selle kaalu koha pealt, kes selle mõtte sulle sisse süstis. Lendamate läksid nii, seal emale ütlesin ja tol ajal meilt Tallinnasse minek oli noh, umbes nagu praegu lastele Kaagosse, see oli niuke üksipäini tulebki üsna valus. Algas su iseseisev elu, jah, aga seal midagi väga keerulist seal ma küll üritasin. Tondil alguses, kui ma Tallinnasse sain, sest ta oli niivõrd suur, oli see linn kõike, siis kolin rongi pealt maha ja siis teadsin, et tollele Matrossovi tänavella seal läks sinna paremat kätt, oli üks kool, viisin oma dokumendid sinna kooli, aga see oli mingi erivajadustega laste kool, kus ei saa ühe tänava palju kaks kooli olnud. Meil on külas, eks ole, kogu Väike-Maarjamaal on üks, seal on siis direktor, vaatas mind tükk aega. Siia sa küll vist olla ei taha, noorlasid, mine kilomeetri edasi. Sinna viisingi. Miks siis sportlast sinust ei tundnud? Vanasti oleks ma selle peale öelnud midagi muud, aga nüüd, kui ma olen pidanud spordi olemas natuke sügavamalt tundma õppima, siis ma arvan, et vähendaks. Ja see väike andekus ei ole mitte sellest, et me oleks pikkust, halvad oleks, aga ma arvan, et ju ei olnud minule kas antud seda omadust, mis tegelikult sportlasest sportlase, see on siis. Tahtejõud on lihtne, see on niisugune teatud eesmärgistatud dominantsi vajadus, noh niisugune agressiivne vajadus olla teistest eespool või võita kogu aeg. Nooled, taltsid, kantslerid, see on tegelikult üks ja sama inimene, šmigun, selliseid ainult võidavad spordadega. Pikkus pole tarkus, jämedus pole jõud vähemaks ja siis läksid Tartusse ja ülikooli ajakirjandust. Vaata alguses soli, eesti filoloogia kaks aastat, me olime veel see seltskond. Ja siis kolm aastat ajakirjandust, nii läks, aga sport huvitas, sind ei huvitanud erit, isegi viilisin koledasti nendes kehalise kasvatuse tundidest ja arvestuste saamine oli väga raske ja aga infot hankisid seda ma olin suhteliselt hea, jah, kolme 14 15 aastased, ütleme seal puudus statistikat ja jälgisin, aga mitte mitte väga sügavuti. Adams, vene kirjanduse legendaarne õppejõud ütles, et noh, kes ei taha 100 lehekülge päevas lugeda, minge Kehakarastuse kateedrisse, vot sinna ma ei tahtnud minna, siis ma lugesin 100 natukene rohkem lehekülge päevas ja nii tuli. Ja selle asja jah, nagu juus mingil määral lõpetas ära selles mõttes, et siin Tallinnas juhtus midagi televisioonimajas ja hubal tekkis hirmus tööjõukriis, sest ta oli helistanud Juhan Peegli üle, et kas sul on seal mõnda nihukest noort poissi, kes spordist midagi teab? Peegel puhta välimuse järgi ma vaikse maha üldisema sporti midagi teinud välimuse järgi tuli, küsis, et kas sa tead midagi, midagi, tean. Välistuba Ma tulen majja ja Uba ütles, et ahah, nii pikk sa siis oledki, aed, vaatame, kuidas sa välja näed. Siis viis mind teises stuudiosse seal diktoriboksi kõrval, seal oli ja siis vaatas korra läbi kaamera mingi mustvalge ja siis ma nägin ise ka esimest korda, kuidas ma välja nägin telekas ja selle peale suva tammede Takad. Ja ei hakka minema. See oli kohutav, üle kivide ja kändude pehmelt öeldes, ütleme ausalt öeldes seal isegi olnud kivisid ja kändusid, sellepärast et esimene saade oli küll täiesti kohutav. Ma tegin esimeses teksti reas kaks täiesti Maiesteetliku kogutust traagiliselt majesteetlik pärast seda noh ikka oleks võinud surnud on lähedal, mõtlesid, et ja minema kohe naat lihtsalt ikkagi väga andetu ja mõttetu mees ja siis ma ei mäleta või keegi seal televisioonist kavalpea ütles, et see on tal nagu lapse saame, need esimesed üheksa korda läheb, seda vaadatakse pärast. Kui igaüks nagu lohutas omamoodi. See praktika oli nii suur, nii palju saateid tuli teha ja neid uudiseid ta hakkas tulema. Aga siis selgus, hääldusvead, nõrk r ja nõrk-s ja siis vahepeal aitasin neid järele ja niuke pabin kadus ära või. Pabin jah, kadus ka täielikult ära, tähendab mitte täielikult täielikult kadust ära kuskil alles 90 kolm-neli ja siis, kui täielikult ära kaob sõnaga ära minna, mida ma ka tegin. Kui nüüd toimus Eesti televisiooni ja raadiojalgpallimatš Kadriorus solid seal kommentaator, sa ütlesid, et see on sinu esimene jalgpallireportaaž. Selle aja jooksul ei olnud sul võimalust teha, kas jalgpall tuli nii hilja? Eesti televisioon? Minu meelest tollel üldse mingit jalgpalli olnud sest Eesti meeskond mängis Nõukogude lõigumi sarjades teises liigas kuskil mingi Brjanski dünamoga mingeid lugusid võib-olla tegin teinekord kuskil, et keegi võiks kedagi, aga, aga ma ei tundnud huvi. 1980. aastal, kui toimusse