Tere päevast. Stuudios on Vello Mikk. Kutsun teid. Kõiki nüüd Märjamaale külla, ühele toredale vitaalsele inimesele. See mees on Robert Kasemegi kauaaegne maasikas, metsasarvemängija tuntud ja hinnatud pedagoog ja seda siiani ütle, kui noorelt või kui vanalt sinul see kultuurikihi ladumine algas. 20 viieselt hakkas mul kerima nagu seesama töö, mida ma kogu aeg siiamaani. Ja nüüd tänavu mais saab 83. Seega siis juba ütleme üle 50 aasta kokkuorkestris mängisin 30 aastat teatris 20 23 ja Ersus seitse, aga pedagoogid, ma töötasin kogu aeg rööbiti orkestritööga ja otsa koolis olin ma 40 aastat ja sealsed metsasarvikud kõik Eesti metsad, sarved olid tol ajal nagu minu õpilased. Minu juures nagu said alguse ja sealt siis suundusid edasi. Praegu on eesti orkestrit täis minu õpilasi igal pool olla igas orkestris võib olla üks või kaks, kes ei ole minu juures õppinud. Aga muidu Estonia teatri praegused metsasarved on minu omad. Välja arvatud proua Liina pulga. Ja ERSO-s on kõik juhtivad poisid seal esimesest häälest peale kuni neljanda saluni välja, kõik on minu poisid. Jälgi. Ma arvan, üks Uku Ratas, kes sai oma hariduse Saksamaal pitsasarvega nonii, et et kokkuvõttes oli üle 35 metsasarve, lõpetas minu juures, aga osa neist ei lõpetanud, vaid käisid ja jätsid pooleli ja aga 10 40 ringis võib mul olla küll õpilasi, aga seal siis siis nüüd ma olen otsa koolist ära reaalselt mul vahepeal oli sinisugune tervislik häire, mul oli maovähk. Ja see võeti mul välja nii et sinna sisse ei jäänud ei magu ega vähki. Ja praegu ma olen nüüd Märjamaal elanud selle operatsiooni järgselt neli aastat järjest ja siini jätnud ning ka rahu, vaid käin selles Märjamaa muusikakoolis, jällegi, mul on õpilased, praegu on mul viis õpilast. Ja nendega ma teen siis niisugust tõhusat tööd, muuseas kolm metsasarve ja kaks trompet, tee, eriala, õpilast, trompetit iga tegelen ka. Pedagoogitöö juures on just oluline see kultuurikihi paksuse haridus ja haritus, kes sind on lapsepõlves või õpinguaastatel kõige rohkem suunanud. Sinna ma mõtlen, kodune elu maapoisina andis nagu mingisuguse ellusuhtumise ja mingisuguse niukse ausa töö tähtsuse nagu rollist, elusmann muuseas sündinud Venemaal, seal ma lõpetasin keskkooli ja mulle meeldis olla kangesti juhendaja ja ma juhendasin oma kaasõpilasi kooliski, aitasin neil eksamid teha ja ja kui ma olin keskkooli läbi teinud, siis ma otsustasin minna Pedagoogikaülikooli ja läksingi Leningradi tol ajal Leningradi Crowski nimelisse pedagoogikainstituuti. Sõda tuli peale ja siis oli meil võimalus. Siis, kui sakslased hakkasid juba taganema, venelased hakkasid tulema uuesti Eestisse või siiapoole siis me tulime venelaste eest ära koos sakslastega. Ja siis ma sain pühkida oma jalad Venemaa tolmust puhtaks. Nii ma ka tegingi. Mäletan seda päeva, kui tuli neile Narva piiri, peatusin seal tõepoolest, pühkisin jalad puhtaks, tulime, tulime oma hobustega, muud transporti, küll see Eestimaa oli minu jaoks uudne maa, ma, ma teadsin temast ju palju, aga ma ei olnud Eestis käinud. Ja siis algas mul uus elu. Täiesti tundsin, et siitpeale tuleb pöörata hoopis teine teine, teine ja no ütleme ajamõõt. Ja siis edasi olid mul õpingud siin meie Tallinna konservatooriumis kus vägas sügava jälje jättis mulle mark paemurru minu erialaõpetaja, kes ei olnud ju väga tugev juhendaja pilli mängualal, aga inimesena oli ta mul täitsa