Tänases kontrastide saates tuleb juttu tõeliselt vastuolulisest maailmast maailmast, mida vist päris lõpuni mõista ei õnnestugi. Ja kui keegi üritab, siis ta võib seal vägagi üllatada. Teie andres jagar, kõrgema usuteadusliku seminari õppejõud Tartus elasid aasta aega Saksamaal. Alustuseks võib-olla nii palju, et kuidas te sinna üldse sattusite ja vaevalt nüüd sinna hulguste maailma uurima läksite. Tegelikult oli niimoodi, et mina läksin, mina läksime sellise eneseteadliku Inimesena täiendõppele ja ma olin tegelikult üliõpilasseisuses, aga kuna ma olen oma erialalt realalt bioloogia valdkonnast, siis Saksamaal oli võimalus teha kaasa mitmesuguseid huvitavaid projekte. Ja ma osalesin ühes Hamburgis toimivas kodutu, et talveabi projektis kaastöölisena. Ja see andiski sellise omapärase võimaluse siis näha neid inimesi, kes on ka Hamburgis tänavale sattunud ja kellel siis pole ametlikult või ka tegelikult praktiliselt elukohta enam ja ka muidugi töökohta ja paljud muud, mis eluks vaja läheb. Te, olite seal aasta aega? Jah, ma olen seal aasta aega ja ma läksin sügisel, tulin siis suvel nii nagu üliõpilaste õppeaasta tavaliselt kestab. Mis linn on Hamburg? Hamburg on taoline omapärane linn mõneti ka saksa kontekstis. Nad on ise väga uhked oma linna üle, sellepärast et see on vana kauba ja sadamalinn ja võib-olla ka Eestile on ta selliste meremeestelaulude kaudu tuntud ja tavaliselt alati just räägitakse laevadest ja Hamburgi sadamast ja ja lõbusatest tüdrukutest ja nii edasi. Siis tegelikult oma olemuselt ongi Hamburg tänaseni ikkagi kaubalinn ja sellel ajal, kui oli veel kaks Saksamaad, oli ka ikkagi läänepoolse Saksamaa põhiline selline kapital liikumas Hamburgi kaudu ja saaks enda statistika ütleb, et niinimetatud saksa rikkamatest inimestest ikkagi üle poole elaski Hamburgis. See on nüüd ühtepidi ja kuna Hamburg asub ka sellises väga soodsas kohas, ta ei ole küll mere ääres, mereni on maad, aga lai jõgi ja sellised jõekääru jõesopid, need on ju sadamatakse ehitatud sajandite jooksul. Ja seetõttu on nüüd see linn kontrastne, ühtepidi selliste omaaegsete tõenäoliselt jõukad laeva reederite ehitatud villad tänapäevalgi jõukate inimeste linnajaod, mõned villad on siuksed maja moodi, mõned juba lossi moodi rahulikud, turvalised rajoonid, aga samas on kõrvuti ka muidugi taolised halvema kuulsusega rajoonid, võib-olla Eesti inimene on kuulnud siis Sankt Paulit koos Reeperbahni ka, mis on siis lõbustusasutuste rajoon sealt mitte kaugel linna peajaama juurest on siis Sankt-Georg, mis iseenesest on taolena ka sellise halva halva kuulsusega rajoon, kus enamasti siis põhiline narkokaubandus ja narkomaanid pohhimlased üldse selliseid omapärase elustiiliga inimesed siis liiguvad, elavad ja, ja oma asju ajavad. See on siis selline jah, linn, samas on seal olemas ka väga palju sellist keskklassi, aga täna vist me räägime nagu sellest sellest kõige kõige madalamast klassist Hamburgis ja võib-olla saate lõpuks saab ka nagu sellise kokkuvõtte teha, et nad nagu tunnetavad ennast päris kindla osana Hamburgist. No ilmselt on olemas ametlik statistika ja tegelik statistika, palju üldse neid kodutuid seal Hamburgis ringi jalutada. Hambaorgiga on ka niimoodi, et näiteks kui linna elanikkonda hindavad nad miljon 600000 kusagil poolteist miljonit umbes nii palju nagu