legendaarne jalgpallimatš tegi kolleeg Mart Tummelas mängu kommenteerides ränga poliitilise vea öeldes, et Raul Rebane on nii kõva hüppaja, et võib ära hüpata. Nii et siis sa mängisid jalgpalli. Ja ma olen jah, jalgpalli mänginud umbes kolmel korral suhteliselt õnnestunult üks kord Väike-Maarja kooli ja Tapa mingi erikooli vahel ja seal õnnestus tõsi, seal oma värava, see on ainukene vähemuse mälus löönud tõenäoliselt mingis ametlikus mängus ja siis umbes 10 minutit mängisin vast ja siis Igor Kurve ütles, et Raul, et maailmas on olemas väga palju asju, mida sa kindlasti oskad paremini. Tiago jalgpall, et ma vahetaks hea meelega välja kindlasti õigesti. No Ummelas sai pärast seda eetrikeelu, kuidas sinuga on olnud, kas sul on ka olnud niisuguseid libastumisi, et, et nüüd tuleb kohe eetrikeeld? Pigem on nagunii koomilisi elemente olnud. Ma olen ka eetris öelnud, et Allar Levandi isaga tegin intervjuud ja siis ütles, et oletame, et Allar tuleb koju tagasi, ta oli sisse EFS-siseselt keegi moonutada. Tere, küsin seltsimees rebane, kas teil on andmeid. Aga noh, need on niisugused pisiasjad, mis nagu kommilisena, eks muidugi on olnud üht-teist, aga spordireporter oli nõukogude ajal suhteliselt hea olla, ma arvan, ta oli omamoodi priviligeeritud seisus, tõsi küll, mina hakkasin sõitma alles noh, nii-öelda tõsiselt sõitma maailma nägema 86. aastal juba vana mehena, aga ei pidanud valetama. Tead, sa oled aps kogunud ka korjasem vahepeal kirjutasin lintide maha, kuidas see käis Sult? No see oli üldiselt ikka niimoodi, et et kuna iga päev tõi jälle mingisuguse seikluse, nüüd iga päev ei toonud, aga eriti pikad ülekanded tead, kaheksa tundi eetris, siis väsid ära, ikka juhtub ja siis kui eski midagi kuulsin või nägin, siis panin kirja ja siis alguses esimest aastat polnud. Millegipärast hakkas nagu mõtlemiseks muutuma lubada suusatamine, need tõid hästi palju juurde ja ja mõned olid siis näiteks lendlauset, mis jäid käima saatest saatesse, eetrist eetrisse ja sinuga täitsa mõistetav põhjus, võtame näiteks. Kõigepealt, ütles Thunberg, eks ole, väikesed Fääri saared siis möödusid poeg, ütles, uba seda. Ja siis kõik see muidugi naersin maha ja siis möödus mõni aeg edasi, ütles ise. Nii et noh, need seal nüüd kolm korda eetris vähemalt käinud, aga osa sünnib, sünnib. Tuleme selle 1980. aasta juurde tagasi, siis toimusid ju olümpiamängud Moskvas ja Tallinnas. Kas need olid sinu esimesed mängud? Kohal viibida küll jah, seepärast et tol ajal mängudel käimine oli üldse ju imeline asi, aga kommenteerida või saateid teha sain ma esimest korda juba muidu üliõpilasena sõjaväelaagri ajal kui ma olin ametlikult Vilniuses, sõjaväelaagris ja, ja siis olid Montreali mängud ja sel päeval, kui pikkus võitis kuldmedalisolist koma 923. juuli siis ma mõtlesin. Ta jampsi ma siin kaasa rohkem ei tee, metsa sisse olid peidetud riided, mingid tossud. Tegin ühe oma elu pikema jooksuotsa 13 kilomeetrit, siis Klaipedas sealt lennuväljale. Ja siis tulin Eestisse ja tegin kümmekond päeva saadet. Vaatasin telekat ja tegime siin Villomoniga ja kellega me tegime ja siis läksin seal tagasi. Mäletan, kui kinni panna, aga siis oli üks eesti rahvusest vist alampolkovnik, oli ta polkovnik Kirsimägi ja seisis päss ära, aga see oli esimene ja siis pärast tulid need suvad Montraal ja ja, ja siis hilisemad, nii et Moskva oli siis, aga esimene kohanesin Moskvasse minekul pole niisugune lugu, et tead purjetamisest ma ei tea kohe mitte midagi. Ja panid ja, ja ma ei saa üldse aru, kus, mis paremal vasakul on mingid rajad sõidavad, tuul puhub, eks ole. Ja vapper alati läks Donald Kalev Vapper läks alati marru, kui ma ütlesin talle selle niukse õppisines Soome huumoriraamatust pähe lause, et kui puhub priske süüt nord ost, siis tuleb Raamdengi luuart viirata Ida Rumgi koosile Topi kutsuma silma nimel. Zapal läks maruvihaseks ja see mulle valmistas suurt rõõmu, aga tõepoolest, kui mul oleks tulnud minna merele, naeran süda maha, eks ole. Nii, ja siis õhtul teed mingit saadet ja siis ausalt ma mõtlesin tõsiselt, et pääseks minema, selle asja käästsid. Juust tuli 70, üheksandal aastal, kui siin oli üks Moskva toimetaja komandeeringul staa, hakkasime juttu rääkima, ta õhtul mingeid lugusid saad sedasi ja siis hakkas ta tõsisemalt vaatama küsitlusi ja tead midagi kergejõustikust ma ütlesin tean küll midagi kergejõustikust või ja siis üsna varsti tuli kutse. Ja siis kuu aega olin kõigepealt kursustel, vinged kursused, 14 tundi päevas ja siis korjati üle liidu