Tänases keskeprogrammis kuulete järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord tuleb juttu panamas elavatest. Kuna indiaanlastest stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk panama tähendab minu jaoks eelkõige panama kanalit. Kõige tuntum vanaemaga seotud asi kindlasti ongi panama kanal ja tegelikult tuleb mulle ka vanaemaga seoses kõigepealt ikkagi ette panama kanal ja alles see sealsed rahvad või või see on ajalugu või midagi muud sellist. Kaldun arvama, et ega me sellest maast peale selle, et seal asub panama kanal suurt midagi ei teagi. Ja see panama kanal läks siis paneva kätte alles 2000. aastal. Jah, mõned aastad tagasi, kui sai see pikaajaline lepinguperiood täis mille jooksul siis vanaema oli kanali üürinud USAl, kas panama sellega väga palju võitis vähemalt panama, viimaste aastate majandustulemused seda küll ei näita. Panama on jätkuvalt vägagi vaene maa. Mis nendele sisse toob, milles nad elavad? Millest need Kesk-Ameerika riigid, kõik elavad nad midagi, midagi väga erilist selles mõttes ei teegi. Siis kõikvõimalikke vilju müüvad banaane panama näiteks müüb tublisti homore väljapoole ja, ja korjavad siis nii-öelda loodusande ja nii nagu teisteski Kesk-Ameerika riikides panamas on tegelikult majandusüpris tõsiselt tugevasti USA kontrolli all, ehk siis kõik suured korporatsioonid, kes seal tegutsevad, on mõne suure USA ettevõtte tütarettevõtted või, või suisa siis mõne suure USA ettevõtte kohalikud harud. Nii et vana maja, kuigi looduse poolest ju imekaunis koht hästi soe, hästi ilusad rannad, aga tegelikult elatustaseme poolest, ega ta väga kõrgete või väga arenenud riikide hulka ei kuul paneme, on kunstlikult tekitatud riik maailmas, neid kunstlikult tekitatud riike on tohutul hulgal. Võiks öelda, et enamus maailma riikidest on kunstlikult tekitatud enamus Aafrika riike, mis on koloniaalpärand praktiliselt, et peaaegu et kõik riigid Ameerikas väga paljud riigid Aasias panama on võib-olla vahest tuntuma ajalooga kunstlikult moodustatud riigikene panama riigikene loodi siis seetõttu, et et USAl oli 19. sajandi lõpus tekkinud idee rajada läbi panama maa kitsuse panama kanal ja võtta see kanal enda kontrolli alla. Noh, ühest küljest panama kanali rajamine kahtlemata läks palju maksma. Aga teisest küljest nähti selles panama kanalis ka tulusat teenimisallikat, sest et see lõhendas ikkagi alusta teekonda Atlandi ookeanilt vaiksele ookeanile või vastupidi, tohutult palju. Ja kuna ta lühendas palju, kuna ta oli meresõitjatele kasulik, siis selge, et panama kanali läbimise eest oli võimalik võtta suurt raha ja ja sellesse USA siis ka seda tulevast kasu nägi. Nüüd tollaperioodil, kui siis kanali rajamise idee, nagu lõplikult küpses, ei kuulunud see panama maagitsus mitte mingile panama riigile sellist riigikest polnud olemaski, vaid kuulus kalumbiale. Kolumbia oli aga märksa suurem riik kui ainult see manama maagitsus ja Kolumbia võimud ei olnud sugugi huvitatud sellest, et et USA kanali oma kätte võtaks. Ja nii siis oligi USA suhteliselt kaval ja, ja hakkas seal manama maagitsuse lõhutama separatismi ja 1903. aastal siis tekkiski eraldi panama riik, mis oli eraldunud Kolumbiast ja see tulevase panama kanalitsoon, see jäi panama riigi sisse ja, ja kuna USA oli aidanud panama riigil tekkida, siis loomulikult panama valitsus üsna hõlpsasti andis selle panama kanali pikaks ajaks USA käsutusse, teenides selle kanali piirkonna väljarentimise ees siis iga aasta natukene raha. Panama põlisrahvad on indiaanlased, kes seal veel elavad. Panama põlisrahvalt on kahtlemata indiaanlased, aga Me teame, et juba mitmeid mitmeid sajandeid elab panamas ka väga palju teisi rahvaid peale indiaanlaste. No indiaanlased, täna moodustavad panama elanikkonnast tühise vähemuse, põhilised panama elanikud on siiski hispaanlaste järeltulijad, väga palju on segaverelisi küll valgete ja indiaanlaste järeltulijaid, küll indiaanlaste ja neegrite järeltulijaid, küll valgete ja neegrite järeltulijaid. Ja too rahvas, Kunad, kellest me täna hakkame rääkima, on suuruselt teine indiaani rahvas panamas. Ja palju neid on? Punaseid panamas on natukene üle 60000, räägitakse 60-st kolmest 60-st viiest 1000-st punaseid, tegelikult siis lisaks bana maale elab natukene ka Kolumbias, Panama ka piirnevate aladel ja noh, kui me arvestame, et panama elanikkond on natukene alla 3,2 miljoni siis see 65000 moodustab