Kell on saanud 12 ja viis minutit ja eetris on lisandeid seisuga juuni 1994. Stuudios on kolleeg Marko Reikop, Raadio kahest ja Markoga. Me tahame täna visandada portree raadiot kuuluvast inimesest, sest Marko kaitses just mõned päevad tagasi diplomitöö sellel teemal. Imelikult nii palju õnne sulle. Ole hea, tuleta meelde mulle ka, kuidas diplomi teema täpselt oli nimetatud. Diplomiteema oli pealkirjastatud Raadio kaks ja tema kuulaja kui nüüd väga täpne olla Aga loomulikult tuli sellest uurimusest sul välja ka sellised üldisemad tendentsid ja alustuseks ma nendest kõnelemegi, eks ole. Ja loomulikult ja raadio kaks ei olnudki võetud niimoodi eraldi, vaid raadio kaks kuulaja siis ka võrreldes teiste raadiojaamadega ning see oli ka siis üks diplomine siin eesmärk. Et võrrelda raadio kohe kuulajat ja kuulajaskond kuulatavust ka teiste Eestis tegutsevate raadiojaamadega, ka estraadi esimese programmidega kõikide kommertsraadiojaamadega. Aga enne kui raadio kahest rääkida raadius konkreetselt, siis võib rääkida sellistest üldistest tendentsidest, mis ilmselt on igale raadiojaamale omased sellised aktiivse ja passiivse kuulamise perioodid, ma olen neid ise niinimetatud ilmselt neid teaduslikult nii nimetada. Tähendab, inimesed kuulavad raadiot aktiivselt kella seitsmest hommikul alates kuni kella kuueni õhtul välja. See on selline aeg, kus raadio võib endale leida 100000 kuulajate rohkem. Isegi kui nüüd fantaseerida, võib-olla isegi paarsada 1000 kuulata. Reetset ükski saade nii palju kuulajaid tegelikult praktiliselt ei võitnud, aga noh, teoreetiliselt on see võimalik. Ja ülejäänud aeg on selline nii-öelda passiivse kuulamise aeg. See on hommikul kella kuuest kuni seitsmeni ja siis õhtul kella kuuest kuni kella kaheni hommikul kella kuuest seitsmeni. Periood on selline, et inimesed magavad lihtsalt kuue seitsmemaal ei ole inimesed ärganud ja see juba seetõttu kuulatakse raadiot vähem. Õhtune bürood kella kuuest kuni Khani jagu jaguneb veel erinevateks sellisteks alalõikudeks. Rohkem kaotab raadiokuulajad just kella kuue ja kaheksa vahel. Siin noh, ma tean konkreetselt raadio maha andmeid kella kuue kaheksa vahel kaotanud isegi üks päev kuni 95000 kuulajat raadio ja see on väga kolossaalne arv, siin on kindel ja selge põhjus see, et siis hakkab televisioon töötama ja ükskõik kui head saadet nüüd kella kuue ja kaheksa vahel ka raadiost ei taha pakkuda, ükskõik kui tore ja meeldiv son, raadio ta ikka ei leia, nii palju kuulajaid, sama saade, kui oleksite varasemal Cedar, aga peale kümmet või 10 ütleme niimoodi, hakkab jälle raadio kuuldavus tõusma ja jõuab seal ka nelja 50000 inimeseni. Ja televaatamine ilmselt siis jälle väheneb ja langeb jälle kuulatus peale kella kahteteist. Siis inimesed ilmselt heidavad magama, on ka ilmselge ja näiteks viimane veerandtund kolmveerand kahest kaheni. Konkreetselt raadio kahes, seal on. Raadio esimene programm alustab oma saatepäeva pool kuus hommikul. Kui palju siis on raadiote juures inimesi? Vähe, aga ma ütleksin, et piisavalt, nii et sel kellaajal tasub kindlasti raadiot juba tegema hakata ja raadiosaadet kindlasti peavad eetris olema ja näiteks esimeses programmis on siis esimesel veerandtunnil umbes 20000 kuulajat ja see järgmise veerandtunni jooksul tõuseb nii 5000 ringis. Mida veerand tundi edasi, seda rohkem tõuseb seda järsemalt ta tõuseb, et kella seitsmeks kellaajaks on saavutatud juba selline kolossaalne kuulajate hulk. See on siis 150 960000 kuulajat, kuulab kella seitsmest kuni seitsme 15-ni, nagu seal on muidugi üks arv, mida ei ole mitte kõikide päeva kestmine, vaid ta on selline üks konkreetne arv sellel päeval. Noh kurat, kõikide