kokku igasuguseid kujusid, kõikidest linnadest, minust ja väga vahvaid mehi. Ja siis tegime mängud. Mul tuli imeline juhus, kui ma sain mõned päeva enne mänge suurepärase sõbra. Tšehhis elas üks legendaarne kergejõustikustatistik nimega Jan Popper ja üks Moskva kommentaatoritest rahuldas seda. Ma teen sind tuttavaks enne mänge, üks kümmekond päeva Jan patareiga, mis muidugi tõesti silmatorkav inimene, palju raamatuid kirjutanud ja siis Jan Popperigatutele. Ja siis ta küsis, ei, mina tegin talle komplimendi tšehhile, et noh, kus samale samast rahvusest pärit inimene, kus on päris šveik Choi normaste teatas šveiki midagi või midagi, ta küsib, mis on ülemleitnant, Lukassi eesnimi ja mul võitis sekund aega, see tõepoolest on ainult ühe koha peal Šveitsis. Ja see on siis saksa keeles Heinrichi, tšehhi keeles Hinrich, aga ma küsisin, et aga mul on küsimus vastu, kui statistikud Šveitsis on ühe koha peal juttu maratonijooksust, mis oli võitja aeg. Nii itta läks, silmad hakkasid selles mõttes, et siis ei ole võimalik sihtkohtades regi, seal ma ütlesin, on enam-vähem maratonijooksust. Ja siis Ta on niisugune koht, kus šveik oli vangis ja siis oli mingi jumalateenistusi ja nad pidid palvetama, ülem leitnant Vitingeri auhinna karika ees milletaolist saanud viin möödlik võidujooksu eest, mille läbis 40 kilomeetrit tunni, nelja 10-ga, nagu ta ühtepuhku kiitles, nõks pool tundi maailmarekordist kiirem. Ja siis mehel hakkasid silmad särama. Fantastiline, kuidas ma seda ei tea, ja siis pärast seda kuus aastat kuni oma surmani varustust minna, silmatorkava kaasaegse jõustus statistikaga ka Moskvas. Ja need Moskva inimeste näitasid sind edaspidi ka pääseda mujale. Jah, seepärast, et suhted jäid üles ja ma arvan, et Alexanderi Manitski, kes oli tol ajal spordisaadete peatoimetaja, maadluse olümpiavõitja 64. aastal, siis ütleme, et 82. aasta Ateena kergejõustiku EM-i reis oli mul siis nagu puhtalt nagu preemiareis mul oli, tol ajal üldse ei pääsenud kõvasti välismaal. Aga see oli hea. Ja siis sai ka seal veel üht-teist teha. Kas pärast Moskvat käisid kõikidel olümpiamängudel suvemängudel? Los Angelesse ei pääsenud üldse keegi sest seal see oli poliitiline boikott ja alates 88.-st aastast suvemängudel küll kõikidel ja siis nüüd, viimasel ajal talimängudel ka meil oli juba ka nagu, nagu head, ma käisin suvel, tema käis nagu talvel, põhiliselt talle meeldis lume sees mulle väga ei meeldinud. Ja hiljem nüüd, kui sa sellest oled ära nüüd siis Euroopa Ringhäälingute Liidu infogrupis, siis nüüd olen käinud järjest küll ja kellega saab. Paaris oled tavaliselt olnud, kui sa oled ülekandeid teinud olümpiamängudelt, Tommyga põhiliselt. Toomas oli hästi jutukas ja Rebane oli jutukas. Kuidas see asi seal käis, siis müksasite teineteist? Me oleme viltabetrohvet. Et neil olid osa, teatati, et üks andis mõtted ja teine tegi teksti, eks ole. Visanud kunagi lõpuni, ei saanud aru, kumb andis mõtted ja teine andis teksti. Selles mõttes nagu koostöö klappis, hästi. Ma olin nagu rohkem kodus ettevalmistaja ja niuke numbri ja killu vändaga. Toomasel klappisid niuksed, emotsionaalsed momendid, rohkem 400 meetrit. Tuli sealt nii nagu pagulast. Et meil olid, näedsime ära ja temaga oli erakordselt hea paaris olla. Millised olümpiamängud sinu jaoks nagu kõige keerulisemad olid? Kus oli? Ma kardan, et ausalt öeldes, kui praegu selliste tingimustega pakutakse, mine sinna kuu aega ilma söömata, ilma rahata ja kuldset tundi päevas tööd ja siis loeti seda veel tollal preemiaks, muide siis varsti enam ei läheks. Barcelona mängud, mis mulle endale natuke võimelised meeldivat, olid küll sellised, kus oli neljanda augusti hommikul mõtlesin poisid, et kui mina täna kuus tundi magada ei saanud. Et siis noh, nii-öelda asi halvasti lõpeb. Need pastorid ütlevad füüsiliselt kõige raskemad, aga sellega hullumeelne plaan, kus me neljakesi tegemist mingi 172 tundi otseülekanded ja ma olin ühel päeval kergejõustikus ju otse-eetris, seitse pool tundis, Tom tegi samal ajal ujumist. Või seal seal sündisse kuulus lause, et hirmus palav ted, Lillo oli juba näost punane higistades, mul oli mingi sanblokk kaasas, ma sain talle anda. Jumal tänatud, oleks ära kõrbenud, täiesti. Ja siis. Kell oli 12 valimist mingi kümnevõistlus ära lõpetanud ja giid küsib rääk Tallinnast kõrva, et Raul, et kuidas sealt astronaudid on. Ma ütlesin, teate, et kui sa tahad näha praetud rebast, siis tuleb kohe siia. Ja see praetud rebane jäi mind saatma veel päris kauaks ajaks, nii et ju siis