Tänase keskööprogrammi kangelanna näeb esmapilgul välja täpselt nii nagu 40 aastat tagasi ning tuleb tunnistada, et ka pikemalt tema seltskonnas viibides ei kaose fenomen kuhugi. Ikka noodsamad, õlgadeni ulatuvad tumedad sirged juuksed, ikka doosema silmile langev tukk. Iludus Niina 66. aasta menufilmist. Kaukaasia vang on endiselt särav ka aastal 2007. Lõpetanud omal ajal lisaks keskkoolile veel kolm kooli, neist kaks kõrgemat on tal tänaseks selja taga tsirkusekarjäär üle 60 filmi ja näitleja elu Stanislavski teatris. Praegust staatust märgib sõna vabakutseline, mis tähendab kõike muud kui käed rüpes istumist. Lisaks kõigele on meie saate peategelasel ilus hääl, nagu äsja veenduda võis ja nii tema kontserdid kui ka ülesastumised siin-seal teatrilavadel või kinolinal on jätkuvalt oodatud. Mis sest, et nad ei tekita enam kunagist furoori ja õieti pole seda vajagi, ehk teisisõnu. Vähemalt tipus olemine võib hullupööra ära väsitada. Ent arvestades elatud elu kõikvõimalike esinemiste arvu ja omaaegset meeletut austajate hulka panin tänasele keskeprogrammile nimeks siiski saatuslik naine Natalja Varley mis pole mingi liialdus, kui mõelda, tegu on omaaegse megastaari ja paljude jaoks ka unistuste naisega. Järgnevalt saate teada, millest me rääkisime, Natalja Varleiga tema kodus veebruarikuus. Samuti kõlavad Natalja esituses laulud ja mängime ette mõned katkenditki ei kuskilt mujalt kui Kaukaasia vangist ja Haldi Normet-Saarna soovib siinkohal head kuulamist. Pärast tavakohast tervitust istusime kenasti kaetud lauake taha ning olin suutnud perenaist veenda, et ma tõesti ei soovi kalamarja võileiba esimene oma vestlusega peale hakata. Kõigepealt küsisin muidugi traditsioonilise küsimuse, et kuidas siis ikkagi tegelikult omaaegse superstaari käsidena käib. Noh, elan täiesti tavalist elu, jäi Natalja Vladimirov-na tagasihoidlikuks ja pidas oluliseks esimesena asjana nimetada seda, kuidas ta pojapojaga trennis käib. Just nimelt mina käingi, mitte vanemad naeristaja lisasid ujumas käiakse üheskoos päris tihti. Aga lapselaps on suur sõber ka Natalja vanema poja Aleksandriga, kellega üheskoos igasuguseid asju ette võetakse. Matkadest koduvideote tegemiseni välja. Konju Sasha algaja kini Ast ning töötanud nelja filmi juures ka juba režissööri abina. Mida huvitavat need poisid veel teevad, ei teagi, sest egas mind kõigis asjus ei pühendatagi, naeris Natalja Farley jälle. Selge see, mõtles siinkõneleja, et vanaema seisuses daami jaoks on prioriteedid siin elus mõnevõrra muutunud ja see on kahtlemata väga armas. Ent rahvamassid teevad tänase vaata kangelanna, et eelkõige filmitäht Varleina mitte niivõrd vanaema Varleina. Seega uurisin järgmiseks kuueedihkidel tänasel päeval ka võtteplatsil Asjon. Ei saa muidugi öelda, et ma praegu teadmistipus oleksin, aga samas hiljuti linastuslikule Lebedevi film libahundist, kus mängisin ema kindoraadi ja tegelikult võib öelda, et selle režissööri juures võiksin mängida aga ükskõik kui tillukest episoodi. Marjasenjonova jutustuses aga on mainitud roll piisavalt oluline minu kehastada nimelt naine, kes mitte üksnes ei pühenda peategelast paljudesse idama tarkustesse, vaid annab ka mõista, et maailma juhib armastus, mitte toores jõud. Aga nuh, muigas Nataša nukralt. Filmi valmimise käigus sai mõndagi kärbitud ja sellest ei pääsenud ka minu