Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõttepüha päevast, 31.-st maist, mina olen Maria-Ann, Rohemäed. Setomaa kahe valla Värska ja Mikita ühinemine jääb ära, kuna algselt ühinemisettepaneku tegemise poolt hääletanud saadikud otsustasid ühinemiseel, et ei soovi seda teha. Naiste terviseuurijatele teeb muret vägivalda kogenud naiste arv. Vaimset vägivalda on kogenud iga kolm füüsilist vägivalda, iga teine, selgub värskest uuringust. Sel nädalal vahetusel kogunes Tartumaale Uniküla lähistele riigikaitselaagrisse rekordarv gümnasiste. Avati 10. Haapsalu graafilise disaini festival. Ilm on meil öösel ja homme päeval pilvine, võib sadada hoovihma ja olla äikest. Õhutemperatuur on öösel neli kuni 10, päeval 17 kuni 22, rannikul kuni 15 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Setomaa kahe valla Värska ja Mikitamäe hävinemine läks karile, sest Mikitamäe vallavolikogu enamus hääletas ühinemislepingu vastu. Värska vallas oldi seejuures sajaprotsendiliselt ühinemise poolt. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Just Mikitamäe vald oli see, kes 26. veebruaril otsustas algatada kahe valla ühinemisprotsessi. Siis oli Värska vallale ühinemiseks ettepaneku tegemise poolt üheksa saadikut. Seda enam on kentsakas, et just nüüd peale mitut kuud läbirääkimisi, analüüse, rahvaküsitlusi ning koosistumisi olid just Mikitamäe vallavolikogu liikmed. Need, kes leidsid, et ühinemist ei peaks tulema jätkab Mikitamäe vallavolikogu liige annastepanenkova. Mina hääletasin. Oh miks see liitumine veidikene toores, rahvas pole veel aru saanud plussidest miinustest hajutada need hirmud, mis on rahval oma valla vallamaja alla ametnike kaotamisega, mis tulevad Otsusega mitte liituda, on rahulolev Mikitamäe elanik Johannes Raidla. Mina olen väga rahul. Miks te selle vastu olete? Mina olen need rekonstrueerimisele, oli neid asju päris hulga elus elus läbi elanud ja ma sellel ei ole kunagi efekti olnud, efekt on tulnud kuskilt hoopis mujalt. Mitte nii rahulolev pole, aga Mikitamäe vallavolikogu esimees Imre liivaga. Küsimusele, mis saab Mikitamäest edasi, on tal raske vastata, sest pole teada, kui tõsiselt Mikitamäe valda enam üldse võetakse. Seal on kaks varianti, kas kas teha kellelegi veel ettepanek või oodata siis seda, mis riigi poolt on tulemas. Aga noh, kui palju meil üldse tõsiselt võetakse protsessi läbi teinud kõik oli nagu paigas, kellelgilt ettepanekud ei tulnud rohkem noh, meil oli nagu kõik valmis, aga täna osad inimesed ikkagi. Et veel oleks vaja rohkem aega. Mikitamäe vallavolikogu otsuses mitte ühineda on pettunud ka Värska vallavolikogu jätkab Värska vallavolikogu esimees Vello Saar. Värska on pettunud ja kuna tegelikult ju me olime lootust täis ja usaldasime veebruaris üheksa poolthäälega Mikitamäe volikogu ettepanekut ja tänane tänane tulemus on pettumus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov Värskal. Eesti naiste terviseuuringust selgus, et iga teine naine on kogenud füüsilist ja iga viies seksuaalset vägivalda. Kai Vare küsis täpsemalt. Tartu ülikooli naistekliiniku uurimisrühma sõnul on vägivalda kogenud naiste arv murettekitav. Uuringu tulemustest selgus, et vaimset vägivald on elu jooksul kogenud iga kolmas füüsilistiga teine ja seksuaalset iga viies naine uuringurühma liige, doktorant, Heda Lippus. Vägivallal on erinevad, riigid on emotsionaalne, vägivald on füüsiline vägivald ja seksuaalne vägivald, mida kõike eraldi uurisime. Ja ma arvan, et selles küll midagi üllatavat ei ole, et paraku see niuke karm reaalsus, et vägivald on Eestis väga sagedane probleem, see on lihtsalt liiga vähe teadvustatud. Siiamaani me küsisime väga kindlate situatsioonide kohta, naine ei saanud, ei pidanud lisavastaselt vastama, et jah, ei, et on kogenud vägivalda, vaid ta pidi ütlema konkreetse situatsiooni