Voldemar rannaste, teie olete siin Meremäel, kui tuntud kodu. Ja vaadake, nagu igal inimesel on oma hobi, mõni käib jahil, mõni kalal. Aga mina nüüd pärast oma elutöö lõppu pensioni eas olen hakanud tundma huvi oma saatuse kohta ja kui ma uurisin oma saatust, siis see on paratamatult seoses ka kogu ümbruskonna saatusega ja lõppude lõpuks ka kogu rahva saatusega ja, ja, ja ta seos on isegi võib ütelda, et kogu maailmaga on seos, sest eestlased on seoses kõikide maailma rahvast. Meremäe üks pank, päikese, allmaanurka, oma rahva, oma kultuuri ning keelega, Setumaa serv. Siit on läbi aegade aina mindud, ikka lähimasse linna, natuke kaugemale linna veel kaugemale on alati ka tagasi tuldud, aga enamasti siiski ainult külla, külla, kodustele sugulastele, päriseks tagasitulnuid on olnud vähe, kuigi on ka neid kui tuuled on meie väikest Eestimaad rünnanud ning räsinud, on jäljed jätnud ka Meremäele. Taas on muutuste aeg, kuidas jaksatakse ja jätkatakse seal. Isegi üks Meremäe kandis tulnud laps uue kodu loonud siia Tallinnasse ometi tundma, et samal ajal kuulun ka sinna. Ja arvan, et see on minu õnn ja minu elujõud. Ja küllap on see nii iga inimesega, kes pole ise lõhkunud ja lasknud lõhkuda oma juuri. Niisiis on minu reporteritund pühendatud Meremäele. Voldemar rannaste on Meremäel tuntud kodukoha minevikku, uurijana. No ei tea täpselt, millal ja kuidas on setu hõim kujunenud. Arvatavasti toimus see eelmise aastatuhande lõpus soome-ugri rahvaste eestlaste vadjalaste ja isurlaste segunemisel. Eestlased jäid läände vadialased ja isurlase taga Peipsi ja Pihkva järvel järve taha. Pärastpoole kiilusid siinsele alale ka lõunast tulnud krevitšid. Arheoloogiline materjal on väga ühine. Setumaa on juba kaugetest aegadest peale olnud ääremaa, piirimaa seest lõuna pool enam soome-ugri lasi, ei elanud. Meie ümbruses elas rahvas väga tihedalt, talumeestel oli maapuudus, paljud rändasid siit välja Peipsi taha ja Siberisse dissuhteliselt viletsalt. Rahval tuli võidelda oma olemasolu eest. Meie maa on olnud igasugustes sõdade tallermaaks. Küll venelased, sakslased, poolakad ja rootslased ning isegi mängoolid tatarlased on siinsetes kohtades käinud seest, rahvapärimustes on jutukesi peni nukkidest võõrastest ratsanik kudest. Ja seetõttu on senini vastu pidanud kõikidele hädadele tänama traditsioonidele ja usule. Isegi iidne vanade uurali hõimudega ühtne jumal. See puust välja voolitud. See koduhoidja hea haldjas oli säilinud veel meie sajandi alguses mõnedes siinsetes peredes kreekakatoliku usk, apostli usk või nagu praegu öeldakse, õigeusk võttis siinmail võimuse peale põhjasõda. Usku ja venestamist hakati peale suruma majanduslikul teel. Ja sarnasesse püünisesse on läinud maailmas väga paljud koloniseeritud rahvad. Kes setudest laskis end ristida vene usku, see tähendab usku sai hingemaad. Ja lõpuks usk võitis, setud on praegu kõik õigeusklikud. Ning see usk on säilinud isegi kõige hirmsamad usuga pärast tagakiusamise ajal. Stalini, Hruštšovi ja Brežnevi ajal hoolimata valitsuse käskudest ja korraldustest. Setod pidasid oma surnute mälestamise päeva ja käisid kirikus, kuid venestamisega ei saavutanud Vene tsaari suurt midagi. Sest setud lihtsalt ei õppinud vene keelt selgeks. Peaaegu kõik nad olid ju kirjaoskamatud. Ainult lapse ristimise puhul pandi venepärased nimek. Omad laulud, leenutamised paljudel Kirmaskidel ning pidudel toimusid omas armsas ja tuntud setu keeles. Keel aga näitab, et on olemas rahvas kui eriline hingeline, vereline ühtsus, mis on võimeline looma oma kultuuri. Sajandi alguses kuulus meie ala Pihkva kubermangu alla ja see oli ära lõigatud Eesti- ja Liivimaast. Kuna Venemaal maaseaduse rakendamine hilines, siis hakkasid meie talupojad ostma talusid alles. Sajandi