Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on maitsete looja ja ettevõtja Imre Kose MINA OLEN Marje Lenk, head kuulamist. Kuidas elate, Imre Kose? Tal on külmust huvitavalt tore, kui ma teile helistasin ja küsisin, kuidas ma teid välja kuulutan kasse, meisterkokk, superkokk, staarkokk, šeffkokk. Ütlesite teie, et öelge maitsete looja. Ja see töö, mis ma teen suures osas, tegelikult ongi uute maitsete avastamine ja siis nende omavahel kokkusobitamine, et see tervik oleks nauditav. Me räägime täna seda juttu siin Eesti Raadio stuudios, kus on väga vaikne. Teie olete harjunud sumina müraga ja viimasel ajal ka ehituskolinaga, sest teie ehitate uut restorani omale. Kas selliseid vaikseid momente tuleb ikka ette päeva jooksul? Tegelikkuses on ju see, et see tempo on ja tõesti meeletu, meil kõigil juba aega ja, ja, ja eriti, kes on uute projektidega seotud. Me paneme aeg-ajalt tähele elus seda, et kui on. Ma arvan, et aga, aga ega pole ju midagi elus juhusliku, me oleme kunagi mingit teatud valikut teinud ja aeg on lihtsalt see protsess, kus tasub olla kannatlik või ma olen õppinud, et, et selline nagu kärsitus, eriti suurte projektide puhul ei aita kaasa sellele ja tihti võid teha ka mitte õigeid otsuseid, aga kui sinus on sisemine rahu, siis on nagu suurem tõenäosus, et sa teed seal õige otsuse, mis loomulikult selgub natukese aja pärast. Mis teeb selle asja tegelikult veel huvitavamaks. Ma panen tähele seda, kui miski ei suuda mind inspireerida või vaimustada ja, aga nii, et see on isegi võib-olla nädal-poolteist olnud, eks sa lihtsalt väsid ära ühel, et ei oleks, siis ma arvan, et tuleb kasuks võtta enda jaoks aeg maha natukene. Et sa pead tegelikult ennast laadima. Me ei suuda tajuda muidu neid poolt toome minu arust, mis on need olulised, kus me saame seda inspiratsiooniallikat. Sest kui ma mõtlen ka nagu seda ala, mis ma teen, siis inspiratsioon või selline, siis võib tulla ükskõik millest, mis on loom, kas sa näed mingit lahedat arhitektuuri või, või kohtad kedagi toredat inimeste vestluses jääb mingi asi ja seepärast hakkab nagu läbi filtrite nagu Kristjaliseeruma või mis iganes näiteks kas või seegi, et sööd kellelegi poolt loodud, väga toredad ilusti kokku pandud ja võimalikult vähestest komponentidest toidu tervikut, eks Snowden, Turamiin valitud, mis iganes on loom, eks ole. Et siis see nagu mõjub sulle nagu kuidas, ma ütlen nagu tervendavalt ja aitab tegelikult seda sisemist tasakaalu tagasi saada. Ega tegelikult sellest pole kellelgi, asume läbi põlema, eks ole, et lihtsalt kuulata isend, kas äike suvel ka puhata, korralikult puhata, tegelikult on läinud suuremas osas töö tähe all, suvi aga küll jah, sai suvel küll sõidetud ringi ja loomulikult, et tuleb lihtsalt võtta, et noh, täiesti selge on haruldased kontserdid, Leigo järved, eks ole, ja see Ma vajan ka oma töös tegelikult, nagu sa suure maailmatunnetust ikkagi. Ma loodan, et see ei kõla nagu ketserlikult, aga ma vajan vähemalt neli, viis korda aastaselt, ma saan nagu tunda seda suure maailma SMI ja, ja see keskkonnavahetus mõjub nagu hästi linnainimesed on, muidugi on tegelikult ju see, et ta on see loodus ikkagi. Ja ma ei tea, ma arvan, et see tuleb vanusega, aga mulle tundub millegipärast, et et võib-olla see ka suve on olnud niuksed töised aga ma naudin järjest rohkem ja rohkem sellist sügist, nagu meil on viimased aastad olnud suvesoe, aga selles on midagi sihukest nagu küpsust, väärikust ja sellist nagu heas mõttes niisugust eneseteadlikkust ja inimesed on kuidagi tasakaalukamad ja ja, ja kõik see kuidagi stabiilne, on see minu arust sügise ja eriti selline, et see on küll väga hästi mõjuma. Panen tähele. Kas te olete Tallinna poiss? Ma olen teel Tallinna poiss, aga sealt osa, juured tegelikult tulevad Saaremaal küll, jah. Ja Saaremaal olete siis oma suved veetnud, olen lapsepõlves olnud palju jah, et seda kala seal söödud ja, ja kõik, mis sealt metsast toodi ja ja kõik, see on ju fantastiline, see on nagu üks täitsa selline pilt, mul saab aeg-ajalt Silmeti, kus augustikuud reeglina olime seal noh, jälle selline suve lõpp, eks ole, ja ja siis oli nii, et kui tuldi kalalt ja siis oli tavaliselt need suured suured ahvenad, eks ole, mitte balletile mähkmed. Ja siis need tulid soojalt suitsust oli tehtud seda isevalmistatud ahjus, seda saia ja kui see sai rekord veel peaaegu soe ja siis pandi seda võitjaled, suured küpsed tomatid ja naistepuna teed tehti vahest ja siis tehti vastet kiviaedade ääres, kasvavad need münt seal paremaks kombinatsioon ja nad ikka panna puhtad ja ausad, maitsed on tegelikult kõige-kõige paremad. Tänapäeval me vaatame angerja peale natuke teistmoodi angerjat, nii palju, et Tiiu supi lausa ja praeti pannile, siis me siiski ka, kui need seal pannil hüppas, need tükid ja, ja loomulikult rääkimata suitsutamisest ja kõik, mis uluk, aeg, tulija. Oktoobripühade aeg oli püti sihiga, vanasti oktoobripühade, novembris, eks? Hiiemarjade vahest niipalju, et lusikaga lihtsalt. Miks seda angerjat enam nii palju ei kasutata, eks need nagu mereangerjavarud on ju tegelikult vähenenud ja, ja kui me küsime üldse need eesti kalade ju suhteliselt väga palju läheb ju välja, et ma olen näinud ise ühes väikses kalatööstuses, kus oli terve liin töötas, selle jaoks oli värske ahven ja koha, väiksed need penoplastikastid ja pandi ilusti pärgament natuke jääd, laoti