päevade peale ära jagada, siis ta muidugi natuke väiksem see diplomitöö ja kogu see, need andmed pärinevad Baltic Media faktsi. Auditooriumi uuringutele on selline väga tuntud firma ja kogum on väga suur, nimetan küsitleda tuhandet ühte 100 inimest, selle usaldusprotsent nimetataks nii, kaks kuni kolm protsenti võivad eksinu tulemustes. Nii et suhteliselt õigete arvudega manipuleerimine praegu võin öelda. Võrdlevalt vaatasid sa Eesti raadio esimese programmi Raadio kahte Eesti raadio neljandat programmi ja siis viska veel mõningaid muid jaamu. Ja see jagunemine oli üsna lihtne, üsna loogiline. Rongijaamad, mis on üle Eesti kuuldavad? Noh, siin on, tuleb kõne alla ainult Eesti Raadio tervikuna, tema neile oma neljaprogrammiga esin programm Raadio kaks kolmas programm ja siis neljas venekeelne programm. Ja siis tulid kõne alla ka suurema konkurentsiga piirkonnad Eestis. See on siis Tallinn ja Tartu ja Tallinnas siis kõik need raadio, TOP, raadio Raadio Kuku ja Raadio Tallinn ja Tartu piirkonnas, Q-Raadio ja Raadio Tartu. Ülejäänud piirkond ei ole eraldi arvestatud selle tõttu, et nende raadiojaamade leviulatus on niivõrd väike, et nad ei paku sellist tõsist konkurentsi enam suurematel raadiojaamadele ja nad ka siin uuringus on, annan kokku liitud muud kohalikud raadio nime all, nii et ka terve Eesti ulatuses, kui need kõik kokku liita kõik ülejäänud kohalikud raadiod, mida nad ei nimetanud, siis nende kuulutusprotsent jääb väiksemaks kui nendel suurematel raadiojaamadel eraldi. Näiteks kui rääkida konkreetsetest arvudest, siis see on raadio, olen kulutatud aja osakaal kogu raadiokuulamisele kulutatud ajast tähendab seda, et raadiot kuulatakse 100 protsenti ja kui mitu protsenti ta jaguneb nüüd erinevate raadiojaamade vahel. Ja üle-Eestiline tulemus on selline, et kõige rohkem kuulatakse Raadio kahte, nimelt 34 protsenti kõikidest kuulates kuuleb raadio kahte. Ja siis teisel kohal on Eesti raadio esimene programm 26 protsendiga ja kolmandal Eesti Raadio neljas programm 12 protsendiga. Raadioid saab võrrelda ainult nende leviala ühisosas omavahel nende omavahelist konkurentsi omavahelist asetumist turul. Sellepärast et noh, selge on see, et kuku, raadio ei ole võimeline Raadio kahega Eesti raadio esimese programmiga neljanda programmi konkureerima üle-eestilis territooriumiks, kuna noh, ma mõtlesin võõrustada lihtsalt ei kuule. Ja Tallinna piirkonnas, kus konkurents on kõige tihedam, kus siis tegutseb mitmeid eraraadiojaamu. Ka siin võib öelda raadio kaks on turul nagu kõige kõvema positsiooniga ja on esikohal. Ja oma osakaalu näited raadiojaamale kuulutatud aja aja osakaal kogu raadiole kulutatud ajast mis siis kokku peab kõikide raadiojaamade summeerimisele andma. 100 protsenti on raadiojaam, raadio kaks esikohal 22 protsendiga ja talle järgneb ka Tallinna piirkonnas. Eesti raadio esimene programm. Kolmandal kohal on Eesti Raadio neljast programm, nii et põhimõtteliselt Tallinna ja Eesti vahelised pingeread eriti ei erine. Ja neljas on siin raadio top 14-l protsendiga ja viies Raadio Kuku. Siis tuleb Raadio Tallinn siis kõik ülejäänud raadiot. Ja muide, Tallinna piirkonnas jääb viimasele, 10.