tegelaskuju, nii et lõppkokkuvõttes tõsi, jäi asjast pisut mõru maik oli näitlejanna siiras. Ent parata pole midagi. Tänasel päeval ei ole mul valida kümnete heade pakkumiste vahel, naeratas ta elutargalt. Samas teadis siinkõneleja kinnitada kumiste puudumise all jätkuvalt võluv var leidnud ka ei kannata minuga nõustati, ent lisati, kuidas tihti tullakse lagedale ikka seesuguste ettepanekutega, mida võiks vabalt anekdootide kilda liigitada. Kui tuleb näiteks mõni järjekordne pakkumine seriaali, siis esimese asjana palun stsenaariumit. Seepeale öeldakse, et niisugust asja küll ei ole. Seevastu pakutakse lahkelt sisukokkuvõtet, millega omavahel öeldes on töötud ikka võimalikult vähese vaevaga läbi ajada. Niisiis ulatatakse mulle lahkelt sisukokkuvõttes aja seeria kohta, mis sisaldab endas heal juhul ka kontsentraati minu tegelaskujust koos märkusega, et võib-olla ta kümnendas seerias kohtub oma vana sõbraga, võib-olla mitte. Biograafia sünnib käigu pealt dialoogi kirjutavad eri inimesed, filmivad eri inimesed üks ja läbi liin puudub absoluutselt. Ja kui ma siis üritan küsida, et kes on ikkagi režissöör või dialoogid out tor, siis vaadatakse mind suurte silmadega, et oi, kas teid tõesti huvitab? Noh, seepeale ei jäägi muud üle, kui vabandada ja kadude vasakule ära, naeris Varley. Sest niimoodi tööd ei tehta. Ütlesite tõsinedes, kui mainisin, et venes vorbitakse. Ta seebiooperite teema tuli jutuks ka juurilu. Piimovia hoolekyankovskiga. Noogutas näitlejatele kinnitas, et tegu on tõepoolest justkui mingi epideemiaga, mis ei neid kuidagi taanduvat. Ehkki sarnaselt Jankovskile oli Natalja Varleigi täiesti nõus leppima, et teatava näiteseltskonna jaoks võib see olla siiski üks võimalus endast teada anda. Arvan, et täiesti noortele näitlejatele on ka tühjavõitu sisuga seriaal mingi võimalus. Kui need, kes olid mõned korrad ekraanilt läbi vilksatavad võib tuua see mingile Kell vajaliku tagasisidena. Neid on märgatud. Ja kõige selle taustal mõtisklen ikka ja jälle, kuidas mul endal vedas. Kaks tähelepanu väärset filmi andsid rahvale teada, et on olemas selline näitleja nagu Natalja Varley. Kaukaasia vang ja vii tulid vähemalt välja samal 1967. aastal ning vaatamata sellele, et ma olen ühtekokku mänginud 61. filmis teatakse mind ennekõike just kahe eelnimetatu järgi. Mul on õnnestunud elada rolle valides, aga seejuures olen nõustunud ka mitte kõige tugevamate režissööride stsenaariumitega. Kui mulle on tundunud, et osa tõotab tulla eriline minu võitleja isiksuse arengu mõttes. Sest olen lõpetanud Žukini nimelise teatrikooli. Žukinija, vaht, tangu või õpetusega näebki ette eneseotsinguid absoluutselt erinevates karakterites. Tudengiaastatel sai mängitud nii tüdrukuid kui poisse, nii vanamoore kui romantilisi kangelannasid. Ühesõnaga olen saanud end katsetada absoluutselt erinevad Ta žanrites ja mulle on pakkunud see tohutult huvi. Nõnda siis kõlas katkenud menufilmi Kaukaasia vang algusest, kus keelepärandit uurima saabunud folklorist suurik on hädas oma põikpäise eesliga. See nimelt on pähe võtnud jälitada tudengipiigat Niina kelle rajad ei pruugi eesli omaniku sihtidega kattuda. Aga muidu on Niina tulnud tädi juurde suvevaheajale ja äsjakuuldud olukorras noorte teetanu eeslile ristusidki. Nüüd, kus olen siis juba vanaema, itsitas Natalja Farley. Mulle võib-olla ei pakugi enam niivõrd