niisugune, nagu ka nagu isa või vanem vend või väga, väga niisugune mõjuva mõjuva eeskujuga. Ja sealt ma sain väga palju, väga palju eluks vajalikku. Nii see on siis tulnud, aga kuna ma olin natukene vanem kui teised Siis lõpetasin konservatooriumi natukene vanemana kui teised, siis ma olin juba 34 aastane, minust ka vanemaid oli, sest paljudel oli jäänud õpingud pooleli. Sel juhul. Ma olin nagu elus juba midagi rohkem näinud ja kogenud ja, ja oskasin kiiremini ka erialaliselt nagu. Mart Paemurru varsti usaldas mulle Georg Otsa nimelise, tol ajal ei olnud Georg Otsa vaid lihtsalt Tallinna muusikakooli pedagoogi koha. Ise läks ta ära sealt konservatooriumi õppejõuks. Ja ja sealtpeale siis ma hakkasin tegema ja iseennast täiendama, sest õpetades teisi, õpid juurde kogu aeg. Tänapäeva Liivisu isegi ja ma mõtlen, et kui üks 40 aastat tagasi minu juures lõpetanud sarvemängija võiks tulla praegu uuesti minu juurde saaks veel üsna palju juurde midagi. Pedagoogitöös on väga oluline ka see rahulikkus ja täiesti isalik olemuse, nii et sa väga kergesti ei ole vist elus närvi läinud või ta ei ole küll, mind on alati ohjeldanud see mõte, et inimene on inimesele sõber, olgu see õpilane minust kas või praegu näiteks 70 aastat noorem, siin meie kooliski. Ma pean teda oma oma kolleegiks ja kaaslaseks. Nemad arvavad sedasama ja suhtuvad minusse vahetevahel. Me mängime mänglevalt, vahetevahel teeme nalja, koerust, kerged koolipoisilik ulakust teatud piirini ja sellega on mul tohutu hea kontakt õpilastega olnud siiamaani minul on seda energiat jätkunud ja, ja tahet ja ma ei ole veel tüdinenud ei elust ega tööst. Mängin praegu isegi pilli, kuigi öeldakse, et puhkpillieriti metsasarve üle 60 aasta vaevalt keegi mängib. Mul on õnneks säilinud oma hambad, mul ei ole proteese. Selle tõttu ma saan vaskpilli mängida ja, ja ilmselt see mängulust, mis noorena mul jäi tegemata. See nüüd tuli peale ja püüan selle lünga ära täita. Orkestrantide eriti sümfooniaorkestri liikmed on õnnelikud selle poolest, et neil käib läbi väga erinev repertuaar, paar ja käivad läbi ka erinevad dirigendid oma olemuselt oman tempermendilt oma muusikalist maitset. Kes sinul on kõige suurema jälje jätnud hinge ja kellega sind sõprus siiani see, ma tean, et Neeme Järvi, kelle pilt on käsul siin seina peal, on su kauaaegne sõber. Ja nime järje on tõepoolest, ei jätnud mulle väga sügava jälje, kusjuures tema räägib või vastupidi, et mina olen temale jätnud selle, kuna ma olen temast 18 aastat vanem. Ja, ja siis, kui ma mängisin teatri orkestris, siis tema oli alles laps, koolipoiss käis õhtuti seal trummi mängimas. Sealt peale tekkis meil siis juba niisugune hea kontakt. Mulle meeldis noortega tegeleda ja ema, ma tundsin ka väga hästi. Ema jutustas, kuidas ta õhtuti õppis, teeme koolitükid selgeks, kui Neeme tuli pooleli ööl koju, siis ema jutustas ära, mida oli vaja teada geograafia ajaloos ja, ja nii edasi. Ja see oli niisugune põnev periood, siis Neeme Järvi temaga on, mul on see kontakt säilinud siiamaani, ta faksid mulle tihti kahvaks, nii et me olime kirjavahetuses. Muuseas, seesama maja, praegu oleme selle maja sauna vundamendi rajaja oli tema 73. aastal juhtus läbisõidul, mina olin Pärnus suvemuusikat mängimas, tema tuli siit seltskonnaga. Kusjuures nad olid keskkomit, tee vastuvõtul said pähe seal René Hammer, tema ja ma ei mäleta keegi veel. Ja vist, kui ma