Tere, kuulajad ja tere, rändaja. Tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Kui eelmises saates oli juttu dalai-laamade paleedest siis seekord astume sisse Tiibeti legendaarset desse pühamusse. Käime kolmes nendest. Talvepominat kuulsime me nendest Tiibetis veedetud nädalate jooksul ikka ikka pidevalt pühamutes. Püha, muid on palju, isegi pärast seda hiinlaste purustustööd on neid ikkagi tohutult palju. Ja me käisime Nov umbes kümnekonnas nendest nagu põhjalikumalt. Ja nüüd tahaks nagu mõttes rännata kolmes legendaarses Tiibeti pühamus. Ja et õieti see üks nendest on siis trepp, vungi klooster, see asub Laasast umbes 10 kilomeetri kaugusel, lasan ise mägedes, aga trepp pungi, klooster on sealt veel nagu mägiteed mööda ülesse. Ja esimene pilk nagu lähened sellele, siis sa näed lihtsalt noh, sisuliselt ühte linna kutt, valged majad, tohutul hulgal valgeid maju nagu mäekülge liibunud. See on kõik tegelikult üks suur klooster ja, ja selle trepp vungi kloostri kohta oli varem teada, et no Henry Harreb näiteks kirjutab niimoodi, et et Tiibeti riik toetub kolmele alussambale, need on kolm suur kloostrit, seira kanden ja trepp, pung. Ja, ja nüüd pungi kloostris oli tol ajal üle 10000 muuga pöörane. Tol ajal siis 40.-te aastate alguses oli see ilmselt maailma üks suuremaid kloostreid üldse ja ka vaieldamatult Tiibeti suurim klooster. Ja nüüd muidugi, kui tuli see kultuurirevolutsioon on, siis sai ta kõvasti kannatada, sellepärast et loomulikult trepp vungi. Klooster on olnud ka alati Tiibeti vaimne keskus, just eriti tähtsaim õpetuskeskus. Seal on kõige haritumad laamad koos olnud ja loomulikult avaldati seal vaimset vastupanu sellele Hiina terrorile. Ja sellepärast siis sai ta kõvasti rüüstatud need, et kui me praegu seal nendes hoonetes ringi käisime seal oli isegi säilinud neid Fungleepingide hieroglüüf, punased hieroglüüf, nihukesi lööklauseid, seal usuvastaseid ja imperialistide vastaseid ja ja ühe koha peal oli näha, et oli Peikliga midagi ära toksitud. Seal oli olnud tegelikult moodse tungi pilt, aga kuna praegusel ajal jällegi on, on see ratas pööranud sedapidi, et Hiina valitsus isegi toetab kloostrite taastamist endisel kujul, siis tasapisi neid kõrvaldatakse neid pingide märkeselt kloostrites. Aga see oli veel näha. Ja nüüd tegelikult on seal ka tänapäeval kolm noh, meie mõistes ülikooli kõik selles kloostris koos ja seal saab ilmselt parima tiibeti budistliku hariduse tänapäeva Tiibetis just selles kohas. Aga kõigepealt, kui me üldse sinna läksime sinna linnakusse, siis seda kitsast teed mööda kõndides. Indrek Park. Meie teejuht oli seal enne korduvalt käinud ja tal oli seal mägedes üks tuttav erak. Ja see oli erak, null. Ja me läksime siis vaatama teda ja talle tere ütlema. Ja seal oli tõesti sõna otseses mõttes ta elaski koopas koopa sisse uuristatud ruumis. Hästi sellide askeetlik sisustus aga hästi esikohal ja keskel kivist altari peal Neljateistkümnenda dalai-laama pilt, mille eest teda võidakse iga kell karistada, tegelikult, aga ta pidas seda riski seda väärt, et seda ikkagi seal hoida. Ja, ja tiga ju. Terak nunn on äkki nii hirmus ohtlik suurele ja võimsale Hiina