huvi proovida end erinevates kategooriates kuivõrd selgusele jõuda, mida üks või teine roll publikule annab. Kui temas on seda sõnumit, mis inimestest elada aitab, siis on asjal mõtet, aga lihtsalt ekraanil virvendada, ilma et sa suudaksid oma tegelasele hinge sisse puhuda. Sellel pole küll mingit mõtet. Iseennast taban alailma sellelt, et võin telekapuldi rahulikult lauale panna siis, kui olen sattunud mõne vana hea vene filmi peale kus oli olemas kõik see, mis tänaseks juba haruldus. Tugevad näitlejad ja tuntav režissööritöö, läbimõeldud kompositsioon, selge sõnum. No mis ma siin ikka loetlen, teate isegi leinata Varley käega. Koolis õpetati meid suhtuma kunsti kui pühamusse ja see suhtumine on jäänud teisiti. Ei saa. Sest vastasel juhul võib ju minna ja otsida Mont tulusamat ametit, eks nõnda rääkis Kaukaasia vangis Niinakese rolliga laineid löönud kaunit Natalja Farley kes, nagu enne sai mainitud, on kui mänginud veel lisaks 60. filmis töötanud 10 aastat Stanislavski teatris ja kes ülepea alustas oma publikumagneti karjääri omal ajal tsirkuseartistina. Kusjuures ühtekokku on ta elu jooksul omandanud kolm võrdväärset ametit. Kui see kool, teatriinstituuti, kirjandusinstituut, loetles Natalja Varley luuletusi, kirjutan alates neljandast eluaastast, ei ole nii-öelda diplomeeritud poetess ning praegugi kui luulekogu. Ühtlasi tegelen ka proosakogumiku koostamisega, sest läheneva ümmarguse juubeli puhul helistati mulle kirjastusest ja paluti üsna korralikus tempos seda teha. Näis, kuidas õnnestub. Aga peab tunnistama, et jube raske on kõigest välja lülitatuna maha istuda ja asjaga tegelema hakata, naeris filmitäht. Sest lisaks kõigele löön kaasa ka seesugustes, praegu Venemaal väga levinud teatriprojektides, kus ühe lavastuse tarbeks palgatakse näitlejaid erinevatest teatritest ja siis antakse etendusi seni, kuni nõudlus näiteks Mihhail Ornovi abieluteemalises näitemängus mängime koos Valentin Smirnitskiga ja see läheb juba seitsmes aasta. Lisaks on mul kontserdid, nii et elu on enam kui tihe. Läätse loomulikult ei üllatanud, nii toimekas särava daami puhul on sündmusterohke elu elementaarne. Imestunud oleksin siis, kui Natalja Varleiut oma igapäevaelust oleks piirdunud sellega, kuidas lapselapsega trennis käiakse, alguses kuulda võis, mis muide kaugeltki ei tähenda, et viimati mainitud Vähetähtis oleks. Jätkasime veel pisut Natasha Farley haridust ei meenutamist, sest lõpetada pärast keskkooli veel kolm õppeasutust väärib kahtlemata omat austust ning see, mida nüüd järgnevad kuuleme, ei vähenda seda austust kindlasti mitte. Kolm kooli lõpetasin ma hindele viis, naeris filmidiiva. Seesugune usin ja tragin, olen ma elus ikka püüdnud olla, jah. Praegu, muide miskipärast armastatakse näite seltskondades eputada sellega, kui halvasti koolis õpiti, käituti. Mina ei häbene küll kunagi öelda, et olin igati eeskujulikult laps ja tubli õpilane. Nii tsirkuse kui teatrikoolis, samuti kirjandusinstituudis. Ehkki selle viimase lõpetasin ma siis, kui olin juba kahe poja ema 1992. aastal. Ma lihtsalt tahtsin haarata nii palju teadmisi kui vähegi võimalik. Ja tegin selleks kõik, mis suutsin. Mäletan teatrikooli aegadest, et eksamiteks kavatsesime valmistuda kostja Raikini juures kodus, seal oli lihtsalt nii suur korter, kuhu kõik ära mahtusime. No ja kui siis kogu see tudengirahvas