sinna niimoodi ritta, jälle teine kiht ka peale ja Šveits turg on seal ja noh, eks see on selge, et no viinud sinna, kus see hind on, aga iseenesest on see kahju on muidugi, et meil on endal niivõrd maitsvaid kalasid, mis võinuga tegelikult rohkem inimesi kasutaks. Ma arvan, see hind määrab ka praegu selle, sest noh, lõhe on suhteliselt odav kala ikkagi kättesaadav aasta läbi. Aga noh, muidugi on ju kasvandustes juba ega neid. Aga ma ütlen, et mina nagu selle Saaremaakera peal üles kasvanud ja öelda, et see ei ole hea, see teine angerjas. Aga minu arust on mere angerjal ikkagist puhtam maitse kui see, mis tuleb kasvandusest, mitte midagi pole teha, vaata, sul on jäänud mingi maitse meelde ja vaata, see on see. Praegu on tore vaadata, kuidas ju vanemad viivad oma lapsi halja sööma ja see uus põlvkond, kes tuleb peale, ma arvan, et see on nagu väga selles mõttes valmis kogema ja, ja proovima ja katsetama, uusi asju on hästi avatud, on see põlvkond ja sa märkad, kuidas nad vanematega koos täiesti söövad, näiteks kas sinikarpe või nad julgevad katsetada. Nad ei ütle, et ma ei söö seda asja, et ma sain ainult näiteks viinerid, friikartuleid, noh, see on niikuinii laokahjurid lastele, eks ju. Kui sa iga päev lastele ainult sellest toituvad. Ja, ja ma mõtlengi seda, et kui suure teene tegelikult vanemad teevad oma lastele, siis sealt hakkab see maitsemälu. Nad harjuvad teatud uute maitsetega. Ja samas ka tegelikult nad on nagu nagu valmis, et kui kuskil on võimalus proovida mingi näiteks kas reisivad Eestiski, eks ju. Nad ei ütle kohe esimesena, ei, vaid tähtis on teada seda, kuidas mulle meeldib klasse. Mulle maitseb. Kui ei meeldi, pole sellest mitte midagi paha. Aga vähemalt ma tean, kuidas see maitseb. Ma olen ise mõelnud, et tegelikkuse maitsel alust tulebki selline, nagu sa kasvatad neid kihte. Ja vaata, see on nagu kvaliteedi, et kui saad igaükskõik, mis asi see on, siis noh, ma ei tea siis, kas mõni kvaliteetne viin jäse või, või ükskõik mis niuke tarbima, rääkimata toidust, eks siis kui ma järgmine kord sedasama asja proovin, mul on nagu iseenda jaoks kehtestatud, see mainib laiemas mõistes kehtestatud teatud standard, mis minu jaoks on see kõige-kõige parem. Ja vot siis ma tean, kas see nüüd jääb selle allapoole ja on sellest üle isegi see on selline asi, mis tuleb muidugi ajaga, eks ole, ja, ja tore on, et et see põlvkond on saanud juba võimaluse proovida Millal see hakkasite siis oma esimesi katsetusi tegema? Esimesed maitsmised, millal need olid? Ma arvan, et ilmselt maitsmiseni tegelikult olidki maal ja, ja mis oli nagu tore oli see, et aeg-ajalt oli seal ka isa õde, kes oli tegelikult ta suhteliselt kõrgel sellel aja kohta, ta oli Karl Vaino kokk ja aga eks see oli, selle aja kohta oli see ikkagi oluline taseme näitaja, sest noh, seal olid teised võimalused ja, ja nõudmised ka muidugi tegelikult noh, ega seal siis mingid Kurmeed kuni sünnin, aga kui me mõtlemegi, et mis see gurmee siis tegelikult on ju, et minu jaoks on ka see gurmee, kui ma lähen, mina olen vahest spetsiaalselt selle jaoks maale. Et ma saan neid ahjus nagu Eestis tehakse kartuli misel aeglaselt, seal ahjus kastinate, seal on isegi natuke rasva, see on kõige parem, see on ka gurmee tegelikult mõtlesin puhtast toorainest tehtud sellega vaeva nähtud ajal, see on haruldane, eks ole ju. Nii et see on hästi lai mõiste tegelikult, et me ei peaks, mõtlevad ainult see hanemaks ja, ja mis muu, kõik sinna hinnaklassi ja viha, prestiiži klassi kuulub, on gurmee. Loomulikult on nad ühed delikatessi, mis on kallid, aga mitte ainult ja tädi siis Saaremaal tegi toitu ja loomulikult ja tegelikult on meil kodus ka alati tehtud tegelikult korralikult sööki. Kodus valmistatud toit on need väga tähtis. Ja, ja tegelikult kui ma arvan, sellist nagu väärtushinnangute jaoks on see oluline, et et kui sa nagu kasvad sellega ülesse, siis noh, isegi kui sul pole tänapäeval aega alati iga päev teha seda mitmekäigulist kodutoitu on ju sa ikkagi armastad seda ja tegelikult sooviksid seda tihemini saada, siis oskab tegelikult ka hinnata siukest head, hästi tehtud kodust toitu. Ja teie siis ka seal tädi kõrval meisteldasite ma olin siis ma olin veel tegelikult nii väike, et ega ma seal ise midagi nikerdanud, küll aga armastus hea toidu vastu kindlasti ärkas kindlasti hästi palju erinevaid selliseid maitse, kogemusi, elamusi sai. Kuidas koka koosis teie ellu tuli? Ma mäletan seda, et mingi hetk oli mind juba karjud siis ahv ütles sellise loo, et mis pagaheksad sa tahad tainale? Jaa, jaa, aga vaata, selles vanuses on inimesed väga mõjutatavad, eks. Ja José mulle siis nii tugevalt mõjus, et selle mõtlema viskasin vist pärisotega peast ära, aga küll oli mul väga pikalt, tegelikult mõtlesin, ma tahtsin minna Moskvasse diplomaatia kooli. Ja, ja mulle tundus see selline nagu see vana kõik see rahvusvaheline elu ja tundus väga glamuurne taandumide ameti diplomendi on tal väga-väga raske töö, glamuur on ainult vastuvõttudele, et muu on ju väga, väga selline intensiivne töö, ma arvan seda, et seal jäi takistuseks mul ka see, et ma ütleme, reaalained pole mul kunagi olnud tõsised lemmikud, mul monitaar ained alati rohkem meeltmööda nagu keeled, ajalugu ja et siis oligi järgmine loogiline samm oli või mõte oli, et ma tahan midagi kujundada, et siis ma liikusin jah, seda rohkem sellised nagu loova