valitsusele ja riigile ja tegelikult ju absurdne, eks ole. Jah, ja teisest küljest on, selles on midagi niisugust nii-öelda vaimset, et vägivallatut vastupanu, et kui me saime kuulda, et, et ta on elanud tõesti niimoodi noh vahel tal käivad külalised aga sisuliselt üksinda mediteerides, palvetades pühakirju lugedes on ta elanud seal juba kuus aastat järjepanu selles koopas väga lihtsates tingimustes. Ta oli selline noh, nagu nunnad seal budistlikud nunnad ikka, ta oli kiilaspäine, selline rõõmus, reibas sihuke punane rüü oli tal üle. Temas õhkus nihukest tugevust ja selgust ja niisugust tasakaalu ikka väga tugevalt kiirgas lausa välja. Ja siis ta selgusetu, et oli 63 aastane, aga tema välimuse järgi ma oleks pakkunud noh, 40 umbes, mitte rohkem. Et ta oli kindlasti oma sisimas leidnud ikka väga suure selga sõjatasakaalu. Nii et mine tea, selline jõud on hoopis salapärane jõud, mis võib tegelikult päris päris tugev olla. Ja tegelikult tänapäeva Tiibetis on ikkagi ka selliseid erakuid kindlasti sadu, kui mitte tuhandeid, sest see on nii vana traditsioon seal. Ja see kuulub selle budistliku kultuuri juurde. Ja nüüd, kui me läksime edasi, siis, siis muidugi seedri pung on selle poolest oluline märk nagu kultuuriloosse Ta enne seda, kui ehitati see botala kuskil 1000 kuuesajandatel aastatel, siis varasemad dalai-laamad elasid kiust repungis ja ka nende hauakambrid on tegelikult just selles kohas, et ta on selles mõttes nagu, nagu algne dalai-laamade residents ja seal on palju igasuguseid ruume ja see troon, kus dalai-laama kunagi sajandeid tagasi istus, need on kõik praegu olemas. Mis on väga suured saalid, kus sajad mungad tõesti niimoodi palve pominal, laevu, palveid või istuvad lihtsalt vaikides või, või joovad oma jaki, teed seal kõik need miljonid punases rüüs. Selles on mingi eriline aura kõiges selles, mis seal õhkub ja loomulikult need lõputud palverändurid, Devoorid ja siis sa mõtled nende munkade peale, et, et kuidas see nende elu ikka on. Iseenesest noh, mõnes mõttes lihtne ja mõnes mõttes raske lihtne selles mõttes, et neil on eesmärgid selged, kuhu nad püüdlevad. Aga tegelikult see elu on ikka pööraselt üksluine toon. Et kui sa pead päevas mitu korda mitmetunniseid rituaale, korraldamis korduvad täpselt nagu kaks tilka vett ja nende vahel ainult rügama kloostritöid või kirjutama ümber pühakirju või suhtlema nende palverändurite ka, et, et see kõik on suhteliselt karm ja igaüks ei talugi nihukest asja üldse, see on täitsa kindel ja samasse haridus, et, et noh, et kui me mõtleme lihtsalt, et saada nii-öelda pühitsetud vaimulikuks, ei ole vaja õppida ei rohkem ega vähem kui 12 aastat, siis sa saad alles selle esimese astmed vaimulikuks. Ja nüüd sealt edasi võib veel kesta see õping tohutu kaua. Mulle jäi tohutult mällu üks inimene, üks mees, kes kõndis seal trepp ongi kloostri tänaval tal ei olnud mungarüüd, tal oli selline pikk must pats rippus siin poole rinnani siin eespool tähendab tagant ette keeratud siis tal oli nii siukene punane pael oli tal ümber pea ja siis tal olid sinised kõrvarõngad ja hästi kulunud kampsun oli tal seljas. Ja ta noh, niimoodi lahkelt niimoodi, kuidas