algusaastatel paljud, kellel ei olnud maade ostmiseks raha, see pidi paratamatult randama välja Venemaale, kus said maad peaaegu et ilma kogu talupoja asjaajamine käis tol ajal Pihkva linna asutuste kaudu keelt vene keelt aru saada. Valdavalt keegi siinsed ei osanud nii hästi. Selleks pidi olema tingimata kaasas mõni oma omak valla- või siini ümbruskonna mees, kes oskas ja nii mindi kahekesi pärast revolutsiooni ja vabadussõda. Eesti vabariigi algaastatel oli siin Pankjevitsa vald ja meie lõunapoolsed külad kuulusid pangevitsa valla, aga põhjapoolsed külad Petseri valla alla ja 1922. aastal moodustati siin omaette vald ja pandi talle nimeks Obinitsa vald. Kuid see nimi ei kehtinud kaua. Selles sellepärast, et juba aasta möödudes kui tuli kokku vallavolikogu ja tingimata keskus, otsustati teha siia Meremäele. Siis leiti ka uus nimi. Nimi leiti lähedal asuvast väga kõrge mäe järele, mida kutsutakse meremägi. Ja niimoodi saigi Meremäe vald oma nime. 1902. 10 kolmandal aastal. Merega pole Eestimaa kõige kagupoolsemas maanurgal muidugi midagi tegemist. Aga võib-olla just see näitab siinse rahva romantilisust jah, luulelist meelt. Sest nime tekkimise lugu räägitakse nii kui seista päikselise suvepäeval Meremäe mäel. Kõige kõrgemas kohas peaks kaugel silmapiiril sinendama Peipsi järv. Ja väga vanal ajal arvati, et see ongi meri, see kauge, kättesaamatu ja unelmate meri. Mägi, millelt võis teha seda merd, saigi endale kauni nime meremägi. Ja kui sealt meremäe otsast buss umbes seitse kaheksa minutit allapoole vurab ja tee veel veidi metsa res lookleb, olemegi jõudnud Meremäe asulani, mille keskel kahekordses hoones on koos külanõukogu, ruumid, rahvamaja, saal, sidejaoskond ja raamatukogu ning kohe selle lähedal Meremäe keskkool. Kuigi kooliharidust said siitkandi lapsed juba sajandi algusest 1908. aastal alustas tööd Serg algkool, oli õppetöö siis venekeelne. Keeles hakati lapsi õpetama siin alles Eesti vabariigi ajal. Keskkooliks muutus kool 1960. aastal tänava lõpetaksin kooli 30. leinud kool, see on hariduse ja kultuuri kandja ümbruskonna vaimuelu suunaja ning õhutaja. Kuidas lähevad kooli rolli ja tema tulevikku? Praegused õpetajad, kes Meremäel töötanud enam-vähem 10 aasta ringis rääkimas on direktor Raivo raamõppealajuhataja, geograafia õpetaja Liia Mark laulmisõpetaja Viivika Kooser, matemaatikaõpetaja Jutasin ning vene keele õpetaja Viilma raam. Ta on meil kokku kuivanud ja õpilasi on praegu järelejäänud 113. Ja tuletan aega meelde, kui ma siia tulin, siis oli 218. Järelikult kool ei saa oma õpilaskonda ju valida. Ja see õpilaskond sõltub kõik sellest, milline on ümbrus selle kooli ümber. Ja järelikult on kunagi midagi siin viltu läinud, kas siis ehitusega või üldse maakoha planeerimisel ka, sest õpilaste kahanemine näitab ilmekalt seda. Ja ega nüüdki see asi vast ei parane, sest need suured linnatüüpi majad, mida siin on neli. Ja kui me võtame kõikide õpilaste arvust, siis peaaegu kaks kolmandikku nendest õpilastest käib šiia suurtest majadest. Ja kas taludki saavad nii ruttu hoogu ja kas sinnagi tuleb nii palju noort rahvast et kunagise kool võiks jälle öelda, et meie koolis on 200 või 300 või 400 õpilast, nii nagu see maja on tehtud 440-le õpilasele. Alati on nii olnud ikka c kooli laulmise õpetaja, see on ühtlasi ka ikkagi mingil määral selle paikkonna ümbruskonna kultuuri hing ka pidanud olema. Kuidas teil on? Seda muidugi, aga mina ei ole see kultuurihing, aega jääb nagu väheks, lapsed on kodus ja kuigi ma tahaksin seda olla, aga mul oleks ikkagi vaja väga suurt abimeest siia kas või kultuurimajja või teist muusikut. Üksinda ma lihtsalt ei jõua. Töötan lasteaias ja koolis ja kultuurimajja enam ei jõua. Aga kas ta ikka nendele täiskasvanud inimestele ütleme ka midagi