Tere päevast, stuudios on Vello Mikk ja täna on mu külaliseks ajakirjanik Karl Kello ning juttu tuleb tema õllitisest vana ajaraamat. Maakera on küll ümmargune, teisalt aga kandiliste probleemidega. Rahvad ja rahvused on oma olemuselt temperamendilt ellusuhtumised nii erinevad. Samas on aga erinevates kultuurides palju kokkulangevaid sümboleid, märke, tähendusi, viitab see ühistele algjuurtele. Kust ma siis pärit oleme? Tänapäeval on geneetikud kõvasti tööd teinud jõudnud järeldusele, et kõigi tänapäeval maailmas elavate inimeste esiema on elanud Aafrikas kusagil seal 150 140000 aastat tagasi. Aga kõigi ühine esiisa on veel palju noorem seal sadakond 1000 aastat tagasi ja Euroopasse jõudnud tänapäeva inimene alles seal neli 50000 aastat tagasi, mis tähendab seda, et tegelikult me oleme kõik pärit ühisest lapsepõlvest. Loomulikult on meil kõigil öised muinasjutu tühised pärimused, müüdid, märgid, sümbolid, öine keel ja viini meel. Isegi tänases eesti keeles leidub põhimõtteliselt ülemaailmselt mõistetavaid sõnu. Kõige. Kuidas seda nüüd öelda? Soliidsem sõna nendest on kodune, kurat. Kurat pärineb võrkusest grafeemist, Kaercluste kur. Kora tähendas omal ajal maa jumalat, meistrist, maa, jumalat ja meestest maa. Jumal oli see must ja maa-alune, kes elas mitte ainult maa alla, aga siis üksiti ka valitses maad ennast. Maalimeelsust. Rääkisite ettekujutuste järgi oli nähtavasti nõnda, et taevas oli naissoost, saabas valitses karm ja õiglane, jälgis inimeste saatusi taeva ema, õigemini taevaneitsi, teinekord iseeneslikult teostav maalimeessoost. Nendel aegadel, kui hakkas arenema maaviljelus, mammutus viljastatavaks, hõljast tumis võimeliseks sai muutus maa üksiti ka emakseks maaks, toitaks emaks. Siis meessoost maa jumal tõusis üles. Päiksejumaluseks taevaisaks aga teine pool, see mustem pahem poolijatest maa alla edasi. Siiamaani see on praegune meie nõndanimetatud kodune, kurat. Tänu kristlusele on muidugi kurat omandanud teise tähenduse, see on saatana tähenduse rohkem, aga algse maa jumalaga on tal nagu vähe ühist. Mis puudutab siis neid ürgsed sümbolid, mis meile kõigile juhised on? Rist, ruut, ring, ruut? Jaa, rist sümboliseeris samal ajal maad, see on kõige lihtsamas tähenduses ilmakaarte järgi põhi, lõuna, ida pääs või siis, kui inimene seisab risti keskel, siis tema ees ees taga ja kahelt poolt kõrval taeval mõistsid ringi taevaring ja aupaiste, see oli siis rohkem nagu taevaneitsi osa või need sümbolid ajapikku muutuma hakanud. Risti Erimid on haakristid ja muud taolised haakrist kui ütleme kõigi kosmiliste jõudude kõiksuse sümbol. Talle muutus liikuva taevase tule sümboliks, haakristi omal ajal kujutati etega neljajalgse nädal oli neli algal Karja kirikus tuleb ette väga huvitav märk, mida praktiliselt noh, laias maailmas üldse ei esinegi. Son kalm jal kalm jalga annab tõlgendada 14. Universum Sealsete sümbolitega ongi nii, et sellepärast nad universaalset hanget sinna leiab väga mitmeid tähendusi, mis omavahel seostuvad. Karja kiriku kolmjalal on üks jalg selgesti eristatavad, katkestatud selle poolest teistest erinevat. Kolm jalg, kõige laiem tähendus tal nagu peaks olema päikese sümbol kolm jalga, see on siis hommikune keskpäevane ja loojuv päike, kolmjala all võib mõista ka kolmainsuslikku taevast tuld see on, ütleme kuu päikesetähe tuli või siis sinna vastavalt vahetusele lisanduda pik, nüüd pikk