Tänases saates maailmakirjandusest on meil jälle laudadel Loomingu Raamatukogu suvine number Anton salve punapäine tüdruk. See on käsikirjast tõlgitud novellikogu. Autor on prantslane, ent tal on ka Eesti huvisid. Käsikirjal tõlkinud Tõnu Õnnepalu, aga stuudios on praegu Ain Kaalep ja Andreas Raudsepp. Kuivõrd see novellikogu, mis meil praegu ees on, on iseloomulik prantsuse kaasaegsele novellile. Väga raske on öelda, kui vara iseloomulik taan tänapäeva prantsuse novellile iseloomulik sel põhjusel, et kes, mis siis nii väga hästi, seda tänapäeval prantslase novelli tunned nagu ühiskonnas mainitudki, Prantsusmaal novell, eriti populaarne. Ta ei ole võrreldes romaaniga, mille toodang aga on ülikülluslik tänapäeva Prantsusmaal. Küll aga on seda lugedes kohe tunne, et sellel inimesel peab olema tugev seos eesti kultuurieluga eesti kirjandusega, eesti kirjanikega. Jah, see on väga huvitav mõte. Neid novelle lugedes tulin Masama mõtte peale, et kas ei ole siin tegemist mingisugust eesti kirjanduse impultsidega prantsuse kirjandusele, aga Anton Chalvin'iga isiklikult juttu ajades selgus, et ei ole. Ja Eesti novelli on ta nüüd hakanud küll hoolega suurima, et tal on nimelt üks kaugem tulevikuplaan prantsuse keelde tõlkida eesti novelliantoloogia ja kohe algusest peale ütleme, Vildest ja ja, ja siis noh, Tuglas, vallak ühesõnaga novelliklassikud kuni tänavad seal on nii välja. Ja minul tekkis nimelt mõte sellepärast et tal on siin üks novell pealkirjaga ema silmad ja mulle tundub, et selle oleks võinud ka kirjutada noor Tuglas. Fännile endale oli see mõte täiesti üllatuseks. Nüüd ta tunneb Tuglast küll ja Tuglase novellidest on ta mõeldava antoloogia jaoks välja valinud inimese varju. Väga hea valik muide ja teab ka, et prantsuse keeles juba on olemas Tuglase, Popi ja Uhuu. Aga mõte tal ja Tuglase ka midagi ühist on, oli talle täiesti uus, ta ütles, et kuidas ta novelli kirjutas, ei olnud tal Tuglasest suurt aimu, midagi nime oli muidugi ainult kuulnud. Aga see on, on minu meelest prantsuse möödunud sajandi novellitraditsioonis ja antud novelli puhul on sellised eelkäijad ehk olemas meil vaevalt tuntud nimed nagu barbee Torre Willy. Ja siis vilgi will jõhete lill daam, pikkade rasked nimed. Niisugune uus romantiline, võib-olla natuke põhust mõjustatud ja Harri vaimsused mõjustatud novellid, mis on ühelt poolt seda Emma silmi kindlasti mõjutanud ja teiselt poolt muidugi muidugi Tuglast just need Tuglase meisterlikult vahel sümbolistlik, eks nimetatud novellid on samast traditsioonist pärit. Nii traditsioon läheb prantsuse kirjanduse teatud etapile tagasi. On olemas selline mõiste nagu con geniaalsus punapäist tüdrukut lugedes, mul tuli kohe silme ette Walton ja tema Mustamäe armastus. Eks nüüd töö, mida ma tahaks öelda. Ma tahaks vabandada inimeste ees, kes on nii-öelda kirikuinimesed ja kasutada mõistet kolmainsus hoopiski maisimas tähenduses. Nimelt antuašerdainil, ma tajun vähemalt selle kogu põhjal mingit müstilist number kolme mängu. Öeldakse, et need on kolmest erikogust valitud novellides on üks asi. Aga teine asi on ka see, et kui me tahame saada ühendava joone ühendava teema siis on see iseenda harmoonia ja omaenda loomingulise ja yhitliku elulise lahenduse otsing. Ehk oleks teema. Ja kui nüüd lisadagi veel see, mis on elus nii oluline, nimelt armastus siis ongi võimalik välja liigitada kolm asja, mina ise minu elu