teete või nendega koos midagi teete? Ei tee. Sellepärast, et meil ei ole kultuurimaas üldse olnud. Juhatad, tähendab noh, on olnud küll, aga aga ei ole ringe nagu tööle pandud ja ja, ja ei, ei, praegu ei ole midagi. Koori isegi ei ole, meil oli väga suur ja vägev segakoor, aga ei ole dirigenti. Tahtsingi just küsida, et mis te arvate, kas inimesed siin siin ümbruskonnas oleks nagu valimik selleks kultuurieluks? Mina arvan, et, Ei oleks, aga kui tasapisi pihta hakata, seal ikka tegutsema hakata, siis ma arvan, et ikka peaks selle kultuurielu siin kindlasti käima, paneme ausalt öeldes mulle endale ikka süda valutab selle pärast hirmsasti. Et ma ei ole ka suutnud niimoodi midagi ära teha. Aga jõudu jääb väheks, ikkagi. Kool ikkagi mõjutab mingil määral kasvõi ütleme siis niimoodi, et asustust kas või, eks ole, kes kool Tseevitasid ära ei kaoks, sest nagu lähemal on see Vastseliina meile ainult keskkooli osas, aga need ümbruskonna lapsed ikkagi. Siis mina arvan, et need Meremäel ongi kaks asutust, kes kultuurid üleval hoiavad. Kool ja raamatukogu koor on minu meelest tõesti ikkagi kultuurikeskus, kool organiseerib peod ja ümbruskonna rahvale lastele, vanematele, neid on meil üsna palju olnud viimaste aastate jooksul. Kui oleks kooli raamatukogu, siis nähtavasti olekski. Ei olekski midagi, minu arvates on küllaltki hea kontakt niimoodi meil vanematega ja ja niisugune noh, enamuse vanematega positiivselt suhtumine üksteisesse. Kas te võite öelda, et võib-olla mõnes teises kohas või paigas on see vanemate suhtumine kooli olnud pisut teistsugune, kui siin Meremäel või ei ole vahet tulnud, on teistmoodi, kui ma võrdlen oma kooli, kus ma õppisin ja seda kooli aga võib-olla aeg muutis ja võib-olla see ka kindlasti maa keskkool, linna keskkool, siis, et te olete linnast tulnud. Ma olen maal elanud, aga ma olen linna keskkoolis õppinud kogu aeg ja, aga ma peaksin ütlema, et ma tegelikult ikkagi siiralt kahju sellest, et kui mina 10 aastat tagasi siia tulin ja siine korraldati ümbruskonna rahvale peod laudadega peod, kus keskealised ja Kaja vanemaealised inimesed käisid väga meelsasti abielupaarid käisid peol ja oli toredad peod. Nüüd need ei ole enam mitu aastat olnud nähtavasti nüüd jõuda samale tasemele tagasi? Ei ole lihtne muidugi ja see võtab aega samuti. Muidugi, mul on sellest väga kahju, et kui ma tulin, et oli siin segakoor ja laulsime ja ma olen käinud isegi laulupeol ja setu rahvarõivaid kandnud ja isegi hõbedat on mulle antud kaela selle kooli taastamine, nähtavasti oleks väga ränk töö, kõik nad on, ütleme, 10 80 aasta võrra vanemaks saanud ja kuulan ikka minu meelest üsna palju teinud. Kas lapsevanemad tõesti hea meelega käivad neil siin koolis pidudel? Õpetajad saavad ikka ringi liikuda, siin ka tänu majandi bussidele ja saama muidu ka teatrisse käia ja siia on lapsevanemad ka kaasa tõmmatud. Ma ei ütleks, et ebakindlalt tunneks ikkagi. Miski siis on see, mis korvab, võib-olla teie ütleme nii, suhteliselt madalad palgad ja mis täitis, hoiaksid Meremäel ma ei oskagi öelda, kogu pere on siin, mis, ma arvan üldiselt, mis meie pluss on see, et meil on ju väga väikesed klassid 10 õpilase ringis, keskeltläbi klassis see on. Ma olen niimoodi võimalus igaüheni jõuda ja ja igaühega tööd teha ja, ja nii et selles suhtes võib-olla see on üks asi. Teine asi on see, et näiteks mina olen juba sellises eas, et ma olen kuidagi ära harjunud. Terve oma tööaja olen ma Võru rajoonis töötanud ja ja ma täiesti ma käin ära noh, ütleme oma koju ja, ja tunnen, et noh, seal on kuidagi noh, võib olla elu mõnes mõttes parem ja kõik nagu kättesaadavam. Aga kui ma sealt tagasi tulen, siis ma tunnen ennast hästi ja tunnen, et ma olen oma kodus. Mina arvan, et Meremäel ei ole mitte midagi vigasest. Selliseid