kuus oli, õnnetuseks on kuidagi teisejärguliseks. Pidu oli ju igav. Selle asemel tehti rublane ring ja siis läks peoks. Mängiti kitarri, lauldi, joodi veini, ainult mina, ullike, istusin nurgas ja õppisin. Ümberringi käis sihuke möll. Aga mina muudkui tuubin. Siis hakati ükshaaval ära kukkuma, kui ma kuni saabus täielik vaikus. Aga mina istusin ikka veel nina raamatusse hommikul seltskonna üles ja jutustasin ümber kõik, mida jooksul lugenud olin. Eksam läks kõigil normaalselt. Iseasi, kui püsivad need teadmised, mis saadakse pooleks tunniks, naeris Natalja. Kui tsirkuse ja teatrikool tunduvad Natalja Varley puhul üldiselt loomuliku asjade käiguna, siis kirjandusinstituut mõjub juba pisut intrigeeriva mana. Kirjandusinstituuti läksin pärast seda, kui olid ilmunud mõned mu luuletused esimest korda elus. Muide luuletuste kirjutamine oli mulle päeviku pidamise eest sõbrad viigini tornov töötasid ajakirjades ja pärast lühikest arupidamist leiti mu värsid kõlbulikud olevat küll. Ja vaat seejärel tahtsin ma minna kirjandusinstituuti, kuhu mind üllataval kombel ka vastu võeti. Kui olin teisel kursusel, sündis noorem poeg Saša. See oli minu elu kõige õnnelikum ajajärk, heldis Natalja Varley, äkitselt vanem poeg oli 13, noorem alles hällis ja siis oligi alailma selline vaatepilt, et lapsed magavad, kass ja koer magavad. Mina istun köögis ja toksin kirjutusmasinal oma värsse. Pliidil kee Porsche vannitoas peseb masin mähkmeid. Täielik idüll ei varjanud aga hiljem polema taolist rahu ja sisemist tasakaalu tunnetanud. Loomulikult käisid eksamitega kaasas unetud ööd, aga ikkagi energiat jäi mul ülegi. Olin kolmandat korda tudeng ja uuesti noor ja sain hakkama peaaegu ilma kõrvalise abita, ema isa elasid kaugel ning tegelikult see teadmine, et ma ise kõigega hakkama saan, andis veel omakorda jõudu juurde. Võin öelda, taust on väga neid, kes näiteks no ütleme, 75 aastaselt midagi uut õppima hakkavad, sest üleüldse tudengiseisus kui niisugune tohutult uut energiat. Aga kõik suured esinemised said Natalja Varleil alguses ikkagi tsirkuse kuplitelt. See, et minust sai tsirkuseartist, oli kõigile mu lähedastele tõeline šokk. Üldiselt ju valitsev arvamus, et tsirkuse töö on selline Nastja värk. Minu isaga oli meremees mis tähendas reisimist ühest kohast teise ja näiteks Murmanskis elamist tükkis sealse polaarööga millega May kohanenudki, ent pidev enesesunniviisiline kohandamine pani mu tervisele korraliku põntsu ja lõppkokkuvõttes sain südamereuma suvita. Siis sõitsime Moskvasse, kus isa on sündinud ja kindlasti olime kuu aega Sotšis. Just seal ma nägingi esimest korda elus, kus etendust olin siis kaheksa-aastane ja see, mida ma nägin, vapustas mind hingepõhjani. Olin väike nõrgavõitu tervisega tüdruk ja see, mida tsirkuseartistid areenil tegid, tundus täiesti ilmvõimatu. Seal esinesid minuvanused ja nooremad matki tüdrukud kuulsust Kanada otsuvite kütšigurbanovite dünastiast tegid kõikvõimalike ice ja valitsesid oma keha nagu pisikesed jumalannad. Lisaks õhuakrobaat Raissa Jelczynskaja, tiigritaltsutaja, Margarita, Nazarova ja mina ütlesin endale, et hakkan kas õhuakrobaadid või tiigri taltsutajaks. Nägin Natalja Varley ilusates silmades praegugi seda meeletut otsustavust, mis teda tookord valdas ja küsisin, et kas kõrgusekartust ei olnud siis üldse või? Mul on kõrgusekartus täiesti