panama elanikkonnast tühise vähemuse. Tegelikult lihtne arvutus näitab, et see on umbes kaks protsenti panama elanikkonnast. Ja suurem osa Kunesid elab saartel. Jah, Kunad põhiliselt elavad siis Atlandi ookeani ääres panama lõunaosas, Kolumbia Aga piirnevate aladel, põhiliselt väikestel saartel ja hästi pikal, kuid hästi kitsal rannaribal siis Atlandi ookeani ääres. Ja, ja sedagi munade põhilist asuala tuntakse nime all, kuna Jaala ja see, kuna Jaala nimi seda võiks tõlkida kui Kunade maa ja Saaremaapindala on natukene vähem kui 2400 ruutkilomeetrit. Võrdlusena siin võib tuua, et see on siis natukene väiksem ala kui meil Eestis, Saaremaa samas see ala sisaldab rohkem kui 200 kilomeetri pikkust rannariba. Aga see rannariba on väga kitsas pool seitse, mõnel pool 10, mõnel pool natukene rohkem kilomeetrit lai ja need, ega need saaredki suured ei ole, sest seal kuna jalas loendatakse vähemasti 378 saart ja laidu ja neist ainult umbes 50 on püsivalt asustatud elanikkonnaga Kunadega. Miks nad valisid just saared elukohaks? Munade minemine saartele on omaette lugu ja see tuleneb Kunade ajaloost enne veel, kui ma sellest ajaloost hakkan rääkima, ütlen, et seal, kuna jalas ei ela kaugeltki kõik need panama on 65000, kuna tegelikult elab, kuna jalas punaseid ainult umbes 36000 ehk natukene üle poole panamas elavatest Kunadest kunagi esivanemad tegelikult elasid Kolumbiast Kolumbia põhjaosas nüüdse Kolumbia aladel ja rändasid päris mitu sajandit tagasi panama aladele, kusjuures rändamise põhjuseks oli lõunapoolsete indiaanirahvaste surve. See surve omakorda oli aga suuresti tekitatud sellest, et hispaanlased Lõuna-Ameerikas noh, aktiivselt edasi liikusid, aktiivselt maid vallutasid ja, ja see pani indiaanlased indiaanlased liikuma ja teiste indiaanirahvaste surve siis omakorda sundis liikuma kunasid. Ja nii siis juba päris mitu sajandit elavad Kunad praeguse panama aladel. Kusjuures algselt ei elanud kunagi mitte nendel väikestel saartel seal, kus nad praegu elavad maid elasid tegelikult sisemaal ja alles 19. sajandi keskpaigas asusid kunagi ümber põhiliselt praegustele aladele, põhiliselt siis saartele ja, ja selle ümberasumise põhjuseks. Ühest küljest on valgete surve, aga teisest küljest noh, on väidetud, et ka asjaolu, et sisemaal troopilistes vihmametsades elada oli tegelikult tunduvalt keerulisem, tunduvalt raskem kui, kui elada nendel saartel kus need vihmametsad ei ole. Nii tihedad, on palju saari, kus vihmametsi tegelikult ei olegi ja ja nendel saartel lihtsalt jah, need tingimused, kus elada, olid siis ilmselt natukene lihtsamad, kui seal Sisemaal mägedes, kus Kunad enne 19. sajandi keskpaika elasid ja nii ongi siis tänaseks tekkinud olukord, et sellest ligikaudu 30-st kuuest 1000-st punast, kes kuna jalas elavad umbes 34000 elab saartel ja ainult umbes 2000 elab rannikul sellel hästi pikal ja kitsal rannikuribal. Neid Kulad, kes linnades elavad, need ei hooli oma traditsioonilistest eluviisidest enam. Kuna ta elamine panamas on tõepoolest nagu väga äärmuslik, sest et kuna Jaalase elavad Kunad üsna sarnaselt sellele, nagu nende esivanemad sajandeid tagasi seal elasid samas 21. sajandil, on üpris selge, et mitte kõikidel, et selline eluviis ei sobi, mis siis kaasaja nii-öelda tsivilisatsiooni hüvedest mitte midagi osa ei saa ja nii on terve rida kunasid läinud elama linnadesse. Põhiliselt elavad nad panama pealinnas. Ei saa aga mitte öelda, et panama pealinnas elavatel munadel elu täna kuigivõrd lihtsam oleks, kui una jalas elavatel munadel. Ühest küljest on neil küll ju kasutada vanema linnades elades need nii-öelda tsivilisatsiooni hüved, aga teisest küljest, kuna panama linnades töötavad kõige madalamapalgalistel kohtadel sageli hoopis töötud ja tegelikult panama. Ma võiks öelda, et üks kõige vaesemaid elanikkonna kihte üldse Kuna ei ole, on vanim reaalse autonoomiaga territoorium indiaanirahvaste aladel. Jah, päris kindlasti võib väita, et kui me vaatleme selliseid tõsiseid ja reaalseid autonoomseid territooriume, siis siis kuna Jaala on vanim autonoomne territoorium indiaanirahvaste aladel, ta ei ole eriti võrreldav USA indiaanlaste reservaati tega. Ühest küljest juba seeder, et kuna jala hõlmab ikkagi väga suurt osa Kunade ajaloolisest kodumaast, sellest, kus nad need viimased 150 aastat elanud on, kuuessaa indiaani reservaadis sageli on noh, sellised päikesed territooriumid, kuhu indiaanlased