paiku nagu meremaa on Eestimaal nähtavasti sadu ja tuhandeid ka Kesk-Eestis mitte ainult sina, araabia ja minul on hea meel, et oleme lastekas, on tähtis, palju reisida, muidu rohkem kui mina oma kuuljal kunagi reisisid ainas poole vabariiki ja ma arvan, et see on meie lastel üsna palju andnud. Siin tõesti liikus. Ma arvan, et kõige enne on vaja ikkagi püsima jääda, aga see on kõige suurem perspektiiv. Ja püüame ikkagi oma tööd teha, nii et ka selle maanurga lapsed saaksid targemaks. Ja mitte ainult targemaks, vaid ka, et nad saaksid paremaks, leiaksid oma koha elus. Et nad tulevikus oleksid oma eluga rahul. Tahaksin ma teha nii, et nad ei näiteks kunagi näpuga meie kooli peale, näed seal õpetati meid valesti või õpetati valesti käituma, see oleks meie kõige suurem soov muidugi. Ja veel tahaks muidugi, et tahaks loota väga. Meie maakond, meie majandid ja meie tulevane vald leiaks siiski võimalused ka, et meie sotsiaalne elutingimus muutuks kasvõi sellevõrdki, et saaksime asemele saun, et me saaksime saunas käia, sest seda meil praegu kahjuks ei ole. Ja tahaks loota, et meie koolist sirguks veel selliseid õpilasi, kes tuleks tagasi siia Meremäele oma noh, kuidas öelda, õdesid-vendasid õpetama, sest meil praegu on koolis juba oma koolilõpetajaid üheksa tervest kollektiivist. Sest nähtavasti mujalt maailmast, neile tuleb kaadrit vähem vaevleme kaadripuuduses. Ja kui keegi arvab seda saadet kuulmas, et ta tahab siia tulla, siis olge kenad, tulge. Meil on ajaloo õpetaja koht, vaba ja ka korter kõikide mugavustega majas on olemas need, tere tulemast, kui soovite, astuge läbi. Ma arvan, et üksi ei ole ükski inimene tugev. Üksi ei ole ükski kool kadugev. Me peame ikkagi koos minema. Nii praegune majand, nii praegune vald kui kultuurimaja või raamatukogu. Tahaksin tänada väga raamatukogu, kes meid on tõesti väga, väga palju aidanud ja annaks tõesti anni lahele tervist, et ta suudaks meiega veel palju asju teha. Ja loomulikult nii nagu ma ütlesin, juba peabki viskiga maakonda arvestama, et omalajal jäeti palju-palju asju Meremäel tegemata. Ja need vanad võlad on siiski nende maakonnavalitsuse juhtide hinge peal ja need tuleb siiski heastada ja natukese meid aidata. Nii õpe vahendite kui kaasaegse tehnika ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Siis me jääksime püsima ja ilmselt ka lapsevanemad võib-olla Peaksid siiski soosima seda, et lapsed õpiksid mitte ainult meil vaid et nad käiks Võru muusikakooli ja teistesse kohtadesse. Sest meil ju need kohad on kõik kaugel ja tuleb siiski käia, aga see annab ka palju juurde, nii et lastevanematele selles mõttes ka jõudu ja tahtmist oma lapsi vedada saata. Ja see toob kasu ainult meie koolile ja meie ümbrusele ja lastevanematele ja lastele kõigile endile. Eevi Liinamäe, te olete ka nüüd päris Meremäe elanik, jah, ma olen tõestisündinud siin kasvanud, koolis käinud ja töötanud olen kogu need aastad siin külanõukogus 10 aastat sekretärina ja praegu läheb üheksas aasta esimehena, territoorium on siin 160 ruutkilomeetrit ja inimesi on siin 2237. Ja külasid on 35 kuid neid on olnud teise võrra rohkem. Sest praegu vahepeal on tehtud selline asi, et palju külasid on ära kaotatud ja sellest seal väga kahju ja see on niivõrd valesti tehtud. Nüüd tahame taastada neid vanu külasid, on lõpetamisel see töö, need vanad külad pandud kirja ja pered, kes seal elavad ja ühesõnaga vaatame saadikutega läbi. Siis tähendab, missugused külad taastada, kui on ikkagi kaks-kolm peret külas, siis selle ikka küla, taastame inimesed kasutavadki vana nimega, sest jah, kõik kasutavad ikka vana ise ise ka varem töötasin siis, kui olid alles need külad ja tükid kogu aeg ütlema ikka vana külamoodi, eks ole, võib-olla siis see üks näide, et ega