Keskprogramm. Nõnda siis jätkame juttu hindost, saatja sai Paabast kelle kohta ei teatagi täpselt, on ta Maale kehastunud jumal. Või lihtsalt väga võimekas andekas inimene. Kuidas on Toivo kuusein, Kaljo helger, Aare Sild, Inga Karjatse jutu juhib Terje Soots. Need inimesed on käinud ja kohtunud saatja Saibaga ja neil on oma kindel arvamus sellest kõigest. Kui me räägime sellest teie konkreetsest kogemusest, siis mis muutus teie enesetunnetuses või, või ümbritseva tunnetuses pärast seda käiku? Ma viibisin seal ligemale kolm kuud ja see andis nii palju muljeid ja kogemusi, et kõiki neid on raske summeerida või kokku võtta, aga jääma nimetaksin küll oleks Sokraatiline tõdemus, et ma tean, et ma midagi ei tea. Tähendab on kõrgem reaalsus ja inimese eesmärgiks on selle poole liikuda. Aga Mul on väga palju asju, mille üle on äärmiselt raske otsustada heal teel. Lihtsam on see asi siis, kui inimesel tekib kontakt selle sisemise häälega või kõigevägevama ka või kuidas me seda ka ei nimeta. Ja see aitab teda elus väga palju. Ja see peaks olema meie eesmärgiks, et see, see hääl kuuldavaks saaks neile. Et seda pimedust, ütleme seda tõdemust mitteteadmisest, et seda jääks vähemaks. Mina võtaks kogemuse kokku niimoodi ütlemisega, et need on teadmine, et sai Baba on olemas. Sellepärast et alguses sinna minnes ju tegelikult puudusse teadmine puudusse. Kohapealne kogemus, see oli lihtsalt sinna minekuna, oli võimalus minna, raamatut oli, oli kaetud ja võib-olla isegi seal palju aastaid tagasi. Aga ütleme see kontrast, see ilmneb rohkem nüüd, kui hakata mõtlema, mis oli seal paar aastat tagasi või viis aastat tagasi, ma just kirjutasin kirja ja kõik need probleemid, mis, mis tol ajal seal olid, need tunduvad kuidagi kauged ja hoopis teistsugused. Nii et see teadmine, et sai Baba, on olemas, aga see muudab tegelikult kõik. No minu jaoks pärast seda tagasi tulin, sai selgeks ka mingi hoopis mingi teise maailma olemasolu. Ja, ja ma nagu tunnetan teatavaid seadusi ja seaduspärasusi, millele tegelikult see maailm allub. Ja mitu kuud ma lausa vaatasin seda inimeste jahmerdamiste sebimist ja ma mõtlesin, et miks nad endale loovad probleeme siin elus nii palju et asjad on palju lihtsamad ja ma tunnetasin kaat midagi seesmiselt muutus, tuli mingisugune rahu ja mingi teadmine. Ja kui tihtipeale ei suudagi oma teadmist väljendada, siis ta on seesmiselt tunnetuslikult olemas. Näiteks ma sain aru, et, et tunnetus nagu tähtsam kui see mõistus ja mõistus on ainult üks aparaat, mis aitab meie tunnetusel ennast väljendada. Kõige tähtsam siin elus on armastus ja selle poole püüdlemine tähendab tunnetuse poole või sellesama nii-öelda oma sisemise hääle poole püüdlemine. Ja olen veel tunnetanud seda, et teatav nagu leebus, tuleb ja mõistmine, inimeste mõistmine, see nagu oled kogu aeg häälestatud, et neid mõista. Siin maailmas inimesed käituvad just vastupidiselt, et nad proovivad ainult iseennast peale suruda ja see kontrast torkab väga teravalt silma inimeste suhetes. Need inimesed, kes on sealjuures käinud, on oma tegude ja oma tunnetuse väljenduse poolest hoopis tasakaalukamad sügavamad kui need, kes niisama sebivad ja nagu tekib suur soov kuidagi teenida inimesi ja inimkonda. Ja tean ka seda, et sul on mingisugune nagu töö siin teha mitte ainult iseenda suhtes, vaid läbi