meil Eestis, siis mitte päris täpselt, aga enam-vähem võiks võrrelda siis riiklik statistika väitis tänaval elajaid, inimesi nekeses sillal ööbivad või tunnelites sooja ilmaga pargis või kuskil mujal, hindas 500. Aga mõne aasta eest tehti ka taolist taolist uuringut sõltumatut, et organisatsioonide poolt ja nende arv oli hoopis 1400. Nad intervjueerisid isiklikult tuhandet kahte sadat inimest, kes väitsid, et nad elavad tänaval. Nii et sealgi oli pisikene, selline väike skandaal nagu kohapeal need, miks nii suur erinevus riikliku statistikal ja objektiivsel tõel. Leiti ka mingi põhjendus. Põhjenduseks tõenäoliselt toodi ka see, et teatavasti on riigil on seal ka sotsiaalpoliitika ju taoline et kui näiteks inimesi on juba kas seal toetatud või aidatud, siis nagu loetakse probleem lahendatuks, aga mõnel mõnel see veel seda ei ole. Üllatuseks võõramaalaste harv võõram võõramaalastest kodutute arv on väga väike just Hamburgis. Valdavalt on ikkagi just sakslased ise või, või üle 80 protsendi on saksa kodakondsusega. No muidugi see 1400 peaaegu pooleteistkümnest miljonist on ka kaduvväike protsendike ju. Jah, seda küll, ainult et võib-olla vahe on selles, et, et need 1000 400500, tavalised liiguvad raudteejaamades tänavatel sellistes rahvarohketes kohtades ja nad hakkavad ka parasjagu silma, nad hakkavad parasjagu silma ja muidugi teatavasti teatud linnajagudes, kus nad, et suvel sooja ilmaga ööbivad, nad ju kogunevad ka mingitesse gruppidesse või noh, need on sellised väikesed rühmakesed. Ja, ja see hakkab tavaliselt turistile silma ja muidu ka tavalisele inimesele, kes sealt ikka läbi käib. Ja selles 1500 siis hulgas on siis kõiksugu vanuses ja nii mees- kui naissoost. Nii et mul on kasutada siin statistika üle-eelmisest aastast siis nad näiteks ütlesid seda, et 17 protsenti sellest kusagil seal sellest 1500-st naised ja 13 või 83 protsenti on siis mehed, need on ka naiskodutu täiesti olemas. Siis Statistika ütles ka, et vaid 17 protsenti on mittesakslased. Kuigi Saksamaal näiteks jääb ka ju mulje, et metroodesse kogunevad noh, türgi või kurdi pärit taluga noorukid aga need tavaliselt on lihtsalt osa elustiilist, nendel on ikka koht või, või kodu või, või sugulased, kelle juurde nad ikkagi ööseks ära lähevad. Et meie nagu täna räägime, siis päris sellistest, kellel ei olegi kuhugile minna siis statistika ka ütles ka seda ja küsitlus, et nad leidsid viis kodutu tollel korral, kes olid alla 16 aasta. Nii et tõenäoliselt see hoolekandesüsteem on laste suhtes ikkagi niisugune. Suunavad ikkagi sellised kodutud lapsed, kodutud lapsed, kas lastekodudesse või, või taolistesse. Need viis nad leidsid ainult lapsi, aga samas oli ka kõige vanem kodutu 75 aastane teatavasti Saksamaal on ju ka vanadekodud väga hea, hea süsteemiga üldse hooldekodud. Aga ometigi oli ka selles eas ja põhiline põhiline vanus siis oligi kusagilt sealt 20 kuni 50 selles vanuses. Nii et võiks öelda, et enamus elujõus inimesed peaks olema. Tekib loogiline küsimus siis, et miks. Kodutuks noh, me võib-olla kohe võrdlema seda, et kuidas meie, meie maal võib inimesel nagu ühiskonnas käik lihtsalt allakäik, kes lihtsalt tulla, samamoodi on see ka sellises heas linnas või heas riigis nagu Hamburg või Saksamaa. Aga seal on tavaliselt need põhjused selles, et enamus inimestest on nagu elu elus