ei eksi, Renee isegi vallandati. Ja selle koha pealt siis Nad tulid siit läbi, teadsid minu krunti, mul ei olnud veel midagi ehitatud, aga mul olid vaiad maa sisse pandud sauna nurga Kivitaks tulema. Nemad ladusid ühe nurga püsti ja jätsid kirja silla. Aux, ma panin isegi siia memoriaaltahvli sauna seinale, kui Järvi lahkus Eestist Nõukogude Liidust, siis ta tehti olematuks. Tema nimi kustutati igalt poolt. Peeter Saul ütles küll, et Neeme, kui sa ükskord sured kirjutades tahvlid sulle Weitzenbergi tänavale ja heliloojate liidu majja ja kuhu veel, kus sa oled elanud, et siin elas ja nii edasi, aga aga siis öeldi, et ei, ei ärrita, ei olegi olnud. Aga mul tuli äkki meelde, et Järvi oli, kes pani mulle nurgakivi ja ma lasin teha memoriaaltahvli ja see on mul praegu siin seinal. Siin hea mälestus, ka teised heliloojad ja teised dirigendid, kellega kokkupuuted on olnud. Kes on välisdirigenti kais, palju, olen kurtma suriga mänginud. Ma olen, olen mänginud, ravinud soovitšiga Rabinovich, kes külalisena kui Järvi professor, käisin tihti. Aga eesti dirigentidest on mul ilmselt rumal märtsuv, kes oli, ega ma olin ka palju aastaid koos ja me olime väga peaaegu ja kaaslased rahu, tema Võrmule, tema valeks Äram, mina olen veel alles. Kas me võiksime musitseerida Mozartit ja minul oli Mozarti kontsert mitu tükki repertuaaris, kutsus enda poole ja ta saatis klaveril ja mina mängisin ja siis et mängime suure orkestriga kõik kokku, siis juba solistina. Aga see jäi meil tegemata, mängisime linti küll ühe Mozarti kontserdi number kaks. Ja Me läksime natukene temaga konflikti siis mat sõiga snadsus ütles, et mina tahaksin teistmoodi teha, kui seda senini on tehtud. Ma teeksin nii umbes, et näiteks Rando oleks, annab poolaka Poloneesi moodi rõhutaks nagu kolmandat teakti osa ja noh, nii nagu Saliaapin tegi sussaninist niisuguse omanäolisi rolli, mida praegu kõik kopeerivad. Mind ajas muidugi natuke muigama, et mina ja Matsof annaksime nüüd maailmale mingisuguse šablooni, kuidas Mozarti randasid mängida ja neil katkeskisi koostöö muidugi orkestris mängisin temaga ka edasi ja anna hindasin tema. Korrektset käitumist, see oli ka mulle suureks eeskujuks. Muidugi mul on alati olnud rohkem eeskujuks niuksed Ligaloga eeskujud, joodikutki, mis tähendab, mis mõttes. Ma alati leian sealt selle negatiivse osad, niisugune ma olla ei tahaks ja kui nende rivis ükskord kasvab või, või tuleb esile üks niisugune mees, kes on tõesti korrektne, siis jääb mulle meelde ja üks nendest on nüüd Matsov. Üks nendest oli ka Mart Paemurru, kelle kahetsus ja kellele niisugune inimlik suhtumine ja austus teise vastu olid ülivõrdes. Aga mina lisaksin siia ka sinu nime, sest sina oled olnud ka nii palju, kui mina mäletan, kas kontserdil, publiku hulgas või kusagil mujal, sa oled alati olnud väljapeetud, rahulik, soliidne ja väärikas. No ilmselt midagi on külge hakanud. Aga mulle meeldivad ka väga elavad inimesed, kuid kui see muutuks natukene niisuguseks vähe kontrollitavaks, siis ma lahkun sellest seltskonnast. Aga. Mulle meeldib üks niisugune kuuldud lause, üks ukrainlane, kes oli pulmakülaline, mitte meil, vaid ühes pulmas, see pakkus välja oma niukse kõige parema variandi, ütles, et ma alati pakun välja oma parima variandi, kuidas suhtuda inimesesse. Ja kui see, kes, kellega ma suhtlen, ei oska sellest aru saada ja ei oska seda hinnata siis ma lahkun