mõtlemise poole, et kuidas saaksin rakendada selles? Päris tõsiselt mõtlesin mingi aja, et ma tahaksin sisekujunduse asja rohkem nagu õppida ja teada saada sellest ja tegelikult ka midagi reaalset luua, aga, aga siis tulid igasugused need sõjaväeasjade seal vahele ja, ja tegelikkuses ikkagi. Ma läksin sellesse, see oli huvitava nimega Weroli, et kokk välisturistide toitlustamise teenindamise alal oli nii, et keskkooli läbi ja et siis nagu on puhtalt seal alale, nii ma siis sinna jõudsingi välja vahepeal võttis sõjaväkke ja ma tulin päeva sõjaväe mõtle kuul tagasi, ikkagi ma tundsin, et, et seda võiks edasi mõelda, arendada ega ma ei jõudnudki siis ju seal nõukogude ajal Eestisse, nüüd me jõudsime praktikal olla, nüüd seal hakkasid esimesed niukseid ühisettevõte nagu suli nagu Palazz ja astusid sisse niukseid, see lõhnab nagu välismaa juba, kui sa sealt sisse läksid. Nii teistmoodi, eks ole. Ja, ja oli võimalused, esimesed vahetusõpilased Soome ja oligi Soome. Tegelikult oli see ju selles mõttes, uurisid meie koolist kaks inimest saigi ja noh, kui sa mõtled ikke, paksid peaaegu kaheks aastaks, et noh, selles vanuses tundub veel see nagu väga pikk aeg ka ju ma üsna ruttu tegelikult tajusin, et kui suur võimalus tegelikkuses oli eriti sellised nagu noh, ütleme ikkagi, et noh, isiksusena oled ehkki juba väljakujunenud, eks aga, aga samas väärtushinnangud ja sa oled veel selles vanus ikkagi suht mõjutatav ja, ja kui tänulik ma olin selle võimaluse eest, et kui ma nägin, kuidas inimesed suhtusid iseenda töösse ja eelkõige sellesse, kui nad, kui keegi teine tegi midagi sellist nagu tõesti nagu hingest ja oliseni ja tulemus. Et selline õlgu respekt. Ja siis oligi niisugune lugu, et koljupäeva aeg, eks, ja aeg-ajalt muidugi oli seal restoranis praktikal ja noh, see käib kooli juurde, aga ma ikka tahtsin natuke rohkemat rakendada. Ja mis on huvitav seik jälle vaata teised koolis ütles, et ei ole, ei leia tööd, eks ju. Noh, ja kus ma siis ka nagu uues ühiskonnas, et kus ma siis lähen seda otsima ja esimene koht, kus ma läksin, oligi perefirma, oli siis nagu meie mõistes Keit ringi firma nelja-viiekesi ema isa siis oma perega toimetasid ja täiskasvanud lapsed olid, võtsime tööle, kusjuures noh, kui me mõtleme selle peale veel, et Eesti oli veel tegelikult ju Nõukogude Liidu osa ja eestlased nagu identiteet lokaal väljaspool nagu väga selge, eks ju. Siiamaani mõtle nagu, et kui suur asi see tegelikult oli, sest et ma sain väga hea töökogemuse seal ja samas ka tegelikult sellist nagu ausalt ja heade soome inimest, selliseid nagu omavahelisi suhteid ja, ja kõike seda nagu ellusuhtumist, nagu õppida. See oli rikastav tegelikult ja samas ma õppisin ka selle ära, et kui on vaja, teeme kasvõi 16 tundi tööd. Aga kui see on nagu, ütleme soovist parim anda ennast ja me teame, et me koos suudame teha ja vot selline nagu siukene tiim, pilling see ei olnud üldse tappev. Teil tuli teha kõike ja muidugi ma absoluutselt kõike pesime nõusid ja, ja jõulud, talguid, soomlastel vastikud asjad, kuuma kartulit koorida kohe kuumalt peidu, suruma neid ja samas kohe laud, toiduaineid, valmisbuss ja asjad kohe teener, riided selga, läksime, kallasime veini ja šampanjat, selle katsime lauad üles, tegime igasuguseid neid Pulfassid ja, ja õigest firma vastu võtta ja kui tagasi tulite, olite tahtis, poiss ei mis mõttes tähtis poiss, aga, aga muidugi tagasitulekuga olid ju probleemiks, olite putši ajal seas? Ma olin putši ajal, seal oli niisugune lugu siis, et noh, need tankid ju sees ja ja ega ei tea ju, mis juhtub ja kaua see võib kesta ja nii edasi ja aga meil olid juba, sest no ega see asi ju üleöö juhtunud, eks ole, et see asi hakkas juba ennem siin, Käärma oli meil Inglismaale. Meil on juba need lepingud, faksi ja kõik tulnud põhimõtteliselt alla kirjutada. Ja, ja oleksid Londoni lähedal läinud. Ja mis mulle muidugi rohkem meeldis, oli see, et see oli, oli selline rahvusvaheline Tairket, aga ta oli omanikes seal nagu allianss moodustatud ja need olid mitte ainult Londonis või Pariisis ja Barcelonas ja, ja on need restoranid, niuksed nagu laulsid ja, ja siis oleks saanud seal nagu liikuda selle süsteemi sees. Aga, aga noh, loomulikult siis sai asi õnneks tegelikult ju kiirelt läbi ja siis ei tulnud üldse mõttessegi, et Eesti on vaba ja mina lähen minema. Ma mõtlesin, ma puhkan tervesse suvet mehkee vist mitte midagi. Ja, ja ma ei tea, kuidas see siis seal tuli, et ema sokutas mingi kuulutuse, ütles, et vaatorit, et vaat et rahvusvahelised laevad ja tahetakse, otsitakse staffi AT. Proovi tead, ma ei, ma ei hakka, et ma ei taha ja, ja mul on muudki ja mis ma ei tea, kas suvekontserdid hakkasid kohe head vaja minna ja tähendab ikkagi läksin. Ja ega ma ei teadnud ju, kuhu ja mis laeva peale, eks ju, ja mis kõik jaa, jaa, tuntud inimesi ja see polnud ju väga tavapärane, meil niukseid, konkursse korraldatakse ühele kohal, ma ei tea, täitsa meeletu Mainoris oli see, need testid ja katsed. Ja seal oli nagu täitsa uskumatu nagu, mis nagu nagu pidid läbi tegema noh, rääkimata psühholoogilistest, testidest ja inglise keel kõnes ja kirjas ja etteütlus ja nii edasi ja nii edasi ja mõtlesin, et no mis laev, see nüüd siis andmed Kariibi meres ja küll ei saa vist olla sealt ja, ja tuli välja, et on Tallink, soomlased olid meeskond ja see oligi nii, et tegelikult oli veel vähe eestlasi sisu