mõne sellise uperpalli läbi teinud. Ja nende puhul on nüüd niimoodi, et nende hulgas võib leiduda näiteks endise arste, nende hulgas vähemalt, et ise need, kellega mina kokku puutusin, väitsid, et ühes linnajaos pidid isegi kaks endist advokaati olema väga tasustatud amet või, või väga lugupeetud amet, aga taolisi siis on tavalisi töölisi. Aga noh, need töölised ei ole ka mitte olnud niivõrd vabrikutöölised, kui need on olnud, pigem sellised väike ettevõtjad näiteks kellel on olnud oma aiand või siis on nagu allakäinud. Ja enamasti on probleem olnud selles, et nad on kas alkohoolikuks kujunenud või narkomaaniks. Ja sealkandis on selline lugu või mõneti mõneti imelik ring, nõiaring. Kui inimene näiteks kaotab töö ja tal pole maksta siis ta võib kaotada küllalt kiiresti kort tere. Kui tal ei ole korterit, ei saa ta tavaliselt jälle tööd. Mõneti satutakse sellisesse nõiaringi ja kui püütakse näiteks narkomaane ravida, see ravi kui produkt või kuid tulemusrikkasse üldse on. Aga selle ravi kestus on ju päris pikk ja aasta ja tavaliselt Ta ei hoia töökohad, ei jää ootama inimesi tihtipeale ka enne, kui inimesed üldse ravila satuvad on perekonnad maha jätnud. Ärgem unustagem seda, et sakslastel on ju need peresuhted palju nõrgemad kui meil, eestlastel võib-olla Eestis väiksemates kohtades, noh inimestel ikkagi noh, külas aidatakse ja, ja üldse teatakse, mis inimesed teevad. Aga seal on see anonüümsus üksikisikul nii suur, et ei pruugita üldse tähele panna, kuidas kellelegi halvasti on läinud või hästi. Ja tavaliselt inimesed ikkagi suhtlevad ühe ühiskonnakihiga oma ühiskonnakihiga põhilised ja kui keegi sealt nagu välja kukub, siis ei ole nagu neid järele aitajad ja tuge ei ole nagu kaasinimeste poolt niivõrd ma ei tahaks muidugi nagu negatiivselt seda asja näidata või etteheited täna, et see on pigem selline, noh, tüüpiline kaasaegne, selline kapitalistlik maailm. Seal on ikkagi oluline, mis sinu endaga saab ja kuidas ise hakkama saavad. Ja kui keegi nagu rongilt maha astub või kukub, siis see on nagu rohkem tema ema oma asi. Või siis inimesed ütlevad, et noh, selleks on riik, kes peab küsimused lahendama ja nii ongi, et kuigi riiklik süsteem on hea üldiselt nagu ühiskond välja arvatud, siis võib-olla seal igasugu abiorganisatsioonid, kiriklikud organisatsioonid nagu ei tegele nende inimestega Kas Saksa ühiskond püüab ka kuidagi seda probleemi maha vaikida või püüad ta lahti saada, sellest seltskonnast on mingisuguste sanktsioonidega või piirangutega. Piiranguid ja sanktsioone ei ole, see on ka vaba ühiskond ju lõppude lõpuks, eks nad püüavad nagu heaga saada, sellepärast et riik on ikkagi kodutuid kindlustanud, kindlustanud omajagu. Ja kuna see seltskond on hästi mitmekesine, sest seal on ka inimesi, inimesi, kellel noh, võiks öelda, on riigi poolt olemas, sissetulek, aga elab tänaval. Ma mäletan konkreetselt ühte ühte ühte sellist inimest, kes oli sellise pisikese vaimupuudega ja tegelikult riik tahtis teda juba ammu panna vastavasse hooldeasutusse aga tema omapära oli selles, et ta sai toetusrahasid ja ta sai hoolimata sellest, et ta oli tänaval sai siin peaaegu mitmesuguseid toetusi, kuna tal olid vist seal juba vanemad, surnud ja muud asjad, ta sai peaaegu 1000 marka kuus. Aga kuna ta elas tänaval ja ta käis igal pool supiköökides söömas ja