ümberkaudsetest aladest on kokku aetud ja väga sageli ei ole neil tegelikult nende kohalike indiaanirahvaste põliste asualadega eriti palju pistmist. Muidugi on siin erandeid vahvad näiteks, aga, aga siiski see USA indiaani reservaatides noh, elu on nagu sootuks teistsugune ja ja sealsed sellised õigused indiaanlastel on natukene teistsugused kui, kui Kunadel, kuna Jaalas kuna jala tekkelugu on ka tegelikult huvitav selles mõttes, et meile võib tunduda see kummaline, aga kuna olid nii julge rahvased 1925. aasta veebruaris alustasid nad panama valitsuse vastast vastuhakku, mida on nimetatud ka revolutsiooniks. No selle vastuhaku põhjused olid väga lihtsad. Kui Kolumbias elades oli, kuna ta elu suhteliselt lihtne nende territooriumil suhteliselt hõredalt asustatud ja ja neil oli valgetega negatiivseid kokkupuuteid üpris vähe, siis bana maal elades oli olukord lühikese ajaga kiiresti muutunud. Esiteks näiteks peale panama kanali ehitust, peale panama kanali valmimist oli tekkinud palju töötuid panamasse ja need rändasid mööda Vanamat laiali ja, ja suhteliselt palju neist sattus ka elama Kunade aladele. Ja seal tekkisid konfliktid siis, kuna teie valgete vahel, teiseks 20. sajandi alguses katoliku kiriku misjonärid püüdsid üpris aktiivselt ja, ja tegelikult see aktiivsus tähendused jõuga kunasid muuta kristlasteks. Ka see oli Kunadele vastuvõetamatu, sest kuna ta on ikkagi sajandeid olnud nii-öelda oma usundites kinni, aga täna, kui me räägime munadest, siis valdavalt on tegemist hõimuusundite järgimisega, kuigi kindlasti on nende seas ka kristlasi, aga kristlaste arvukus ei ole suur ja, ja räägitud on ka sellest, et 20. sajandi alguses, kui see kunagi asuala oli suhteliselt eikellegimaa või seal nagu väga palju valgeid ei elanud siis see piirkond oli nagu mõnes mõttes valgete röövretkede paik ja isegi vanaema politseijõud aeg-ajalt käisid seal nii-öelda oma valitsemas. Ja kõik see kokku viis olukorrani, kus munade elu oli muutunud lühikese ajaga üpris väljakannatamatuks. Ja kui nad pöördusid korduvalt abipalvetega Panawa valitsuse poole ja arvestades seda, et panamas mängis väga suurt rolli USA olid, kuna pöördunud abivalvetega USA poole selleks et nende olukord muutuks rahumeelsete vahenditega, ei olnud paraku Kunadel võimalik oma olukorda parandada ja nii siis polegi imehetk. 1925. aastal alustati relvavõitlust panama valitsuse vastu. Me võime tagantjärgi öelda, et see võitlus oli üpris edukas, kuna ta jaoks, sest just selle võitluse tulemusena oli vana omavalitsus juba 1930. aastal sunnitud Kunadele andma üpris reaalse autonoomia. Ja 1938. aastal moodustati sisse autonoomne territoorium ja Läks veel mõnda aega edasi ja 1953. aastal sai kuna jala oma põhiseaduse ja oma praeguse valitsemissüsteemi. Nii et protsess nagu on järk-järgult edasi arenenud. Aga aga selle piirkonna jah, autonoomia alguseks võime me lugeda 1900 kolmekümnendat aastat minu jaoks, kes ma natukene olen erinevaid maailma rahvaid uurinud ja nende vastu päris pikka aega huvi tundnud. On ausalt öeldes päris üllatav, et Kesk-Ameerikas, et Ladina-Ameerikas juba üle 70 aasta on ühel väikesel väikesel indiaani rahval olnud üpris tõsine autonoomia sest tegelikult Ladina-Ameerika on valdavas enamuses vägagi indiaanivaenulik ka täna, 21. sajandi algul, enamikes riikides suhtutakse indiaanlastest väga halvasti. Ja, ja noh, õiguseid on enamikes Ladina-Ameerika riikides indiaanlastel tunduvalt vähem kui kohalikel valgetel. Millised on Kulade võimuorganid? Kuna ta valitsemissüsteemi võib jällegi vaadelda üpris ainulaadse sõna ja ja siin mõningad indiaaniorganisatsioonid on väitnud, et ilmselt on Kunade valitsemissüsteem üks kõige arenenum vaid üldse selliste põlisrahvaste hulgas, kes on oma riigis nagu mõnes mõttes alla surutud seisuses või kellel ei ole päris oma riigis. Enne seda, kui natukene kirjeldan Kunade valitsussüsteemi, tuleb öelda, et kuna ta on, kuna Jaalas tõepoolest üpris autonoomsed nende igapäevasesse ellu panama valitsus praktiliselt ei sekku ja, ja veelgi enam noh, see, kuna jala ei jagune mingisugusteks väiksemateks administratiivsete üksustega, küll aga vaatlevad siis Kunad seda piirkonda selle järgi, kus kohas, kui nad elavad ehk siis piirkonnas on ligikaudu 60 keskust või, või sellist tihedamini asustatud ala, kus, kus nad elavad ja iga selline ala on sisuliselt omaette autonoomne üksus. No lihtsam on seda