enda ka teiste inimeste suhtes. Et me oleme kõik üks tervik. Kui seal vastuvõtul olime, siis sai küsitud, et mis siis võiks Eesti kohta midagi erilist olla või? Iba sellele ei vastanud ja pärast ainukene asi, mis ta ütles, on mõtle liiga palju. Muidugi ma seal murdsin pead selle üle, et kuidas ma sinna sattusin, mis tähendus sellel on või, või midagi muud taolist, aga mõtlemine on väga sageli see, millega inimene ise endale probleeme tekkinud. Ja kui sa tajud seda sisemist häält, sisemist rikkust, siis nagu kuidagi need küsimused ja probleemid kukuvad nagu sinust kohe ära. Sa lihtsalt nagu tead, et see on õige. Ja nii peab toimima ja asimuut väga lihtsaks oma kahe oma vaba tahe tuleb nagu ära anda kõigevägevama, hoolde. Ja siis jällegi asjad laabuvad, et inimene on niivõrd egoistlik, ta tahab ise kogu aeg otsustada, tegelikult ei ole see sugugi nõnda. Nii mõnedki asjad on siin ammu enne teda otsustatud, võib-olla ta ise on maimus asjad ära otsustanud. Siis imestab, et jälle, miks ta nii läheb teda nagu kohe trimmitakse sinna rööpasse tagasi, mis oleks tema jaoks kõige õigem? Vaim on see, mis sündimisest peale hakkab otsima seda kodutööd. Mõistus keeldub seda aktsepteerimist. Paljud inimesed ütlesid seda, pland jõudsid Indiasse, sai juurde, et see oli nagu jõudmine koju. See on muide ka üks väga tavaline küsimus, mida sai päevalt võib oodata. Ta küsib, et kus sa oled, võõraiufraat? Mõni ütleb, et ma olen Argentiinast ja teine ütleb, et ma olen Itaaliast, kus nad parajasti on. Aga see ei ole mitte see vastus, mida mida vaba tegelikult ootab. Ja kõige rohkem teeb selle rõõmu kui inimene. Ma olen jumala tegelikult sellest jumalikust allikast me kõik oleme pärit ja lõppkokkuvõttes sinna peame tagasi jõudma. Ja selline küsimus tema poolt meile meeldetuletuseks. See on niivõrd võrratu, mismoodi on teadvus avardunud. Mismoodi, nagu sa näed suhteid ja seoseid. Ma leian, et kui ma nüüd võrdlen oma eelnevat elu ja praegust, et olen tohutult rikkamaks saanud ja see seesmine rikkus on tõesti rikkus, mis seal midagi väärt. Ja ja materiaalsus on siis tõesti ainult üks abivahend sellele või selle väljendamiseks. Kas selleks, et seda tunda, peab ilmtingimata kohal ära käima? Võib öelda niimoodi, et, Ega ei pea nüüd Indias käima selleks et saada heaks inimeseks tähendab see, mida siin ristiusk on teinud selle, selle parema poole pealt, noh see on ju avaldanud samasugust mõju ja kui nüüd vaadata seda, mida lustlikud inimesed siit Eestist ma mõtlen, just, kes on ristiusuga seotud mida nemad ja elanud siis tegelikult need läbielamused on ju samasugused. Ma tahan lihtsalt tulnud teistkaudu. Kui siin oli juttu sellest, et mis pärast need sai, Paavo on sündinud, siis selle kohta võib öelda niimoodi ajapikku lihtsalt see kogemus, mis 2000 aastat tagasi oli, see on tuhmunud ja kui me vaatame vastuolusid, mis erinevate usundite vahel on, siis need vastuolud märgivad ju seda, et on esialgsest printsiibist eemaldada ennast. See tan Indiasse on omaette illusioon või omaette maja. Sest ega jumal jumal ei saa olla seotud mingi ühekohana. Aga samal ajal noh, kuna on jällegi tegemist vormiga ja inimese kujuga, siis see inimese kuju, noh, ütleme niimoodi, füüsilisel moel saab olla ühes kohas, kuigi samal ajal ta on väga sageli ennast ilmutanud inimestele üle terve maailma kas