kõikjal muul ta jõi rõõmuga seda tuhandet kuus maha, näiteks kujutame ette 8006, kui need meie inimesel mõtelda. Ja tegelikult selle 1000-ga kuus võiks ka Saksamaal midagi teha, päris päris tunnelise peaks magama. Aga tema põhimõtteliselt nimetas, et tema vihkas kõiki, kes olid nagu soovitanud talle, et ta võiks minna nüüd hooldekodusse oma vabaduse piiramise pärast, sest ta väitis, et tema on vaba mees lõppude lõpuks ikkagi Saksa kodanik ja keda kuigi teda on elu nöökinud ja ta mingisugused noh, ühesõnaga, on tänaval, aga tema on ikkagi vaba ja ja seetõttu oligi see mõneti minu jaoks need üllatav-üllatav, et võimalusi inimestel endil üks ja on ka me võib-olla jõuame veel siin ka rääkida mitmesugustest, kuidas nad tegelikult siis elavad. Aga küsimus on, ega, ega nad vist ise eriti ei tahagi teistmoodi elada, see on ikkagi pigem elustiil. Nagu ma aru saan, ei olnud lihtsalt distantsilt, vaatleja tõika, suhtlesitega mõnedega, neist. Jah, ma juba mainisin, et osalesin ühes talveprojektis ja see talve projekt oli siis taoline taoline üritus. Et mitmesugused sellised vaimulikud organisatsioonid olid otsustanud talve siis sellise külmemaks perioodiks oleks vaja kodututele organiseerida sellised mõneti riigist riigist sõltumatud ööbimiskohad. Riik küll finantseeris neid asju, aga nagu läbi viisid, riigiametnikud viisid selles, et vabatahtlikud tihtipeale just üliõpilased, kes tegid oma praktikum, mitmesugused sotsiaaltöös ja sotsioloogias või või ka siis teoloogia üliõpilasi, nagu olin mina ja see nägi välja siis niimoodi, et detsembrist kuni ilmade soojenemiseni seal aprilli alguseni olid üüritud ehita tus meeste soojakut eesti keeles välja öelda sellised noh, konteinertüüpi nagu nüüd ka Eestis on näha selliseid paremat ja suuremad ehitused, tavaliselt kasutavad ka taolisi, kus mehed oma riided vahetavad ja see oli niimoodi koht, kus mina olin, asus ühe kiriku tagaaias. Sinna oli renditud ühelt firmalt, et kes neid soojakuid üldse välja üüris, aga kuna talvel ei käinud selliseid ehitustöid, siis nad olid talvel vabad ja oli üürinud kolm taolist taimerit, kuhu siis mahtus neli meest magama ja neljas konteiner oli taoline sanitaarsõlm, seal oli siis selles dush ja WC ja, ja lihtsalt niisama pesupesemisvõimalus. Ja see koht või need kohad, kõik olid avatud õhtust hommikuni siis kusagil kella kuuest õhtul kuni kella üheksani hommikul peale üheksat pildid need kõik ära minema linna peale öeldi, et nad peavad tööd otsima minema. Mina olen nagu nüüdsest peale suur skeptik, ma ühtegi ei läinud, kes neist söödaks otsima sellel ajal läinud. Aga päeval nad siis pidid olema kusagil mujal ja püüdma oma elu parandada nagu ametlikult asjad ettenähtud. Aga nad võisid tulla siis õhtul tagasi ja see oli ka niimoodi, et siis pidi olema sealjuures üks inimene, kes nagu nad vastu disvõib-olla seal need voodiasjad välja andis, kui vaja oli, registreeris neid, vestles nendega, pidi seal osa vestluseid sellised kohustuslikult ette nähtud soovitama neil noh, siis võib olla kas arsti poole pöörduda, kuna nendel on ka olemas sotsiaalsüsteemiga Kons Saksa kodanikust kodu tõusis, ta võib ka teatud sellised arstid või kohad, kus ta saab ka meditsiiniabi. Siis osades kohtades pidi see niinimetatud valvur neile hommikul üks kohvi keetma. No mina ei pidanud seda just tegema, aga ma