noh, igasuguse keelamise-käskimise kõikjasse siit maa pealt siiski minema ei pühi, et ikkagi põhiline see, kui inimestel on mälusse säilinud inimesed ka, on ikka meie juures paljud käinud ja et seda küla nime tagasi saada ja ma vaatasin näiteks kitseküla. Kitsekülas on päris külas on kaks. Ja sinna on sinnan viis küla juurde löödud? Jah, täitsa täitsa, ma hakkasin neid peresid välja võtma ja, ja tuletama meelde vanu külasid, sest see on minu kodu ligidal ja siis vaatasin, et seal on ikka selline asi tehtud, täitsa võimatu. Aga kui nüüd siis siit keskusest ja külanõukogust vaadata sellele praegusele valla majanduslikule olukorrale, siis see nagu eriti kiita ei ole. Majanduslik olukord meil tõesti kiita ei ole. Majandites on praegu selline olukord, et et ühesõnaga nad ei oska kuidas edasi elada. Ta. Võlaton jah, suured ja ühesõnaga, muidugi on praegu vajalik teostada kindlasti mingi muudatus seal edasi elada. Praegu minu meelest väga paljud tahavad talusid tagasi ja see on täitsa praegu, võiks ütelda, et päris massiline igal koosolekul on meil 20 avaldust, meil on maakomisjon moodustatud külanõukogu juurde, kes arutab iga avalduse läbi. Jaa. Tähendab, praegu on 122 nagu taluavaldust meile esitatud ja nendest on muidugi juba pooled on otsesed olemas nende kohta. Ja järjest käivad minu jutule ikka päris vanad inimesed ka, et kuidas ikka saaks selle maa tagasi. Ja ise mõtled, et, et lapsed on linnas ja, ja ikkagi väga hea tahtmine, et et need, aga kõik on sellest maast väga huvitatud ja ma usun kindlasti, et, et paljugi lapsi tuled tagasi oma kodukohta ja on tulnud kah neid. Voldemar rannastega veel kord minevikku. Eesti vabariigi ajal, et kuidas siinse elu, kultuuri ja hariduse ja seltsielu käis, kas ägedalt? Mina olin tol ajal noor poisikene ja nagu kõrvalt vaadates ma nägin. Meil oli kultuurielu väga võimsal järjel oma haridusseltsi, oma puhkpilliorkester, omad seltsid väga palju seltsi. Pritsimehed. Ja iga soordilised, veel õpetaja tehingud ja külades, isegi külades olid omad haridusseltsid näiteks uusvada külas oli oma haridusselts kolde nimega kool. Nii et külas oli oma haridusselts, kes praegusel ajal on sarnaseid haridusseltsi, ei ole. Küllaltki nii väikseks jäänud külaton kaja väikseks jäänud. Aga kas te seda nagu oskate peast öelda, palju siin Meremäel üldse Eesti vabariigi ajal inimesi oli Meremäe vallas? Meremäe vallas oli vabariigi ajal 6000 elanikku, nüüd on vähekene. 2000, kohutavalt vähenenud, see vahe on tohutult suur ja siin on olnud mitmesuguseid põhjusi, muidugi sõda ja kõik muu ka. Aga no lisaks sellele vist ka, et kui siis nüüd see nõukogude aeg täiesse õid seas oli, siis lihtsalt lapsed läksid kõik ära, linna. No meil võib lugeda seda lahkumise protsessi täitsa normal reaalseks, sellepärast et siin oli ikka rahvast väga tihedalt ja praegu on ka järjeleian ikkagi veel rahvast, need ei ole tühi maa, olgugi Enton ääremaa, nii et mina isiklikult ei loegi selle ümbruse tühjenemist nii väga suureks võrreldes veel mõne mõnede teiste piirkondadega. Võib-olla siis just tänu sellele, et ikkagi siin Meremäel on seisund, on kultuuriline keskus jäänud ikka kool ja kultuurimaja ja kõik muud asutused, et et tänu sellele on ikkagi see paika elama jäänud. Võib-olla kultuuri ei saa siin esmatähtsaks lugeda. Aga minu arvates on võib-olla tähtsam ikkagi inimene ise, kui ta ikkagi oma kodu kodust austab ja armastab siis paratamatult ega siis ta elab seal üle ega viletsuse ja mõtleb ikkagi, et homme on parem elada. Ja ma loen seda võib-olla tähtsamaks, sellepärast ei taheta ju lahkuda sealt oma isaisade koduümbrusest ja sugulaste ümbrusest, see on ikkagi raske probleem. Ta lihtsalt psüühiliselt igale inimesele on raske kusagil võõral maal elada. Raamatukogu juhataja Anni lahe on