mind ja siis mulle seletati, et väga võimalik, et seegi on tegelikult üks pühamees ja nimelt siis just tantristlik pühamees. Et tontrism on nüüd üks paljudest nendest tiibeti budismi harudest, kus see mõõk või, või see pühamees ei kanna üldse mungarüüd, ta võib elada inimeste hulgas täiesti nagu tavalise inimesena. Aga ta tegeleb väga sügavalt ja väga põhjalikult nii sihukeste, väga esoteeriliste tarkustega. Ja selliste meeste haridustee on noh, 20 30 40 aastat pidevat õppimist ja pühendumist, sellega jõutakse tohutu sügavuse. Aga kui sa vaatad peale, siis mõtlesin, et oh, on niisugune veider külamees, eks ole, et sa ei oska aimatagi, mis seal taga on. Ega see vist 20 30 aastaga ka lõplikult ei piirdu, ju ikka see enesearendamine käib ju edasi. Aga see on selline intensiivne õpingute aeg. Ja siis on, ütleme niimoodi, et kui sa tahad näiteks saada juba kloostrijuhiks või, või niukseks kõrgemaks vaimulikuks, siis peale seda kahtteist aastat kohustuslikku õpingut, noh, vähemalt 20 aastat pead sa veel õppima ja siis on sul lootust saada näiteks ka kõrgemaks vaimulikuks kusagil seal nad on, elavad peetud ja muidugi nende õppimine käib sageli nii, et see, nad tunnevad pühakirju peast. Nad ei õpi sageli üldse raamatut mõttest, vaid neil on oma õpetaja, oma guru, kes teda õpetab silmast silmapäevast päeva, aastast aastasse. Nii jõutakse ikka väga sügavale ja, ja väga kaugele selle õpetusega. Aga seal õue peal oli sellesama trip pungi kloostri õue peal toimus veel üks sündmus, mis äratab ka iga võhiku tähelepanu. Seal oli siis niimoodi, et kahel pool istusid vastastikku noored mungad, kõik punastes rüüdes seal keskel oli niisugune nagu vaba koridori sele, vaba koridori lõpus oli kõik vabas õhus istusid kaks munka niimoodi jalad ristis ja kaks muukas esid nende vastus. Ja noh, peale vaadates käis nagu mingi tants, see oli umbes niimoodi, et need, kes seisid püsti, nad tegid niukse liigutused parema jala ka lõi nagu vastu maad ja ja samal ajal tegi nagu õhus niukse plaksatuse, oli niimoodi käed kokku ja esitas mingi tiibetikeelse küsimuse ja see, kes istus välkkiirelt nagu vastas sellele ja niimoodi ühesõnaga nende plaksude saatel niimoodi esitati kogu aeg küsimusi ja nendele kogu aeg vastati. Ja see on nüüd siis budistlik traditsioon pidada bioloogilisi diskussioon, see kiirus mängib väga suurt rolli siis kiirus ja kontsentreerumise võime, sa pead kontsentreeruma, väga täpselt, see liigutus, tegelikult aitab sul nagu kontsentreeruda sellest kase väledus, sellest lähedased, et see ei ole ainult ühesõnaga verbaalne keel, vaid seal on ka see kehakeel ja selle kohta on nagu väga ilusti mõeldud, et ainult nii on võimalik anda edasi õpetuse tõeliste sisimat loomust. Et see on vahepeal näiteks, kuidas need mungad kaasa elavad, sellele, seal näiteks mingisuguse repliigi peale tuli niuke kav naer, kõik olid hästi lõbusad, siis järsku mingil hetkel kõik muutsin meeletus süngeks. Vahepeal see, kes küsitles, sattus sellisesse tunnetetulva. Et noh, minu kui võhiku silma jaoks jumala selgelt, ta läks kallale kätega kallale sellele, kes istus ja siis mingid kaaslased rebisid teda seatele emale. Mulle seletati, et