Maailmakuulus ston hein Inglismaal suurte summade kivide kogum on üle 4000 aasta suutnud hoida oma sünniloo saladust. Alates hunnide vallutusretkedest britanniasse esimesel aastatuhandel pärast Kristust on peaaegu kõik selle paikkonna ka kokku puutunud vanad kultuurrahvad pretendeerinud sõuna insi loomise aule. Ja alles nüüd on teadlased suutnud esitada arvatavalt enam-vähem tõelähedase versiooni selle müstilise kivistiku tekkeloo kohta. Ja seda tänu põhjalikele välja kaebamistele 20. sajandil. Huvi ja aukartus Stomensi vastu püsib. Aastast külastab Stonehenge umbes 700000 inimest. On külastajate väga-väga atraktiivseks tehtud. Seda kunsti muide osatakse kõikidel Briti saartel suurepäraselt äratada ja hoida turisti huvi. Stonehenge kivid seisavad suurel lagedal väljal ja päris lähedale neile ei lastagi. Kaasaegsed tehnilised vahendid aga võimaldavad igale oma isikliku giidi. Väike mobiiltelefoni sarnane instrument räägib kõrva just niipalju, kui kuulaja vastuvõtuvõime lubab. Valid numbri, millega on teatud objekt tähistatud ja kunstiliselt kujundatud informatsioon voolab kõrva sulle sobivas keeles. Kui sellest piisab aastad edasi, kui ei soovid asjast detailsemat kuulda, ütleb lahke hääl sulle järgmise numbri. Kõige kiirem ja mugavam reisimisvahend Britannias on turistile loomulikult rong. Ston heinud raudteeliini lähedusse küll ei jää, aga mugav päralejõudmine garanteeritakse igal juhul igale soovijale. Ja ma usun, et Stoneinson ristiga märgitud vist kõikide Inglismaaga tutvuma tulnud inimeste reisikaardil. Miskipärast huvitavat sellest paigast eriti kollase rassi esindajad. Niisiis, Inglismaa edelapoolses osas soolsbury linna lähedal seisavad avaral lagendikul ilusas korrapärases sõõris kolmgümmentsile, kaljust, kivihiiglast. Iga väga on umbes 25 tonni kõik enam-vähem ühesugusesse vormi tahutud. Nende peale on tapitud 30 seitsme tonnist kivim jurakat. Mis sellisel moel selle ringi pealt teise ringiga ühendavad. Nende suurte kivide sõõri sees moodustavad palju väiksemad kivid mis on sinisest savi gildist teise ringi. Ja nüüd juba kahekordse ringi sees seisavad veel viis paari hiiglasi. Igaühe kaal umbes 45 tonni. Need viis paari asetsevad hobuseraua kujuliselt avavusega südasuvise päikesetõusu poole. Need viis paaria on samuti pealt tapitud samasuguste mürakatega. Hobuseraua kujulises poolringis olevat kunagi olnud 19 kivi. Mida lähemal kaare keskmele, seda suuremad. Hobuseraba keskel aga seisis uhkes hambana sinihallidest liivakiviplokkidest ehitatud viie meetri pikkune altarikivi. Tänaseks on kindlaks tehtud, et suured mürakad pärinevad umbes 20 miili siis 30 kilomeetri kaugusel asetsevad Marlboro kõrgendikult. Väiksemad Preiseli mägedest kagu veel siis umbes 240 miili 385 kilomeetrit. Estonia Insist. Uhke altarikivi pärineb samuti Walesist Mil, Ford Havenist. Kui vaataksime Stoneinsile ülevalk, siis näeksime selle kivise keskme ümber. On veel mitu ringi väiksematest kividest ja umbes 30 meetri kaugusel piirab seda kõike muld valja vallikraav. Lahti kaevati need kahekümnendatel aastatel. Praegu lähenevad turistid Stoneinsile lääne poolt. Originaal peasissekäik aga paikneb südasuvise päikesetõusujoonel. Tähistatud oli see suure ohvrikivi ehk väravakiviga. Peasissekäigust algas ka niinimetatud avenüü protsessioonide tee, mis möödus kuulsast hiilstonist kivist, mille tagant tõuseb kesksuvine päike, kui Estonia keskmest vaadata. Avenüü viib Stoneinzist eemale üle lageda mäest alla jõudes lõpuks eimani jõe äärde. Nii lihtne või keeruline see skeem ongi. Aga see on vaid asja väline vormiline külg. Miks ja kuidas selline kivisiid ehitati? Sellele on mitmeid vastuseid. Nüüdseks teatakse ühte päris kindlalt et Stockmann loomisloos on eristatavad kolm etappi. Ja kui paigutada see loomislugu inimkonna kultuuriloo ajalisele kaardile, siis saame päris huvitavaid võrdlusi. Stonesi esimene etapp langeb samasse aega sumeri tsivilisatsiooniga siis rajatiste Kunensiis, ringikujuline muldvalli ja vallikraav mis ilmselt piirasid maa-ala hõimurahva tseremoniaalseteks kokkusaamisteks. Kahesissekäigu olemasolu ja asend viitavad rituaalse le seosele päikesetõusuga. Siinseid