siis unenägudes või lausa mingisuguste juhtumis. Teiega näiteks? Mäletan lugesin, keegi mees ronis kuskil mäe peal ja järsku tuleb Alt kobistades, keegi istub sinna pingi peale, ajab juttu ja siis, kui laste pärast ei satuks, sai Paavo juurde, sai juba ütleb jah, et see olin ju minagi seal sinna tuli, nii et kui on juba niisuguseid lugusid, siis noh, rääkimata igasugustest muudest asjadest, kus tekib visioon või või kui pöördutakse, sai Paabo poole, siis midagi muud. See on nii, et ega päris üleöö keegi kuskile välja ei jõua, sellisesse kohta seal hakkab ikka päris lapsepõlvest pihta, lapsepõlv on esimene, tugevam mulje, mis annab inimesele tõuke. Kui sealt saad midagi kaasa, siis see vahepealne periood, kui sa jõuad ära unustada kõik see lapsepõlvest olen saanud see hiljem täiesti tuhmub ja muutub olematuks. Mõtlen seda teise ministriga mida sa juba ise nimetab kõige, kõige ohtlikumaks ja oreli inimesele kõige hävitanugaks. Sest see ümbruskond avaldab temale siis mõju ja vormitada tema, nagu neid autoriteet ühtegi tõsiselt ei võta, ei usu ja, ja kui talle midagi niivõrd suurt nagu sai Baba mõju, siis siis ta võib lihtsalt kaduda, langeda allapoole. Kuigi Ta teeb seda ebateadlikult, järgib nende valeõpetust ebateadlikult. Seal jala juurest andis teadmatuse ohver. Aga kui ta teadlik elu hakkab pihta, siis ta juba sooritab nii-öelda enda suhtes halba karmat. Pikem elamust ei tahaks võib-olla raadiosaates minna. Aga seda võib öelda, et et tema nende inimeste hulgas kes teda on toonud, siis. Sinna kohta maa on tõesti see emotsioonide spekter väga lai. Ja kes on siis ütleme joovastuses, kes on väga rahulik ja oli juhtumist näha korraga inimest, kes hüsteerias püüdis tema poole. Et kõigi esineb seal ja kuna aga sellest oli juba juttu, et, et see, mis meiega seal tema lähedal toimub seal Ashamis et see on seotud meie karma kiirenemisega siis muidugi ka reaktsioonid on, ostavad. See elu on näiliselt väga rahulik, väga regulaarne aga sisemiselt on ta väga intensiivne ja selleks peab valmis olema. Näiteks üks asi, mis seal asja, mis toimub, on see, et, et inimesel on ju oma elu, selle elu või eelmise elu jooksul tehtud mitmesuguseid tegusid, millest kõik ei ole heateod. Ja tiba lähedal. On võimalik nendest halbadest tegudest tagajärgedest vabaneda, aga sageli mitte, nii et noh, päris ilma hinnata, aga ütleme, et sa maksad mingist väiksemat hinda selle eest näiteks noh, ütleme põed, mingi haiguse võik sind tülitab või tüütab või satud mingisse keskkonda, kus, kus sul on suured ebameeldivused või midagi sellist toimub. Aga sellest tuleb arusaadav, et, et see on väga suur arm tema poolt. Kes täna seda sündmuste käik on nii seadnud, sellepärast et et vastasel korral tuleks sul seal asemel maksta palju kõrgemat hinda. Nii et seal hastamis käik Nagu pääst odavamalt, seal toimub ikkagi palju sündmusi noh, teatava niisuguse juhtimise all. Väga raske on seda piiri teha, kus, kus nüüd hakkab mingi stsenaarium toimuma või kus, kus seda ei toimu, aga näiteks kui inimesed lähevad templi hoovi peal istuma, kus siis sai haava, teeb ringkäiku, siis seal seal käib see asi niimoodi, et inimesed istuvad pikkadesse ridadesse ja siis igast reast esimene tõmbab siis loosi, kes saab minna sinna templiõue peale ja see, kes saab siis number ühe või number kahe või number kolmenud, siis