tegelikult on see kõik kontrolli all, see on seal tegelikult ikkagi ka etendus, samal ajal nad teavad oma piire. Aga see diskussioon on niivõrd erinev meie kujuteldavast akadeemilisest diskussioonist, et see on väga kummaline, jääb meelde ja tõtt-öelda kui sa ei saa ühtegi sõna tiibeti keelest aru, seda on lihtsalt huvitav vaadata ja nii on see seal sajandeid käinud teenri Harremeteks, kirjeldab, võttis siiasamasse trippungi kloostrisse, tuli dalai-laama, kui ta oli kas siis mingi seitsmeteistaastane poisike ja pidas samasuguse diskussiooni kloostri ülemaga. Et siis Henry Harrer kirjeldab, et algul istus dalai-laama ja vana õpetatud õpetaja, siis välkkiirelt andis talle küsimusi ja kordagi sattunud see seitsmeteistaastane poiss segadusse, alati pisist ta näol naeratus ja ta vastas väga kiiresti. Ja siis nad vahetasid kohad. Ja siis oli kloostri ülemal isegi raskusi nagu nendele kiiretele küsimustele sama rahulikult ja naeratades ja tasakaalust välja minemata vastata. Nii et, et see on omamoodi õppimis- ja diskuteerima, mis viis, mis läänemaailmale võõras. Aga mida tegelikult väga tasuks kõrva taha panna, millest õppust võtta, minu arust midagi on seal küll sellist, mida tasuks tegelikult ja mis tasa kaalurahu ja kontsentreerumise võimet, et. Ja nüüd selles samas kloostris, Me muidugi uurisime ka neid, neid pilte seal ja, ja kujusid ja üks asi, mis meile silma jäi, oli, oli see taaka aegse pühapilt, et see on tegelikult igas kloostris on selline, mis kujutab budistliku eluratast ja kuigi noh, siin praegu seda pilti näidata ei saa, aga selles pildis on tegelikult pildikeeles no ülitäpselt antud edasi budistlikud tähtsamad tõed tühjaks natukene kirjeldada seda hästi lühidalt. Et see on niisugune nagu niisugune ringikujuline nagu rattakujuline kujutis ja selle keskel on niimoodi, et seal on kolm looma on kukk, siga ja madu ja nad on nagu ringiratast ja igaüks ründab teist nagu selja tagant, niimoodi kokku moodustub ring. Ja need tähendavad siis tegelikult väga selgelt. Neid niisugusi vahesid või tunge, mis suunavadki kõik elusolendid, lõputus uuestisündide ringi, millest mitte kuidagi välja ei pääse ja seal on siis kes kujutab siis nagu seda, et kui meid on vallanud näiteks ahnus või kinnihoidmise tung, siga sümboliseerib siis nagu rumalust ja hoolimatust. Ja madu sümboliseerib viha, kadedust ja põlgust. Sellised jõud, need on nagu mootoriks sellele, et, et sa ei saa sellest lõputust uuesti sündida ahelast mitte kuidagi välja sellest sansaarast ja keerled nende jõudude küüsis ja alati kannatad alati kannad, et ja nüüd selle järgmise suurema ringi edasi ma enam ei räägi, sest seal on neid tohutult palju neid pilte, aga, aga järgmine ring koosneb nagu kuuest sektorist ja need kujutavad siis neid maailmu, kuhu igaüks võib uuesti sündides sattuda ja selles, ütleme selle kolmes ülemises maailmas on siis kujutatud jumalad, pooljumalad ja inimesed. Noh, need ei ole kõige hullemad maailmad. Ja naljakas on see, et meie kujutluses on sedamoodi, et, et kui sa jumalaks sünnid, siis on ju enam paremat olla ei saa. Distlikus kultuuris on see hästi huvitav, et öeldakse küll jaa, jumalat, Nende elu on