ja, ja seal oli praktiliselt ju kõik need alates palgasüsteemist ja, ja kõik see, mis oli, oli kõiki veel Soome, selle nagu seaduste järgi ka töökultuur oli neil välja kujunenud, nii et selles mõttes ma läksin nagu väga sujuvalt kohe üle läksin, alguses läksin alakaardikokaks, mingi aja pärast oligi nii, et ma olin seal juba nagu abi, siis see peakokale siis tellisin juba kaupa, ükspäev panin tähele ja ja nii see siis läks. Aga tegelikult õppis seal väga palju juurde nagu restoranikastmed ja siis need inimesed olid ise kõik restoranitaustaga, tegelikult aga hakkas nagu ära tüütama lõpuks ja, ja ma olen ju seal niinimetatud maja on väga palju sellist, nagu, et on huvitav kogu aeg aga mingil hetkel tajuda, et, et sel ajal tegelikult sõidabki ainult Tallinnast Helsingisse ja tagasi. Ainuke vahe on see, et uued inimesed lähevad, aga samase show läheb jälle lahti ja ma sain aru küll, et see hakkab minu arust minust lised ammendama. Ja, ja kui see asi tee sind ütleme õnnelikuks, siis miks sa teed, seda? Saigi otsus tehtud, et aitab küll. Et see ei suuda enam pakkuda midagi ja kuna ei suuda enam areneda, mulle nagu tundus, et see pole minu jaoks enam see inspireeriv keskkond, kus ma tahaksin olla. Tänase saate külaline on maitsete looja ja ettevõtja Imre Kose. Kui teil laeva pealt ära tulite, siis te läksite tööle olümpiasse. Minu jaoks oli see ju esimene siis töökoht ju maa peal ju kaasaegses Eestis, eks, ja, ja tegelikult jälle see oli huvitav mu jaoks suured hotellid, seal on suuremad võimalused ja, ja ma olen nagu selles mõttes tänulik, et mul tõesti anti, vahtisid nagu vabad käed, saime katsetada täitsa hullumeelseid ideid seal. Ja, ja turundusosakond oli väga lahe, kes tuli endaga kaasa seal ja mis oli tegelikult selle aja kohta Eesti enneolematu oli ju see, et suured neljatärnihotellis tehti viie tärni hotelli, restoran loodi, eks ole. Ja see andis mulle energiat seal Olümpias oleku ajal lisaks Ellemise muid asju tegime, vaata nagu tore asi, olümpesseed saadik aru sellest, et me ei tee ise endale süüa. Et kui näiteks, kui me maitse, mingeid uusi toited ja kui keegi juhtub ütlema, et oi, ma ei tea, et ma ei söö seda või või mulle ei maitse. Sest tegelikult on küsimus selles, et mis kliendile maitseb, see on oluline loomulikult, kui on niivõrd suured hulgad inimesi käivad läbi nagu olümpias käib, eks ju, et et noh, ei saagi teha olnud absoluutselt kõigile kõike. Kuna selleni, et toidukohti nii palju, eks ju, siis ma arvan, et sai seal nagu neil erinevaid ideid ja kontseptsioone katsetada rääkimata muidugi lahtistest, eks, et mis oli väga-väga selline lahe kogemus ja, ja kui me mõtleme, et nüüd on artist olnud kinni pagas, mis ta on nüüd üle nelja aasta kindlasti või et paljude, keda ma olen kohanud, veel mäletavad, et mehe sõimes ja seda, et kust seda nüüd veel võiks saada, eks paljud arvasid, et see on teie restoran, siis poldud veel haritud sellega, et et nii suures hotellis võib-olla midagi sellist, mis nagu tavaliselt me oleme harjunud nägema natuke teistsugustes pisikestes butiik hotellides või kestasime file, sattood on, eks ole, roopas. Ja muidugi mõtlesin, et on omanik, aga meie eesmärk oli tegelikult see, et mitte lihtsalt illusiooni luua vaid lihtsalt anda endast 100 protsenti, tegimegi tegelikult nagu erakestani seda. Me olime kogu aeg kohal, me hästi kiirelt püüdsime teha, asju paremaks täiendada ja mis oli üks suurimaid kogemusi, see oli see, et kui me hakkasime restorani tegema ja mõtlesin, et me võime ükskõik kui vinge disaini teha siia ja kõik on ju võimalik, eks ole ju tellida ja kõik ja, ja lahedad disainerid, palgataja teha võimas menüü ja veinikaart ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, eksju. Ühel hetkel saad aru, et see pole piisav. Meil pole kuskilt võtta läänekogemusega teenindajad, eks sellel hetkel, kes on näinud, kes on kogenud, kes, mis on hea teenindus, et näiteks kas või kellelegi eeskuju najal. Aga ma ise olin nagu selleks ajaks juba tegelikult ju liikunud ringi ja, ja noh, natuke näinud ja kogenud ja olnud ka ju restoranides ja, ja siis ma mõistsin, et teelikus on küsimus selles, et inimesi saadetakse töökohtadest, kursustele ja nii edasi, nad tulevad kaks päeva, seesama asja. Siis millegipärast nad lõpetavad ära selle tegemise, eks ole. Noh, asi pole ainult selles, et nõutakse või nii-öelda see pole võib-olla minu stiil, et ütleme siis keskastme juhi või ülemusena. Et sa oled nagunii-öelda selle piitsaga selja taga, see on selline nõukogude aja nagu arusaam, eks vaid pigem sa võtad inimest kui professionaali. Ja, ja see tegelikult respekt tema suhtes. Ja kui tema tunnetab, et sutatud Poznani eeldusel, et ta teab, mis seal toodetakse, siis me enne mõtlesimatuse seda kehtestab endale selle selle. Eks ole, ehk see on selline nagu ametiuhkus oma sõna parimas tähenduses ja kui me hakkasime selle teenindusega seal tegelema ja ma sain aru, et tegelikult, kus me peame selle korda sama esmajärjekorras. Ja ma mõistsin, et tegelikult on küsimus nende inimeste mõtlemises et see ei ole lihtsalt see, ainult see tehniline, et võta vasakult ja pane paremalt ja ja mind siiamaani häirib restoranis, kui ma lähen sööma ja kus tehakse seda jäigalt tehniliselt, et, et teda lõpetud ainult võta sealt paranduse, pane sealt, eks ole ja kui, et ma olen näiteks toetami, räägib esimene juttu, ta poeb, kas sa sealt vahelt