Meremäetüdruk ja siia ta jäi. Ja raamatukogu on praegu küll siinse paiga kultuuri- ja vaimuelu üks kandvamaid kohti. Siinsed kohtumisõhtud Eesti kultuuriinimestega on väga populaarsed. Külalisi on siin käinud isegi üle mere Soomemaalt. Oma vaiksel ja tasasel moel. Peaaegu märkamatult on Anni aidanud tegutseda ka setu kooridel. Eraldi on ta veel uurinud Meremäe kultuurielu ajalugu ja ilusasti köidetud mapid on kättesaadavad lugemiseks igale raamatukogus, käijale. Ja kuigi ka Anni on mures väheste võimaluste üle elumereväel siiski liigub. Ma selle kodupaiga küljes, testinud juba hingega kinni, olen kunagi noorest peast peale keskkooli, see oli loomulik, et ära minna siis praegu tõesti enam ei taha minna ja kui minna, siis, siis peab küll väga mõjuv põhjus olema, sellepärast et et siin on ikka üles kasvatud, siin on koolis käidud ja nii palju on siin oldud ja, ja kõik on kuidagi nii oma, et tõesti ei taha ja väga tahaks, et need, kes siia jäänud on, et kõigile meile oleks sama kallis ja, ja seda paika hakkaksid kalliksi omaks pidama ka need, kes siia tulnud on, et nad ei oleks lihtsalt läbisõitjad, tulejaid minejaid, vaid, kes tuleb metsaga meile jääks ja, ja meie paiga omaks tunnistaks siinse rahva keskel ennast nagu hästi tunneks. Ja aga siis, et noh, ei ole nagu paikkonnas sellist teist asutust, kes selle koduuurimusega nimed oleks tegelenud, siis nagu sai vajalikuks peetud, et et oma kodupaiga, mineviku ja kultuuri minevikku, et natuke talletada, kirja panna. Sest nüüd veel on inimesi, kelle käest küsida, kes neid aegu mäletavad, mäletavad seda seltsi tegevust, mis kihase kees siin Meremäe ümbruses, Eesti vabariigi ja nüüd on, kelle käest küsida, aga tihti kipume hiljaks jääma ja siis on juba lootusetult Kahju võrdleme rannast juba nagu mõnede ühingud Nimeta 100, mis siin tegutsesid vabariigi ajal. Aga see elu oli siis kultuurilises mõttes tõesti üsna kirev ja ja tundus, et ei noh, raske talutöö kõrval ilmselt ikka maade ei ole kunagi kerge olnud, jätkus üsna palju tahtmist ja lustigi vist isegi selle kultuuriga tegeleda. Mis siin siis veel nii kultuuri mõttes toimus? Nii ta tõesti on olnud ja väga imetlusväärne on see nende talumeeste ja taluperenaiste nende noorte vaimsus, mis tol ajal siinsele rahvale omane oli. Seltsitegevus oli praktiliselt igas külas küllaltki elav ja kui ühes külas neid seltsi tegijaid seltsielu edasiviijaid piisavalt ei jätkunud, siis võeti kahe külarahvas kokku ja ikka tehti. Ja niimoodi noh, Meremäe kandis siin vallamaja ümber ja siia oli nagu see seltsielu põhitaskus koondunud. Ja sinna rahvas väga hea sõnaga mäletab. Kultuurharidusliku seltsi Läte ja selle seltsitegevus on paljudel inimestel väga südamesse läinud, räägitakse uhkustundega nendest kaunitest pidudest siin vallamajaeelsel platsil. Suurtest näitemängudest, Frey Pauli pool kuuri all, mis Paul sai enda eestvõtmisel lavastati ja seal maha mängiti ja kus oli väga palju rahvast osa võtmas. Ja rohelised peod, mitmesugused tuletõrjujad, teod, simmanit, lisaks neile veel kõiksugu noh, kirikupühade ja tähtpäevade tähistamised, Kirmaskite ja muude meie oma keele öeldud praasnikutega. See oli omane ja tõesti, tegevust jätkus kõigile, nii noortele kui ka vanadele ja olite lisaks sellele kultuur hariduslikud seltsile, lätte olid olemas veel. Haridusselts oli õpetaja, tahate, ühing. Oli oma näitering oli laulukoor, tantsurühmvõimlemisrühm, laulukoorid, eraldi tegutsesid veel, puistas Tobragas, kuigi nad Meremaalt kaugele ei oli, aga kui juusis jätkus lauluhimulist rahvast nii palju, et neid mitme koori jagu sai olid oma karskusseltsid, oli kodukaunistamise toimkond. Oli kodutütarde grupid ja naiskodukaitserühmad, ühesõnaga kõik, kui need ühingud ja organisatsioonid oma allasutustega said