pidin seal noh, mina magasin, ööbisin seal kirikuhoones, ühtlasi pidin ka vaatama, et nad seal majas midagi lahti kangutada tahaks. Et see oli selline omapärane omapärane roll ja see seltskond siis. See seltskond pidi tavaliselt tavaliselt alati D registreeruma ka näiteks ette, kui mõni ütles, et ta tuleb õhtul tagasi no siis ei olnud siis ei olnud vaja neid voodiasse vahetada, sest mõned nendest olid sellised juba 10 aastat või rohkem tänaval olnud ja ja unustanud, et magades ka saapaid ära võetakse, sest kui sa tänaval vargad, siis saapad lähevad vahepeal kõndima. Ja nad ei suutnud ka konteineris nagu enam oma elurütmist välja lülitada, et nad ronisid samovariga, et ega mis neil oli, ronisid nendesse, kuigi riigi poolt või organisatsiooni poolt oli ette nähtud korralikud valged linad, nad ronisid ikka enamasti kõigega sinna linade vahele. Siis see seltskond iseenesest oli ka, meil olid mõned kitsendused, näiteks nad ei tohtinud nendest konteinerites suitsetada siis nad ei tohtinud süstida igasugu asju sisse, navi tohtinud juua, ka tähendab alkoholi tarbida. No tõenäoliselt midagi tehti ikka siis ka, kui need neid kaastööd ja need ei nimeta valvurit, nad ju vabad mehed kõik kaastöötajaid juures ei olnud, aga üldiselt üldiselt seltskond jah, tundis neid kitsendusi siis üks kitsendus, mis mulle meelde jäi ja oli naljakas, oli see, et neil ei tohtinud koeri kaasas olla, kuna tihtipeale kodutud nagu võtavad omale koera sõbraks, sellel on kaks otstarvet, üks on see, et kui sa magad seal kusagil pargis või tunnelis koer kõrval on keegi valva, valvab ja teine asi soojendab ka. Ja muidugi koer on selline ka mõneti nagu lähedane hing, aga näiteks seal selles süsteemis, kus mina kaasa tegin, muide, seal oli 12 erinevat kohta üle Hamburgi linna. Mina olin siis ühes sellises pidevalt. Seal oli niisugune lugu, et nad koeri tohtinud ka kaasa tuua ja naisi ei tohtinud kaasa tuua, näiteks kodutud kodututele naistele oli, oli siis hoopis ühe teise süsteemi koht ja ma, kui ma küsisin, teen, kui tuleb oma ülemuselt, mida ma teen, kui tuleb nüüd üks hulgus, tal on kaasas koer ja mingisugune naishulgus, sest tema ütles, et koertel on omaette kodutelefoni, number on siin saada vigu, koerzin hommikul saab sealt kätte, naistel on omaette kodu saatkodava ära, magab öö ära, hommikul korjab oma selle daami või koera üles ja, ja, ja läheb jälle päev edasi. Igal juhul kodutud küll, aga mitte hüljatud, nagu võib arvata, kõik nende eest hoolitsesid ja muretsesid. Jah, see ongi nüüd kõige naljakam nende enda juttudes see ei peegeldu aga päriselus või noh, kui see välja nägi, ma mul oli küll mitu korda tunne, et võrreldes nüüd sellise eesti inimesega hoolitseti seal palju rohkem kui kui meeldimist tahes vanainimese või suure pere või või lihtsalt lihtsalt sellise mitteeduka inimese eest. Aga millest nad rääkisid, olid nad rahulolematut ka millegi suhtes või kirusid riiki, valitsust? Nendel oli selline omapärane maailmakäsitlus ma võib-olla räägingi pigem selles nagu nende maailmast, kuna ma olen bioloogiasse, tegeleb võib-olla mõnetega inimeste mõtetega minu vestlustest jäi mulje, et ühtepidi olid neil need oma lood, kus nad kritiseerisid inimkonda ja kritiseerisid riiki, süüdistasid kõiki, miks nad on nagu tänavale saata tulnud. Aga samas oli neil ka jällegi selline uhkus