läbi, eks ole. No miks seda teha, kui 95 protsendil inimestel on täiesti ükskõik kummalt poolt, peaasi et ta tunneks ennast hästi õdesid sealt vasakult sai, eks ole. Nii et see Eesti teeninduskultuur oli ja noh, ütleme, et on mõjutud veel siiamaani tugevalt sellest üle tehniliste. Ehk see on see, kelle, kes seisab saalis, kui vahakuju on ju, tal on öeldud, sa pead siin seisma. Tegelikult ei näe, mis saalis toimub, eks. Ma mõtlesin, ma võin vahakujuga panna siia seisma, kui see teile arvates inimeste annab nagu turvatunde, et keegi saab saalis, onju eesmärk on ju see, et, et kui midagi on saalis vaja, sa oled olemas, märkad, on ja sa oled siin nende inimeste jaoks. Tulles tagasi selle mõtlemisjuurde, et kuidas me seda teenindus saaks nagu luua selliseks läheks selle kõige muuga kokku, mängisime läbi täitsa niimoodi nagu teatris kord oli üks teenindaja, teine oli klient ja mängis näiteks, et nii nüüd on ühe suure firma ja see juht istub siin lauas. Juba tuli trump, kus ma nüüd lähen, kes mina olen teenindaja, eks ole. Mõtlesin, et kuidas niimoodi, et, et mõtlen selle peale. Et tema ei oleks kindlasti selle suure firma juhatuse esimees või, või mis iganes, eks ole, kuidas tasemel. Ja mõtlen, et selle peale, et sina ei oleks ju siin teenindaja, kui sa oleks tasemel, eks, ehk kui me lähtume sellest, et selles kontekstis praegu olete praktiliselt võrdsel tasemel ju mõlemal professionaalideks, siis te suhtlete võrdsetel tasemel ja ei ole nii, et, et see klient on sinu jaoks siin või sina oled kliendi jaoks ainult see ongi selline vastastikune heas mõttes tegelikult mäng, mille reeglid kõik teavad seda, aga millel on palju kirjutamata reegleid, aga ennem ei saa neid kirjutamata reeglite mängulisust juurde tuua, kui meie valda neid põhiasju, eks ole, millele me toetume sellel ja vot siis last lahtise, see inimestel läks pea lahti, me võtsime need nagu need hirmud maha, mis neid hoidis tagasi kulla, kenad olla, siiralt head ja tegelikkuses on küsimus on tähelepanelikkuses tegelikult pähklikoores võttes, see ongi personaalne teenindamine. Nii see lahtist saigi siis oma hoogu sisse ja, ja, ja see oli üks, üks haruldaselt ja samas jälle väga rikastav aeg igas mõttes. Te käisite ennast pidevalt täiendamas küll Ameerikas, Norras. Noh, siin on tegelikult olnud ju erinevaid selliseid täiendusi ja, ja noh, ega seda pole ju kunagi liiga palju, tahaks ühel päeval minna Liooniale tuttavad seal, et restorani ja, ja täienda veel seal juurde, aga siin on ju mõlemal pool rannikut, siis nii lääne kui idarannikul olnud on selline koht nagu tikalennu instituut of energia ja see peaasutus on New Yorgi juures ja, ja teine on siis Californias on näpa vallis. Nii et selline lahe kogemus, aga mulle meeldis isiklikult kuldse näpalis rohkem, sest et inimesed on kuidagi isimad. Mis ei tähenda seda, et nad on vähem professionaalsed. Kui mitut moodi võib saavutada sama tulemuse. Ehk jälle see protsess tegelikult oli seal nagu kuidagi selline inspireeriva ja noh, loomulikult kõik see loodus ja, ja kõik see koolil omad ürdiaiad ja, ja hommikul lähed värsked ürdid sealt aiast ja samas oma veiniaed ja see on see, mis inspireerib. Aga Norra oli siin jah, oli vahepeal on niisugune tore restoran nagu veelgi enam mai ja selline üsna kuulus Stefan Norras annakut, han mai ja siis tema Hestani sai seal natuke niimoodi tsiteeritud. Meil oli väga rahvusvaheline meeskond köögis ja, ja, ja saalis sama moodi, et meil oli vist vahepeal lausa mingi seitse erinevat rahvust, oli köögis, et noh et see energia on nii võimas, mis seal on ja seal loov potentsiaal on tohutu, et muidugi keegi peab seda ohjama seal, eksju et muidu läheb nii-öelda käest ära, aga muidugi see tulemus, mis seal oli, üks asi küll, mis ma olen tähele pannud, et kuidas antud keskkonda, kus on, ütleme väga tugevad isiksused ja välja kujunenud selline nagu noh, ütleme tegelikult oleks nagu lääne kõhkles, ikka on väga tugev hierarhia on ikkagi, eks siis siin pannakse väga tugevalt alguses proovile, et ma mäletan visatis kast, kala värsked muidugi kõik asjad tulid. Ja see balt või noh, ma ei tea, kas ma panin kaks kätt niimoodi ringiks kokku. Siis nii-suunalise ma pold niisub valdust näit. Ja muidugi eeldatakse, et sa fileerida perfektselt ja muidugi in neutim sest kohe-kohe läheb restoran lahti. Võtsin ennast kokku ja sain sellega hakkama ja siis järgmiseks kohe pandi kohe leivategemisse, siis mul tuli kohese taina vahele. Kunagi ära ütle mitte kunagi. Ja ega alguses ei tule, aga muidugi hoiavad niimoodi kõrvalt silma peal, nad tahavad lihtsalt näha, vasse tuleb toime. Ja kui sa sellega toime tuled, siis on, siis sa oled nagu oma inimene, siis sa oled meeskonnas sees. Kus siis kohvikutegemise idee tuli? Kui ma olümpiast ära tulin ja ma mõtlesin, et ma tahaksin minna ühelt poolt nüüd Euroopasse paariks aastaks või Põhja-Ameerikasse või nagu rahvusvahelist elu elama ja kogema ja, ja siis ühel hetkel ma nagu sain sellest aru, et tegelikkuses on ju võimalik luua ja olla ja teha sedasama asja siin ja see on selles mõttes palju põnevam, et me saame luua täiesti uusi asju, mida pole ennem eksisteerinud. Meie kontekstis, eks samas kasutada ära seda nõu haud ja neid kogemusi, mis on mujal oldud ajast kogunenud, et mitte luua koopiat olemasolevatest asjadest. Aga aru saada sellest, et millel on see uudsus Tartus, mis on nagu see, mida