elulugu. Mis saab ühe lahendus, üks lahendus viib loomingusse. Seetõttu Kaharmooniasse, aga ka isiklik elu ja armastus, mis ka ju vastab harmoonia püüdlastele. Ja selle tõttu, et tema nüüd kipun jälle rääkima seoses eesti kirjandusega. Siin mina oskan seostada hoopiski eesti luuletaja, aga Indrek kirvega. Kellel on ka prantsuse mõjusid? Ja väga tugevaid ja nii. Aga näiteks silma silmade puhul siiski tundub ka teiste juttude puhul et põu mõju on tingimata väga suurkogu selle taustal põnevuse loomisele mõtet aga aga poolt on kummaline olukord, et kui rääkida seostest Eestiga, siis mina neid näiteks ei tunne. Minu arust see projetseerub rohkem skandinaavia rahule ja, ja tasakaalule, et, et seda sal vään otsib, on ta otsima läinud just Skandinaaviasse. Kui silmas pidada seda, et kõik need jutud on taustalt enamasti just kas üksikult, Kaarel üksinduses või siis ka linnas, aga ta tingimata on üksi ta on selle keskkonna ja, ja kõik endale loonud, ta on loonud enda jaoks nagu kirjaniku laboratoorse tooriumi, millest ta siis neid sündmusi peaaegu et ootab samal ajal neid siis kirja paneb? Hoia ka sellele saaks natukene vastu vaielda. Nimelt kui palju on tema juttudes tegelasi? Mul on iga juttu lugedes korraks kahtlus, et ainult üks ja see on ta ise. Ma tahaks veel. Aga seda ma just mõtlengi, et ta kõik need mõtleb välja, aga selleks on vaja talle üksindust ja seda üksindust. Sellest, kas valmisolekut, et ta kohtub kas endaga või enda loodud tegelastega, mis ju tegelikult toimub näiteks kas või ärrite müües või või 44 küsimust pagulaskirjanikule ta tegelikult kohtub ka tekstis iseendaga ja omaloodud tegelastega. Et see kolmainsuse motiivi avamine jäi sul nagu pooleli, et üks osa sellest on nina, siis teine osa on, eks ole, armastus, aga mis see kolmas on? Loomingulise täidis, otsing, mina, looming ja armastus, ühesõnaga see kolmainsus. Ja kombinatsioonid sellest, nende kombinatsiooni kombinatsiooni mõiste sissetoomise juures tahaks juhtida lugeja kuulaja tähelepanu, lase eessõnale, kus on öeldud, et antuanšhalveeaa on saanud oma hariduse kolinal papp normaalses interjööris, mis on üks väga hea, see on kõige parem kõrgharidussaare saamise paik Prantsusmaal üldse. Ja, ja siit olen ma leidnud ka põhjenduse sellele või kinnituse sellele mõttele tundele, mis ma teda lugedes tekib. Nimetatud, ta on väga korralikult õppinud kirjandusteooriat ja poeetilise teksti jõudse, kirjanduslikku tekstianalüüsi ja nüüd tundes neid analüüsivõtteid, on ta osanud neile tuginedes komponeerida teosed, mis võib mõnele inimesele tunduda ju liialt traageldatuna, aga ei, prantslasi vist ei häirinud pumpidutsentril kah kõik torud väljas. Jaa jaa aga selle kolmega seoses sa ütlesid, et jah, et kolm novellikogu neid kolme novellikogu tegelikult ei ole. Toanshalvem rääkis mulle isiklikult, et, et selle vihiku poolt teda mõnevõrra häirib. See valitud jutud on liiga erinevad ja et tema oleks olemasolevatest novellidest, kui tal võimalik olnuks teinud nimelt kolm raamatukest, aga siis siin nagu on need kolm raamatut kõik koos ja puudub see teatav ühtsus, mida ta hea meelega oleks. Aga see ühtsuse taotlus näitab muidugi tema kui kirjaniku väga teadlikku suhtumist oma oma loomingusse. Igal juhul, mina soovin küll, et te nüüd kolm kolm kogu ükskord teoks teeks. Jah, ei, see oleks tõesti tore, antud juhul minule jäi ka niisugune mulje, noormees, ta oli 27 