näiteks selle üle, et noh, et nad on ikkagi Saksa kodanikud. Ma mäletan, et ühel õhtul olid kaks tükki kusagil kakelnud mingisuguste Poolast pärit inimestega nende jutu järgi kuna need mingi supiköögi juures oli läinud rüseluseks ja, ja kuna nende käsi oli halvasti käinud, siis nad olid nagu hirmus kurjade ja, ja noh, nagu jällegi teadvustasid ennast selliste selliste sakslastele, mitte sellises rassistlikust mõttes. Aga noh, nagu selles mõttes, et nad on ikkagi riigi kodanikud, et need teised on need päris sellised. Ei, ei midagi. Mul oli küllalt suur eelarvamus, eelarvamus nende suhtes ja väike hirm ka, et huvitav, kuidas nad suhtuvad välismaalt pärit, ütleme sellisesse üliõpilastesse. Aga minu üllatuseks noh, seal oli mõned ju nendest ka, kes sa oled ise kunagi kas mõne aasta või, või ka terve stuudiumi läbi teinud. Nende suhtumine, kui nad teadsid, et sa tagasi lähed ja ainult siin õpid ja oled, oli ootamatult selline. Ma ei ütleks, kas soe, aga mõtleks mõiste või või selline, et naat salliv jah, väga salliv ja isegi oligi see, et nad teadsid, et võib-olla mina saan seal mõne marga ka selle öö eest, mis ma nendega koos olen trammirahaks, aga nad teadsid seda mõistsid ja näiteks miks mind nad võtsid võrdlemisi ja ma kuulsin ka teiste käest, kes minuga paralleelselt seda tööd tegid. Meid kõiki võeti selliste, mõneti oma poiss täna või noh, elavad teistmoodi ja tänaval ei ole ja, ja lähevad ära ka. Aga maitseline üllatav tunne ja muidugi vist aitas ka kaasa see ikkagi, et noh kui nad hakkasid uurima, kust sa pärit Sa oled ja mis sa teed, noh, mõni oli ikkagi eestist kuulnud. Mõnel oli seal isa sõja ajal siit läbi käinud või, ja kui nad nagu teadsid, noh see soomlaste kõrvaline soomlane, sina teadsid, sest nende jutu järgi soomlased pidid olevat varem meremeestena kõrtsides väga hästi seal Riselenud ja kuidagi nagu soomlaste suhtes oli neil selline kõvad poisid. Ja kui nad kuulsid, et see keel olevat samasugune, siis noh, oli tehno panid ikka mingisse tõenäoliselt paremate rahvaste nimekirja, siis et nad, noh, ma usun, et nad suhtuvad võib-olla Aafrika rahvastesse teistmoodi. Aga, sest nad näevad neis konkurente, aga jah, nii ei olnud väga viga. Igal juhul ei tunne kodutud ennast seal õnnetutena, nagu ma olen aru saanud, vaid võtavad seda kui loomuliku asjade käiku ja. Jah üllatav küll, nad räägivad küll alati nendele, kui nendega hakata vestlema oma kurvalu. Ja noh, nagu jääks mulje, et nad on õnnetud, mõnel on muidugi mitu kurba lugu, need on ka ikkagi selline teda, seda päris tõena ka võta. Folkloor on ka olemas. Aga üldiselt, et oli see, et nad ei otsinud vähemalt see seltskond, kellega mina, Kuuson ei otsinud Briti väljapääsu. Jälle taas meenutan ühte sellist tegelast, kes oli siis elanud, töötame oma jutu järgi juba üks, 12 aastat sellist elu, suvel oli tal üks suur kast ühel Hamburgi surnuaial. Seal on surnuaed nagu suur park. Ta läks suveks oma kasti tagasi, aga kui tulid külmad ja need ööbimiskohad üles pandi, siis ta oli nagu juba üks nädal aega varem kohal. Kiriku pastor näiteks rääkis sellest mehest niimoodi, et see oli neile nagu oma etega sel sellele kohale, kus mina osalesin, nagu maskott, mõneti võiks nii nimetada. Ta oli tekkinud neile juba üks, neli aastat varem ja neli aastat, kõik talved elas ja leitud oli ta niimoodi, et