rahvas vaatas, kus kõige kergem oli kogemus, et vast on andnud selle kerguse. Peaaegu et ma ütleks, et muide Ateena need kõige viimased, et sa oskad oma aegu planeerida, sa tead kõike. Sa ei pea iga tulemuse juures enam imestama. Tehnika on arenenud minu meelest väga lihtne. Kas sa oled hirmuga kusagil tundnud, sest need olukorrad on olnud ka niisugused, nagu nad on olnud, eriti viimasel ajal? Ausalt, pean tunnistama, et ei ole. Ajakirjanikud on minu meelest selles mõttes noh, vanasti, kui ma olin üsna segane kamp mikspärast saab näiteks kõige rohkem surma neid fotomehi ja kaameramehi seepärast, et kui need vaatavad sinna toru sisse siis nad enam ei tunneta. Snaiper sihib teda, vaatavad seda kui kino. Meil oli 96. aastal Atlantas selline juhtum, kus meister raadio saad sellega, nüüd olen seal kabiinis ja järsku hakkab hirmus lärm, teatatakse pommiähvardus, suured neegrid tulevad uksest sisse ja ütles, et nüüd välja kohe ja ja see oli see grandioosne hall. Siis maailm on ikka kongressikeskuses, kus me kõik seal olime, mina tean, umbes 10000 inimest võib olla suur osa, läks sealt uksest välja vahetult enne avamist. Mina olin see tiimliider, mul ei olnud nagu kuskile minna ja siis me jääme sinna pärast Campolemeid. Aga Eesti raadiole sai veel öösel, kuna see ülekanne toimus, see ära öeldud, et meil on pommiähvardus. Ja siis ma nägin oma silmaga pealt, kuidas eskalaatorid ülesse. Seal olid siis nagu kinofilmis, vaid ainult nende pommi maskides mehedki minemas ringi. Oll tormab karioperaatoreid ja trügivad neid politseinikke sõjaväelasi eemale, et selle plahvatusele võimalikult lähedale juures olla. Ei, absoluutselt ei lugenud, kõige huvitavam kaeba pärast teatati ametlikult seal oligi pomm, tehti kahjutuks ja siis möödusid mõned päevad ja siis plahvatas seal olümpiapargis pomm. Ja pärast oli just niisugune lugu, et lätlased maru õnnelikud, sest need olid umbes 150 meetri kaugusel. Me olime 15 minutit varem mööda läinud, nii et ühe jaoks sündides jaoks õnnetus muidugi loomulikult selle pommiga pihta saad. Õudne lugu. Aga selles mõttes, et hirmu niisugustes kohtadesse kunagi ei tunne. Pigem sa vaatad seda nagu mingisugust etendust. Milles seisnes sinu tööolümpial siis Epuga seoses? Seal oli vahva kamp seal kui Euroopast on akrediteeritud umbes kolm pool 4000 tele- ja raadioajakirjaniku, sest selleks, et see seltskond liikuda saaks toimetada, saaks, leiaks oma koha üles. Kujutate, Meil Tallinnas toimus Eurovisiooni lauluvõistluse, aga korruta see kõigepealt 34 kohaga, millest igaüks oli umbes sama suur, aga mõned kohad oli kümneid kordi suurem. Nii et selleks, et töötajad saaksid, moodustatakse juurde selline EBU operatsioonide keskus, transport, logistik, ka info. Mina olen info. Seal on palju raha, kus see siis tuleb? 45 maad, 90 kompaniid, Teled raadiot, tulevad kohale, igalühel küsimusi. Mul on endal ka olnut. Otsisime vastama nendele küsimustele jaotame infomaterjale. Saadame Euroopasse, emaile, Interneti, ma tea igasuguseid. Mitte ainult tulemusi, põhiliselt ka igasuguseid. Ta shoklist nagu me kutsunud ja siis on keelte paabel, meil oli seal 21 rahvust kokku. Märgus hundiga koos. Margus viimased paarid mängud ei olnud, aga me oleme kogu aeg koos olla. Nii et hunt, rebane, jah, me olime seal koos omad poisid, omad, teised Margusega maru hea seal olla oli, mul on nii kahju, teda nüüd enam ei ole näinud. Minu meelest see koht, kus sa seal 14 tundi päevas istudes on psühholoogilise sobivuse kontroll niuke. Minu meelest tigedad inimesed seal vastu. Ja sa oled jäänud käima siiamaani küll jah, ja võib-olla veel edasi ei tea, praegu Torinos ei lähe, Torinos ei lähe ka Pekingisse, võib-olla isegi tahaks minna. Vot mul on, ma olen 32. või kolmes riigis söönud hiina toitu, aga vat hiinas jälle sööt. See ei ole Hiinas käinud. Miks sa sporditoimetusest ära tulid? Väga suur pettumus nagu oli selles mõttes, et ma olen spordielu jaganud nagu kolme lõiku ja üks sport mis on mõõdetav sentimeeter sekund, punkt kilo. Teine on siis noh, nii-öelda ma kutsun muusikaalad seal, kus tädi istub, plakat käes, näitab 5,8 punkti, teine näitab 5,4, eks ole. Ja kolmas on õlialad, need on siis kus bensiini kvaliteetidest, kummischellinid, värgid, eks. Ja, ja ja ma olen nagu spordist väga lugu pidanud. Aga siis seoses selle dopinguga, ma olin ise staadionil, kui Ben Johnson jooksis maailmarekordi soulis ja ma enam kunagi ei teadnud, kus on tõde, kus on vale, mis on õige, kas mida keemikud teinud sportlane teeb. Ja tegelikult meil juba 88.