aastane. Et Ta on väga andekas algaja, kes ei ole veel iseennast leidnud. Umbes niimoodi. Kaunis banaalne iseloomustus, mis mul sellest muljest tuli. Nii, aga, aga kui meil oleks nüüd selle ühe koondkogu asemel tõesti novellikogu ükskõik, kas istub prantsuse keelestki lugeda, siis oleks meil võib-olla tema looja isiksusest natuke natuke selgem pilt. Teha, aga ma tahaksin siin vastu vaielda nimelt see, mille kohta sa ütlesid ebaküpsus veel ei seda lootustandvas võete, et midagi on veel. Arenguruumi on, kohe on võimalik areneda, juurde tulla. Ja ebavetsus, ma ei saa seda küll, et arenguvõimalused on täiesti olemas ja ei ole veel. Vastu vaielda, see, selle, see tunne muidugi võib tekkida lugedes aga samal ajal tema novellid või peaksid olema ikkagi. Ja tõenäoliselt ongi hoolika läbi mõtlemise viljad. Ja, ja miks ma mainisin neid kõikvõimalikke analüüsi, kindlustusanalüüsi meetodeid näiteks noh, kompositsioon, mis on väga suur, moodne sõnal tänapäeval noh, Emma juttudes minnakse lausa inimese tükeldab inimeste tükeldamiseni välja, et nad jällegi õigesti harmooniliselt kokku panna. Samas aga aga jääb niisugune mulje, et ta tahab nendele analüüsijatele ülikooli analüüsijatele võiksin ninanipsu visata. Esimesel lugemisel on selline tunne, et ahhaa, külma kokkupanemine külmasest targasti räägin mida meie üritame siin teha, aga, aga see ei olegi nii lihtne ja see, et see nii lihtne ei olekski, võis olla autori taotlus. Nojah, aga see nüüd selle nõndanimetatud post või postmodernismi ajal on muidugi moodi läinud, seda nimetatakse tee kompositsiooniks. Vana puu nimetas seda kompositsiooniks ja, ja see selline meetod jällegi kuskil seal möödunud sajandi lõpus noh, kasvõi mallarmee luule või kuulub nagu täiesti asja juurde, nii et ma kõnelesin väga likust kompositsioonist mis novellikunsti juurde on ikka jälle kuulumata. Tuglas näiteks rõhutas seda väga, Tuglas rääkis ju, et novell on sonett proosas mis iseloomustab küll ainult ühte suunda, novellikunstis on ta küll ja veel novelle, mille kohta seda sugugi sugugi ei saaks öelda, aga see on seesama seen vaatlikkus ja see on ikka pärit kuskilt sealt modernismi algusest, sümbolismi perioodist ja nii edasi vahepealsele nõndanimetatud avangard dismi perioodil nagu unustatud, siis tegeleti rohkem võib-olla lõhkumisega ja nüüd pannakse tõke jälle kokku, aga seda ei nimetata millegipärast kompositsiooniks, vaid nimelt tee kompo suitsu. Intellektuaal sellele prantslasele on oma moevoolud. Ja muidugi tingimata on, on ka poole, kus intellektuaalne elegantsust üldse moes ei ole kus neid teadlikult kohe eiratakse. Aga nüüd ilmselt hakkab jälle moodi minema ja miks mitte. Ja ilmselt kajastab see õpetatud noormees just meid huvitavaid uusi suundumusi novellikunstis. Ja väga tore, et ta nüüd eesti keele kaudu ka meile tuleb. Ja, ja midagi on meie novellikirjanikel kahtlemata ka temalt õppida. No vaat kui vaadata praegu tema uut loomingut Eesti andekate noorte novel listide taustal, siis kellega te võrdleksite seda ja mis on erinevatest ütleks? Naljakal kombel võrdles eestinovilistidega, pigem torkab aeg-ajalt pähe, et kas midagi sellist ei oleks võinud omal ajal kirjutada. Mati Unt või kas midagi sellist omal ajal oleks võinud kirjutada näiteks kasvõi oma publitsistikat. Mihkel Mutt, et ja muidugi Walton. Ja teine asi on see, et ikkagi see con, geniaalsuse mõiste peab töötama. Loomulikult ei saa