pastor oli pühapäeva hommikul tulnud kirikusse kuulnud, et prügikonteiner norskab ja müriseb. Ja kui ta selle lahti tegi, siis seal oli, see oli seesamune tegelane. Harry oli tema nimi. Selline omapärane Ta kargama karanud püsti ja niimodi nagu raporteerinud, et tere, härra Vastrat, mina olen kodutu Harrima, eks ma võin ju teie prügikonteineris magada. Ja, ja tema oli kogu aeg käinud ja, ja ta ootas ka suve, et ootas, suved, tuleb suvi ja siis ta läheb jälle oma surnuaiale tagasi. Nii et seal oli näiteks üks teine, teine, kes oli pisut Hollandi pool ja tema väitis, et ta elab niimoodi suvel, et tal on üks auto järelhaagise peale ehitatud pisikene nagu suvila. Ja tema rändab sellega üldiselt. Neid riike pidi, kus on viisavaba, see tähendab, et ta hääletab kuskil tee ääres ja kui ta leiab mõne või räägita pehmeks, kes oma autole selle järele võtab ja veab ta kuhugi edasi, siis ta jälle mingi linna juures niimoodi seal kooserdab ringi, läheb ära. Aga temaga oli juhtunud see õnnetus, et Tal ei olnud nagu seda ülevaatust või, või midagi taolist nagu liikluse asjandusest tehtud ja tal Hollandis panti see ühte parkimisplatsi ära. Ja ta ise nagu nuttis oma seda käru taga, sellepärast et summa kogu aeg kasvas, mis seal trahviplatsil oli ja ta ei saanud sinna enam järele minna, nii et mõned olid sellised. Need ei tasu midagi teha, kõrvalvaatajatel kohe järeldusi inimese elust ei tea ja kuidas nad omavahel seal suhtlesid, olid nad sõbralikud, vaenulikud, jagasid mingeid piirkondi. Et kõigepealt oli põhiüllatusse Eestis mistahes taoline inimene tekitab tekitab võib-olla mõneti kõhedust. Samamoodi tekitab ta Saksamaal, aga nad ei ole seal agressiivsed. Põhimõte on ju selles, nemad ei ole huvitatud, et nüüd politseisse satuvad. Ja üldiselt need tavalised inimesed, nad ei ole mingid sellised, just sellised kodutud ei ole taskuvargad. Siis ta võib kerjata või, või tal on mingisugused abirahad saada, ta teab. Linnas on kohti mitmesuguseid, kust ta saab kohvi juua, kus ta saab suppi. Riik ostab tal, ma jällegi mõtlen neid kodanikest, kodutu tuid ostab kahel korral aastas täiskomplekti riideid selga, uusi üks, siis talveperioodiks, teise suveperioodiks. Ja muidugi nende viga on selles, et nad noh, võib olla kas joovad maha või ma ei tea, kust nad küll vahetavad neid või siis süstivad osad sisse. Aga mõned ei üht ega teist niisama kaotavad ära. Iga päev on siiski võimalus minna näitaja, eks sellistesse organisatsioonidesse, kes tasuta riided jagavad, valida sealt omale uued välja. Ja tegelikult oligi imelik, näiteks ma nägin, et neil kõigil metroopileti või, või sellised bussi või sellised piletid, millega sa siis bussi metrooga elektrirongiga sõita ja neil olid ka nimekirjad, Nad teadsid täpselt, kuidas üle linna, kus, mis kohas, mis kellaajal midagi saab. Ja päev neil koosneski, et kõigepealt läksid nad ju sinna pea peajaama mitte kõik, seal olid ka teatud grupid ikkagi narkomaanid ja, või selliseid, kes natuke narkokaubandust tegid, hoidsid omaette, või alkohoolikud, siis olid sellised iseseisvad tegelased, kes kedagi sallinud ja neil mingit tegevusrajoonid olid, aga aga tavaliselt nad igapäevase pärast ei pidanud muretsema. Ja siis sealsamas oli ju. Mulle meenub näiteks üks jõululugu jõulu esimese püha õhtul lähen mina jälle konteinerite juurevalvesse ja