sellest seltskonnast. Ja see oli niisugune ilus lause. Tegelikult mulle meeldivad isegi. Ma peaksin ütlema Lynelased nite, need helkurid, vaid vene intelligents. Kuna ma nägin neid noorena palju ja ülikoolis professorid pedagoogikaülikoolis, need olid kõrgetasemeline, niisugune haritlaskond, nad olid oma perekonnas teie vahekorras oma perekonnaliikmetega vil, lapsed, vanematega, vanavanematega. See labasus, mida me praegu minu jaoks on nagu tüütu ja väljakutsuv, kus minnakse võõra inimesega kohe sina peale ja ja meil on praegu koolis, ma pean natukene kaevama, et neil on öeldud niimoodi, et lapsed ja õpetajad, me oleme kõik sõbrad ja meedia sugugi arvama, et me oleme paremad ja oleme kohe sina peal. Ja, ja eesnimega ja Ongi, nii et kaheksaaastane poiss tuli mul tundi. Roverd, kuidas me teeme homme ka tunni? Ma teeksin ja küll, aga tead, kui ilus oleks, kui sa ütleksid õpetaja, kas me võiksime ja nii elasin ima, mõjutan neid, aga mul ei õnnestu terved seltskonda ümber kasvatada, nii et see sina on tulnud kuskohalt Soomest, Skandinaaviast, kus on, on nii. Aga poeg, minu poeg, elab Saksamaal Sealse, sina ei ole üldse moes, seal ikka teie ja teie. Ja seal on tänaval isegi inimeste tervitamine moes, kuigi ma ei tunne teda, jalutasin Freiburgi linnas ühel pühapäeva hommikul ja inimesi oli vähe, seal tuli vastu mulle üks, üks noormees ja ütleb mulle, kutsun ta. Mina läksin siis poja juurde tagasi ja kuule, keegi segas ära vist kellegagi mind. Ei, ta oli viisakas inimene, tervitus, sünti, Märjamaal, nii kodune elada, siin on tohutult palju toredaid inimesi. Nad järjest minu meelest muutuvad veel toredamaks. Sest tüüta 11 meid ei ole siin nii väga palju. Ja tänaval Me oleme teretuttavad ega millal nende nimesid ei tea, aga me kohtume tihti. Ja tere, tere. Tere igal pool. Tere. Muidugi. Ma olen vist neile tuttavam, kui nemad mulle, sest ma mängin sind pilli. Ja selle järgi nad on mind nagu näinud rohkem. Isiklikult. Aga aga, kas see on ka mind nii palju abistanud, et kui ma siin maja ehitasin, siis olid need kohalikud inimesed pakkusid abi, kes tahtis, pakkus autot, kes tõi tsementi, kes aitas kaevu puurida, kes tõi elektriliini sisse. See oli kõik niisugune, et nad ütlesid, kuidas meid toosis. Niisugune kena inimene, aga on vist see vana tõde, mis räägib sellest, et tee teistele seda, mida tahad, et teised sinule teeksid. Oi, see on õige, see on küll nii, jah, ja mulle tundub, et see on just niisugune vastastikune üksteise austamine, mõistmine. Metsasarv on ühest küljest raske, pildid on ju küllaltki lask intoneerida, aga samas on ta väga lüüriline, laulivad pehme pill, nii et see interpreedi mängija hing peab olema ka sama laule. Sama peenetundeline. No ilmselt on mingisugune suurus küll selles osas, muuseas ma mäletan, kui ma alustasin, siis see pill tundus mulle palju raskemana, kui ta tegelikult praegu minu õpilastele tundub, sest ma tean, Neid vigu, mis tuleb algusest peale vältida ja millele pearõhk panna. No ma ise olin hädas alguses ka vääratuste tõtlusest, pill andis ikka vääratusi. Kuid praegu ma võin garanteerida, et, et metsa seal vanavääratusi ei annagi. Kui juhtu õnnetust, aga kui sa oled asja ära õppinud, siis võib kindla peale mängida niisama kindlalt nagu viiulit või klaverit, kui see asi on selge, kuidas on, kas. Lapsed tulevad mõnikord ka ettevalmistamata tundi ja saavad nad pragada. Keesti