-st juhatusest saadikuna elanikelt mage tunne, aga kuskil nagu minna ka ei olnud oma silmaga näha, mingi fantastiline maailmarekord jätab täiesti külmaks, Tallinnas siin tehti suurepäraseid tulemusi. Ma ei tea, kas on aus sport või see on nüüd midagi tehtud. Müüte, kuulujutte, legende ja selle ümber on liiga palju, kes tegelikult teab. Ja, ja see oli üks väga-väga oluline põhjus, et mul lihtsalt tolle hetke arusaamises port ammendas ennast. Ma ei tahtnud olla selles. Ma lähen räägin säravi silmi fantastilisest tulemusest, aga tegelikult see on üks kõige olulisemat põhjust, mis spordist edasi saab. Milliseks see sport muutub viimaselt taastat, noh eelkõige, mis puudutab kergejõustikus, ma arvan, et on mõlemad väga head teed pidi. Dopingukontroll on nii tõsiseks läinud, ma arvan, sportlane ainult palju ausamaks, tulemused on langenud, on palju nõrgemad, palju rohkem teed on andekusel. Et selles mõttes on nagu paremaks läinud, aga ta muutub omamoodi regionaalseks või selles mõttes, et noh, olümpiamängud on niivõrd suured, ühel päeval antakse välja, seal on mingi 45 kuldmedalit mingi niuke päevali Jeesuke, mitte kõige informeeritum, spordiajakirjanik ei osagi teada sellest, mis seal toimunud on ja, ja seetõttu niuke tunne, notaasia vaatab oma mänge, mingi taekwondo, eks ole, siis kõik vaatavad erinevaid pilte. Cavel. Meie vaatame mingit kergejõustiku ja samal ajal need taanlased vaatavad väravpalli hirmus palju, neil on väga käsipallist Kasel ja nii edasi. Igaüks vaatab nagu oma mängija ühendav tegur on ainult suur üldnimi, milles on prestiižikas Hollandis olümpiamängud, kuskil sinna läheme, siis tekib igasuguseid teisi alasid juurde mis vanasti mängudel ei olnud. Kas loobutakse mõnest Alaska? Ma olen sügavalt veendunud, et olen isegi ennustanud trendi, et millal see muutus toimub 2016, seepärast, et 2008 Hiina olümpiamängudel Pekingis võidavad hiinlased 85 kuldmedalit. Ja siis hakatakse mõtlema ja 2009 hakatakse kava muutma, aga see ei lähe enne jõusse, kui 2016. Raule räägime sellest ka, mida sa hakkasid tegema siis, kui sporditoimetusest lahkusid. Ma olin teles kolm aastat programmijuht ja, ja ka väga huvitav aeg selles mõttes, et hagi oli siis televisiooni juht ja hästi põnevaks läks tol ajal see programmeerimise filosoofia õppimine, televisiooni programmi tegemine väga sotsioloogiline, väga head kolleegid ja nagu hästi olen rahul, sellega, palju õppisin sellel perioodil, me tahaks nii hirmsasti huvitama, et miks inimesed vaatavad õhtul seda, miks mitte teist kuidas need sinna meelitada ja nii edasi, nii edasi ja nii edasi. Kõik need uuringud muutusid, et ütleme, teatud täiesti kireks palju rohkem kuidagi kergejõustikustatistika lapsepõlves ja et selles mõttes see oli väga huvitav aeg ja siis sai sinust pedagoog. Jah, ma õpetasin, käisin mängudel, konsulteerin, loen, koolitan väga palju ja, ja niimoodi jagana moega Kuidas sa siis Gerd Kanteriga kokku said, mis oli see, mis pani talle käe ulatama? Ma olen selle peale väga palju mõelnud. Ja, ja ega mul head vastust ei ole. Selles mõttes, et kõike, kuidas see toimus, ma tean väga täpselt see toimus 25 Mai 2000 ja ma sain siin Erki Noolega tänaval kokku, rääkisime juttu ja ta rääkis, et ma olen õudselt heas vormis, et ma panen täna ketasheitjate seeriavõistlustel isikliku rekordi 44 meetrit, ma polnud ammu Eesti võistlustel käinud. Ei huvitanud. Aga ilus õhtu, läksin tsiki staadionile, seal nad virutasid ja siis. Erki oli nõrk, Erki tegi 43 56. Ja siis ma nägin teda eemalt hästi inetu tehnikaga, siis röökis, silmad põlesid ja kole-kole tehnikaga hästi kiire käsi mulle nagu käsi ei meelde, nagu mälus ikka vaatad. Ma olen 10. olümpiastardis näinud lõpmatult palju andekaid lapsi, füüsiliselt andekad. Siis edasi saime tänaval juhuslikult kokku, siis ma läksin juurde. Tegelikult mina olen rahul, mis perekonna nime ta vist ei mäletanudki. Ja siis läksimegi paar-kolm korda saime kokku ja ma olin tolleks ajaks nagu vist enam jaoks spordis ringi mõelnud enda jaoks, mis asi on andekus? Enne maakogemus on suur, tugev, räägivad mingi treeneriga, vot siin on küll ta noores põlves tegi seda teist kolmandat ja ma olen ise kah samasugune suunduge tugevasti olnud, aga suur vähem. Aga ei tulnud minust. Miks nendest lastest ei tule? Ja seal juba psühholoogiline probleem? Ja, ja vot siis ma tajusin temast seda tüüpi, seda isikutüüpi, vaat nendest tulevad diad, poplauljad, need on staarid, tulevad nendest, sest neil on ka ükskõik, mis nad muidu elus