Vanast parunite ajal oli ka hobusevargus. Moes ja üks suurem hobusevaras oli olnud nimega looben keda mõisnikud tahtnud nii iga hinna eest kätte saada. Ükstaskõik kas elusana või surnuna. Ja olidki siis välja pannud 25 rubla, kes selle varga tini võtab või tabab natsa tavalise 25 rubla, see oli nii kaunis suur raha. Ja ükskord siis oligi selline hea juhus olnud, et see hobusevaras oli parajasti julgu kõrtsis napsutamas olnud. See Jurgu kõrts asub Otepää ja Kanepi vahelisel maantee ääres Carste mõisa läheduses, kaugele siit umbes. No siit umbes seitse kilomeetrit, aga karsse mõisast umbes kilomeetri kaugusel. See oli siis sõnamõisasse toimendanud, et see hobusevaras on nüüd parajasti turu kõrtsis napsutamas. Ja see Carst mõisavalitseja üks Kimmeli nimeline sellises otsekohe ratsahobusega sõitnud alla kõrsi juurde. Kust aga muidugi otsekohe kõrtsi tuli. Aga tolle ilmal rahadega mehed ikkagi taga kõrtsis napsutasid samuti ka see hobusevaras loobel. See mõisavalitseja kimmel oli siis nii ettevaatlikud selle kõrtsi vaheukse natuke lahti lükanud, kus ta parajasti sai oma käe sinna taga kõrtsi sirutada ja sealt ukse vahelt ta hakkaski revolvrit tulistama. Viimane sai sealt kuuli pihta, vastane karjatas, jäta järele, aitab, ja selle juures ise maha varises. Kus ta siis hiljem toimetati, Võru haiglasse? Ei tea, mõisavalitsejal võib-olla tuli ka hirmunud selliselt otsekohe tulema tulnud ja kui loobennolas alguses selle mõisa käevalitseja käe taga kõrtsi sirutamist märganud, et oleks selle ukse pihta jooksnud ja selle ukse kõvasti kinni löönud siis oleks selle mõisavalitsuse Kimmeli käeluu sealt puruks lüüa. Selle, kas oma elu võinud päästa? Muidugi sarnasel korral inimene igat asja ei oska märgata, taibata. Kuid siiski hiljem olevat loobelmil ise ütelnud, et Ma olen neid kuulisi varemgi seedinud, küll ma veel selle kuuli ka välja seedina. See kuulis endast nii väga hädaohtlik, ega surma pole olnudki, kuid mõisast saadetud ikka tihti kirju arstile, et nad teda mitte terveks ei raviks. No ja siis ikkagi kulgessi ravi mõisniku kasuks, et hiljem siis ka selle tagajärjega lobens sureci. See rahasumma, see 25 rubla seen sai, muidugi see mõisavalitseja Belgias looberid laskis, see rahasumma maksti välja hiljem võru hoiukassast. Loo Ede kõrtsisolijad, kes seal tookord juhtusid olemas need siis ehmunud seda laskmist ja lahingud ja lasid siis nii nagu vanimas. Ja üks sama Arsse mõisa tubli töömees, keda nii nimega hüütud ikka Opmann raviks, see oli pugenud peapite kõrtsi ahju. Eks vanast sellised suured kõrsi ahjutoolid, kus mehel võimalik peatel sisse pugeda ja aga enne seda lahingut või laskmist oli sealt parajasti kõrtsinaine kuumad leivad välja võtnud, need ahi oli kaunis kuum ja see mees siis Hoffman, Robisi, palatas seal oma näpud või käed veel ära. Hiljem oli seal meestel ikka head liigut välja tehtud ja siis nagu juba meestel tujud muu siis ja nagu öeldaksegi, et sarvad kuidas läksid, siis oli ka keegi lõõtspillimees juhtunud kõrtsis olema, kes siis oma lõõtspilli lahti tõmmanud ja ise ütelnud. Ma mängin teile. Openi surmaloo ja nüüd ma mängin oma kandlel sele loobeni surmaloo, palun kuulake.