kohta, et kas ta on seda kogenud. Eelkõige on vägivallast ohustatud just nooremad naised, nentis Lippus. Küsisime ka, et viimasel aastal kogetud vägivalda, siis tuli väga drastiliselt välja, et viimase aasta jooksul on kõige enam just alla kaheksateistaastased kogenud vägivalda. Nooremad vanuserühmad on eelkõige ohustatud kõikidest vägivallaliikidest. Uurimisrühma liikme Made Laanpere sõnul on probleem eriti suur seetõttu, et vägivald on väga suur. Terviseriskitegur. Kõik otsesed tagajärjed, aga kaudsed tagajärjed ja tagajärjed vaimsele tervisele ja tegelikult need ohvrid moodustavad väga suure koormuse meie sotsiaalsüsteemile tulevikus ja mida noorem ohver, seda pikem tegelikult on nii-öelda see periood Hede Lippuse sõnul tuleb olukorra parandamist alustada vägivalla tunnistamisest. Kõigepealt me peame tegelema sellega tegelikult, et inimesed julgeksid tunnistada seda, et nad on kogenud vägivalda, eriti seksuaalset vägivaldselt. Praegu on pigem see probleemiks, et vägivald, ala raporteeritakse tugevalt ja kindlasti on tarvis edaspidi pakkuda vägivalla ohvritele oluliselt paremaid teenuseid et neid pärast vägivalla kogemist ühiskonda tagasi integreerida. Parandada nende enese tervisehinnangut ja vähendada siis korduvalt vägivalla kogemist. Made Laanpere lisas, et suhtumise muutus peab olema laiem. Praegu on väga levinud ohvrit süüdistav hoiak. Paarisuhtevägivald ja seksuaalvägivald samuti, et nii kaua, kui Eesti ühiskond ei ole tunnistanud seda probleemi nii kaua tegelikult midagi muutuda ei saagi, sest et kui Eesti ühiskonnas ikkagi peaaegu pooled inimesed süüdistavad seksuaalvägivalla ohvreid selle tõttu, et näiteks ta oli ebasobivalt riietatud sisepöörduse ohver mitte kunagi, sest et samasugused hoiakud on tegelikult ka ohvriga tegelevates, institutsioonides kavalusega saab taas omistatud, on väga-väga suur. Üle 300 õpilase 10. Tartumaakoolis said Uniküla lähistel toimunud kolmepäevases riigikaitselaagris praktikas proovida koolitunnis õpitut. Esmaabi orienteerumine ja patrullimine on vaid mõned näited noorte päevaplaanist. Instruktoritena lõid kaasa kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli kadetid. Marii Kangur käis kohal. Valvelt. Käsklused on vahepeal natuke suurem, ära nii otsa kohe panen. Osa. Nii käis riigikaitselaagris riviõpe esmaabitunnis, sai aga muuhulgas teada seda, kuidas kontrollida kannatanu hingamist. Selle abil saad teada, kas tuleb sooja hingeõhku ja puit kuuldagi aeglaselt kannatanu hingab. Kas võiks kuidagi veel kontrollida? Ma annan väikse vihje, et võiks. Kuidas rindia täpselt, eks Paetigi kaks kätt rindkere peale ja selle abil näete, kas, ütleme hinge või, või hingerindkered nii-öelda tõuseb või tõuseb. Kõrgema sõjakooli kadett veebel Martin Holm leidis, et laager annab hea võimaluse koolis õpitut praktikas kinnistada ja rõõmustas selle üle, et noored on väga innukad laagrilised. Noorte on, tuleb välja väga hästi, väga palju hakkamist täis noori on siin, alguses oli pisut pisut segadust, ei osatud täpselt olla ega astuda ega kuhugi minna, aga inimesed saavad väga hästi hakkama, kohanevad väga kiiresti. Käiakse rivis. Sa oled julgelt orienteerumis keegi häbenema või põdema lakanud, kõik on sellise peale hakkavad suhtumisega, see on väga tore, see annab nagu Kadettidega hindu juurde, ainult. Uniküla metsade vahel medistamisega olid rahul ka gümnasistid ise. Väga super selles mõttes, et selline meestele tutvustav laager, enne kui enamus meist lähevad niikuinii kaitseväkke. Ja minu meelest on käega tore, et saime nii palju uut asju teada just vajalike näiteks käemärke siis kuidas rivistuda, siis magasime näiteks telkides, magasime telkides, kus on ahjud sees, ehk siis meil on valve. Lähme, paneme paika terve öö vältel ja siis peavad tunni aja tagant kõik olema üleval ja jälgima seda