olemas, oli, on praegugi, rõhutas Farley. Mida see näitab, ei muud, kui et kõik siin elus on ületatav ja soov ennast ületada, aga ta on hirmust tugevam. Vähe sellest, esimeste edusammudega kaasneb tõeline eufooria, seesugune õnnetunne, mida pole võimalik kirjeldada. Mäletan, kuidas esimesed harjutused toimusid poole meetri kõrgusel. Edasi tõusin maapinnast üha kaugemale ja kaugemale ning lõpuks olin oma igal ajal minu unistus õhuakrobaadid saamisest oli täitunud. Ja täitunud on ka soov saada tiigritaltsutaja, sest kodus on palju kasse, aga kes nad muud on kui väikesed tiigrid, naeris Natalja Varley. Minu ema ja vanaema on alati tänavale visatud kasse haleda südamega üles korjanud ja selles suhtes olen nendesse. Praegu elan lisaks nooremale pojale koos veel seitsme kassiga. Nende ema tõin aga 93. aastal kaasa Koerki filmistuudiost. See oli siis taaskord katkend Kaukaasia vangist, kus Pedagoogilise instituudi tudeng komnoor Niina meelitati kohaliku perekonnaseisuameti avamisele sest seal pidi teda ees ootama tähtis ülesanne. Ja ka meie jutuajamine Natalja var leige oli jõudmas legendaarse Kaukaasia vangi juurde ning kes teab, kas Niinakese roll sealt olekski Varleile kukkunud, kui poleks eelnenud juurisilt keevitši Vikerkaare vormi kõige esimest filmi Nataša elus üldse. Režissöör nägi mind Odessas meie tsirkuse külalisetendusel ja kutsus ühe väikese osa peale võteteks käigus aga mõtles ümber ja leidis, et võiksin mängida peaosa. Selleks tuli Figeevitšil ära öelda eesti näitlejale Mare Hellastele, kes oli väga, väga ilus, aga põhjamaiselt külm. Insis alustati proovivõtteid minuga, kes ma olin tollal 18, aga välja nägi 14 etaga aspirandist kangelanna all pidi eluaastaid ikkagi üle kahe 10 olema, hakati mind ihust ja hingest vanemaks tegema grimmi ja soengut pidevalt muutes. Tulemus muutus üha karikatuursemaks minu verinoor välimusega kadunud kuskile vaid omandas üksnes eriti Tra varjundi. Nii et lõppkokkuvõttes tabas mindki Mare saatus ja rolli kinnitati hoopis Ukraina näitleja Raissa Taskovskaja. Minaga maandusin oma tillukesse ossa tagasi, see tähendas medõde, kes pidi terve filmi vältel süstlaga peategelase järgi jooksma. Aga saatuse sõrm oli mulle pidama jäänud, sest just seal Odessa filmistuudio paviljonis, nagu hiljem selgus, märkas mind Leonid kaid. Ai assistent Tatjana Semjonov, kes oma avastusest ka režissöörile teada andis. Kui Odessast tagasi Moskvasse sõitsin, lugesin rongis Nõukogude ekraanist, et valmistutakse Kaukaasia vangivõteteks. Isegi mõtlesin, et huvitav, kellest saab õnnelik naispeaosatäitja ja kodus ootas mind Telegram kutsega Mosfilmi ka idaiga kohtuma. Olin rabatud, ent uudishimust ilmusin loomulikult kohale. Sellele rollile kandideerisid ka Tinskajad, Natalja Fateevee, teised seesugused staarid. Hiljem ütles ka, et määravaks said minu julgus ja loomulikus kui korki linnas tsirkusega esinedes sain taaskord telegrammi, et mind on rolli kinnitatud, hakkasin nutma ja ütlesin oma kolleegile, et ma ei taha ja ma ei lähe. Ta sõimas mu korralikult läbi ja ma läksin. Kohutavalt raske ja samas nii vaimustav oli töötada kõrvuti seesuguste gigantidega nagu kai tai viitsin kuulin orgu. Nov lõid Nataša silmad praegugi sidemeid. Kaukaasia vangi ekraanile tulek pööras noorukese staari senise elu pea peale. Välja ilmusid kümned, kui mitte sajad austajad suure