see tuli võtta neid ka koos. Tänapäeval tänu internetile ja arvutitele maailm on saanud ühtseks nüüd Me võime kontakteeruda momentaalselt Aafrikaga Austraaliaga Ameerikaga. Aga kui nüüd mõelda inimkonna arengule, siis on tõesti kummaline, et paljude rahvaste juures esinevad samad märgid, samad sümbolid. No see ongi seesama asi, et me oleme pärit öisest lapsepõlvest ja ühine lapsepõlv ei ole sugugi nii kaugel. Ja loomulik siis, et meil kõigil on ühised arusaamad, öised märgid, näiteks kui meie otsesed esivanemad ja noh, ka ütleme lätlaste, leedulaste ültse põhja rahvast, otsesed esivanemad jõudsid siia taganema jää järel, tulles kusagil 10 12000 aastat tagasi siis näiteks ainude esivanemad jõudsid Jaapanisse samuti umbes 12000 aastat tagasi, samuti incad esivanemad Andidesse. Kusjuures huvitav on see vanemad rahvad nimetavad endid kõik maa rahvatusteks või nimetavad tegelikuks inimesteks tõelisteks inimesteks. Nõnda oli omal ajal egiptlased nimetasid ennast inimeseks nende maal, inimeste maa, samuti nimetasid ennastki inimesteks nende maa nimetus ainumas siiri tähendab inimeste maa, samuti on eskimod inimesed. Nende Gröönimaa on siiamaani riskima keeles inimeste maa. Eestlased, lätlased nimetavad ennast maarahvaks ja rääkisime omal ajal puhast maa keelt. Muidugi, seda hakati tõlgendama nii, et küllaltki lapselikult, et maarahvas, see on nagu vastandina linnarahvale, et maakad, mis neist ikka tahta, aga tegelikult see on väga kauge ja väga mütilist tähendus, põhjamaa rahvas eristas ennast lihtsalt teistest rahvastest, metsa ja veerahvastest, ülailmalistest ja maa-alustest. Üks rahvas testi seas ei pidanud ennast paremaks, seda halvemaks. Risk ei teekski ka kõikide teistega koos elaski kõigiga kooskõlas. Pange üks huvitav koju ka, mis tuleb seal raamatus esile, see on narr närile kolmeharuline müts ilmus pähe kusagil 13. 14. sajandivahetusel ja siis ta omandas jälle üht-teist sellest tähtsus, sest mis seal on läbi aegade olnud piibli illustratsioonide tuleb nõnda välja, et narr kontakteerub taevajumala endaga seal kuningas Taaveti kaja vaidleb, nendega saab jumala kahtluse alla ja teinekord ütleb isegi jumalale endale näkku tõusnud jumala, et ei ole olemas. Võib-olla ta tahab sellega vihjata või viidata sellele võimalusele, et pole olemas seda jumalat käia, keda meie oma piiratud inimlikus mõistuses ette kujutama, sellepärast et jumalat näost näkku näinud, täis olla, jumala eitajad. Jumala lähedal, jumala kõrval, nagu tänapäeval kujutame nii etet, on ainult üks tarkus, üks õigus, üks jumal, kes ütleb, et nii ongi, omal ajal oli veidi teistmoodi näiteks Põhjala rahvaste peajumal, Odin, temal istus ühe õla peal lüps, vares teise õla peal, teise, teine vares varesega Con tarkuse lind, Need teatasid talle kõigest, mis maailmas toimub. Ja sümboliseerisid ositi seda Odini tarkust, aga üksiti see näitab ka, et ei ole kunagi ühest tarkust kaks tarkusteks närvitarkus ja teine on siis, võib ka nii öelda mitte narri tarkus. Tänapäeval on aint kombeks, et öeldakse, et see, kes ei ole meie poolt on meie vast. Ja samas me teame küll ajaloost, narr võis selle tõe välja öelda, eriti kuningakodades. Ja narr oligi ainuke tõekuulutaja. Janar oli ka see mees, kes võis avalikult piibli tõdesid kahtluse alla seada, need tal oli tagapõhja olemas, ta ei anna niisama tühipaljas laadatola nagu muutus siis hilisematel aegadel, valgustusaja