saavad varem minna, saavad paremad kohad valida. Aga reeglina on niimoodi, et see, kes saab parema koha valida, sellele on siis vastavalt ka suurem võimalus niimoodi. Saibaga noh lähemasse lähemasse kontakti jõuda. Sest ütleme noh, näiteks kui ta kirju vastu võtab, siis need, kes kaugemal on, need ei suuda oma kirja üle andnud, lihtsalt füüsiliselt ei ulatu nii kaugele. Aga samal ajal see on niisugune jumalik mänge, siis saab sinna esimesse ritta, sa võid, on seal inimesi, kes seal paar tundi istuvad kuuma päikese all, et noh, oleks seal võimalikult eesotsas. Aga nad võivad ju sattuda hoopis kuskile viimaste numbrite hulka, samal ajal kui see, kes tuleb võib-olla seal viimasel minutil enne seda, kui hakatakse loosi võtma, istub maha satubki esimesse. Nii et siin toimub niisugune valik, mille üle inimesel ei ole võim. Ma panin tähele, Need sõrmused üldse materjale, satsioonid läksid nagu igasse riiki. Minu arust oli siin küll väikeettemääratus olemas, sest me ei tea ju, nagu rühm koosnes ameeriklastest siis venelastest ja sõrmus läks nii Moskvasse kui Peterburgi, kui, siis eri Ameerika linnadesse Viitovskis ja siis Euroopale ja seal on nagu mingi teine reaalsus ka. Et nagu aega ei eksisteeri praktiliselt ainult üks päev või 20, me olime ja mul oli selline tunne, et ma olen seal juba igavikku olnud. Need tunded, mis seal on, sõltuvad väga suuresti sellest, missuguste mõtetega inimene sinna läheb ja ilmselt on niimoodi, et see, mida ta mõtleb, see nagu toimub või saabub temani kiiremini. Seda võis seal täheldada, mõtted lähevad seal suuresti täide ja kui inimene on läinud sinna sellise mõttega kohata kuurort või õpetajat, siis ta leiab selle õpetaja ja samamoodi ta võib leida seal ka siis jumaliku isa või ema või, või midagi muud. Kas kõige paadunud? Realism skeptik suudaks seal uuesti sündida. Küsimus ei olegi uuestisündimisest, küsimus on selle hea väljatoomises, mis inimeses juba olemas on. Tähendab kui inimest pidada või kui ta ennast materialistlik, see ei tähenda, et halb inimene on. Ja kui ta on hea inimene, siis see hea, tuleb välja, et missugusel kujul või missuguses vormis tuleb see nüüd omaette küsimus, tähendab rohkem räägitakse nendest läbielamustest, mis nüüd usuga seotud inimesed saavad, tähendab, nendele on see vorm olemas, ütleme noh, ta võib Saibas näha Jeesust või ta võib näha seal Chrysnad, mida väga sageli on juhtunud. Aga noh, omamoodi elamuse võib saada ka see, kellel, kes ei ole pöördunud ühegi usu või usukandja kuju poole. Ei pruugi saadagi üldse mingit elamust ja seal on osalisi inimesi, on lihtsalt kui turistid. Kuulnud, et Saibam on lihtsalt üks kuulus inimene ja võib-olla ta kuulnud midagi rohkemat, ta teeb imesid, satuvad korraks sinna vaatama, kui jumalat vaid lihtsalt uudishimust veedavad. Paar päeva lähevad jälle minema. Ja seda ei ole mõtet ka oodata, et hakkaks seal kedagi ümber pöörama, therealististid, jumala tunnistajaks. See, et ta on jumalik, seda ta on juba ammu tõestanud oma tähendab eelneva eluga ja praegu ta lihtsalt sellele pühendama energiat. Tegelikult. Kõige huvitavamaid elamusi, mis seal alguses oligi see, et seal on asja, mis on niisugune noh, täielik vabadus selles mõttes, et seal ei ole öeldud, et sa pead midagi tegema. Kui tahad, siis tuled hommikul üles päikesetõusu ajal ja läheb ja