kodumaa kõige erinevamates paikadest, tohutute lillesülemid šokolaadikallite kingitustega. Ausalt öelda segas mind ikka väga, ütles Kaukaasia vangi täht resoluutselt. Kui inimene istub kinos ja vaadata filmi, siis talle ei lähe korda, et saalis on teisigi. Ta tunnetab justkui ainult iseennast seoses ekraanil toimuvaga ja sealsete kujudega. Mõistagi käib jutt ainult teatavat liiki publikust, naeratas Natalja vabandavalt. Tähendab mõni seesugune tegelane kätte ja armub kangelanna sära, jätkas ta. Kangelanna seostatakse muidugi üks-ühele näitama, oli, aga kes teda mängib ja ongi korras. Loomulikult oli minus midagi ühist Kaiday kujutluste Niina, aga, aga see on ka kõik. Sest roll on roll ja mina olen mina. Sellest aga armunud härrasmehed aru saada ei tahtnud. Seega võib muidugi öelda, et igast Venemaa otsast sõideti kosja, mitte mulle, vaid Niinale, kaukaasia vangist, tulid näiteks noormehed kuskilt Pabruiskist või Altaiskist või sorruptsovskist ja teatasid, et nende poolest võiks need pulmad ära teha. Minu vastuväited teemal, et mul on oma elu ja oma kallim olemas võeti vastu meeletu üllatuse ja ülima nördimusega püüti selgeks teha, et ma ei taipa suurest armastusest midagi ja nõnda edasi. Natalie Farley pidas vajalikuks veel pisut mõtiskleda inimeste üle, kes jäägitult kedagi või midagi jumaldama kukuvad. Üleüldse on igat liiki fanatismiga vist niimoodi, et eks ta üks kõrvalekalle ole, fännatakse muusikuid, jalgpalliklubisid ja seesugune psühhoos teeb kõhedaks. Praegu näiteks elan ühes majas kuulse muusik. Paari oli passoviga, kes on laineid löönud ansambli Nanaa juht. No hetkel pole nad enam nii kuumad, aga mis toimus oioioi? Mõne aasta eest oli asi kontrolli alt täiesti väljas. Neiukese pundid ummistasid väljapääsu, minu käest uuriti, et ei tea, millal paariga ennast ilmutada võiks. No kuulge. Vaatasin Nende heitunud näokesi ja kahju hakkas. Reaalne isiklik elu oli segi aetud kujutluste omaga. Nõnda rääkis Natalja Farley, kes on siiralt õnnelik, et ise ei pea enam austajate piiramisrõngast endale teed rajama või tagavaruväljapääse kasutama. Kes saab oma kontsertidel minna, publikut ta kogu oma hingesoojusega, et tunda, kuidas saalist vastu kiirgab ilma et keegi sind seejuures pikali jookseks. Kui tutvusin Natalja Varley elulooga, sain muuhulgas teada, et tema äi ämm olid Vjatšeslav Tihhonovi. Anna murdjukova Nende poeg Vladimir oli talle armukade abikaasa, keda häiris Natalja edu tuhandetest kirjadest, Jaustajatest rääkimata ja nõnda edasi. Ja kui ma järgmisena ütlesin oma vestluskaaslasele, et mitmeid seesuguseid ilmekaid asjaolusid arvesse võttes panin keskeprogrammile nimeks saatuslik naine Natalja Varley, vastas näitlejanna mulle. Nii. Olen alati väga enesekriitiline olnud, nii oma välimuse kui võimete suhtes. Mäletan, et teatrikoolis õppimise ajal noomis mind eriala õppejõud juurigaatiniardsev, et no ei saa kogu aeg seesugune kontrolli vennast arvustav olla. Lõdev ometi Natasha ja usu, rohkem endasse. Jah, nüüd ajalise distantsi pealt võin ma tõesti mõista. Neid inimesi, keda Kaukaasia vangi niinotška hullutas, sest ega tal tõesti häda polnud nägi välja ja oskas olla ka. Aga siis mõni ei arvanud, vastupidi, leidsin, et roll oli totaalne läbikukkumine ja minu pärast kannatas terve film. No vähemalt nii palju oli see enesepiitsutaja, mis asja eest, et pärast