olla üks-üheseid, seoseid ei tarvitse olla ka mõju, aga, aga, aga vaimne lähedus on ju. Asi, kui me kogeme kellelegi prantslasele, on saanud lähedane mõttemaailm meie kultuuri ja kirjanduse inimestega. Täpsemalt ja veel üks asi, ma olen sedasama kohanud ka näiteks maalikunsti puhul jalutades Pariisis galeriide vahel on sihuke tunne. Ahaa, siin on mudist ahaa, sina, Sarapu ja nii edasi ja nii edasi astud lähemale. Paraku ei on keegi prantslane. Kas ei ole siin millegi sarnasega tegemist kirjandusteose kujul? Jah jaa. Huvitav jah, et need novellid on kirjutatud enne, kui kui Antoanšal vään nii süvendatult eesti kirjandusega tutvus ja noh, mis selle taga on, tahaks öelda, et ikka seesama eesti ja prantsuse vaimu lähedus, millele omal ajal väga ilusasti viitas juba Johannes Semper oma essees ja noh, see on see intellektuaalsus teadlikkus mille vastandiks siis oleks ütleme see niisugune romantilist sentimendist reaalne elutunne, mis ühe liinina on eriti salsa kirjanduses esindatud ja mis eestlastele kunagi nii väga lähedane ei ole olnud. Mitte vastastikused mõjud, vaid mingi kummaline painime, sugulus kas ei ole asi nii? Mulle isiklikult meeldib see mõte väga. See vaimne sugulus võib avaldada ilmselt ka selles, et et tegelikult, kui võtta seda kui originaal loomingut, mis on nüüd tõlgitud eesti keelde, sest ta ei ole ju ka Prantsusmaal ilmunud siis tundub, et ta sobib meie kirjandus konteksti väga hästi. Täidab mingit tühja kohta tõlkekirjandusele, mida oma kirjanduses kahjuks praegu ei ole. Ja ja nüüd Eesti motiive siin otseselt ei ole, aga siin ja sina viitasid Maarja Skandinaaviale ja antransol vähem tuli ju Eestisse nimelt Soome kaudu. Nii et sealt siis need Soome ja Rootsi nimed. See, et kasvõi see kummaline kuningas Siliaagus sellist kuningatele kunagi olnud, aga Siliaakuste, Soome, Rootsi perekond on Soome poliitika ja kultuurielus väga tähtis olnud. Sinna kuulub ka eestlanna UTazil. Ja nüüd äkki leiame sind kuningas viljakuse. Ja nii et ta on sealtkaudu tulnud soome-ugri keeli õppides muidugi tutvusta emme, soome keelega ei ole siis eesti keelega on ikka üsnagi Eestile pühendunud, ta räägib väga ilusti eesti keelt ja ja kujutage. Ta kavatseb tõlkida prantsuse keelde Kalevipoja. Päris üllatav, seda temalt temalt kuulda. Ma küsisin küll ettevaatlikult tõkke, arvab, et Prantsusmaal seda loetakse ka ja ta ütles, et ta arvab, et see prantsuse lugejatele kohe väga huvitav oleks. Kui see tõesti nii on, õnn kaasa. Ja siis praegu ta töötab Jaan Krossi novellide kallal ja tulevikus siis mõtleb ka eesti novelliantoloogia. Ainuke kahetsus tema puhul ei, meil tartlastele on see, et ta on ankurdunud Tallinnasse ja üldse siit kerkibki see teema prantsuse eesti kultuurisuhetele loomulik tsentrum Eestis oleksid prantsuse teaduslik instituut, mis taastatud peaks olema just see, see loomulik keskus. Aga nüüd kuuldavasti Tallinnas asutatakse prantsuse kultuurikeskus on asutatud ja ja. Tee tee oli oma energilise direktori Lauri Leesiga, see kõik on väga tore, aga, aga see, et nüüd kõik koondub Tallinnasse. Kuna Tartus valmistatakse ette prantsuse filoloogia Tartu Ülikoolis. Ja oleks ikka tore, kui, kui Tartule ka rohkem tähelepanu pühendatakse. Muidugi eriline rõõm oleks tervitada. Elanikuna antuan žanrääni. Väga tore oleks, kui ta koliks Tartusse. Ka niisugune härrane Kuushan lükk. O kes on eesti kirjandust, eriti eesti luulet