teine faas kestis kolm sajandit, jäädes ajavahemikku 2900 kuni 2600 enne Kristust. Sellel perioodil on kasutatud puitu. Väljakaevamistel on tulnud esile kas hoonete või teatud hõimumärkide tähised mis moodustavad maapinnal omapäraseid keerulisi kujundeid ringi sees kui ka väljaspool. See annab tunnistust kääbas kalmete kultuurist, mida seostatakse mitme indoeuroopa etnilise rühmaga iseääranis keeldidega. Arvatakse, et tegemist on urniväljaga, kus viidi läbi grimatsioone ja mittemaise tähendusega matusetseremooniaid. Alles kolmandas etapis võttis Stonehenge oma lõpliku kuju. See oli ilmselt ka ehituslikult kõige keerulisem etapp mis algas veel enne seda, kui Egiptuses ehitati esimesed kiisapüramiidid. Harukordsest rõhutas seegi fakt et ühelgi Vahemeremaalt pole leitud nii keerulise konstruktsiooniga eelajaloolist ehitist. Enam-vähem ühenäoliseks tahutud kivimürakad, tapitud kivid ja nende 25 kuni 45 tonniste hiiglaste täpne paigale asetamine. Kivide ühendamisel on tõenäoliselt kasutatud puutöö meetodeid, kaasa arvatud tappimine. Sammaste ülaosade keravdamisega on püütud jäljendada looduslikke puid, tahtis luua illusiooni suuremast kõrgusest. Kõige kõrgem kivi on 22 jalga. Et viimane faas kestis 1000 aastat, siis on loomulik, jätka, materiaalne kultuur arenes, jõutud oli pronksiaega. Ja ka suurte ühiskäevaste kõrval kerkis üha rohkem kuningate ja hõimuliidrite üksikhaudu. Stonehenge kividelt on leitud anapäraseid uurendusi millest osad meenutavad kujundeid Britannia Eestist kiviaja matusekambritest leitutega. Need sümboliseerivad kima jumalust. Palju küsimusi on tekitanud aga kivisse tahutud pistada kujutised mis on äravahetamiseni sarnased kujutistele, mis on leitud Mükeene aegsetest kalmudest Kreekas. Ilmselt ei saa me kunagi teada nende kujundite seost ja tegemise põhjust. Võime ainult oletada, et neil pronksist Pistodadel on spetsiaalne sümboolne tähendus. Millekski ajahammas on neist paljusid tugevalt kahjustanud. Ometi püsivad mõtteni. Kaua aega arvati, et Stonehenge kiviringid on ehitanud päikesekummardamise templiks triidid muinaskeldi preestreid, kes juhtisid peale usurituaalidega kohtumõistmist ja õpetuse andmist. Praeguseks on teada, et Trueedid hõlmitsesid Britannias roomlaste sissetungi ajal. Ja võib-olla mõned sajandid varem nagu kirjutas jõulist tseesar. Selleks ajaks oli Stonein seisnud juba 2000 aastat ja ilmselt juba varemeis. Veel enam on teada, et droidid ei ehitanud templeid ise, vaid viisid oma rituaale ja tseremooniaid läbi metsalagendikel. Välistatud, aga pole see, et oma teadmised ja tarkused sai Trueedid päranduseks küljust ston ehitajatelt kes andsid need põlvest põlve suusõnaliselt edasi. On teada, et Trueedide teadmistekogud on lõputud. Värsid, mille pähe õppimiseks kuluks 20 aastat. Omaette teema on Stone insi seosed taevalaotusega. Juba 18. sajandil märgati, et Stone insi ringi telgjoon osutab suunale, kust ringi keskelda vaadates tõuseb aasta kõige pikemal päeval päike. Ka sissekäigu asukoht on ston Heinzi eluajal nihkunud vastavalt sellele, kuidas sajandite möödudes taevapilt maa suhtes liikunud. Muutunud on. Alles hiljuti kinnitus fakt et mõttelised jooned, mis ühendavad nelinurkselt asetsevat nelja kivisuundades põhi, lõuna, ida, lääs märgivad päikese ja kuu tõusmisel Jaloojumisel kõige põhjapoolsemat ja lõunapoolsemat positsiooni horisondil. Üht Stonensi ringidest on kasutatud kui Päikese ja Kuu liikumise lihtsustatud mudelit ette ennustada varjutusi. Järelikult on seda kasutatud kui väikest observatooriumi. Samas ei ole vaibunud ka need arvamused, justkui oleks see kõik siiski juhuslik kokkusattumus. Mitmeid on kaasTõun Heinzi nime tõlgendusi. Seda õun, mis tähendab kivi pluss Heinz mis olevat sõna sang, muistne variant tähendab rippumist või poomist. Et Stonhinzis viidi läbi ka rituaale, kus kasutati vereohvreid siis on arvatud, et neid ohvreid toodi just nimelt poomise läbi. Aga see kõik on vaid oletus. Lõpetuseks võiks öelda, et küllap see üks eriline paik siin maamuna peal on. Kindlasti sild tänasest eilsesse aga võib olla ka homsesse sest üha enam kõlapinda leiab versioon Stonhinsi maavälisest päritolust.