saabudes, kui põhitähtsaks muutus lobisemine. Karl Kello sinule muutus asi huvitavaks siis, kui sa esimest korda vist käisid karja kirikusse, mille poolest kalja kirik on unikaalne? Lae all on jäädvustatud omapärane maagiline ring, mis koosneb taganlikest maagilist märkidest. Need paganlikud märgid kristlaste kirikus pole muidugi eriline imeasjaga seal Karja kirikumärkide hulgas on paar ainulaadset, mida üldiselt eriti ei tule mitte kusagile, et lüps ongi katkestatud jalaga kolmjalg. Ja teine on siis jalgade vahelt selja taha vaatav imelik kuju, seda nimetatakse ka jalgkuradiks. Selle jalg, kuradi teisik on raiutud kivisse samas Karja kirikus konsooli sambal ja kolm sarve peas. Niisugune poosid jalgade vahelt selja taha vaadata ja paljast istumisotsa näidata, see oli omal ajal üks ka üks kõige tugevamaid maagilisi kaitse- ja tõrjepoosi sellises asendis küllaltki ebamugavas asendis sai muidu kinni panna taeva all lendava Pisuanna. Tuleb ära seda pisu anda, kes vara kokku kandis kulda, hõbedat ja muud head paremat. See peaks olema meteoori tõlgendus, võib öelda tõesti, et sealt see alguse, selle Karja kiriku laemärkide tõlgendamine ja seostamine ühenduses kaali katastroofiga. Sellepärast et kohalike rahvaste mütoloogia, läänemeresoomlaste ja Baltide laulud on täis vihjeid kohalikule päiksekatastroofidele. Seal öeldakse isegi otsesõnu nõnda armas päikese poeg on kukkunud maha nimetatule saarele. Otse Kaleva järve keskele, seda Kaleva järve nimetatakse veel üht ja teistmoodi, üks huvitavamaid paralleel on sellest kuruinen. Järve korruse järve puhul tuleb esile sama grafeen või sama tüvi, mis meie kuradi ürgse maa, jumala puhul. Seesama tüvi esineb ka kurama nimetuses, Saaremaad on omal ajal nimetatud samuti kuremaksa kuresaareks, võimalik, et siis selleks ürgse maa jumalasaareks. Samas on huvitavad ka kokkulangevat tähendused, ütleme nagu sa leidsid Valjala See on nagu tõlgenduse asi, aga huvitaval kombel jah, Valjala vald tüvi tähendab valget ja ühtlasi seega ka tule valgust ja päevavalget ainuke nimetas, mis siit põhjalast on nüüd maailmakaardile läinud, see on Balti meri mis läti keeles Palts Baltija suure, aga algselt Balta juura, valge meri tähendab seda valget või siis tule valget merd, võiks arvata, et see võiks olla nagu vahune meri või siis kana, jäine meri nagu päris põhja valge marjaga vaevalt küll sellepärast et selle paralleelid on ka kuldne meri näiteks Läti laulude järgi päike pillab õhtu kulda meresse. Eks meil jälle sama lugu. Aga eesti lauludes nimetatakse seda punaseks mereks. Aga siis kas selline vadja ingerilauludes on selle kohta ka ise, kui põlevale merele? Meri lahvatas põlema siis, kui taevast kukkus tulev keraal sats sellele samale nimetatule Saarele Kaleva järve. Arvude sümboolikast me olime juba rääkinud, kolm on vist kõige enam domineeriv, aga samas ka seitse ja üheksa. Seda küll jah, üheksa noh, kolm korda kolm, see on nagu niisugune ka siis kõik sisi sümbol hõlmab endas kõik. Seitse on püha Arv andnud alati huvitaval kombel on nii, et ükskord Ta ei ole kogu aeg lugenud neid küünlaauke seto puujumala Peko peas, selgub, et seal on kokku, kuhu on pandud seitse küünalt. Senist seitse küünalt on muide. Ka tuleb Piiblises jumalikust küünlajalas, mis on juutide sümbol. Talle seitse küünalt, mis sümboliseerivad jumalikku valgust, sõitsid taevast valgust. Meie setu Peko on võrdväärselt