-le kohale raadiol laav ainult ühe protsendiga. Et raadio leviulatus on tõesti imeäike raadio kahe kohta, võin ma seda öelda, et Meie rõõmuks kõige suurema hulga meie kuulajatest moodustabki meie enda sihtauditoorium, see on siis 20 kuni neljakümneaastased inimesed. Nendele põhimõtteliselt raadio kaks on mõeldud andnud Nadkad, tegelikult on kõige aktiivsemad raadio kahe kuulajad ja vähem kuulavad siis teised. Ja tuntavalt vähem siis muidugi vanemad inimesed, kellel ka ilmselt ei olegi raadikaks mõeldud. Aga see töö vastab küsimusele, miks, miks kuulatakse näiteks Tallinnas lav raadiot nii vähe? Miks kuulatakse ergahteni palju? Otseselt ei vasta, see on muidugi selliste spekulatsioonide teema, siin võib igaüks teha selliseid järeldusi, mis talle kasulikum on ja mis talle meeldivad ja no selge, et igasuguseid arvandmeid saab tõlgendada nii ja teisiti, et kuidas just see rääkijale kõige soodsam on. Aga puht objektiivsed asjaolud tulevad siin kindlasti arvesse, seda, et väga oluline raadio kuulatavuse tõstmisel on puhttehnilisel küljel. Esiteks loomulikult see, et raadio oleks igal pool kuuldav, et oleks head saatjad head antennid. Kui raadio nikule Eesti kuulatav väga headel sagedustel, siis siis vaieldamatult tema kuulates on väga suur. Vähe sellest, ta kaetud peab olema üle Eestimaa saatjatega. Saadete tehniline tase peab väga hea olema. Ta peab ka kvaliteetne olema, näiteks Tartu piirkond, millest me enam ei rääkinud, seal raadio kaks jaguma, kuulad tõuselt Tartu raadiole alla ja ka Eesti raadi esimesel programmi läheb Tartu piirkonnas alla. Aga siin. Ma olen üsna kindel, et põhjused ei ole mitte sisulist laadi, kuna Eesti ja Tallinna piirkonnas on olukord teistsugune, vaid just puht tehniliselt, sest raadio kahe saate Tartu piirkonnas on väga vilets ja nõrk ja politsei puhtas lihtsalt raadiokoht ei ole kuulda. No nüüd on viimasel ajal ma ei tea, kuu aega tagasi umbes paigutati sinna see niinimetatud lääne ultralühilainesageduse saatjad, nüüd on ilmselt see olukord muutunud ja Plav raadio vähest kuulatust. Ilmselt võib ka sellega seletada ühelt poolt Eestis, et Ta ei ole lihtsalt kuuldav, sellel Ida-sagedustel on oluline see, et oleks nii lääne kui idasagedustel, sellepärast et paljud inimesed lihtsalt ei jõua osta seda uut ultralühilainesagedusel saatjat. Ja Eesti raadio esimese programmi kasuks võib öelda seda, et ta on kaetud ka kesklainel. Ja kuna tema sihtauditoorium ongi selline vanem kuulajaskond, siis nendele vanast ajast jäänud ka selliseid kesklaine vastu võtnud, nii et raadio esimene samm on seal muidugi vastuvõetav. Tehniliselt küljelt ja kvaliteedilt muidugi kesklainelt viad taset ei saavuta, Riti. Me rääkisime kõige alguses sellest, kuidas kuulaja päeva lõikes raadiot armastab. Igahommikune aeg on see raadiosoodne aeg. Aga kui nüüd panna võrdluse näiteks raadi esimene programm ja raadio kaks, siis kuidas kuulaja eelistab päeva lõikes neid kahte programmi, kas on mingid kindlad ajalõigud, kus kuulaja eelistab just nimelt näiteks esimest programmi? Ma ei ütleks, et need täpselt nii on, nagu ma, Väino, sellepärast ma ei ole kõiki aegunud nii põhjalikult võrrelnud või ühte võima niimoodi kindlasti öelda, et üldiselt kogu päeva jooksul, kui nüüd võrrelda seda kuulajate hulka kuulajate arvu poolest, on raadio kaks meistri audi esindusprogrammist on kuulata võrra ees ja kohati tuntavalt ees. Kuid üks periood hommikukava aeg, hommik, programm, seal on Eesti raadio esimene programm Raadio kahe aastaga tuntavalt ees. Seal see kuulate, Arv raadio kahes on keskmiselt igal hommikul 95000 kuulajat. Aga Eesti noodi Esimese programmil on 116000 kuulajat. Aga kui muidu ära jagada, siis on seal mõned sellised päris huvitavad ja toredad tendentsid, näiteks spordisaade, mis on Eesti raadio esimese programmi toodang, mida raadio kaks transleerida. Oma saatevõrgus leiab tegelikult raadio kahes kuulajaid palju rohkem kui oma tootja ka eesti raadioprogrammis. Igatahes on spordisaate kuulata suurem, kui esimeses programmis on, kahes kohas, samal ajal ehitas noh, kui need kokku summeerida, siis tuleb muidugi veelgi suurem arv. Eraldi tahaks rääkida kindlasti uudistesaadetest, mis