täiuslik, nad võivad elada täiesti lõputult. Ja nende elu on väga ilus ja hea ja selles ongi nende häda. Et, et see ilus ja hea kestab lõputult. Nad kaotavad selle taju, et, et kõik on mööduv. Nad muutuvad laisaks lodevaks ja jäävad noh, nii-öelda sinna tukkuma oma heasse elusse. Et see ei ole üldse parim, mis olla saab pool jumalatele, hoopis kehvem lugu, need on natuke jumalatest allpool ja seal isegi ilus pilt, kujutusetents, pooljumalad kasvatavad viljapuid ja nende viljapuude õunad ja vilja Tulatavad jumalata. Nii, nüüd pooljumalad on määratud pidevalt Kadetsema jumalaid, kes nopivad nende kasvatatud puude vilju ja ise ei saa, nad on lõputult kadedad, nad tahaksid jumalateks saada, aga nad ei saa. Ja siis tulevad need inimesed selles ülemises maailmas, kes on ära aga kummalised, et nad võivad teha elus väga hulle tükke ja selle tõttu järgmistes eludes sattuda ei tea kuhu allapoole. Aga samas on ainult inimesel võime pääseda lahti sellest elu lõputust ringkäigust ja jõuda välja nirvaanasse. Ainult inimesed on võimelised sinna pääsema, et selles mõttes inimene on väga vastandlik ja kui ta saab oma nendest ihadest ja kirgedest, suudab neid kontrollida, et siis on tal pisuke võimalus saada valgustatud ja selle järel saada noh, nirvaanasse. Ja siis need allpoolsed maailmad, noh, nendest ei maksa üldse rääkida, need on siis need õnnetud, kes on siis sattunud kas siis mingites deemonite maailma või, või päris põrgusse või siis loomade hulka. Ja, ja see on just see, et kogu see ratas, nagu ta tahab öelda ainult ühte asja, et sinu eesmärk inimesena saab olla ainult üks, et sa sellest lõputust uuestisündide ahelast suudaksid välja murda ja jõuda, noh, minu meelest eesti keeles võib vabalt öelda ka, et noh, nihukese täiusliku rahuni, täiusliku selguseni ja et selle järel sa tegelikult Haitud Sa ei pea uuesti sündima ja see on suurim, mida inimene üldse võib taotleda. See on väga lühidalt ja primitiivselt öeldud, aga seda see eluratas kujutab. Ja igas kloostris on selline üleval. See, et me oleme kaduvad, see on täiesti loomulik asjade käik. Ja, ja see, et, et kõik muutub, kõik möödub, mitte miski ei jää paigale, mis miski püsi, kõik kaob ja sünnib jälle uuesti nagu dalai-laama Ki ja just et selles on midagi niisugust, mis, mille üle tasub isegi mitte budistil täiesti rahulikult järele mõelda. Aga Meie kloostris käigud jätkusid siis niimoodi, et eraseks läksime Sammy kloostrisse, samee klooster on juba aasast nii kaugele, et tubli pool päeva, viletsaid ja tolmused teid. Ja siis jõuad noh, justkui kindlusemüüri juurde. Et, et selline ringikujuline väga kõrge müür piirab väga suurt ala ja selle ala sees on üle 100 erineva ehitise. Ja sa, mehe klooster on sellepärast tähelepanuväärne. Et ta on ehitatud siis budistliku mandalakujuliselt mandala nüüd jälle üks niisugune, noh lihtsalt öeldes on ta budistlik kosmos. Ja vist on jällegi kas filmides või kusagil mujal nähtud seda, kuidas dalai-laama alustab mandala ehitamist, mõõdab nööridega igas suunas ja siis mungad nädalate kaupa siis liiva ja kalliskivipuruga teevad tohutu peene keerulise niisukese ringi tohutute keeruliste geomeetriliste