kaubkaaslast ja filmi nii sai langetatud raudkindel otsus tuleb minna teatrikooli. Vastasel juhul pole mul edaspidi õigust filmides mängida. Selle jutu peale uuris siinkõneleja järgmiseks, kas vaatamata suurele enesekriitikale ja tohutule enesedistsipliinile on Natalja karjääri lipsanud ka mõni seesugune film, milles osalemist tal hiljem häbeneda on tulnud. Arvan, et seesuguseid rolle, mille pärast piinlikust tunda, mul olnud ei ole. Küll aga on filme, mis on mingitel põhjustel suhteliselt märkamatuks jäänud. Näiteks üks minu lemmikuid on Usbeklaste vihma valing mis tehti Marabejevi näidendi järgi. See on armukolmnurga lugu, kus noor naine oma abielus kallimaga igal suvel kuli äärde sõidab ja kus ta kord üht lootusetult haiget meremeest kohtab. Sealt sünnib tõeline Tunne. Film on targalt tehtud ja seal on vapustavalt ilus. Loodustegu on telefilmiga ja need vähesed, kes seda näinud on, kiidavad väga. Praegu aga, kus meie suur liit on lagunenud, tekitaks usbeki filmi näit töötamine tõenäoliselt rea probleeme millest ei olda huvid veetud, nentis Natalja Varley. Kuulsite katkendit Natalja Varleile pöörast kuulsust toonud komöödia Kaukaasia vang lõpust ja nimelt olukorrast, kus kätte oli jõudnud tasumise tund. Röövijad said õiglase karistuse, mis muuhulgas tipnes soolale laenguga isehakanud peigmehe tagumikku ja jätkame vestlust tänase kangelanna, aga nagu ma juba saate alguses mainisin, legendaarne Natalja Harley näeb praegugi nii hea välja, et komplimenti mitte teha polnud võimalik. Tänan komplimendi eest, aga kui keegi ütleksid nii, havi käsul saad nüüd 20 aastat nooremaks väga ikka ära ei ütleks küll, aga ainult 20 rohkem mitte. Näiteks 18 ei tahaks enam kuidagi olla. Ent väikesest aja ja jõuvarust, kui keegi neid kingiks, ma kindlasti loobuks, arvas Farley. Ja siiski lõppkokkuvõttes pole mitte see kurb, et me vananeme, vaid see, et kaotame endi kõrval tea kaaslasi, sõpru, kolleege. Erilise nukrusega, meenutas näitlejatar isa Aleksei kratšovi kadumist tema elust. Vaimulik lahkus teispoolsusesse õnnetu juhuse läbi. See inimene mängis Natalja Varley elus tohutut rolli. Enne vaimulikuks saamist oli isa Aleksei arst pediaater ja ta päästis sünnitusmajas minu noorema poja elu. Hiljem sai temast minu poegade ristiisa ja nii-öelda perekonna hingesulane, kes rasketel hetkedel uskumatult palju tuge võis pakkuda. Täiesti erakordne inimene, kellest kiirgas nii tohututes kogustes ligimesearmastust, et seda on lihtsalt raske ette kujutada. 13 aastat oli ta meie kõrval vastas ka öistel kõnedele, andis nõu ja oli olemas, kui teda ajasime. Kui teda enam ei olnud, läks kaua aega, enne kui selle kaotusega leppisin, aga olen koos noorema pojaga tema eest palvetanud ja nüüd on igatahes kergem. Nii või teisiti, usun, et ta on seal kuskil pilvepiiril ja vaatab oma hea pilguga meie veel alla. Soovisin ilusale ja tundelisele Natalja Varleile, et täituks kõik see, millest ta unistab. Suur tänu ja teate, mis naljakas. Olen terve maailma läbi sõitnud, aga Tallinna pole jõudnud. Eestis olen käinud Tallinnas mitte nii et see asi seisab veel ees, teatas Natalia Farley särava naeratusega. Meie kohtumise lõpetuseks. Ja laulma jääb ta nüüd koos Aleksei sardinoviga. Natalja Varleiga kohtus Moskvas Haldi Normet-Saarna filmikatkendeid aitas valida Ain Saarna ja helioperaator oli viivikanudik. Kuulmiseni.