teevad, neil on tähtis see 10 15 sekundit hurmamist tuleb sellest võidust. See tüüp, et tema on see tüüp. Nii et selle ma tabasin ära. Ma vaatasin temas hoopis teisi asju ja siis me hakkasime koostööle ja tuli sinuga kohe kaasa. Terminali minna oleks muidugi olnud, aga, aga ma ikkagi siiamaani mõtlen, et kuule, kui niisugune mees käib mööda tänavat, 21 aastane külmar vana. Aga siiski, mida siis temas nähti, et sellel mehel nagu kätte jäänud, eks ma mõtlen selle peale, et kui palju sõita selliseid talente esitades mööda Eestit kuskil ringi käia. Ja ma lihtsalt ei tunne ära temas harv nähtus, aga see oli igapäevane nähtus muidugi. Aga me ei tunne ja ega me meeskonna muusikas võib kuskil olla mõisunud spets talente ka küsimused, mida sa temas näed. Nii et läks pihta ja, ja eks see testimine võttis tükk aega aega meie kõigi poolt, aga kuskil 2001 talv olime me juba veendunud, et päris tavaline saab asjale algusest peale, võtsime rida põhimõtteid oma tiimis. Noh, kõigepealt ma tõin mittestandardse lahendina, tegin ettepaneku, et kas endine turbametsavaht, minu klassivend tuntud pillil alluva naljamees ei tahaks seda poissi treenima tulla ja Uno valik oli tingitud sellest, et una on eetiline ja ega ütleme, südamepsühholoog tegin ettepaneku Uno aiandile sel lihtsal põhjusel, tark mees, minu arvates tõsi küll, kõrgemat haridust ei ole, aga diplom ei ole kedagi targaks teinud ja siis siis hakkasin otsima kedagi niisugust filosoof, treenerit, kellel oleks ka siis ütleme treeningu metoodikast siis Sydney olümpiamängudel ma rääkisin küll, ma ei oska öelda paari-kolmekümne inimesega ja siis Islandi spordisaadete pea ta mete Ingolf Forhannesson, mu väga hea sõber, uba, minu hea sõber, tema ütles, et meil on niuke naljakas mees Islandil helistasin. Vésteinn Hafsteinsson oli ladu, keerulised nimed ja, ja ta tuli Eestisse, siis ta vaatas siis liitusime, järeldused on andekas poiss, aga küsimus on just see, kuidas kujunevad inimese valikud. Kas minna kinno, minna trenni, kas valida raskem ülesanne, valida kergema ülesanne mille põhjal ta otsust teeb, kas talle meeldib see, talle meeldib teine ja siis hakkas pilt kokku jooksma. Mosaic Gerdil ei ole neid valikuid, mida tavalisel inimesel on, seepärast, et ta n ambuteerib oma jala nagu jätta trenni minemata. Siin 2001. aasta jõulude ajal helistab mulle ja tegin juuksed paha häält, igavesed kujutati jõulude ajal hall kinni pandud ja temal olen täitmata talle ette nähtud. Mis seal idiootidele pähe tulevad. Kertu jõulud, jõulud. No väga tore, et jõuludega külma trellide. Nii, no tähendab vot niisugustest detailidest korjust see pilt kokku ja siis edasi on juba edasi on siis juba see tuleb võtta mingisugune plaan, ideoloogia, kõik tuleb teha teooria põhjal. Nii kaasaegne kui võimalik. Ja siis hakkasime igast teste tegema huvitavaid, näiteks 11 oli niimoodi, et see on suhteliselt, ütleme võib isegi õpetlik olla teistes valdkondades. Kolm videot. 36. aastal keegi, meie sõidab 50 meetrit Carpenter 60. aastal, keegi mees heidab 60 meetrit ja siis 96. aastal kõige heidab 68 meetrit, vaatad videosid ja siis ajab hirmsasti naerma, kuidas need mehed ehitasid 36. aastal ja ma ütlesin, aga nüüd kujutame ennast ette aastasse 2030 ja 2030. Need mehed, kes vaatavad seda, kuidas 96. aastal heiti kuus naeravad samamoodi. Mida te naerate nimetage ära ütled, naerad nimed, mis on. Ja siis hakkasime nimetama neid asju, tegelikult valisime tänu niisugustele testidele hoopis teistsuguse suuna kui praegu 100 teised kettaheitjad. Ja see suund on see, et me ütlesime, et ketaste jäida, mitte jõud, mehed, Moru, suured hirmusel lihased ja Gertandamine, poisikene kangisaalis on ta nendega jõu poolest väga palju, mõtlesime, keda sõidab kiirus, et siis mehed heidavad 2030, kes on kiire, tohutult geneetiliselt plahvatuslikud. Mida siis arendatakse, spetsiaalsel valisime kiiruse, selgus õige valik. Hästi läks ja siis igasuguseid muid selliseid asju, mis me tegime ja kuna meie tingimus noh, nii-öelda Kimil oli algusest peale see, et ühtegi keelatud asju ei tee. Sport, olgu aus, vot seesama põhimõtteliselt ära tulin siis seod ise kohe käed kinni endale, eks ole, et teised mehed võivad võtta või mitte võtta, ma ei tea ühtegi, kes võtaks, ma ei oska öelda kellegi kohta, noh nii-öelda, aga meil mets ei huvita absoluutselt, meil on jumala värk. Ja ma teadsin, et see on väga suur psühholoogiline eelis aja jooksul, aga asendasin millegagi ja siis hakkasime uurima, kuidas sportlased söövad. Jeesuke no see