Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kanadas 50 kilomeetri kaugusel Montrealis lõunasse Kebecki provintsis sõidab tänase päevani igal hommikul kooli kaheksa aastane Sara Ooger. Alates aprilli lõpust leidis aga tema hommikuses reisis aset oluline muutus. Sara hel keelati bussis raamatu lugemine, kelle jaoks oli bussijuht. Probleem sai alguse tüdruku kodust, kus teda hakati ilmselt siis vanemate poolt lugemise pisikuga. Sellest peale võis teda näha igal vabal hetkel lugemas mõnda raamatut, kaasa arvatud bussis. Tüdruk nautis lühikese bussireis ei pakutud võimalust olla. Raamatu seltsis kujunes sellest omamoodi koolibussi püsinähtus nagu oli juba kujunenud püsinähtuseks. Et ükski teine laps koolibussis raamatuid ei lugenud, pigem oldi oma mõtete ja tähelepanuga telefonis. Saram erandlik käitumisviis hakkas aga tasahilju teisi intrigeerima ning nad käisid uurimas, mida ta parajasti loeb. See oligi põhjuseks, miks bussijuht. Lugemise ära keelas sest juhi arvates tekitas lastetaoline liikumine sõidu ajal Saarotooli juurde ohuolukordi, eriti siis mitte lugevatrial lastele, kes võisid mõne manöövri viga saada. Hooliv bussijuht sätestas tema sõidu ajaks kuued turvareegli ja keelas tüdrukul raamatu lugemise, mis on täitsa loogiline. Daniel Eibelis Saara isas äratas uus eeskirjaga protestivaimu kuigi ta oleks võinud enne mõtelda teiste vanemate laste ohutusele kui protesteeris bussisõiduohutusnormi pärast kooli juhtkonnale. Õnneks leidis kooli juhtkond siiski, et bussijuht peab vastutama laste turvalisuse eest ja tal on täielik õigus kehtestada oma töökorra ajal lastele ohutust tagavad reegleid. Raamatut peavad seega bussisõidu ajal asuma kotis. Lugu võinuks jääda kohalikuks kurioosumiks, kui maailma üks suurimaid raamatu kaupluseid Paansenud nõukogul poleks sellele tähelepanu pööranud. Maantee ja nõustus, et raamatud ja lugemine on ohtlikud ning enne, kui keegi kavandab nende igandite, mis tasub järele mõtelda. Firma avaldas oma blogis Jeremy pläkmani hoiatava artikli, mille pealkirigi ei soovita kõne all olevat teksti isegi lõpuni lugeda. Sedagi ohutuse kaalutlusel. Julgemad võivad seda siiski, kui ta teistele võib aga artiklist välja noppida mõningaid hoiatavaid tähelepanekuid. Autor täpset allikat küll ei mäletanud, aga tal oli meeles, et kuskil kirjas on asunud väidet. 94 protsenti kõikidest vigastustest sünnivad pärast millegi lugemist. Juhul kui taoline väide peaks olema siiski ekslik, on pelgalt sellest Piisavalt põhjust suhtuda kirja pandusse kriitiliselt. Samuti öeldakse, et mõni raamat, kui ta satub valedesse Sest see on ohtlikum kui relv. Pole siis ime, miks nädala jooksul nii palju raamatuid ära põletatud. Praktiliselt kõik sõjad, mis on aset leidnud pärast trükipressi leiutamist on saanud alguse sellest, et keegi luges kusagilt midagi. Kui isegi lugeda raamatut enesekaitsest, mis võiks kuuluda positiivsetele näidete hulka palub Charen plakmen mõtelda reaalsele ohust stsenaariumile. Kui lugeda, mis ajal keegi võõras tuleb ja rabab, raske köita sinu käest ja lööb sind sellega. Massiivse raamatu löök vastu pead võib lõppeda surmaga. Seega on parem, kui ei loeta isegi raamatuid enesekaitsest. Eriti. Siis avalikus kohas, kus leidub inimesi, kes pole ammu raamatutega kokku puutunud ja neid võib taoline erandlik tegelus provotseerida. Oht kasvab, kui lugeja asub ühistranspordis nagu näiteks sara Pealegi on vähetõenäoline, et mõnes raamatus kirjutatakse enesekaitsest sest ükski normaalne ja moraalne autor ei paigutaks oma raamatusse pealkirja, mis võiks ajendada taoliste ohtlike relvade hankimist. Winston Churchill tõdes, et muutuses pole midagi viga, kui see kulgeb õiges suunas. USA statistika järgi ei loe peaaegu kunagi tekki raamatut 27 protsenti 17 aastastest. Ja see arukas populatsiooni osa on 30 aastaga kolmekordistunud. Seal on vähenenud vähemalt nädalas korra raamatut lugevate samaealiste arv kahele viiendikul. Uuringute järgi ei ole küsimus, kas raamat on paberist või gorilla klaasist sest elektroonilised vahendid muudavad raamatuid isegi kättesaadavamaks. Küsimus on hoopiski selle ohtliku tegevuse evolutsioonilises väljas olemises.