tegelikult meil väga pole, aga millal te, inimesed oleksid valmis ja, ja siis tuli see ettepanek. Aga aega oli niimoodi, et oli kaks kuud, ütleme kahe kuuga pidi olema valmis kontseptsioon, kõik see, miks me seda teeme, inimesed leida kõik see disain, disain on ju tänapäeval, ei ole nii, et lähen poodi vaid nagu professionaalseks kasutamiseks on spetsiaalsed asjad ja teatud disaini tehakse spetsiaalselt ja, ja siis oli veel niisugune hea nali oli veel see ka, et siis mu äripartner. Mul oli ette planeeritud, et ta ju suvel abiellus, aga ta läheb sügisel pikemale pulmareisile, tema pidi minema kuuks Mehhikosse. Jaa, ja siis me suutsime kahe nädalaga ennem seda kui ta ära läks, kõik seal niimoodi ilusti nagu üheks tervikuks mõttes ja paberil ja, ja kõik, sest mõtle kui paljas Alex, mis on ka üks huvitav osa sellest. Aga me saime detsembris valmis ja, ja nii sündis bestseller. Ja nüüd te teete restoranis, on jälle asjade loomulik käik. See on natuke suurem projekt tegelikult. Ja Vertigo Vertigo on planeeritud, selline ta on pisut jahva asukohalt nagu, ütleme siis kõrgemal talle üheksandal ja 10. korrusel. Ja täiesti nüüd see kesklinnas, et kuidagi pole kunagi tundnud seda, et on tõmmanud mind nagu selles mõttes nagu vanalinna poole. Ma tahan olla selles, kus, nagu see toimub just ja praegu ja, ja seetõttu mulle tundub sellelt iga asukoht ka õige. Loomulikult on vaja vanalinna restorane ja, ja, ja edasi. Aga ma arvan, et iga Alexiga restoranile kohal omad oma sihtgrupp ja, ja püsikliendid ja potentsiaalsed kliendid ja nii edasi. Aga meile tundus koheselt atraktiivsena see uus city, mis kerkib ja ja kuhu tegelikult lähiajal on tulemas ju Mika märkimisväärne hulk inimesi tööle ja elama ja, ja, ja, ja nii edasi sellele suhteliselt väiksele pindalale ja see uusi timinost täiendab ilusti seda vanalinna. Kas restorani ehitamisega on jamaga palju? Suurte poisteteadlane olla väga kannatlik ja tulebki olla kannatlik, sest vaata, enne mainisin sõna bürokraatia saatja, kes korra on sellega kokku puutunud. Tean, mis see tähendab, seda enam, kui on sellised suured projektid seal tegelikult sul tuleb valmis olla selleks, et, et kas näiteks mõnda asja üldse issit yhtegi või on mõni direktiiv muutunud ja seetõttu ei saa seda Eesti asja, et kas me tuleohutusasja või, või, või mis iganes, eks. Mida inspektor lihtsalt noh, mis ta korras. Sa pead lihtsalt olema valmis selleks, et mis asjad aastal natuke asjalaslikud avamine. Aga ma siiski tahaks loota, et, et kõik sujub ilusti. Ja et detsembris. Me saame kenasti uksed lahti ka, mis on nagu tore, seal see on, see, et näeb praktiliselt üle vanalinna ja teisel pool on merele ja, ja siis on meil ju seitsmekümnekohaline Fayndainingalagalt restoran ja siis on, meil on kõrval, on siis ukse nagu kiiremini siis ütleme niimoodi, eks on selline nagu Brasserii ja siis on niisugune nagu mereandide laar ka, kus saab leti ääres istuda seal ja ja suvisel ajal seal on meil ju ka katuste, kas konkurente ei karda? Tegelikkuses ma arvan seda, et need inimesed ju, kes ma ise tunnen siin Tallinnas on ju selles mõttes toredad inimesed ja me suhtleme, käime läbi, et ma aru endale, et Tallinnasse mahub eri tüüpi kohti veelgi pealasele, meie pakutavat. Ma arvan, et see nii-öelda see buum on alles niisugust nagu kvaliteet ja omanäoliste kohtade osas Tallinnas ees alles veel praegu tundub, et vanalinn on täis, aga noh, tegelikult on ju suures osas vanalinn ikkagi orienteeritud turistile. Siiamaani on vähe tähelepanu pööratud meie Enda inimestele ja, ja need, kes tahaks vahest korraliku viisakasse kohta välja minna ja lubada endale midagi head. Samas on teil ju kes selle minukeskuses ja seal on ümberringi väga palju kohvikuid. Aga ometigi läheb teil hästi, ma saan aru. See on nagu oluline alati sellistes nagu ettevõtmistes, et Sa leiad ja sinu klient leiab sinu ülesse. Ja tegelikult, ega siis see kogu see, see töö käib selle nimel ju, et on sul püsiklientuur, sa õpid teda paremini tundma, siis sa oskad oma teost lihvida, teha seda sellele sihtgrupile järjest sobivamaks ei saa olla niimoodi kõigile kõike seal lihtsalt võimalik, siis see ongi selline koht kõigile, kõike, eks ju, vaid ikkagi mis on nende maitse-eelistused, tarbimiseelistused, milline on nende hinnatundlikus kvaliteedi teadlikkus kui avatud nad on, noh, seal aitab palju kaasa reisimine ja, ja siis nad ju soovivad proovida uusi asju katsetada, kuidas maitseb kõik selline asi, eks ole. Aga ma arvan, et üks kõige suurem, märksa, mis järjest rohkem hakkab lugema. Ma ükskõik mis tüüpi see toitlustusettevõte siis on, et on kvaliteet. Ja, ja see on see, mida inimesed tunnevad ära vaata, kvaliteet kas on või ei ole. Ja kvaliteedi üks kindel tunnusjoon on stabiilsus. Ei saa olla nii, et ühiskond on hea, teinekord võib-olla ei ole, onju, sest et kliendina me soovime, et kui ma hakkan mõtlema, kas me lähme, a, ma olen seal käinud ja seal mulle meeldib, ma tean täpselt, et seal Nad täidavad mu ootusi. Imre kaugele on raamat sõpradega köögis oli vist niisugune ja on küll, me oleme siin rääkinud täna, et neid asju on, kui on, siis on ju kõik koos, seal on ka üks niisugune kurioosum. Aga ütleme nii, et meil on üle poole piltidest on tehtud. Ja hästi hea meel on mul selle üle, et üks parimaid minu arust toidufotograafia, nii oli seljamaa meiega ühinenud ja siin on küsimus ajastuses, et me