mustritega. Hirmsa vaevaga teevad selle ära ja siis lõpuks puhuvad merre ja lihtsalt kaob. Et see on see Jälle üks kaduvuse sümbol, aga need mandalad on väga ilusad. Ma olen pildi pealt näinud kahjuks ainult pildi pealt. Just, ja see klooster on niimoodi ehitatudki, et tal, kel on see peatempel, see on kolmekordne ja selle ümber on, on siis need, mida nimetatakse nagu kontinenti, eks, neli suur kontinenti, need on niisugused eri värvi ehitised ja nende ümber veel siis väikesed kontinendid, kaheksa tükki, kõik on ülitäpselt välja mõõdetud ülitäpselt värvide ülitäpsete kujudega. Ja mõjub tõesti, me läksime pärast meie kloostris olekutel kõrge mäe otsa sealt kõrvalt ja sealt, kui ülevalt vaadates oli see klooster oli nagu peopesal. Sa tõesti, sa saad aru, et selles on midagi niisugust kuidas öelda täiuslik kusesümbolit, et seal kõik on puuni terviklik ja, ja see ongi mandala noh, nagu mõte või vajadus. Et ta, noh seletus on niimoodi, et, et see seda lihtsalt vaadates seda silme ees hoides ja mediteerides on kergem jõuda valgustuseni sõna hästi tohutult vana ja pikk lugu, miks ta selline on, aga siin me selles peatuda ei saa. Aga see samas amee klooster on kõige esimene ametlik klooster Tiibetis ja sinna tuli siis alguses test munka ja see oli nagu india vaimulike juhtimisele, siis üldsegi ei oldud kindel, et, et kas tiibetlased üldse on võimelised budistid olema, et siis need kaks vist moka pidid nagu seda tõestama näitama, et kas on selleks võimelised ja see, sa, meie klooster on tegelikult algselt rajatud kaheksandal sajandil siis 1300 aastat tagasi. Et jällegi mõtlema selle kultuurisügavuse peale, see on ikka pöörane. Sealt siis sai alguse budistlik Tiibet ja seda meenutab kohe täiesti siiamaani säilinud viie meetri kõrgune obelisk, mis pandi sinna siis just sel ajal ülesse, kuhu on siis kirjutatud, et nüüd saab siis nagu budismist tiibetlaste usk. Tegelikult on sellel kloostil ka Ungru pingide ja hiinlaste nii-öelda märke peale teisiti, eks nad lõhkusid ära selle algse müüri algne müür oli tegelikult niuke siksakiline nagu tähed erinevates suundades, nüüd on ta lihtsalt ümar, taastatud ümarana ja siis on seal näiteks keset seda need väga täpselt tatud geomeetrilisi ehitisi on pandud niisugune räige niisugune betoonist niukene, hall, kahekorruseline töölissöökla ülesse lihtsalt keskele, niimoodi ei jää fantaasia olema ja et, et põhjendus on see, aga turistid tulevad ja neil on kõhud tühjad ja kus nad ikka saavad, aga tegelikult on see täitsa sihikindlalt lõhutud seda mandala müstilist väge, eks ole, seda struktuuri sellisel moel on väga tüüpiline tegelikult hiinlaste käitumisel tänapäeva Tiibetis. Aga kolmas klooster, mis on ka hirmus tähtis, Tiibetis antaži Lumpov, klooster ja see asub juba Laasast ikka väga kaugel, nii et ta on kohe seal läänepoolses osas sadu kilomeetreid Laasast lääne pool ja see on, et kui sa selle kloostri juurde jõuad, siis esimene asi sa vaatad, et kuidas siin kõik nii korras on. Ühesõnaga, hooned on, on viimase peal remondid kõik on väga puhas, kõik on väga särav. Ja tegelikult on põhjus üks põhjusi see et Ungari pingide märatsemise ajal seda kloostrit ei puututud. Ja