ahju, et see keegi ei läheks sinna vastu ja midagi ei juhtuks, et telki läks põlema ja ei juhtuks pingeid, ebavajalike intsidente, saime väga palju uusi tuttavaid, väga huvitav. Iseenesestlaager toimub üli, ilusas looduskaunis kohas, nii et Lõuna-Eestis kui sama laager peaks kunagi veel toimuma, mis kindlasti toimub, siis kindlasti soovitan veel. Kadetid andsid laagrilistele väärt nõuandeid ka väljaõppest ülejäänud ajal kõrgema sõjakooliga. Jaanus otsing. Nagu see näide telgis, et nad ahju kütavad, rääkisime, et lööge puutokid ümber, et siis ei läheks neil jalad vastu ja said aru, tegid seda ja me üritame kõike serveerida niimoodi, et nad mõistaksid, mille jaoks nad seda teevad, et see ei ole lihtsalt ajada mitmele ja see ei ole lihtsalt linnukese kirjasaamiseks, et riigikaitse laager on läbi ja hinna on mul olemas. Marii Kangur kuni küla Tänavusel Haapsalu graafilise disaini festivalil saab näha nii Eesti viimase kahe aasta parimaid kultuuriplakateid kui rahvusvahelise konkursi isikupära ehk individualismi jaoks valminud töid. Juhan Hepner LUGU. Kui esimesel Haapsalu graafilise disaini festivalil osalenuid võis kokku lugeda kahe käe sõrmedel, siis aastatega on see arv kasvanud märgatavalt. Tänavusel festivalil on üleval kahe suure konkursi parimad tööd, kokku 120, plakatite konkursi isikupära. Individžuality 2015. Töid on Haapsalus 40, nende seas nii Euroopa Liidu riikide kui ka Valgevene, Venemaa ja Ukraina autorite tööd. Isikupära tänavuseks teemaks oli konflikt. Festivali korraldaja Marko Kekiševi sõnul jäeti autoritele sellega vabad käed. Olid nende otsustada, mida nad konflikti mõtte all kujutada tahavad. MarcoKekišev reaalsus on loomulikult see, et kõik need konfliktid, mis toimuvad ka poliitilises mõttes meie lähedal jõudsid ka konkursitöödesse. Samas lisas käkišev, et žüriil oli hea meel, et konkursi parimate tööde seas, mida Haapsalus näha saab, on palju. Ka selliseid, mis käsitlevad konflikti, mõisteti mitte poliitilisest vaatenurgast. Teiseks suureks näituseks, mis festivalil pilku püüab, on viimase kahe aasta jooksul valminud eesti kultuuri plakatite koorekiht. Näitusel oleva 80 kultuuri plakatitase on Kekiševi sõnul sedavõrd kõrge, et see näitus rändab tulevikus kindlasti ka teistesse galeriidesse. Seda nii Eestis kui ka kaugemal. MarcoKekišev plakatikollektsioon reaalselt ka hiljem, mis tegelikult toimub, järgmine aasta, käib siis ära kindlasti Riiast Helsingis, suure tõenäosusega Voka Saksamaal. Haapsalu linnagalerii näituse korraldaja Agur kruusingu sõnul on Haapsalu graafilise disainifestivali puhul Eesti mastaapi silmas pidades tegemist väga osalejaterohke üritusega. Samuti avardab festival kruusingu kinnitusel inimeste arusaama kunstist. Agur kruusing. Kindlasti on kõige-kõige olulisem tähtsus see, et veidikene aitab laiendada meie nihukest traditsioonilist arusaama, et kunst on minu, minu lemmik. Olgu või kunst on minu lemmiktöö, mis tavaliselt vaatajad kunstnike hulgas on natukene liiga levinud võib-olla Eestis. Marko KEKis julgustas Haapsalu kultuurikeskuses olevaid näitusi vaatama tulema ka neid inimesi, kes pole graafilise disainiga varem kokku puutunud. Hea plakatan Kekiševi sõnul meedium, mis kõnetab väga laia publikut. Haapsalu graafilise disainifestivali näitused on avatud 28. juunini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Ööl vastu homset on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni 10 kraadi. Päeval pilvisus jälle tiheneb, ent loodetavasti on pilvede vahel ka päikest näha ja pärastlõunal on siis Lääne-Eestis oodata hoovihma. Ida-Eestis peaks aga päeva lamma peamiselt sajuta. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 17 kuni 21, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi. Aitäh ilmateate eest pikemate uudistega tänaseks kõik ilusat õhtu jätku.