on, see on täielik jamps, tead mingeid hamburgereid ja värke ja siis ma otsisin mitu kuud inimest, kes paneks selle asja paika. Naiste dieedi asjad seal mingites ajakirjades. Tsaar, Saltaani muinasjutud, kime on, terved, on, eks ole. Siis leidsin Mihkel Silmeri biogemistusi direktor, professor ja Mihkel Hasoteerus samuti, nähes Kerti ja nüüd viis aastat sõna otseses mõttes imetööd teinud ja ma arvan, et me oleme ühed esimesed, kes noh, teaduslikul alusel Eestis vähemalt kergejõustiklastel tahtel toitu. Ütleme mida mina, ma tahaks seda teha, aga, aga ma pean silmas Kert. Ja siis see on andnud väga suure eelise meile, mida see kõike. Aga ta ise jampsi. Eks see tähendab väga süsteemselt, et see enam-vähem on teada, kogusid hommikul õhtul vääga tähtis vesi. Väga tähtis, et igasugused noh, mis on, toidulisand, on vale sõna. See on see, mis on siis noh, nii-öelda täiendav toit. Ja selgub, et hästi kaugele on võimalik minna täitsa jumala, mitte midagi niisama süües. Ja siis loomulikult teaduslikud uurimisnuusutavad biomehaanikat. Jälle Eestis leidub mees, kes on maailma tähendusega, adu Kreekalt, kui on seitsmeaastane, endine tipi õppejõud, leiutanud imeasja. Meil on konkurentsieelis, me teame rohkem. Ja vot selliseid asju me otsime, siis ei maksa imestada, ei ole mõtet käsi laiutada, Nahkuda nüüd teevad, me kasutame neid lisaks takkatippu veel treeneri nägemus, Vésteinn, Hafsteinsson, nägemus, mis on, baseerub siis inimkeha looduse poolt antud arenguvõimalustele, seal on puhkus. Piiblis on kirjutatud üks päev tuleb kohad. Ja treening, see on väga tihti nimetatud kergpuhkab, et miks te seda aega ei kasuta, ära nuhat kallis ja seal olla ei, põhiasjad on paigas. Kui. MMil Helsingis hõbemedal tuli, mida sa tundsid, ma küsin nagu Toomas Uba, mida sa tundsid? Ma panin dollatas narmontile rusika nina alla mõni sekund hiljem ütlesin talle niimoodi, et nii palju siis sulle märgades pükstest tema ajakirjas kirjutas vappu Vaher siin aasta tagasi mingi artikli, mingi kantrimärjad, püksid? Noh, see on jälle see nii-öelda müügilugu, aga mida need mehed tahavad, poiss, kes on teinud neli aastat kergejõustiku tõsiselt ja sa tahad, et ta võidaks koha tiitlivõistlusel medali? Sellega harjunud, ma tean, niuksed, niuksed võib tulla. Aga tegelikult mis ma tundsin, mõni hetk hiljem, pisar tuli, silma tuleb siis on muidugi seal kergesti. Meil on suguvõsas üsna märja koha peal, see pooled õnnestub ära varjata märja koha peal ja see on niuke geneetiline värk. Teatud möödas. Jah, seepärast, et vaata, Gerdil oli nii mage lugu. Lugu. Nõrganärviline meil teatavasti suurvõistlustel muidugi istuge Türi mees, eks ole, aga suurtel võistlustel nõrgad närvid. Vot hea lugu tuli ära muuta, mitte tulemusele, tähtis lugu nüüd, kui keegi ütleb nõrgad närvid, ma saan talle öelda, mida ma mõtlen, et tal ei ole nagu me teadsime, kogu aeg. Me teadsime kogu aeg, milleks ta on võimeline. Aga me ei saa rääkida. Müüt on sündinud. Aga müüti ei ole võimalik muuta jutustamisega, müüt tuleb asendada, see on kommunikatsiooniteoreetiline põhimõte. Ja seepärast ei olnud mõtet taguda endale jõle kõvad mehed, me teadsime, et kõva mees, aga tal tuli näidata, ta näitas ära, nüüd on olukord teine, need on täiesti teine asi. Nüüd võtame hoopis teisi ülesandeid. Proovime, noh, nii-öelda vikerkaare teisele poole vaadata maailmarekordit ja me oleme selle juba välja kuulutanud. Kert läheb selles suunas ja praegu käib jälle mehi ringi. Kurat küll, looklevad, me neli aastat pidime taluma seda, et nii-öelda selja taga naerdi ja ja öeldi, et noh, mingid imevennad rikkuma teadnud poissi ja vahepeal siin eelmine aasta oli juba, et umbes amatööride käest ära võtta ja professionaalide käte tagasi anda. Ära võtad, Padav, seal on küsimus selles. Ta peab olema julgust vaadata maksimaalselt kaugele ja, ja seepärast me anname avalikku signaali, vaat siin mõni nädal tagasi oli. Et ja ta treenerid olid särgiga tiim 75 pluss ja see on, see on ülimalt maksimaalne eesmärk, aga see ei ole mitte meetrit see mõtteviis, see mõtteviis, et kuulge, mehed vaatama maksimaalselt kaugele lõpuni. Ja see julgus väga tihti sportlastele muudu või on treeneritel puud või mis on kõige tõenäolisem, vahetatakse andekus sassi. Sest andekust on kolme liikivata kohaliku, rahvusliku ja rahvusvahelise tasandiga peal ja väga tihti aetakse segamini rahvusliku, ütleme, rahvusvahelise tasandi andekused, eriti muusikas iga laulja kohta öeldakse, staar ei ole midagi. See on lühikese ajaga selge, et, et kus