teine põhjus on see, et ta on peaaegu ainus klooster Tiibetis, mis saab riigilt tuge pidevalt ja põhjus seal. Ja nüüd muidugi kuulajal jälle küsimus, et kas bandžerlama veel on. Ja, ja see kummaline ajalooline seik, et, et tegelikult on olnud juba sajandeid Tiibetis kaks juhtivat usujuhti ja üks nendest on dalai-laama ja teine on bandžen, laama. Algselt oli see niimoodi, et kusagil seal 18. sajandil lihtsalt see Toschilompo klooster ja seal lähedal suušiga otselinn, mis on Tiibeti suuruselt teine linnlase äärel. Et see oli niivõrd tähtis piirkond, et seda pidigi valitsema, noh keegi teine valitseja ja siis lase aimdust, valitses nagu teine valitseja. Aga omavahel nendel Pansse laama nädalai lambal on olnud alati teatud rivaliteet ja vahel on nad hästi läbi saanud, vahepeal on tõsiselt intrigeerinud ja praegusel ajal siis Hiina valitsus load siis pantsem laamat nagu noh, õigeks tiibeti usujuhiks. Dalai-laama nagu eitataks emiks Tandženlama neile siis sümpaatsemana. Sest pantsion, laama, nüüd peame rääkima sellest 10.-st bandžel lammast. See kümnespandsin, laama on olnud tegelikult selle Neljateistkümnenda dalai-laama meile kõigile tuntud tegelase ja kaaslane, nad on umbes ühel ajal sündinud ja nad mõlemad sattusid sellesse ajaloo keerdkäikudesse. Viiekümnendatel aastatel. Aga erinevalt dalai-laamasid jäi bandžen laama Tiibetis, ta ei läinud ära. Ja ta oli ka tegelikult ka enne seda juba rohkem hiinapärase kasvatusega, ta nagu võttis seda matse tungi ja tema õpetusi nagu ilusate ideedega õpetust ja et, et ma lepin sellega, et me saame, kuidas elada, ma seal minu koht siia ma pean jääma. Ja ometi juhtus niimoodi, et, et see saab Ancel laama, kes oli suhteliselt leplik ja nõus nagu kõigega siis ometi oli, oli tema sisimas niivõrd tugev õigluse tunne. Et ta kirjutas 1962. aastal Hiina juhtkonnale kaebekirja hiinlaste väärtegudest Tiibet ja luges seal kõik ette, mis seal, mis jubedusi seal on tehtud niukses usus, et, et nad ei tea seda. Ja samal ajal algas sest see kultuurirevolutsioon ja tulid need pingid, massid peale ja tantsin, laama vangistati. Ja ta oli ligi 10 aastat vangis ilmselt väga karmides tingimustes. Ja pärast seda ei lubatud teda ka veel tagasi Tiibetisse võeti, ta peeti kodu Eestis Pekingis veel kuni 1982. aastani. Ja siis ta rehabiliteeriti tulid nagu lahedamad ajad, ta tuli tagasi Tiibet tisse. Aga aastal 1989 ta suri. Jaa, temaga on nüüd niisugune lugu, et ühtpidi peavad ka budistid teda ikkagi tunnustatud juhiks, sellepärast et ta ikkagi lõppude lõpuks oma õigluse eest istus, vangis kannatas ja sisimas ta oli aus mees. Aga teistpidi ka hiinlased ikkagi leiavad, et see on nüüd parim usujuhi kuju nende jaoks. Sellepärast see bandžerlamas on niisugune suur ümmargune niukene, mongolipärane nägu. Tema pilte on terve Tiibet paksult täis, sest ta on avalik usujuht. Aga tema lugu tegelikult läks veel edasi, pandsin laamade lugu, tantsijal laamasid loetakse samuti ühede jumalate taassünniks, kaastunde jumalate taassünniks. Ja nüüd, kui see pantsion kümnespandsin, laama suri siis pidi ju ilmuma tema taaskehastus kusagilt ja 14 10. dalai-laama Ani saadeti sõnum, et otsimismeeskond