oleme tegelikult endale aru andnud, et siin nagu aasta lõpus on. 520 miljonit peksti asju, mis tahavad kõik oma tähelepanu saada. Et me ajastame sele kevadeks. Kui tihti te sõpradega siis keegi suleta? Ikka rohkem nädalalõppudel? Jah, sest selle meie tempo juures isegi kui tahaks, siis väga julgegi nädala sees. Tuleb küll ette ütlema, et selline nagu tõsisem toidu tegemine on ikka nädala lõpupoole. Kui just pole muidugi mõnda projektina teie seltskond siis all mõtleme niimoodi, et üle 10 siis see pole enam see sisse läheb nagu valgub laiali. Et kõige parem on kuskil neli, kuus inimest on nagu ideaalne, aga sellega garaaži seinad. Et no ükskõik, kas see on siis minu juures kellegi teise juures, aga aga üsna tihti ununeb magustoit ära, et seal kõigil on kiire, eks ju. Tore juhus oli, et siis oli, alles hiljuti oli, et ütles, et, et ma olen siin praegu ühes teises suures linnas oli Londonis üks ütleme siis ja ma läksin lennukile. Ma vaatan, et nii haruldased need marmoli võtame siit. Et ma toon liha kohe täna õhtul Kanal2 Kellyle. Et see on veel täiesti niimoodi ekspromt, idee tulla, aga reeglina ei ole midagi selles mõttes keerulist, et keegi ei hakka mingit mitmekäigulist õhtusööki sellisel õhtul tegema, et see on tegelikult ju koosolemise üks vorme ja lihtsalt see koos söömine. Loomulikult see on üks minu arust hea näide kvaliteetajast, eks majandus ütles toreda lause, minu arust ta ütles, et kui ma oleksin kulmu aastat varem selle peale tulnud, kui suur väärtus seal on minu elukvaliteedile aeg-ajalt saab süüa teha või et ma ise võtta mingi laheda raamatu hakkan tegema, ütles, et see annab talle nii palju. Ta annab ju võimaluse tegelikult ennast välja lülitada sellest IGA PÄEV tavamõtetest, noh me mõtleme siin minutis ka, kes rohkem, kes vähem kui 100 mõtet, eks ole ju. Ja ja kõike, mis seal tegemata, mis ta peab tegema ja kõik ja ja nii edasi ja nii edasi. Ma nimetaks seda köögi meditatsiooniks, mida mets on, eks ole, seda ongi puhtalt, sul on mingi tegevus, sa ei mõtle mingeid ava, miks see on hea, see köögimeditatsioon on see, et kui keegi mõtleb, et tavaline nii-öelda ei saa hakkama seal midagi keerulist tegelikult ju ei ole, kui sa köögis hakkame midagi tegema, katsetama, ta nõuab sult 100 protsenti tähelepanu, niru, saadava mõtete hajevil. Aga sa hakkad otsast peale või viska taga, eks ole. Ta heas mõttes reguleerib ise seda sinu tähelepanuvalmidust. Tihtilugu on näiteks paeluv sügise näide sellest toidust. On see näiteks ütleme jahimeesteks mingit põtra või mets, jagate, on üks hea ahjupajaroog. Aga kuidas sa seda teed, eks ole, kas sa pead natuke punast veini ja natuke värsket tüümianit sinna ja vahest on niimoodi, et võtan need kuivatatud ploomid lõpus siis ahjupotis seal haudub Jaan malmpott peab olema ikka siis kui on parasjagu seal baarikapis brändit, konjakit, siis panen need ploomid korraks sinna selle väikse tilga brändi sisse ja siis lõpus paned need kuivatatud ploomid sinna hulka, ta teeb selle kastme niukseks paksemaks, toob maitsed kõik välja, värvus kõik see ja sinna juurde polegi vaja rohkem midagi muud ju. Kui jätkata siis sellesama veiniga, mis selle vaja valmistamise käigus niukseks, ütleme ratsiooni allikaks juba võib-olla klaasikese nauditi ja üks Ilus Päts sellist heledat leiba Toskaana, sihukest saia või sepikut või, ja siis kas nad lihtsalt leiba sinna jõuda ja mis kõige toredam, sa tõstad ju sellesamaga, võid kohe lauale tõsta, peenud seda, aga tähtis on see, et need maitsed on selged, oleks huvitav ja muidugi see hooajalisus, millest nüüd järjest rohkem räägitakse, on täiesti selgelt päris ülikirjaga sparglit tegemata. Ma ei tea, ma vaatasin ükspäev seda kuskil köögiviljaosakonnas oli suures kaubamajas, vaatasin, hõivad praegu sparglit, mis selle asja mõte on, eks kuskil on lamp pidega välja aetud, siis need sparglit table mingit maitset. No täiesti arusaamatu, see on täpselt sama nagu talvel müüa maasikaid, need on siukse maitsega nagu oleks, vaata sellest see film, see start rekt. Et seal maitseb toit. Selliselt, et see on selle asja mõte. Praegu on eesti õunad, eks pane seda Eesti õunu näiteks kui mets ja liha pajarooga teed ja, aga pane Sõrdscal vaadas, kasime, eks, et anna sellele Eesti eurol natukene võimalust rohkem näidata oma seda vunki. Siin on räägitud sellest eesti köögist ja mis see uus Eesti käega ma arvan, et see ongi see võimalus üks võimalustest eesti köögi selliseks arengusuunaks. Te olete töötanud suurtel glamuursetel vastuvõttudel nii siin Eestis kui ka välismaal. Kuidas ennast sellises miljöös tunnete? Nohjah glamuur näeks, ega siis noh, suurem osa niukseid üritusi, mis me korraldame, on kliendi jaoks alati oluline. See on lihtsalt seal on muidugi erineva kaaluga ja seal aga vastutus on alati üks ja sama. Loomulikult kui on juba küsimus siin riigi tasemel vastuvõtud ja siin on ju presidendi pidulikud õhtusöögid ja aga ma olen mõelnud sellist asja, et minu jaoks on see oluline see, et see hoiab sind vormis. See tohutult distsiplineerib, sest et ma annan iga kord endale aru sellest, et sa ei võta sa niukse nagu vaba käega vaided iga kord on võimalik, palus teha väga hea üritus. Ja sa pead aru andma seda, et sa ei tee seda üksi, vaid see on tegelikult väga suured meeskonnad on alati tava, ka need, mida klienti näe, seal taustajõud, eks see on üks suur logistiline teadus täiesti, kui sa