kohalda laulda võib, spordis on umbes samamoodi. Et selleks, et sinna päris ülesse minna. Selleks peab olema hästi palju geen päid. Ma küsin sinu kui kommunikatsioonianalüütiku käest. Mida me vaatame televiisorist, ütleme, 15 20 aasta pärast. Kes, mida meelelahutuskeskus ja meelelahutusvajadus jääb alles, ükskõik mis vormida ei võta. Kas televiisor on plaadikujuline, kilekujuline, see oma tähtsust, küsimus on tähtsam meelelahutus. Mingiks ajaks inimene päevas peab põgenema reaalsuse eest. Ja elame oma muinasjutus või kellegi teise muinasjutus, kes rohkem, kes vähem. Küll jagunevad vaatajaskonna hirmsasti ära ja see on tohutu probleem, mis on juba praegu see tähendab mulle millestki rääkida. Ilmast. Sina vaatasid, eks ole, Maire Aunastet, mina vaatan naistevahetust millest me räägime, nii, noh siis ajalehed, sina lugesid esilehekülge, mina lugesin tagumist lehekülge surmakuulutusi, jälle pole millestki rääkida ja kaks inimest saavad kokku, on hästi suur probleem. Ja see läheb hullemaks, see pragmenteerumine läheb hullemaks ja siis väga harva saadakse kokku mingeid asju vaadates, mingid suured asjad, mingid skandaalid. Eestis on praegu väga suur probleem, et suured rahvuslikud resonantsi tekitavad asjad, need, kus inimesed hakkavad omavahel kiiresti lahterdama on viimase 10 15 aasta jooksul välja arvatud sporki Eurovisioon, kõik hakanud pihta negatiivist, midagi on halvasti läinud, keegi varastas, keegi, valetas, keegi pangi, kiin, keegi manni, kohukesed tänavale, ühesõnaga kõik need hakkavad mingist halvast asjast. Ja, ja siis tekib suur positiivsuse vajadus. Ja ega sportjale seepärast hea, et tal on mingi tulemus, keda huvitav tulemus, tema tähendus on selles, et sporditoode tegelikult ta tekitab positiivse tagasisidena. Veerpalu võidab, kolm pool tundi, vaadatakse, higistab, eks ole seal mäest üles mäest alla, võidab ära. Läheb lahti. Küll me oleme kõvad eestlased ja vahva värk, seal toode, see positiivsus, mitte tulemus. Televisioon suvitatud kuidagi teisiti nimetada vaatiale meelelahutuse vallas, info vallas. Praegu on rängas infopuuduses minu arvates eestikeelne eliit ja arvamusliidrid. Ehk see tähendab, et, et meelelahutust on hästi palju. Filmi kvaliteet suurepärane, omakeelne aga aga just eestikeelne dokumentalistika publitsistika. ETV teist kanalit on vaja ja seda, seda kanalit edu ei tohi hinnata selle järgi kui kõrge reiting vaid see on see, et kui mingit dokfilmi vaatab ka 20000 inimest või 15000 inimest, siis eesti suguse rahva kohta on see väga palju. Aga see on täiendav informatsioon eluga toime tulemiseks. Sest ainult inglise või muukeelset meelelahutust vaadates ei teki ühendavaid sidemeid inimesed eluga toime, siis siis minnakse tigedaks. Vähendavaid tegureid. Ma arvan, et selle vastu keegi ei vaidle. Valimiskampaaniale, värgid selja taga. Nägite ise, mis toimus. Paremad päevad on ees. Hakkavad tööle mingid kaitsemehhanismid ja kaitsemehhanismid toimivad. Me käisime suvel Linnar Viigi käe siin kivirahaga ja, ja tõesti, käisime maal, külasid, koolitust tegemas. Ja ausalt öeldes ma olen küll optimistlikum pärast seda mul on niisugune tunne, et mingid väikesed ühendused on nad organiseeritud või registreeritud või mitte, tähtsust ei oma, aga inimesed ühinevad mingisuguse väärtuse kaitseks ja, ja siis enam see poliitiline värk erakondadesse mitte midagi. Õudselt vahva oli vaadata, kuidas mingi naised võtsid kätte ja kuskil seal Pärnumaal oma energiaga päästsid ära küla näiteks. Ja niisuguseid näiteid on järjest rohkem ja rohkem rohkem, et et kui naguniisugune, üldfoon või infoväljas on väga palju takistus, siis allpool hakkavad inimesed ise tegelema. Ilma selleta ei saagi. Ilma selleta muide lähebki nässu seepärast, et vot Reiljan ütles vanasti, et ega valitsus ei ole lahendus teie probleemidele. Valitsus on lihtsalt üks täiendav probleem. Raul, ma tänan sind selle pika jutu eest, ütle palun üks number ühest kuueni. Ma kasutasin saates ka kuulajate küsimusi, nii et üks kuulaja saab siis oma küsimuse eest väikese auhinna. Mõtlen oma matemaatika lõpuhinde kolm oligi kolm. Aga raha lugeda oskad? Kehvasti, kehvasti jah, aga aritmeetika piiridesse nakatunud logaritmi võtab. Persona. Personal. Persona saate külaline oli endine telemees, nüüdne kommunikatsiooni analüütik ja kettaheitja Gerd Kanteri tiimi juht Raul Rebane. Persona saate auhinna saab Olav koorte, kes küsis Raul rebaselt, millistel olümpiamängudel oli kõige raskem töötada. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.