on leidnud ühe poisikese, kes on viie aastane. Ta elab praeguse Hiina territooriumil. Tiibetlane, tema nimi on Kentunk J keegi jaama. Ja temas on leitudki selle pantsion, laama taaskehastused, 11-st dalai-laama. Ja see oli aasta 1995 ja kolme päeva pärast oli see poiss koos oma vanematega jäljetult kadunud. Ja ei ole mingit kahtlust, et Hiina salateenistus lihtsalt viska minema. Ja siiamaani ei meeldinud neile see mõte, neile ei meeldinud see mõte, et, et siin on mingi järjepidevus selle 14 10. dalai-laamaga ja vist on anda oma perega siiamaani koduvangistuses kuskil Pekingi lähedal tohutut Eesti kirjad üle maailma on läinud Hiina valitsusele juba üle 10 aasta. Aga see on nagu öeldakse, kõige noorem poliitvang maailmas, praegusel ajal sellega asi veel ei lõppenud. Hiinlased teadsid samal aastal mõni kuu hiljem. Et hoopis nemad leidsid, pandsin laama taaskehastuse ja see on üks poiss, kes on siis kuueaastane ja teda hakati avalikult kasvatama nagu tantsijal, laamat Hiinas. Ja kuskil, kui ta sai kaheteistaastaseks, siis saadeti ta täiesti pidulikult ametlikult kõikides pandsin laama rüüdes ja rituaalidega külastama seda tassi Lumpo kloostrit, mis peab saama tema residentsiks. Ja, ja noh, see on igati on näha, et need nagu Hiina valitsus kasvatab üles, kuidas me seda ütleme siis endale kuuleka poisikese, kes on nagu teine, hoopis teine poisikene, hoopis teine tegelane keda esitatakse 11 10. laama nime all. Aga võib ikka siis ju minna ka nii et ta ühel ilusal päeval enam ei ole nii väga kuule. Kas ei tea seda, aga see Hiina-na siht paistab olevat suhteliselt selge, seal on niimoodi, et nende eesmärk on ilmselt kasvatada üks hiina rahvavabariigile erakordselt kuulekas usujuht. Ja asi on selles, et kui bandžen laama on täiskasvanud, siis temal on õigus leida uus dalai-laama taaskehastus. Ja kui 14-st dalai-laama praegu 70 kaheaastane, ta on praegu täiesti elujõus ja tegutsev, aga ega temagi ela igavesti. Ja mäng käib ilmselt selle peale, et siis nii-öelda võlts pandsin, laama otsib välja võlts dalai-laama. Et see on ikka tõeline intriig, see on, see on ühesõnaga budistliku rahva lõhestamine tegelikult niukene sihilik tegevus. Seesugune intriig on nüüd selline unikaalne midagi taolist, ütleme lausa varem pole olnud. Ei ole olnud sellepärast, et, et siiamaani on see taassündide valimine toimunud väga range reglemendi järgi, mida kõik osapooled tunnustavad. Aga siin on nüüd tehtud siis niisugune intriig loodud. Aga ega siin praegu erilist selgust tuleviku suhtes küll ei oska midagi öelda. Ainuke asi on küll kindel, et 14. dalai-laama elab veel ja kõik on võimalik ja tuleb vaid loota, et õiglus pääseb võidule ja siia lõppu kuulaks siis jälle seda munkade palvet Dust ning budistlike kaitse jumalate poolt inspireeritud kloostri orkestrit, mis juba küllaltki kindlalt ütleb välja selle budistliku vaimsuse. Selline oli siis tänane saade nädala pärast on teadupärast 24. veebruar ja siis tuleb meie rändaja saade Eesti teema. Jah, see on see, et mille poolest Eesti ikkagi vägev on. Jaa, Tiibeti teemadel jätkame uuesti juba märtsi esimesel pühapäeval. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.