võib-olla teha saartel, kus ongi nii, et iga saar nagu otsustab oma saare asjade üle ise aga siis ka mandrialal, kus on 13 Kunade, sellist vaikset asuala, ka seal on niimoodi, et Igase asuala otsustab oma küsimused ise ei pea selleks luba küsima Kunade kõrgematelt võimuorganitelt munade siis võimuorganid on, kuna kultuuri üldkongress, kuna üldkongress siis on olemas. Kuna te üldjuhid, siis on olemas piirkondlikud kongressid ja on olemas ka piirkondlikud juhid ja need piirkondlikud kongresside piirkondlikud juhid, need ongi siis need iga saare võimuorganid või siis mandril iga selle nii-öelda asustatud punkti võimuorganid. Ja kui need, kuna Jaala kõrgemad võimuorganid kui see, kuna üldkongress käib koos kaks korda aastas ainult kaks korda aastas siis piirkondlikud võimuorganitesse piirkondlik kongress käib koos absoluutselt iga päev. Et väga huvitav, kindlasti nad teevad mingisuguseid vaheaegu. Ma vaevalt usun, et nad 365 päeva aastas koos käivad, aga põhimõtteliselt on, on see asi sätitud nii, et vajaduse korral nad käivad koos absoluutselt iga päev. Ja mis veel, huvitav, et see, kuna üldkongress sinna iga, kuna piirkond saadab neli esindajat ja igal nendel neljal esindajal on võrdselt hääli sõltumata sellest, kui suurt Kunade piirkonda nad esindavad, kas nad esindavad sadant inimest või nad esindavad tuhandet või kolme tuhandet inimest, see ei ole oluline, iga piirkonda on siis seal, kuna üldkongressis esindatud võrdsete häälte arvuga. Aga noh, igapäevast elu mõjutab kahtlemata rohkem see kohaliku kongressi töö ja kohalik kongress on siis kõrgeim religioosne, kultuuriline ja poliitiline võim kogukonnas ja need, nagu ma siis enne juba ka mainisin, need kogukonnad on ka väga autonoomsed, kusjuures nad ei ole autonoomsed mitte ainult, et siis kuna üldkongressi suhtes, aga nad on vägagi autonoomsed ka panama keskvõimu suhtes. Üks huvitav näide, et kuna Jaalast tõepoolest on võim suhteliselt autonoomne, on see, et peale kuna te ei tohi, kuna Jaalas teised inimesed omada kinnisvara ehk siis mitte Kunadel ei ole võimalik, kunas osta maad ja tegelikult noh, mitte ainult kinnisvara, vaid isegi vallasvaraga on nii, et isegi suuremat vallasvarana ei tohi, seal ei tohi seal omada. Noh, see on selle jaoks, et see Kunade territoorium tõepoolest säiliks Kunade territooriumina. Sest kujutagem ette, et mereäärne ala imeilus rannik, imeilusad saared, kui sellist kaitset ei oleks, siis kohalikud rikkad valged oleks kahtlemata ammu kogu selle kuna jala üles ostnud, kuna tal ei oleks oma põli seal asualale enam midagi teha. Teine punkt on see, et kuni viimase ajani on kuna üldkongress ja vanaema keskvõim vaielnud selle üle, kellele kuuluvad, kuna jalamaapõues olevad maavarad panama keskvõim tahaks, et nad kuuluksid bana emale, kuna liidrid ütlevad, et nad peaksid kuuluma, kuna indiaanlastele seni on Kunad olnud siin võidupositsioonil sellepärast panama valitsus on küll tahtnud anda piirkonnas mitmesugustele välismaistele firmadele maapõuevarade kaevandamise õigusi, aga tegelikult ükski nendest välismaistest firmadest ei ole seal nagu püsivalt suutnud kanda kinnitada. Et kuna ta on ikkagi saanud oma tahtmise, et need maapõuevarad on nende omad ja ja siin 90.-te aastatel oli probleem, teeme mõnede suurte rahvusvaheliste kontsernide ka. Ja kui mingil hetkel juba tundus, et Kunad jäävad konsernidele panama keskvõimule alla siis tänane päev on see tegelikult rahvusvaheliselt suurkontsernid ilma Kunade nõusolekuta, kuna jalas ei tegutse. Kuidas Kunad suhtuvad turistidesse? See on ka vägagi huvitav fakt munade juures, et kuigi turism toob Kunadele järjest enam sisse, noh, piirkond on ilus, piirkond on ju väga soe, aastaringselt väga soe, meri on väga soe, õhutemperatuur on väga soe, aga Kunad suhtuvad turistidesse kaheti. Et ühest küljest küll, loomulikult ollakse huvitatud sellest, et turismist midagi rahalises mõttes sisse tuleb. Aga teisest küljest kardetakse turiste, turistid toovad, kuna Jaalasse tsivilisatsiooni hõngu või seda, sellist täiesti teistsugust elustiili, kui, kuna ta on harjunud elama. Ja seetõttu näiteks hotellid on ehitatud ainult mõnedele, kuna jalasaartele isegi kruiisilaevu ollakse nõus vastu võtma ainult mõnedel una jala saartel veelgi huvitavam. Päevasel ajal võib põhimõtteliselt turist nagu suhteliselt vabalt, kuna jalas ringi käia erinevatel saartel, siis ööajaks peab iga väljaspool, kuna jalad