laulab 21 korda oomi. Kui ei taha, ei ole, sest mitte midagi lahti või samal ajal kas lähed ja laulad seal patsianid või, või ei lähe, tähendab, praktiliselt need rituaalid argipäeval sellega piirduvadki tähendab patsianite laulmine ja siis omi laulmine hommikuti ja samal ajal kui ka kuskile mingi väljasõit oli, siis seda ei kuulutatud välja või ühesõnaga, mitte midagi seal seal nagu ei olnud, aga samal ajal samal ajal ka nagu oli Ja mina sain aru pärast seda, kui ma jäin nagu selleks üheks päevaks täiesti omaette iseendaga. Ka sain aru, et sai, võib sinuga rääkimata kõigest hoolimata nagu kas sa siis käid seal? Ei käi? No loomulikult, see on hea. Aga, aga tõesti, see ei ole oluline. Sest mõni inimene päris mitu päeva süvenes lihtsalt iseendast, sest lõpuks ta leidis koha, kus ta sai iseendaga olla. Formaalsused, mis seal olid, need olid minimaalsed, ütleme niipalju kui hotelli minnes on vaja lihtsalt ennast kirja panna. Ei olnud seal, et keegi oleks nõudnud mingit soovitust või ei olnud seal seda, et sa oleksid pidanud pileti kuskil ostma siukseid asju seal, mitte kuskil ei olnud. Noorte puhul on seal niimoodi alla teatud vanusepiiri 25 vist oli seal see piir. Kui sa üksinda sinna tulevad väljaspool gruppi. Kedagi vanemat kaasas ei ole, et siis diskauemaks või kaks kuud ei ole lubatud. Ja muidugi see uskmatu momente, kuidas inimesed sinna jõuavad, peavad jõudma, see on ka olemas, seal üks naine tuli Leedust ei osanud isegi inglise keelt, oli ainult sõnaraamat kaasas, sihuke väike Westmik. Ja ta ütles, et see on uskumatu, kuidas kõik inimesed tulite Läti appi ja juhatasid. Nii et ka lihtsalt ta pidi sinna jõudma. Eesti kohta võib samuti öelda, noh, me läksime sinna Peterburi kaudu. Tuju oleks San Fransisco kaudu, Lauri ja Kerli on Londoni kaudu, nii et mispärast see niimoodi on ja see on täiesti täiesti sõltumatu ja iseeneslik. Antud hetkel on siis kuus inimest Eestis käinud. Ja noh selle kohta võibki öelda nii et meile tundub, et me ise oleme oma tegude juhtijad. Aga Paavo on väga selgelt öelnud, ilma tema tahteta. Keegi sinna asenamis ei satu. Kui mina seal viibisin, siis oli seal üks poiss ukrainlast, kellel polnud viinadki pold, rahaga polnud mitte midagi. Aga tal oli niivõrd suur tahtmine näha jumalat. Ja sinna ta jõudis. Klopp meie esivanemad ka teadsid, kui nad kummardasid puid ja kive, et jumal on igas kivis kännovski vaba, ütleb. Ilma tema tahtmata ei oleks sündinud ka siis seda saadet. Täpselt nii kindel olen samuti ka see, et ta praegu ise viibib. Ja kui minna butab partisse siis ta võib sõna-sõnalt reprodutseerida. Ta tõestas meile ka seda, et meie mõtteid väga hästi peab ühel nii-öelda intervjuul, kus ta täpselt ütles meile, Madame, ühel õhtul olime omas keskis rääkinud. Nii et see on tõesti nõnda. Mida siis lõpetuseks võiks teha omi laulda? Hom sõnamis. Oli jumala juures, alguses oli sõna. Jumala juures, eesti keeles võib öelda, et Hom tähendab olemist ja mingit olemise mingit olemist tähendab ka seesama hommida, mida lauldakse, tähendab selles mõttes eesti keel on täitsa fantastiline keel, et siin on väga palju niisuguseid sõnu, mis on sanskriti keeles ja ja on võrreldava või, või samasuguse. Olaf Langsepp ütles, et seal on sama sõnum. Murdes ta ongi eesti murretes on vähe ja seal lõuna poolt kandis ta ongi saun olemas. Õigem oleks