selle. Selles sõjas. Sa said selle ajaloo huvi ja, ja selle huvi maailma kõiksuse vastu Karja kirikust, nagu sa ütlesid, et kui palju sa oled nüüd saanud ringi käia ja uurida teisi rahvaid ja nende pärimusi, traditsioone. On õnnestunud täiesti käia ringi Põhjala kirikutesse, on Soome, Rootsi, Taani, Norra kirikutes esialgu kõigepealt olude avanedes tänu Sorose stipendiumile Veidemanni sõnul euroülikoolile keskuse, siis Prahas. Siis sai toetuda Soome, Rootsi, Taani raamatukogudes ja arhiivides, aga nüüd viimasel ajal tänu Eesti filmi sihtasutuse Kultuurkapitali Adele sai tehtud niisugune film pealkirja all narri jumalakojas 52 minutit ja seal on siis kajastatud. Seda temaatikat, mis k anaraamat. Val armastatakse öelda nõnda. Autorit ei ole olemas, autorid on ära surnud, jumalanna ära surnud ja kõik mähkupeerime ja varastame üksteise tagant. Alati see muidugi nii ei ole, sellepärast inimene või autor ise teab, mis on tema välja mõelnud ja mida ta on välja mõelnud, kasutades teiste arvamusi ja mis on siis noh kopeeritud teiste pealt. Märkidel sümbolitel on oma tähendus, kuid oma mõju ja meeleolu on ka muusikal rütmil meloodias. Seda küll kindlasti ja eriti tähtis on veel see Väärilise muusika või kõiksuse muusika. Huvitaval kombel tuleb põhjale kirikutes välja, et seal on niisuguseid pildilt, näiteks särki, põreageeriks Rootsis, et kui sõrm pöörab eluratast, süstib nar muusikat kõrvale, et elurats käib ringi närvimuusika järgi. Aga teisest küljest on näika nõnda. Narri muusika, kõlab ülesfääride muusikast. Kui näiteks Viimse kohtupäeva stseenis teevad inglid sfääride muusikat, siis narr on üle nende ja puhub oma pilli seal omaette. Kui sa tahad end halbade vaimude eest kaitsta, kas sa tõmbad siis omale mõttes ringi ümber? Noh, sellega võib alati ennast lohutada. Vaevalt küll, need on rohkem niisugust nagu mõttemängudega mõtleks, võib olla küll jah. Aga ring oli omal ajal, kaitseb. Ja ring oli väga tõhus, kaitse sümbol. Tõhusam oli see, kui teha risti ja siis tõmmata ringi ümber. Aga rind pakub juba iseenesest kaitset, Saaremaal usutakse nii, et kui teatud moel, kas tõmmata vastupäeva või noh, seal on igasuguseid võimalusi selle kaitseringi vedamiseks, et siis ei pääse sellest ringist isegi mitte madus läbi. Kadunud Villem raam ütles omal ajal, et inimene seda, mis ta teab, eks neid 300 400 rohelisi kuradit Põhjala kirikutes ja narr on ju nähtud kindlasti ja kõik on neid näinud ja tunnevad, aga vaevalt on neid keegi nüüd omavahel ühendama hakanud. Ja veel vähem seda, et neid lahendada nüüd kaali katastroofiga täiesti meie kodusel Saaremaas. Aga narride lipul on üks tore sümbol, kaks narri, üks lipuksis, teisel kaelas ja vaatab peaga jalgade vahelt läbi. See tuletab meelde ju paragrahv sele, seda võid pöörata nii, kuidas tahad, jääb ikka samasse asendisse. Seda küll jah, ja pealekauba vaatab jalgade vahelt ja näitab paljast istumisotsa, siis see on väga niisugune karm tõrjepoos. See sümbol on täpselt samuti õrne sümbol, see on ülemaailmne ja kõigil rahvastel esinevat vaadeta jalgade vahelt näidatud pallist istumisotse, midagi veel ütelda, siis teinekord kirjandusest lugeda esineb seda isegi tänapäeval. Kui palju aega võttis raamatu vana raamat, kokkupanemine koostamine? Noh, eks sellega on nii, et seda võib võtet tehniline kokkupanemine, see ei võta palju aega. Aga eks sellega ole saanud juba tükk aega tegeldud. Sügaval