ka raadio kahes lähevad eetrisse Eesti raadio esimese programmi vahendusel. Ja võib öelda, et üleüldse Eesti Raadio iseloomustamiseks edat uudistesaated, armastatumaid ja kõige eelistatumad saated üldse ka raadio kahes ja nii esimeses programmis, samamoodi neid kuulab üldse kõige suurem hulk inimesi ja sellisest visuaalsest tabelitest kohvikutes, nagu selgelt näha, et kui hakkavad need pikemal uudistesaated kell üheksa, kell 12, kell kolm ja kell viis siis kohe kuulatusi järsult tõuseb ja peale uudistesaadet siis ta jälle niimoodi hakkab langemine, et uudised on väga armastatud ja väga kuulatavad. Ja kui liita nüüd raadio kahe ja esimese programmi, kuulate hulk kokku uudistesaate ajal, siis tuleb nii 250000 tsemendi veerand miljonit, nii et pea iga neljas eestlane kuulab uudiseid Eesti raadiost. Intelligentne rahvas tahab olla informeeritud. Sa vilksamisi juba siin mainisid oma jutus, et sa umbes tead, kes missugust raadiokanalit kuulab. Et esimene programm on rohkem vanemaealisele ja raadio kaks. Nendele inimestele, kes on oma ealt aastate 20 40 vahel, kuivõrd sa ise töötad raadio kahest, siis on loomulik, et sinu huvi raadio kahe vastu on, on olnud suur ja et sa oled selle oma töö teinud just nimelt raadio kahe kuulaja uurimiseks. Kes siis on raadio kahe kuulaja? No ma tegin sellises diplomi töös sellise kokkuvõttes on selline statistiline kokkuvõte, mis noh, tegelikult praktiliselt ei näita seda, mis ta ütleb. Raadio kahe keskmine kuulaja, selline täiesti statistiline keskmine on kolmekümneaastane keskharidusega naine kelle kuusissetulek on 391 kuni 500 krooni kuus ja ta töötab reatöötajana. See ei ole väga objektiivne, selline jaotus, aga noh, selline statistiline raadio kahe kuulaja on selline. Aga võib öelda ka seda. Ka Vene rahvusest huuled on viimasel ajal hakanud raadio kahte rohkem kuulama, kui vanasti oli venelaste hulk. No siin uuringus on ta mitte-eestlasteks nimetatud seitse protsenti, siis viimastel kuudel tõusnud 14 peale, nii et raadio kohe kuulete hulgas on 14 protsenti mitte-eestlasi ja võib öelda seda, et naised kuulavad raadio kohta pisut rohkem kui mehed seda esitaks sellel põhjusel, et neid on ka ühiskonnas pisut rohkem kui mehi. See on vist selline üleüldine tendents, Jaagem kõikide programmide puhul, eks seda võib küll niimoodi väita. Jah, naised üldse üldiselt hammustavad üldsaadet rohkem kuulata ja kui haridusest rääkida, siis kõige enam kuulavad keskharidusega inimesed, siin on ka täiesti lihtsad ja loogilised põhjused, keskharidusinimesed lihtsalt on ühiskonnas kõige rohkem ja kõrgema haridusega inimesed kuulavad raadiot vähem raadio kahte ja nad kuulavad ka üldse raadiot, vähema. Ma arvan, Marko, sa mäletad ka seda aega, kui ajakirjanduses üsna vihaselt rünnati erakahte ja teda nimetati teismeliste raadioks ilmselt üks kõige vürtsikamaid mahlakamaid väljendi ses suhtes kuuluvasse Lauri Leesile, kes ütles, et teismelistel on oma raadiot vaja, aga peab seda siis tegema nii-ütelda teismelise aju tasemel. No kas see sinu uurimus kinnitab, et, et raadio kaks on teismeliste raadio, nagu ma aru saan? Ei, vastupidi, ta lükkab selle arvamuse täiesti ümber, sellepärast et kui ma ütlesin, et meie kuulaja on 20 kuni 40 aastane siis kõige vähem raadiokuulajate hulgas tegelikult on 14 kuni 19 aastased ühelt poolt muidugi sellepärast neid ka ühiskonnas on vähem, aga teiselt poolt tõepoolest nad ei eelista raadio kahte kuulata ja täiesti kindel tendents ja seda ma võin päris arvude puhul kohe niimoodi öelda. Et selline väga noor kuulaja tegelikult ei ole raadio kahe sihtauditoorium ja ta ei ole ka tegelik kuulaja. Selline mulje ilmselt on jäänud sellest, et raadiokohas