tulnu ööbima ametlikes hotellides, et sellist asja olla ei saa, et, et keegi väljastpoolt tulnu mõtleb, et soe ja ilus ilm ja Aidan kuskile põõsa alla või et magan autos või millestki muust sellisest, et kõik väljastpoolt tulnud, peavad öö ajal viibima ametlikes hotellides. Ja eks see kõik ikkagi püüab kaitsta punaseid võõramaiste mõjude eest ja ja noh, öeldakse ka seda, et mõnes mõttes kaitseb see, kuna jalad ka lavastamise eest, et turist, kes seal ei ela, kindlasti ei hooli sellest maast nii väga kui munad ise ja, ja, ja kuna ta on eriti tundlikult igasuguse sellise keskkonnareostuse suhtes nagu väga paljud tegelikult põlisrahvad Ameerikas, et nad püüavad seda igati hoida seda keskkonda, seda enam, et, et tegelikult keskkonnaprobleemid kuna jalas on täiesti olemas. No esiteks on, kuna Jaanus tõsiseks probleemiks liigne meresaladuste väljapüük, Kunade majandus sõltub väga paljuski just nimelt meresaadustest, mida nad seal püüavad näiteks humaaridest, mida vanaema välja veab, valdav enamus tuleb, kuna Jaalast ja, ja kuna see püük on väga intensiivne ka kalade osas on väga intensiivne, siis tänaseks päevaks räägitakse, et meresaadusi on välja püütud rohkem, kui see piirkond nii-öelda välja kannataks. Ja teisest küljest, kuna jalas on korallrifid ja, ja neid korallriffi samamoodi mitte ei lõhuta, aga neid kaevandatakse, kasutatakse ja ka see on, kuna jala loodusele suurt kahju teinud. Ja kui me arvestame juurde, et merepind on, kuna jalas suhteliselt kiiresti tõusev siis tänaseks on tekkinud olukord, kus enamus Saaria on pidevas üleujutuse hirmus. Ja paljudel saartel on väga tõsiseks probleemiks muutunud erosioon. Nii et siin rahvusvahelised keskkonnakaitseorganisatsioonid. On juba nüüdseks kuna jala võtnud teravdatud tähelepanu alla ja öeldakse, et kui see keskkonna halvenemine jätkub sealsamas tempos, nagu ta viimastel aastatel on toimunud siis kunasid ootab üpris tõsine katastroof. See keskkonna hoidmine kahtlemata ei saa sõltuda ainult välistest teguritest. Kui nad iseloomulikult peavad ka selle jaoks midagi ära tegema ja selleks, et siis kunasid õhutada mõtlema, keskkonnakaitsele, näidata neile noh, veelgi täpsemalt kätte, millised on probleemid ja millisteks need probleemid arenevad, kui olukord praegusel kujul jätkub. Selleks on siis mõned rahvusvahelised organisatsioonid, kuna jalas korraldanud seminare, kursuseid, muuhulgas on need kursuseid korraldatud ka lastele. Et need kursused eeskätt ongi suunatud tavainimestele ja nende mõte on teha inimestele selgeks, millised on need keskkonnaprobleemid ja mida teha. Esse keskkonna seisund, kas paraneks või vähemasti ei halveneks. No kuna jalas on ka väga vähe suuri teid, sellega kaitstakse ka seda territooriumi Jah, kuna jala tasub saartel ja paljud nendest saartest on üpris väikesed ja nendel nendel saartel ei ole sisuliselt mitte ühelgi suurt ja korralikku teed. Aga mandrialal see, see mandriala, kuna jalas on suhteliselt kõrged mäed ja väga tihedad vihmametsad ja, ja ka seal on korralikke teid hästi vähe. Ühest küljest muidugi see korralike teede puudumine on justkui negatiivne, et inimestel on nagu raske ühest punktist teise liikuda. Aga teisest küljest, kuna ta jaoks on see kahtlemata olnud ka väga positiivne, aktiivne, sest suurte teede puudumine. On aidanud kunasid kaitsta väljastpoolt tulnute sissetungi eest, et väljaspoolt, kuna jalad inimestel ei ole kuigi lihtne täna sinna, kuna Jaalasse minna, et kui nad ei tule just meritsi siis maismaad pidi on neil sinna raske minna ja, ja see raskus tegelikult kaitseb punaseid. Sest kui need turistide hordid või, või ka lihtsalt kohalike inimeste sellised tohutud Woodsele, kuna jala üle uputaksid nii-öelda või kui see inimeste läbiränne kuna jalast oleks suur, siis siis kindlasti oleks Kunadel tunduvalt raskem oma traditsioonilist eluviiside järgi elada. Kuidas nad siis seal elavad, aeg on seisma jäänud. Jah, meie jaoks siin, kes me elame ju justkui nagu tsivilisatsiooni hüvede keskel tõepoolest meie mõistes on seal aeg seisma jäänud, aga ilmselt nende jaoks mitte või ilmselt nad ei taha või ei oskagi teistsugust elu ette kujutada. See elu on seal tõepoolest äärmiselt lihtne. Inimesed tegelevad sisuliselt terve päeva kõige hädapärasemate asjadega, et ellu jääda, ehk siis hangivad toitu küttematerjali selleks, et teha lõket ja mille peale oleks võimalik toitu küpsetada. Väga oluline on puhta vee