jalad alla ja tegutsesid energiliselt ka Meremäe vallas, mis olid omased nagu üldse eesti seltsielule. Et nagu üks kohalik inimene ütles, et mis mujal isteti, ega seto katud tegemata jätta, kõik tehti plakati järgi. Ja. Ja liine. Anni lahe on Meremäe keskkooli setu laululasteaiarühma juhendaja. Aga ikka maainimene, aga vaatamata sellele, et majapidamine on loomade oma kodused toimetused ning nagu öeldakse, et mitte üksnes leivast ja meiega, siis päris sellega ei taha leppida. Tänaselgi õhtul on Meremäe kandi rahval kolm kultuurse harimise võimalus, võimalus tulla raamatukokku õhtut veetma, võimalus kinno minna ja võimalusega Tartusse teatrisse Tammsaare etendust vaatama sõita. Praegusel ajal, kui folkloor üle terve Eestimaa on meil väga väärtustatud ja kõrgesse ausse tõstetud. On muidugi hea, et meil on olnud kogu aeg ta ikka tallel on säilinud ja meil ei tulnud väga palju vaeva näha, et kui Paul lehestik kutsus Värskas kokku esimese leelopäeva ja oli vaja sinna saada leelo grupp esinema, siis meil olid ikka mehed ja naised, kes olid valmis kokku tulema ja kes mäletasid vanu laule, me ei pidanud hakkama neid raamatutest otsima ja niimoodi siis oli, millele veel toetuda meile, mehi on vähe ja nad on kõik väga tublid ja need võiks tõesti otsapidi kõik üles lugeda meeste leelo gruppi. Hing on Nikolai RIM. Tema on põhilistes laulude puhul eestlaulja ja tema väga tugeva, väga toreda häälega ja tema annab sellele meeste koorile siis ka selle hoo ja tempo ja need rütmid kätte. Aga muidugi küljelt laulab meestekooris Nikolai vahtramägi ja neitsist toetavat. Nikolai Ilves, Vassili leppu, Ivan vahelan, Ivan ladvik. Ja Aleksei Orotterv ja meie mehed on selle poolest veel tublid, et me kaks selle meeskoori liiget mängivad ka pilli, seda ehtsat vanaisat lõõtsapilli, seal tuleb nii imeilusaid lugusid ja need siis, kui mehed ja naised laulu üles võtavad, siis nad kindlasti võtavad ka tantsu üles ja siis on kohe pidu püsti, nii et nende taha asi seisma ei jää ja nendel meestel lugusid puudus, ei tule nooti ka neile vaja ei ole. No nii nagu ikka vanasti setu peo oleks, tantsiti ja lauldi ja mehed tõmbasid pilli, naised nüüd igale peole vist päris setu rahvaliitlasi läinud kõika mindi vanasti, aga ikka mindi. Aga vahepeal oli nagu see aeg, kus siis see setu rahvariie pandi kuhugi kirstu põhja ja, ja ehtete seoti rätiga tunda ja pandi kapinurka siis paremaid aegu ootama, aga nüüd on need täies uhkuses läikima hõõrutud ja nüüd setu naine kannab neid tõesti hea meelega ja, ja setu pidusid meil siin oleme ikka väga tihedalt pidanud ja kultuurimaja on neid korraldanud. Meie naised on tihti esinenud, meil soomlased külas käinud, meie mehed käisid nüüd ise Soomes ja siis isegi lapsed, nad tahavad, nüüd siis juba need mehed, meeste ja naiste laul on ärgitanud ka lapsi. Laulu üles võtma, isegi poisid laulavad juba hea meelega, ei häbene midagi. Ei, nüüd enam ei häbene, nüüd nagu mulle üks võru inimene ütles, et Con setu olla papp ja nüüd tahab igaüks setu olla, no ma ei tea, kas ta just päris nii on, aga no eks ta ikka setu folkloor on selles mõttes omapärane, et on arhailine ja siin on palju säilinud ja hurt juba nimetas setomaad parakullaauguks ja eks ta mingis mõttes ole ka tänapäeval niimoodi. Noh, ja muidugi need folkloori peavad, need on iseenesest väga toredad ja, ja Olleski ära käinud leelopäevadel ja Viru, Säru ja, ja kõigil nendel porri üritustel siis tunned, et tõesti, et see on ikka selline kultuur, millel on püsiväärtusi, mis lihtsalt ei tohi hääbuda ja mis peaks siis edasi kestma ja ta peab edasi kestma ka siinsamas Meremäel. Sellest siis ongi ikka tulnud mõte, et iga hinna eest tuleb seda elus hoida, turgutada neid vanu lauljaid ja, ja püüda siis, et kes noored ka on, julgust ja