on väga mitmed saated, kus kasutatakse sellist otsest suhtlemist kuulajaga, telefoni teel, küsitlemise asju. Ja ilmselt see mulje on tekkinud sellest, et need on ta võib-olla kõige aktiivsemad raadiosse helistajaid ja kõige aktiivsemad reageerijad. Et sellest on võib-olla tekkinud selline arusaam, et see on teismelistele mõeldud raadio, nagu et väga paljud on sellised noored kuulajad ja mis puutub sellesse kriitikasse, et kas maksab saateid teha teismeliste tasemel, siis loomulikult on igas programmis oma head ja vead ja ma loomulikult nõustun sellega, et võib-olla kõikide saadete senine Tase alati ei vasta sellistele nõudmistele, mis ta võiks ja peaks, aga ma ei usu, et see on ainult raadio kahe probleem, ma kujutan ette, et see on üleüldse meie massimeedia probleeme, meie ajakirjanduse probleem, sellepärast et niivõrd suurte hulga väljaannete erinevate kanalite ja juures ei jätku või lihtsalt nii palju tegijaid, kes oskaksid seda tööd hästi teha. No ja ega meie saateülesanne praegu siin ka ei ole tegelikult mingisugust kriitikat teha ega otsida R2 kitsaskohti üles. Sina oleksid raadio kahte siis, kui raadio kaks oma tööd alustas. Ütle, mis on raadio kahes selle aja jooksul muutunud, sest teatavasti alustas Eesti raadio seda uut programmipoliitikat natuke rohkem kui aasta tagasi, esimene mai 1993 oli see avalöök. See aasta on olnud selline väga sündmustetihe väga sündmusterohke ja selles mõttes on see tundub nagu palju pikema perioodi, noh võib-olla, kui ma nüüd konkreetselt praegust aega räägin ja võrdlen seda, mis algus oli, siis võib-olla nii väga palju ei olegi muutunud nagu ma võrdlen praegu staadiumis, vahepeal oli siis võib-olla muutunud see, et raadio kaks on tema töötajad ja kollektiiv ja sisemine õhkkond on saavutanud sellise stabiilsuse. Selline suur kriitika ja ringhäälingu seaduse arutelu ja direktorite vahetus ja töötajate vahetus ja selline protsess, mis on siin selline otsingute kaalumise ja protsess on raadiotöötajale või loomingulise persooni, on üsna selline raskesti talutav ja väga raske on sellistes tingimustes oma igapäevast tööd saateid teha. Ole hea, too sina oma seisukohalt välja raadio kahe pluss ja raadio kahe miinus. Mõtlesin üheks suuremaks suuremaks plussiks loen ma seda võrreldes teiste temalaadsete raadiojaamadega, selliste kommertsjaamadega, kes elatuvad reklaamist. Raadio kaks ei ole muusika, raadio, ainult raadio kahes vaheldub sõna saade muusikaga ja muusikasaade sõnaga. Ja võib-olla suuremaid miinuseid on see, et raadio kahe kollektiiv on väike. Seda sel põhjusel, et mida väiksem kollektiiv, seda odavamalt. Rentaablimalt saab ennast ära majandada, et inimesed hakkavad väsima. Tunduvad ise palju räägivad, et see on natuke suur koormus iga päev eetris käija rääkida ja võib-olla see on see miinus, et see ring peaks võib-olla natukene laiem olema. Kas sellel suvel üllatab raadio kaks millegagi oma kuulajat või jäävad üllatused sügiseks? Ei, ja tähendab selles mõttes, et raadio kahe kava muutub jaanipäevast, ta ei muutu väga kardinaalselt. No muutub mõnevõrra ja just on võetudki aluseks sama auditooriumi uuringud, et mida inimesed armastavad kuulata ja mida nad ei armasta kuulata. Teatav diferentseerimine on nüüd tulekul. Mõned uued saated ja uutmoodi tegema, et kuule, oleks huvitav, endalgi oleks huvitav. Aitäh sulle, Marko ja mis muud, kui sõbraliku kooseksisteerimise siin Eesti raadio ühise katusel. Aitäh Ma loodan seda, ma usun, et selline võib-olla forsseeritud jutt, et Eesti raadio esimese programmi ja raadiokoha töötada on suured vihavaenus käivad kirved käes, mööda maja ringi, on kaugelt üle pakutud. Nii et selles suhtes on kõik okei.