prantsuse keelde tõlkinud? Ikka tema on rohkem tallinlanna olnud kui, kui tartlane, nii et siin on nüüd üks täiesti kõrvaline küsimus. Aga ma arvan, kui me kõneleme eesti prantsuse vaimu lähedusest ja nendest kultuurisuhetest siis on võib-olla õige hetk, annab veidi sellest rääkida. Ja sel puhul muidugi arvab ikka, et eesti vaimuelus on Tartul juhtiv koht. Ja väga meeldiv, kui see ka nii oleks. Sellisel juhul on su sõnad kõik 100 protsenti õiged. Aga sellel puhul võib ainult öelda seda, et, et kuna Lähen uurib praegu ka Johannes Aaviku keeleuuendusi ja ta teeb seda just nimelt Tartus istub kirjandusmuuseumis, siis nii, et hingeline side neil inimestel ka Prantsusmaalt, kes on huvitatud tõesti eesti kultuuris paradiisi on nii või teisiti Tartuga seotud. Jah, Johannes Aavikust kõneldes siit viib nüüd jutt jälle antranshalverniku kirjaniku juurde kuidagi väga loomulikult tagasi see Johannes Aaviku poolane Anton Shal vään leidnud seda mida meie jokk teame, aga ei ole sellele võib-olla küllaldast tähelepanu osutanud, et Johannes Aaviku kunstlike sõnade loomise meetod teadliku loomise meetod on maailmas täiesti ainuline, midagi erakordselt omapärast ja, ja kõikide keeleinimeste hulgas terves maailmas suurt tähelepanu äratav. Aga kust see meetod on pärit? Ma ei mäleta enam, kes üks Aaviku oponentidest omal ajal ütles Aaviku keelekäsitluse kohta üldse, et see on ju pärit Edgar Allan bow loomingu filosoofiast. Et tõlkis ju ka jajaa, kohus pidas ta suurt lugu. Ja just see, kuidas põu täiesti vaatlikult intellektuaalselt loobuma efekte nii hästi oma novellides kui ka oma luules ja nimetatav des kirjeldabki ju bow kuulsa luuletuse kaaren valmimislugu näitab, kui intellektuaalselt läbi mõeldud on, on selle luuletust, kuidas ta seda komponeerinud. Ja ühesõnaga süüdistuse näidet ette, et Aavik on seda püüdnud rakendada ka eesti keelele. Seda ta on kahtlemata teinud ja nagu keele ajalugu näitab, osutusse meetod tulemuslikuks eesti keel oli just sellises arengustaadiumis, kus oli ja niisugust fantarsti, kes mõtleks kas või kunstlikult välja uusi sõnu, mida tõesti sel ajal vaja läks ja julgesti korraldaks ka üht-teist grammatikas ja keeleõpetuses üldse. Ja, ja nüüd Antonshalve just on see aabiguuria, kes kirjutab nüüd prantsuskeelse kapitaalse uurimuse aabikuga. See on kahtlemata väga õige, sest tema novellides me näeme ju ka seda kompositsiooni meetodit julgeksin öelda, et ta on Johannes Aaviku vaimu sugulane Antons alla jäänud ja see on ju eriti tore. Ja siis võib vaadata, kui eel ühte kolmainsust või kolmnurka ja neid võib ju läbi vaimse ajaloo aina ehitada, siis võiks võrrelda sal vääni. Põud ja Aavikut. Et miks mitte tegemist kulgemise tee ja nii, et nojah, aga nad nagu ütleme igaüks on vähemalt kaks nendest, keda enam ei ole elavate hulgas on väga selged mõisted ja kumbki nagu omas suunas kujunenud, ütleme põu eavikega. Aavik ei ole Brow aafrik. Tippsiis ka lõpuks jõuab tipuni välja ja me võime öelda, et ka tema on midagi sellist, mis ei ole ei põuega Aavik vaid on lihtsalt Anton Lähen ja teeb au nii hästi prantsuse kirjandusele kui ka eesti kultuurile, mille osaks ta juba saanud. Aga nii nagu nagu kahtlemata üks haritud juut tunneb huvi uue testamendi vastu niiviisi haritud kristlane loomulikult tundma selle juudi kultuuri edasiarengu vastu. See kõik rikastab võima kultuuri ja iga väikest rahvuslikku kultuuri, nagu meie oma.