Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Põhja-Korea püüab riigialamate turvatunnet edendada fototöötluse abil. Värskeim redušeerimise näide avalikustati seoses väidetavalt allveelaevalt väidetavalt starditud väidetava ballistilise raketiga. On alust arvata, et kõik sõna väidetava kasutused võib need asendada sõnaga joonistatud. Teatud mõttes on tegemist loodussõbraliku isegi hooliva sammuga, sest ballistilise raketi ning allveelaeva valmistamine on keskkonda kurnavad ning inimkonda ohustavad ettevõtmised, kõnelemata raketi väljatulistamise põhjustatud kahjudest. Kuna nagunii suurem osa maailmast erak riiki väga tõsiselt ei võta, pole korealaste põhjapoolsetel hõimudel põhjust võidurelvastumise peale liiga palju raha kulutada, kui sama efekti saavutab Photoshopi abil. Kuigi hetkel heidetakse riigile ette, et värskem pildimaterjalitöötluse katse jättis soovida ning kogu maailma huvides oleks taolisi vigu vältida sest vastasel juhul kaotab riik usutavuse. Peavadki asuma tegeliku võidurelvastumise teele kes aga laeva pardal käega raketisuunas osutava Kim Jong unniga pilti pole näinud, siis nad pole ka millestki olulisest ilma jäänud. Pillil kerkib vee kohal asuvast suitsupilvest rakett taeva poole ja osa sellest protsessist peegeldub ookeanilainetes. Pisike probleem on vaid selles, et kogu peegeldus on imelik ning asub vales kohas. Lisaks on osadel riiklikus meedias avaldatud piltidel raketi sabas valge suitsupilv kuid samal ajal teistes väljaannetes avaldatud näiliselt samal pillil suitsupilv puudub. Tegemist on siis omapärase riikidevahelise mänguga mäng olemuselt ühe poole põit või vähemalt eelis, mida püütakse saavutada kindlamängust. Teiega kaudu ja iga mängija strateegia vajab informatsiooni. Sellest üks osa on siis avalik ehk jagatud, nagu näiteks mängureeglid kui keskkond ja muu taoline. Ja avaliku info hulka kuulub ka see, mida soovitakse, et teine pool arvaks teadvat ning just seda eesmärki püütaksegi siis valeinfot lekitades saavutada. Rahvusvahelise sõjalise konflikti mängus on üllatavalt vähe reegleid ja petmine, kuulubki siis omal moel mängureeglite hulka. Teistsugused loodame aga päris mängudega näiteks Jaapani suurima ajale ja uuri. Šampooni teatel arreteeriti kolmekümneaastane Akichi täi seoses Online arvutimängudes petmiseks kasutatavate koodide ja trikkide vahendamisega. Selgub, et Jaapanis reguleerib arvutimängud. Maailma ebaõiglase konkurentsi välistamise seadus kihide jama motole esitatud süüdistuse järgi olevat müünud umbes 150 euro eest häkitud tegelaskuju ja mänguväliste meetoditega liiga võimsaks muudetud relva. Tegemist on mängudes. Petmist soodustava tegevuse eest juba korduvalt karistatud isikuga. Võimuesindajate väitel olevat sama isik vahendanud viimase viie aasta jooksul mängudes petmise vahendeid vähemalt viieni 400-le indiviidile. Ja jama mooto pole ka ainukene mängudes petmisest karistatud jaapanlane. Kujuta nüüd endale ette, et püüad kodus arvuti taga salameeli teisi mängulisi tüssata. Esialgu läheb kõik ladusalt ning pisike erutus asendub peagi iseteadja meelekindlusega. Kuni keegi koputab uksele. Ja see on politsei. Tavaliselt jääb mängureeglite rikkumine mängija ja mänguplatvormi omaniku vaheliseks asjaks. Ja sama tavaliselt tõstab mängu omaniku valemängija virtuaalse ukse taha sest muuks tal võimekus puudub. Jaapanis on mängul Tuurja seda valitsevat avad jõudnud aga sinnani, et ebaausale mängijale võib politsei esitada õigusrikkumise kohta süüdistuse. Ning võtta temalt vabaduse arvutimängudes petmisjuhtude lahendamisel. Politsei kaasamine on maailma kogemuse taustal täna veel erakordne samm andes aga samal ajal aimu suunast, kuhu vähemalt üks osa inimkonnast on võib-olla liikumas. Jutt käib siis mängude rolli kasvust ühiskonna ettevõtmistes. Sest kui. Reaalne töö kaob ära, pole mäng niivõrd meelelahutus ja põgenemisviis kuivõrd rajab uut tüüpi majandust, milles osa saab uuel moel raha võid elatist teenida. Ning Põhja-Korea näitel võib mängus saadaga sõjalise poliitika osa.