küsida, mis ta tähendab, vaid, mis ta on. Mis ta on ja mis ta on. Jumalik energia sai Baba on ka seda öelnud vist oma loengus, et tuhandeid aastaid tagasi oli seal väga levinud spirituaalne praktika ja paljud tolleaegsed Richid või nägijad või targad jõudsid jumaliku tunnetamiseni just praktiseerides. Põhiliselt selle oomi laulmist. Kui me hakkasime ära sõitma Indiast siis väga paljud kurvastasid, ma nagu ei saanud üldse aru, miks inimesed kurvastavad sest et oli vaja ju kõik see, mis me sealt saime tuua, jagada nendele inimestele, kes siin seda vajasid ja ootasid. Ja võib-olla anda kasid kübeke edasi tunnetust, mida me sealt saime. Ja kõige suurem rõõm oli mul sellest, kui me helgeriga koos ringi käisime ja rääkisime oma tunnetusest ja siis, kui inimesed ütlesid, et teate, et me oleksime nagu ise Indias käinud ja minu jaoks veel vapustav see. Kuidas nad pidasid ikkagi osad inimesed sai asju pühaks ja nagu ka siin sellist asja, et inimesed võtsid mu kätt, tähendab, mitte minu käepärast, vaid sõrmuse pärast Õudlasid seda sõrmust. Siis ütlesin nagu sellist seisundit alati, nagu oleksin nagu põrmu langenud või, või või, ma ei oskagi öelda, tähendab, see oli midagi vapustavat, alati siukest hardust, sellega, mida teeb see sõrmus inimestega, et ta muudab seda, sest antud hetkel temas toimub mingi mingi imetabane. Tõesti, inimesed tundsid siis nagu lilleõied läksid lahti. Ma tean, siis see vahe, et me ei oska hinnata seda, mis traditsioonipäraselt on väga suure väärtusega Indias. Meie jaoks on see kuskilt teatava distantsiga või ei või juhuslik, aga, aga seal on see suhtumine hoopis teine, võib olla palju suuremad. No meil on üldse vähe nagu austust ja lugupidamist sellist tõelist sisemist tunnetust teise inimese suhtes. Ma ikka jälle tahaks öelda, et kui see oleks olemas, siis oleks ju kõik asjad paigas. Inimene näoga jumala poole, siis ei ole tal probleeme. Sinna selja keelata keerab siis algavad kõik hädad. Samas on nii lihtne ja samas nii raske, et iga päev mõelda hommikul, et et kõikidele inimestele soovida armastust ja headust ja õhtul ka lihtsalt üks väike mõte lasta lendu jällegi öelda, et uskumatult hästi see kõik sulle endale pärast tagasi tuleb. Ütleksime, et võrdlemisi raske on seda kokku võtta. Mida inimene saab? Ta ei tea seda kõike, mis te saate. Siin on hästi palju plaane sellel asjal. Mis ta nende sõnadega mõtleb, aga. Aga ma arvan, et teda võib uskuda sellepärast, et ta on tõde ise. Ei olnud kedagi, kes oleks teadnud, kes ma olen. Kuni ma lõin selle maailma oma lõbuks, üheainsa sõnaga. Otsekohe kerkisid mäed, otsekohe hakkasid voolama jõed, klaasid, maa ja taevas selle kohal. Ookeanid, mered, maad, jõed, päike, kuu ja kõrbeliivad. Sellest tulid kõik vormid, inimesed, loomad ja linnud. Tahtel said nad lendamise, rääkimise kuulmise ja kõik teised võimed. Esimene koht anti inimsoole ja minu teadmine anti tema meelde. Tulge kõik, olgem tänamatud, kui oleme kutsutud teenigem teda ustavalt ning armastage teda, armastage teda. See oli sai Baba Kuulutus. Tänane keskne programm oligi pühendatud sellele legendaarsele hindule keda paljud peavad sõbraks, paljud oma õpetajaks, mõned on aga veendunud tema jumalikkuse. Stuudios olid Toivo kuus, Enn Kaljo, helger Aare Sild, Inga Karjatse ja Terje Soots. Keskööprogrammi mängis kokku Elo Selirand.