vene ajal juba sai hakatud peale. Minu jaoks oli üks tore leid see, et rooliku poja Igori naine oli arvatavasti juudi päritolu. Noh, see pole muidugi minu välja mõeldud, see on selle autori leiab kasutatud kirjanduse nimekirjast. Et see on Enn Haabsaare andmetel ajalugu, on niisugune asi, et on olemas ametlik ja heaks kiidetud ajalugu ja on olemas ka hoopis teine teisene, paralleelne ajalugu kus on alati selle ametliku ajaloo kõrval ja peab ütlema, et see teisene ajalugu on tihtilugu palju huvitavamalt. Näitame lahti rääkima selle sõna džuudid, need kus eestlaste selline nimetus on tulnud. No selle kohta on jälle igasuguseid teooriaid, sellesse peaks süvenema ja peaks siis ette valmistama täpsemini, et kõik seda avada, aga noh, on ka üks võimalus on niisugune, et suutsid, need on lihtsalt veidi imelikud imelised inimesed, imelised rahvad. Aga see ei ole muidugi ametlik tõlgendus. Soodide nimetas, Zaral ei ole, mitte ei piirdu ainult Peipsi järve ja eestlastega ka idapoolsemat aladega. Suur tänu, ajakirjanik Karl Kello, millised sümbolid on sinu jaoks kõige määravad, millist kaitsevõimesse usud? Noh, nagu sa mainisid, rist ja ring, aga Karja kirikus on üks väga huvitav märk. Peab ütlema, et nähtavasti kõige tõhusamaid uuema aja kristlikke kaitse sümboleid see on põimitud. Kui täpsemalt vaadata, kas nüüd ristruuduse ruut ristis nimetatakse peetuse anagrammiks praegusel juhul see tähendab siis oletatavasti maa ruutu ja taevariski. Kristlikus mõttes maa ja taevaväed astuvad üheskoos kõige pahavast särama, see on juba tänapäeval näha ka noorte inimeste Nii et ajalugu on korduv ja samas kordumatu Seda kindlasti jah. Mis suunas sinu mõtet nüüd liiguvad? Hea meelega tahaks jätkata oma töödeks, materjali koguneb ja ei mahu ju kõik asjad ühte raamatusse ära. Ausalt öeldes ei tahaks teha ühe korraliku tõsise telliskivi paksu raamatu ühe mehe entsüklopeedia, mis oleks samuti illustreeritud nagu see vana ära vaata ka, noh, muidugi mitte nii raiskavalt, mitte nii suurte piltidega. Lüllemäe entsüklopeedial oleks see hea väärtus, et üks tulevad sinna, mängid vead sisse, siis need on ühe inimese vead, need on tema subjektiivseid vead või entsüklopeediat teeb suur teadlaste kollektiiv, 100 inimest suur toimetus, siis sealt kärbitakse välja kõik huvitavamad asjad jääb järele ainult niisugune kvintessents. Mul on õnnestunud tutvuda reidi mütoloogia entsüklopeedia oletatavasti kas õde, vend või mees, naine, abikaasa on käinud selle, nemad on pannud sinna sisse just nimelt need asjad, mis neile huvi pakuvad. Ja kuna detailid annavad elule värvirikkuse ja detailid haakuvad teiste detailidega, siis on sealt leida väga palju kokkupuutepunkte teiste rahvaste mütoloogia ega isegi otseseid sõnalisi kokkupuuteid eestlaste läänemeresoomlaste, Baltide, muinasgermaanlaste mütoloogia. Sinu raamat lõppeb toreda mõttega seal tagaküljel, et kivi on kova lauda luja van mehensana loojempi. Ja seda on üks Soome rahvalaulik või soome vana tark löönud. Ja jutt jumala õige. Kivi on kõva raud tugevaga. Mehe sõna on tugevam. Mäe sõna on vastupidavam peale kõige kõvemast terasest, rauast ja kivist. Me peaksime rohkem usaldama seda ehedat sõna, mis on rahvalaulude ja pärimuste vahendusel meieni kandunud. Seda aegade põhjatusest. Ja siit see tuntud ja teatud rahvatarkus meest sõnast, aga poliitikas see kehtib. Mees annab sõna, mees võtab tagasi.