hankimine piirkonnas, kuna jalas mõnel pool on selle jaoks olemas torustikud, veetorustikud ehitatud aga paljudes kohtades need torustikke ka ei ole ja see puhta vee hankimine on omaette protseduur ja üpris aega võtab. Ja siis käiakse jahil, käiakse meres kala püüdmas, homaari püüdmas. Ja tõesti, terve päev on sisustatud kõige elementaarsemat toimingutega selleks, et üldse nii-öelda ellu jääda. Vist öelda, et kuna indiaanlased elavad onnidesse Jah, sisuliselt tonnides väikestes majakestes meie mõistes onnides kas nad neid ise neid onnideks pehmatse on teine küsimus ja ega seal tegelikult selliste troopiliste vihmametsade aladel noh, ega seal ei olegi väga lihtne kogu see elamine, loodus on juba ise see, mis paljuski määrab need eluviisid, kuidas seal üldse on võimalik elada ja hakkama saada ja, ja kuna ise muidugi on uhked selle üle, et nemad tunnevad seda loodust, Nad ise arvavad, et nad tunnevad seda paremini kui kohalikud valged ja et nad on sajandeid seal kestnud ja oskavad seal hästi vastu pidada ja oskavad hakkama saada nende troopiliste haigustega, mis seal möllavad, oskavad hakkama saada sealse kliimaga meie mõistes kindlasti väga eksootiline, aga ma ei usu, et et enamus raadiokuulajatest väga kaua seal vastu peaks või oleks väga pikalt huvitatud, kuna jalas elab Kuna indiaanlaste hulgas on ka heledaverelisi Jah, see on üks huvitav nüanss munade kohta, et kuna meeste seas on suhteliselt palju heledaverelisi, no me võiksime need sõna otseses mõttes nimetada albiinodeks ja, ja seni ei ole aru saadud või ei ole nagu väljamõeldud seda, et mis põhjusel see nii on. Aga see, et neid heledaverelisi palju on, mõjutab üpris oluliselt Kunade igapäevast nii-öelda majanduselu kuna jalas on Kunadel väga selgelt jaotatud tööd meeste töödeks ja naistetöödeks näiteks jahil käimine, merel käimine on meeste töö, aga näiteks puhta vee toomine on selgelt naiste töö näiteks paatide tühjendamine, olgu see siis kaladest või muudest mereandidest või ka näiteks kaubast. Sebaatiline tühjendamine, naiste töö ja ka põlluharimine on, on väga selgelt seal ikkagi ju meeste töö. Aga kujutame ette seda Panamad hästi kuum aasta läbi ja sellises asukohas heleda verelisele inimesel on väga raske, mitte ainult et hakkama saada, väga raske isegi vastu pidada. Aga õnneks on Kunad ikkagi nii tark rahvas, et nad on selle, kuna meeste heleda verelisuse probleemi lahendanud. Ja nimelt heledavereliselt, kuna mehed ei pea tegema meeste töid, vaid nemad teevad naiste töid. Ehk siis nemad teevad neid töid, mida naised valdavalt teevad siseruumides õmblevad näiteks valmistavad süüa, teevad kõike muud, seda et ühest küljest justkui nad ei ole ju nagu päris mehed. Aga teisest küljest selline vastutulek neile aitab neil sealsetes oludes kesta. Naine on perekonnas Jah, kuna elavad selgelt matriarhaadist ja naised on oluliselt tähtsamad kui mehed. Üks väike fakt selle kinnituseks on asjaolu, et peale seda, kui kuna mees abiellub, Peab ta mingiks ajaks minema elama oma ämma juurde ja mingid aastad peab ta nii-öelda teenima oma äia või selles mõttes töötama oma äia heaks. Ja, ja seetõttu noh, kui me oleme harjunud, et paljud rahvad ootavad eeskätt poegi, et eriti mehed eeskätt tahavad, et neile seniks pojad siis, kuna tal on olukord täpselt vastupidi, kuna mehed eeskätt ootavad, et neile sünniks. Ja põhjus ei ole nüüd mitte ainult siis selline emotsionaalne võit, põhjus on tegelikult ka selgelt majanduslik. Sest kuna traditsioonide kohaselt tulevad ju väimehed elama oma ämma-äia juurde ja nii siis tähendabki, et mida rohkem on sul tütreid, seda rohkem on sul tegelikult tulevikus tööjõudu. Sest kõik need väimehed tulevad sinu juurde elama ja sinu heaks tööd tegema. Lahutused on lubatud, lahutused on lubatud, veelgi enam, lahutused on tegelikult imelihtsad mehe jaoks lahutus, kui ta elab näiteks ämma-äia juures, tähendab seda, et ta võtab oma vähesed asjad, mis tal seal on selgelt tema omad kõnnib uksest välja ja ongi lahutatud. Aga sellest hoolimata on Kunade seas lahutusi äärmiselt vähe. Et see on märk sellest, et lahutuste suur hulk ei sõltu mitte asjaolust, kas lahutused on lubatud või keelatud. Teame näiteks, et katoliikliku Iirimaal oli kuni üpris viimase ajani see on, sellest on möödas alles mõned aastad, kui Iirimaal on lahutused lubatud, olid Iirimaal olid lahutused keelatud, sellega loodeti siis nagu lahutusi piirata. Noh, me