Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Võimalus kuldkalakesed paluda ühe soovi täitumist, mis see oleks, kohe vastama ei pea püüa mõtte meeles hoida. Rääkides aga kuldkaladest, siis, kui jutu käigus mainitakse midagi kalamälust, püütakse ju ridade vahelt vihjata kehvale mälule. Teiseta aga ei tasu mälude võrdlemisel üle pingutada, sest kui kalad on oma lühildaseks peetud mäluga miljoneid aastaid elus püsinud, siis on sellest neile piisanud. Pealegi peaks mälust rääkima mitmuses, sest elulised talitused ammutavad instruktsioone näiteks tegevustele võimete, sõnadest ja keskkonnasignaalidest arusaamisele erinevatest kohtadest. Signaalide poolest rikkas keskkonnas on ellujäämiseks vaja teada, tunda neist kõige olulisemaid signaale ja omada võimet uusi juurde pida ning suutlikust mürast vajalikumate eristamiseks ehk siis keskenduda. Ükskõik milline elukeskkond ka poleks, olgu siis vees, õhus, maal, looduses või linnadžunglis sõltub ellujäämine võimest keskenduda kõige tähtsamale. Üldiselt nõuab mälutemaatikaga pikemat arutelu, kuid kardetavalt ei jagu hammastel selles osalemiseks piisavalt motivatsiooni. Rääkimata siis tähelepanust endast. Kuid just sellest viimasest peaks veel mõne ribu rääkima. Sest kui uskuda Microsofti levitatud tähelepanekud, siis hakkab inimese see mälu funktsioon, mida vajame ühele tegevusele keskendumiseks, alla jääma, kuldkala omale. Suuremas kontekstis võib kirjeldatud muutus kahjustada inimese konkurentsivõimet. Eriti siis, arvestades muutustega nõndanimetatud kunstlikus looduses mis koormab tema tajumehhanisme uudsete tehniliste signaalide ja üha pealetungiv omadeks muutuvate reklaamidega. Probleemseks muutuvad nii küsimus eluliselt tähtis kui ka võime sellele keskenduda. Microsofti uuring baseerub 2000-l Canada alama küsitlusel. Sissejuhatuseks tõdeb Microsofti juhtsatlejana Della, et oleme teel madala arvutusliku võimsusega keskkonnast suure võimekusega masinate loodud maailma ja tänu sellele muutub inimese tähelepanu üha kallimaks varaks. Raportit otsustajad on sellega omal moel arvestanud ning pakuvad lühema keskendumisvõimega isikutele poolesaja lehelugemise asemel lühema jääbisuaalsema kokkuvõte. Raportist võib teada saada, et viimase 30 aasta jooksul meediatarbimise muutused ja mitme ekraani kasutamise sageduse muutused peegelduvad inimeste tähelepanu kestvuse suurenenud variatiivsuses. Variatiivsus annab siis ühelt poolt alus oletada hetkeks kellelgi on tähelepanu võime oluliselt parem. Mis aga tähendab, et samal ajal leiab teises servas väga kehva keskendumisvõimega indiviide. Kui maailm oleks viimase 30 aastaga inimeste tajumehhanisme vähem pommitanud, oleks variatiivsus tõenäoliselt väiksem. Uuringu koostajad peavad võimalikuks, et digitaalne til ammendab meie keskendumisvõimet ja see kajastub eriti siis mitte digitaalses keskkonnas esinevate keskendumisraskustega. Meitsega Otemm signaalide filtreerimise võimekus langeb täiendavalt tänu ekraanide paljususele mistõttu harjume olema pidevalt näljased millegi uue suhtes. Ja nii sünnib nõiaring milles ühest küljest otsime uusi signaale, maailm on neist pungil, kahjustavad uued signaalid, meie keskendumisvõimet, tänu millele triividki tähelepanu nimetatud signaalidest peibutatuna hõlpsasti mujale. Üllatavalt aga ei asu Microsoft siin inimeste poolele, vaid teatab turundajatele, et olge nüüd hea ja võtke seda kõike edaspidi oma töös arvesse. Näiteks pakkuge inimestele totaalseid uputavaid kogemusi, milles nende kogu tähelepanu külastatakse vajaliku sisuga ning neil on vähem võimalusi jutumärkides siis kõrvale hiilida. Samuti on oluline kohe asja kallale asuda, sest pikalt kirjutades ei suudagi reklaami vaataja soovitud sõnumist enam aru saada. Lisaks selgus, et kui 18 kuni 24 aastastel pole parajasti midagi teha vaatab 77 protsenti neist oma telefoni siis saate siis vihje, millist kanalit kaudu neile läheneda. Kusjuures pooled kontrollivad telefoni iga 30 minuti tagant ja 70-ga kolme protsendi jaoks on see siis ka viimane tegevus enne magama jäämist. Kusjuures televiisori vaatamise ajal tegeleb 79 protsenti mõne muu seadme vaatamisega. Pole siis ime, kui aastal 2000 hinnati inimeste keskendumisvõime kestvuseks 12 sekundit siis tänaseks langenud kaheksale. Kuldkalakese vastav näitaja on aga üheksa sekundit. On sul nüüd selles, mida sa tahtsid, kuld galakeselt paluda?