imestan, et hirmus lugu, et ma ei mahu enam sellesse magamiskonteinerisse sisse. Kraami täis veetud ülikonnad, kohvrid, telgid, šokolaadi ämm ämbriga täiesti šokolaade siukse asja täis. Ma küsin mandariinikastid, ma küsin, et kus mehed nüüd sihukene jõuluõnn teile tulnud tuli välja, et nad olid külastanud kõiksugu mitmesuguseid selliseid kodutuid, Talle organiseeritud jõulu jõulupuud või kuidas need Tannen Baumisid nimetatakse? Oli igasugu kraami jaganud tutt ja nad olid vedanud seda nii palju, et nad hästi mahtunud ise sisse. Ja minu üllatuseks oli see paari nädala pärast läinud seal juba kuhugi maha Fangeldanud või ära vahetanud, ma ei saa isegi aru, kes need küll ostis, aga neil mingid omad kanalid olid. Ja nad olid jälle nii, nagu nad olid enne olnud, aga noh, see on selline selline üllatav-üllatav asi ja üllatav võimalus siis, mis neil oli ühtepidi olemas. Enne saate lõppemist jõuame ehk veel nimetada ära ühele kaalse teenimise võimaluse. Teil on kaasas siin üks ajaleht, mida siis kodutud müüvad ja ajalehel on peale kirjutatud. Kohe käsk ostjale, et ta peab andma ühe marga. Selle lehemüüjale. Jah, kui need inimesed on Hamburgi külastanud, siis nad ju mäletavad, et mitmel pool jaamades ja suurematel tänavanurkadel on siis selliseid inimesi, kes pakuvad ühte ajalehte, selle pealkiri, Hints kunst. Ja see ajaleht on üks Stalin, omapärane võimalus. Kõik nad lehemüüjad saavad ühe müüdud numbri pealt ühe marga endale. Ja see on selline kokku lepitud ja selle pealt ka maksu ei võeta. Nii et ma mäletan seal ühte ühte, kes väitis, et tema temal on raha vajada, tahtis osta omal Piilupart Donaldi koomikseid ja ta väitis, et ta päevas oli teeninud oma neli või 50 marka, nii et tal oli tollel korral päris hea teenistus. Tavaliselt nad ütlesid seal 10 marka 20 ka kui ta tänava nurgal müüb, politsei teda ei tülita ja keegi teine, võib-olla nad omavahel lähevad seal kraaklema, aga ka selline võimalus olemas, jah. Lehe tiraaž on 100000 ja vist teeb seda lehte üks seltskond, kes kuulub ka kodutute hulka. No see seltskond, nagu ma olen aru saanud, ei ole ka päris just nii, aga need on ka olnud inimesed, kes selliste probleemidega kokku puutunud ja osad võivad olla tavaliselt seal lehe tegemisega, noh nagu inimene ikka, saab järjele ja ja see seltskond seal oli ikkagi küllalt tõenäoliselt küllalt intelligentne, et need mõned numbrid, mida mina lugenud olen, aga see leht põhiliselt jah, räägib siis sellistest tavaline, ütleme niimoodi tavalistest inimestest võib-olla rohkem selliste sotsiaalprobleemidega, inimestest ja sellistest sotsiaalsetest asjadest. Nii et jah, kui mina nagu Omalt poolt lõpetasin tolle praktikumi, siis minul oli muutunud vähemalt saksa saksa kodututest arusaam. Sain aru, et see oli tegelikult üks elustiil, neil oli oma uhkus. Meil olid omad kombed oma folkloor ja nad pidasid ennast väga kindlalt maailma osaks. Siis oligi mul vahel küsimus, et kas nad nii väga õnnetud tegelikult ongi, et see õnnetusest rääkiv kurtmine kuulus lihtsalt tõenäoliselt selle stiili juurde. Nonii tänasel kaunil pühapäevasel päeval oleme rääkinud siis natuke Hamburgi kodutute maailmast ja leidnud, et ega alati ei tasu teha kõrvalt väga lõplikke järeldusi. Stuudios oli kõrgema usuteadusliku seminari õppejõud Andres jõgar ja toimetaja Terje Soots. Ilusat pühapäeva.