tegelikult näeme, et selliste seadusandlike aktidega me võime püüda piirata, aga kui me sisuliselt tahame midagi piirata või sisuliselt tahame midagi suunata, siis need traditsioonid ja mõtlemisviis on märkimisväärselt olulisemad, kuna see pered on üpris suured. Jah, kuna ta pered on suured. Ühest küljest on muidugi lapsi rohkem kui meil siin Eestis võib-olla traditsiooniliselt aga teisest küljest elatakse sageli ka mitu põlvkonda koos. Sageli siis elab kolm põlvkonda koos lapsed nende vanemad ja vanavanemad, 10 12 liiget. Kuna perekonnas on täiesti tavaline nähtus Millised on siis Kunade probleemid, mille eest need võimuorganid praegu võitlevad? Kui ma seni olen võib-olla kuna jalast rääkinud, kui ilusast paigast, kus on Kunadel üpris hea elada, siis tegelikult, ega ükski maailmapaik ei ole päris probleemideta Ta ja, ja ega kuna jalagi ei ole siinkohal mingi erand, kuna jalas on probleemid täiesti olemas ja, ja nende probleemidega, siis jah, püüab tegeleda, kuna üldkongress üheks probleemiks, mis ma juba korra mainisin, on asjaolu, et kuna ei ole suutnud vanaema keskvõimuga kokku leppida selles, kellele kuuluvad, kuna jalamaapõuevarad, aga on ka hullemaid probleeme, kuna jala piirneb Kolumbia, Aga Kolumbia, aga teadagi on väga rahutu piirkond, kus on pidevalt, no sõna otseses mõttes võime öelda kodusõda, meil võib-olla räägitakse rohkem narkokartellidest ja, ja vasakpoolsetest võitlejatest, tegelikult on aga Kolumbias noh, minu arvates tõsisemaks probleemiks põlisrahvaste olukord ja see tegelikult absoluutne selline õigus, et olukord ja, ja seetõttu see Kolumbias väga pikka aega kestnud kodusõda on minu arvates täiesti loomulik asjade käik või täiesti loomulik asjade tulemus. Nüüdse Kolumbia kodusõda paraku mõjutab ka Panama neid piirkondi, mis piirnevad Kolumbia, aga viimastel aastatel on tulnud korduvalt ette, et Kolumbia paramilitaarseid jõugud käivad salaja vaikselt üleviiri hävitamas, kuna indiaanlasi hävitamas nende varaAga hävitamas ka kunasid endeid ja põhjus selleks on lihtne paramilitaarseid jõugud. Nimelt siis arvavad, et kuna indiaanlased toetavad Vasakpoolseid võitlejaid Kolumbias Meie mõistes vasakpoolsed võitlejad tegelikult valdavalt on siis Kolumbia indiaanlased, kes võitlevad oma elementaarsete õiguste eest. Kunade liidrid panamas väidavad, et mingisugust tõsist toetust ei ole nad Kolumbia indiaanlastele osutanud. Kuidas see lugu nüüd tegelikult on, raske öelda, aga kindlasti ei ole Kolumbia võimude poolt toetatud paramilitaarsete gruppidel mingisugust õigust panama piiri ületada jagunesid tapmas käia ja kusjuures selle asja teeb nukraks tõsiasi, et panama politsei ei püüa nagu väga vastu seista. Ei tea, kas ma ei oska siinkohal öelda, kas panama keskvõimul on mingisugune kokkulepe Kolumbia võimudega või ei tunneta politsei lihtsalt jõudu nende paramilitaarsete gruppide vastu astuda? Igal juhul jah, politsei Kunadele võitluses nendega Kolumbia jõukudega erilist toetust ei avalda ja seda peab täna siis, kuna üldkongress kõige suuremaks probleemiks, kuna jalas üldse aga selle keerulise olukorraga Kolumbias on seotud ka veel teine probleem, mis kunagi igapäevaelu mõjutab, nimelt traditsiooniliselt on Kunad saanud üle piiri üpris vabalt liikuda, tähendab üle üle siis panama Kolumbia piiri ja see vaba liikumine üle piiri, mis oli neile siis seadusega tagatud, on tegelikult tohutult hõlbustanud piirkonna sellist kaubavahetust eeskätt kaubavahetust Kunade ja Kolumbias elavate indiaanlaste vahel. Ja noh, traditsiooniliselt on Kunad siis osa asju teinud ise ja osa asju toonud sisse naaberaladelt Kolumbias tänaseks päevaks kõik enam aga nii lihtne ei ole. Sest tänaseks päevaks ei saa kunagi enam vabalt Panama ja Colombia vahelist piiri. Ületad, et seoses selle keerulise olukorraga Kolumbias on sisuliselt muudetud Kolumbia suletud tsooniks ja piiri ületamine on üpris keeruline. See on aga välja suretanud sellise igapäevase kaubanduse piiriäärsete alade vahel. Ja kunagi ütlevad, et noh, isegi igapäevases elukvaliteedis annab see kõik endast järjest rohkem tunda. Kuna jalas on naturaalmajandusraha, liigub seal vähem No igasugune selline ühtse vahetuskauba, see tähendab raha sissetoomine muudab ühiskonnakorraldust väga märgatavalt ja ma usun, et kui, kui nad kasutaksid põhiliselt vahetuskaubana raha, siis ma arvan, et see, nende selline igapäevane elukorraldus muutub kiiresti ja märgatavalt, mis