hakkamist, et siis seda Nasse nagu natuke jätkata. Ega neid laule siis on võtta küll või peab nagu vaeva ka nägema, mis lastele rohkem sobinud või sobivad kõik. No lastelaulude puhul oleme jah, Hurda setukesse laulude raamatut tihti appi võtnud sellepärast et noh, need lastepärasemad laulud, need on nagu noh, vahepeal nagu päriselt ära unustatud, kui mehed ja naised külasama pidudel ikka laulsid neid ja see püsis nagu elus ja, ja improvisatsiooni Setumaal veel tänapäevani on ikka väga palju sünnib kohe laule mingisugusel konkreetsel peol ja, ja selle peo niimoodi noh, päevakajalist laulu nagu siis lasteaialaul oli päris põlu all ja see repertuaar on ununenud, aga jah, tänu Hurdale on meil need kirja pandud ja, ja muidugi nende noorema põlve kogujate poolt ka üht-teist see ülikooli rahvaluule kateedri, mis on kukkunud ja, ja rahvamuuseumi rahvaluule osakond ja ja sealt on ikka üht-teist kirja pannud. Kunagi, kui ma lasin lastel natuke linti laulast laulda, siis oli kohe aru saada seal ikka mõne laulu juures teisti innuga ja isuga, täitsa vabalt ikka nad võtsid selle selle tantsusammu ka ja koputasid jalaga põranda peale ja noh, et nad olid suhteliselt vabad. Tõesti ei, nendel ikka on midagi kuskil noh, peres ka niimoodi osal vähemalt Ma mõtlen just Ulvid kellel nii emapoolsed kui isapoolne hõim on kõik laululised ja mõlemal pool lauldakse, on kogu aeg lauldud ka setu laulu ja, ja see on kohe nagu ka see, et kui me selle lastel elugrupiga alustasime see suvi oli nagu kõige noh, selline tähelepanuväärsem leida, kellel kohe kõige paremini see asi välja tuli. Ja teised ka ikka niimoodi, et noh, see annab ikka tunda, see on ikka meie kandile omane ja meie kandi lastele, aga muidugi meie kaugeltki see, et kööginiisugusele tasemele ja sellist laulu enam üles võtta ei oska, nagu laulavad meil siin. Et mehed ja naised, nende koor kannab hõbe Helmede nime. Sellepärast et midagi on ikka teistmoodi ja nad isegi ütlevad, et näiteks Hellero mehed ei oska nii laulda, kui meie mehed laulavad, sellepärast nemad laulavad ikka juba mugandustega rahvalaulu, aga meie kohalik rahvas laulab ikka seda arhailist ja nii nagu ta siis põlvest põlve edasi See on jah läbi vere tulnud ja selle kandi lapsed ikkagi jätkavad seda laulmist ja, ja nii, tüdrukud, kui poisid siis ikka see on, vot see mereline tulevik. No ilmselt jah, ikka see sellele paigale ainuomase kultuuri edasikandjad ja muidugi selle setu laulu ja tantsu kõrval tahaks ikka väga, et sellist vaimsust ja üldse vaimsete väärtuste hindamist ja nende vajalikuks pidamiseks. Et seda oleks ikka hea, tuleks rohkem midagi selle lootuse ja, ja sooviga. Võib-olla siis täna siin sinuga juttu lõpetame, aga, aga seda kullaterade kasvatamist siin, seda sa jätkad, muidugi. Eks ma püüan siin tasapisi niimoodi, kui nii jätkub jõudu ja, ja oskan seda mingil määral teha, aga näiteks tõeline setu naine ei ütle iialgi jõudu, jätka, eks ole ju? Jõudu ja peab lihtsalt jätkuma. Peabki lihtsalt jätkuma ja kui sa selle asja sees oled, siis ta noh, nagu on hakanud endale ka meeldima, kuni lauljaid läksi jätkub, seni ikka tahame jätkata. Tund aega ta tuld, aga ta tuld aegud, aga ta ei kaar ja ei taha, nagu ta tuli ta kohta, aga ta ei kaar ja. Jääb AK-le ei jää ka Leie Kuigi Meremäele sõit ise on mures kultuurielu vähesuse üle, arvan ma ise, vastupidi ka suurlinnas võib elada ilma käimata teatris, muuseumides, ilma raamatuteta Ginuta. Mis siis, et kõik on nii kättesaadavad kohad Jumalaga, püütakse leida võimalusi oma maailmapildi avardamiseks. Ja aktiivse kultuurielu algus on seal taas juba sündinud. No mul, anna mulle, anna mulle mulle hainad. Kui on, kui on, kui ei anna, anna haina. Maale karga maale, karga maale, karga, karga, kapsa. Nii ka niimoodi ka ei teekäiguga.