tehti, noored on niisugused, et ei, mul ei olnud aega, tal ei olnud aega. Aega muidugi olnud, sest oli vaja joosta või rattaga sõita, mõni sai võrri ja mõnel on seal arvuti ostetud, need võtavad kõik selle aja ära. Aga Ma püüan neist aru saada ja me teeme tunnis ikkagi tõhusat tööd ja ja ma ei ole vahekorda selle tõttu lasknud käest ära, sest siis kontakti kaotad, siis enam ei ole edu, aga ma kuulen vanematelt, et nad kõik tulevad hea meelega tundi, ei taha puududa. Seal üks saab nüüd tänavu üheksa aastaseks ja ema ütleb. Huvitav, et ta koolistab puududa, aga muusikakoolist puududa? Ei, sinna ma ei tohi hiljaks jääda. Mullu sellest ainult hea meel. Loomulikult Amazon vist pedagoogitöö neid ka natukene lihtsam, et seda muusikalist materjali näitlikku õppematerjali nüüd rohkem plaatide ja nootide näol. On küll, on küll, praegu on seda tööd hoopis lihtsam teha, me saame ju kohe nüüd repertuaari näiteks koostasime siis me saame selle teose, mida me mängida tahame, leiame ta teiste abiga või tutvuse ringkonnast saamitav katega mõne ajaga ja, ja saame mängida just seda, mida praegu õigeks pean. Jälle, selle on võimalik demonstreerida noh, erinevaid mängustiile ehk jälle viimistletud mängu. Kui ma ise seda enam ei suuda praegu pakkuda selles eas siis ma panen plaadi-kasseti ja lasin kuulata, mismoodi see lugu peaks kõlama mis sinulgi repertuaaris. Ja ma olen saavutanud sellega päris häid tulemusi, näiteks mul üks tüdruk, kaheksateistaastane tüdruk õpib metsa seal minu juures, nüüd juba kaheksandat aastat on vabariikliku konkursi laureaat absoluutne võitja uska koolide vanemate klasside konkursil. Ta sai üllatuseks kõikide postireas esimese preemia alles nüüd möödunud õppeaastal ja ta on praegu mänguvõimetega juba professionaalne mängija, ainult et tal on keskkool lõpetamata ja ta ei saa minna kõrgkooli. Veel ta üks, okei, ma veel keskkoolis. Ja ta vanemad elavad siit umbes kaks, 25 30 kilomeetrit Maal. Minul aga on lapselapsed elavad Saksamaal ja nad ei käigi ja mul on nii hea meel noori abistada ja me võtsime ta oma peresse. Ta on siis meil nagu kostilaps ja elabki meil mina saanud tema õpetamise eest palka aga selle palgaga ma maksan tema õppemaksu ära ka. Nii et andmise rõõm on mul väga suur ja nagu juba jutuks lapsed tahavad hea meelega tee tonni tulla. Nii et järelikult on õpetajalt. See auras olemus olemas, mis kutsub, millega kellega on hea suhelda, aga milline balaneid endal võtab pisara märjaks või südame puperdama. Noh, mulle meeldib ju iga igasugune igasugune pala kui ta on ilusti ja hästi mängitud, mind nüüd viimasena kuuldud Teosest oli suumoni nelja metsasarvekontsert, mis oli minu õpilaste osavõtul mängitud siin kontserdisaalis Tallinnas noh, nelja metsasarvekontsertorkestri saatel, see jättis niisuguse väga sügava mulje, aga muidu ma olen sarve tõttu põhiliselt romantilise klassikalise ja vana klassika. No niisugune hindaja austaja, sest modernse muusika juurde ei ole metsasarvega jõudnud. Seoses sellega, et mul on ka trompetit siis selle pilliga. Me oleme nüüd saanud ka maitsta juba hoopiski teist žanrit ja, ja minu meelest see täiendav, ainult minu maitse maitse niisuguste noh avarust. Mulle meeldib trump, ega midagi otsida nii suust, mida seni ei ole mängitud ja, ja lapsed on sellega ka väga päri. Suur tänu, Robert Kasemägi, staažikas pillimees, staažikas pedagoog ja tore inimene jätkuvalt headust.