muidugi ei tähenda seda, et kuna jalas raha ei ole, et noh, me ei kujuta, et tuleb kunagi halasse kruiisiturist ja ja poetab enda taskus, siis ma ei tea, kaasa võetud kuldeseme või midagi muud sellist, et loomulikult on, kuna jalas raha olemas ja hotellidki ju võtavad turistidelt raha. Aga kui nad omavahel eelistavad kindlasti vahet seda kaup kauba vastu, mitte kaup raha vastu. Kas kuna indiaanlased räägivad kunagi? Kuna indiaanlased räägivad kuna keelt, aga nad ise nimetavad seda keelt natukene teistmoodi üpris lihtsa sõnaga, mis eesti keelestki on olemas ja see sõna on tule. Kunad mõistagi mitte ainult et ei, ei räägi seda keelt, aga kui nad ka õpivad oma keelt kuni suhteliselt viimase ajani Kunadel küll kirjakeelt ei olnud, tänaseks päevaks on siis kuna kirjakeel ka välja töötatud ja kuna jalas on elementaarkoole, kus on võimalik õppida, siis, kuna keeles ja sisuliselt isegi räägitakse seda praktiliselt igal saarel on võimalik kuna lapsel sellised kõige põhilisemad eluks vajalikud oskused teadmised kätte saada. Võib-olla mõne saare elanik onnis. Neid tegelikult nendeks kohalikeks elementaarkoolideks peetaksegi. Aga lisaks on siis mõnel saarel olemas ka meie mõistes põhikoolid ja mõnel pool, kuna jalas on siis olemas ka koolid, mida meie mõistes võiks nagu nimetada keskkoolideks. No ega need, kuna ei ole haridusolud, väga head ei ole, et eeskätt napib nagu vahendeid, napib raha, selleks et saaks anda ka kaasaegset haridust, antakse edasi oma traditsioone, antakse edasi kõike seda, mis puudutab traditsioonilist haridust. Aga kaasaegse haridusega lood väga head ei ole. Aga haridusest hullem probleem, kuna ja alas on meditsiiniabi, võiks öelda, et ega seda meditsiiniabi sealt saada ei olegi, et arste on väga vähe noh, ka panamas tervikuna on meditsiin selline suhteliselt tuntud probleem. Aga, aga kuna jalas on see eriti nii, et selliseid haritud arste seal eriti võtta ei ole. Räägime siis Kunade riietuses ka nendel on väga ilusad rahvariided, naistel. Kuna riietus ja just naiste riietus ja sisuliselt riietus, mida nad igapäevaselt kannavad, on, on suhteliselt tuntud maailmas. Eeskätt on tegelikult siis tuntud selle riietuse üks ese. Ja kohe me jõuame ka selleni, mis see on. Aga kui rääkida üldse kunagi riietusest, siis, kuna mehed, kuna jalas eelistavad kanda suhteliselt kaasaegseid rõivaid, aga kuna naised eelistavad kanda traditsioonilisi rõivaid ja, ja selle traditsiooniliste rõivaste juurde kuulub näiteks ka ninarõngas kusjuures need ninarõngad ei ole mitte sellised väikesed, mida me võime kohata Lääne-Euroopas või Põhja-Ameerikas. Noortel Need ninarõngad on hästi suured. Nad on, nad on enamasti kullast, nad on massiivsed, minu arvates võiks need üpris ebameeldiv kanda olla. Aga kuna naised on siis jah, traditsiooniliselt neid ninarõngaid kandnud ja, ja kusjuures mitte ainult naised, tegelikult juba suhteliselt noored tüdrukud hakkavad neid ninarõngaid kandma. No siis kuna naised kannavad näiteks käsivarte ja jalasäärte ümber selliseid võiks öelda, et kaitsmeid või selliseid rõngas, kaitsmeid ja väga populaarsed on pearätikud, mis enamasti on punase ja kollase kirjud kantakse siis tavaliselt siniseks värvitud puuvillast, seelikut ning pluusi ja otsepluus on selle kuna naise riietuse kõige tähtsam ese. Sest sellel pluusil on mitmevärviline kaunistus, mida kutsutakse muulaks ja need muulad on kõige kuulsamad esemed, mis üldse Kunadega ja kuna jalaga seonduvad need munad, ei ole nüüd päris Kunade selline iidne ese või ei ole nagu nende väljamõeldud tegelikult hakata neid moolasid õmblema alles 19. sajandi keskpaigas, aga nad on selles mõttes huvitavad, et nad on hästi mitmevärvilised, need õmmeldakse siis käsitsi ja, ja põhiliselt kasutatakse erinevatest värvidest koosnevaid Puuvilla riidetükke või puuviljariideribasid ja need pildid on hästi erinevad, et vahel on tegemist geomeetriliste kujunditega. Vahel kujutatakse neis loomi, vahel inimesi, aga noh, võib öelda, et mõni nendest on koguni terve omaette pilt või jutt. Et mõni nendest mooladest võiks nagu justkui rääkida meile mõne loo. Ja nii ei ole midagi imestada, et Molad turistide seas on muutunud väga nõudvaks kaubaks. Et see on üks oluline asi, millega täna, kuhu nad raha teenivad. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu panamas elavatest, kuna indiaanlastest stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.