hakkad mõtlema, et kui palju neid igast erinevaid osasid peab transportima ühest linna otsast teise kõigepealt tehakse valmis õige, saaks sinna, sealt võib-olla tulevad ühed asjad. Aga see on põnev. Samas ka see, see tunne, et kui sa teed nende inimestega, siis on see, et maitse meeldib, proovimine, katsetame ja mõtleme siis, kui kõik silmad saadud. Kuule, see on see, vot see ongi seedad, eks, et maitstud, et ta ütleb, et noh, ütleb seal natuke siukse nagu, võib-olla klišeelikult, aga ütleme siis eestipärase sihukese vastus, et ma ei tea, kuidas, kuidas sa ei tea, kaitseeksju tegelikult asja olla, ma ei tea, kas sulle meeldib, meeldib ja ma naudin seda sellepärast just et iga kord on uus, see ei tähenda, et sa oled teinud, ma ei tea, mitu korda siis ennem oma asja ihaldan, võimalus teha see asi hästi natuke uudsel moel. See on tõsiselt huvitav ja siin on lähiajal veel tulemas niukseid ka väljaspool Eestit, eks. Ja, ja see on selles mõttes ka põnev, et praegu on minu arust mis on EAS, teeb väga tugevat tööd tegelikult selles mõttes, et seda Eesti sellist nagu head kuvandit hoida värskenna tegelikult ja seda on vaja teha, näidata, et Eesti on moodne maa ja moodne maa tähendab seda, et ta on avatud kõigele uuele, aga ta pimesi silmi ei kopeeri neid asju pigem leida see, mis on see meie oma ja võtta, mis on parim mujal. Aga sulandada see meie enda konteksti varem, siis on tulemus värske ja mõjuka usutavalt. Kui tihti te ise saate piduliku ülikonna selga panna ja ja välja minna? Kui ma päris ausalt ütlen, siis ma ei ole eriti ülikonna inimene. Et Mul tegelikult väga meeldivad ja tülinaks ja, aga neid olukordi, kus lausa niimoodi ülikond selga panna, siis paabel ette ei tule, et kui vähegi võimalik kombineeri need on, siis kas mingi pintsak ja mingi, aga, aga noh ütleme, et ma tunnen ennast oluliselt mugavamalt, kui ma ei ole selles ülikonnas. Muidugi kui on nagu eriti lahe sündmus, siis tõesti hea meelega paned mingi väga hea ülikonna selga ja, ja tunned ennast hästi ja kui see sobib sinna konteksti, aga ütleb, et mu esimene valik ei ole ülikond. Kas te olete ka suur tantsulõvi pat? Aeg-ajalt peab natukene pingeid maandama küll see on täiesti loomulik, aga pigem. Ma vaatan, et mida rohkem aega edasi, seda rohkem mulle meeldib tegelikult kas välja sööma minna või, või mulle meeldiks, kui oleks rohkem selliseid nagu lahedaid Aus drink paare, mida meil on ikkagi vähe, et kus tegelikult inimesed saavad oma õhtut niimoodi kvaliteetselt veeta, eks. Kes tahab, see natukene tantsida ka seal, aga, aga pigem see, aga ma olen ka seda tähele, et mingist hetkest tegelikult niuksed nagu väga suured massiüritused Kasen suvelgi mõtled, on ju et ma tunnen, et see väsitab ja et ma tegelikult naudin palju rohkem seda näiteks kuskil lahedas Lõuna-Eestis kuskil seal järve sarjas olema kuskil maamajas või suvilas seal või teeme ise mingid lahedad süüa lihtsalt Oleski, et seal ja loed midagi ja et aga noh, loomulikult hästi selge, et kultuur on see, mis inspireerib ja ma vajan teatrit ja kino ja me oleme kogu päevaplaan ükskord niimoodi tulime. Film lõppes kassades, igatsed nüüd lähemate meelevimi, siis mõtlesime, et teeme iseenda väikse festivali ja noh, kui sa mõtled selliste toredate asjade peale kontes, eks ole, see on lihtsalt nii suur asi ja nii et minu arust minu jaoks vähemalt mõtlema selle peale tegelikult, et kui suur osakaal näiteks PÖFFil, mis on tegelikult eraalgatuslikult alguse saanud, nüüd on õnnestasanad toe taha või kui sa mõtled selle peale, et mis on džäss ka, millised kontsert ja noh, see on ju lihtsalt imeline. Peakokad, eriti meesterahvad on tavaliselt tüsedusele kalduvad aga teie olete väga sale. Kuidas teil on õnnestunud ennast vormis hoida? Noh, tegelikult, kui sa mõtled ka selle peale, et kuidas inimesed söövad ja, ja ma olen ikka mõelnud niimoodi, et see niipalju kui sa jaksad energiana ära kulutada see igapäevane toit, tegelikult selle eesmärk loomulikult on see, et ta on ka nauditav, aga eelkõige on ta meile, kütus, eks see, see mees ei kõige igapäevasem roog ja mis me sööme. Et noh, kuna ma olen ise vahest mulle tundub endale ka, et mitmes kohas korraga, eks. Nii et siis on tegelikult võimalust energiat ära kulutada, kui te kodus olete, mida te siis süüa teete endale? Ma arvan, esimene valik on vist üks hea pasta. Et see Itaalia on ikkagi selline üks esimesi valikuid, kui midagi muud kohe pähe ei tule ja saab kiirelt valmis ja ja inglise keeles öeldakse selle kohta, et ta on niisugune nagu comfort, food ja väidetavalt on see pasta süsivesikud sellise omadusega, et ta nagu mõjub rahustavalt ja joodi lõdvestavalt sokolaadi täpselt samamoodi hea näide, eks ole, et need toiduained tegelikult on ju veel. Et iseenesest on küsimus selles ka, et kui nendega keemiaga seletada, mis ei ole tegelikult kiire suhkru nii-öelda ehk siis sellised valmistoidud ja šokolaadibatoonid, et see mõjub küll kiire energia sööstuna Asama rutada, kaotaja. Ma arvan, et selle pasta võlu tegelikult on lisaks sellele, et on ääretult nauditav ja mulle meeldib ta oma lihtsuses, et tihti pole vaja seda väga keerulist kastet teha. Vaikset vahest piisab lihtsalt natukene seal parmesani oliiviõli peale panna ja oma küpsusastmes just õieti keeta. Pasta. Noh, sellel hetkel tundub küll, et seal on maailma üks parimaid toite. Suur tänu teile selle pika intervjuu eest. Ma kasutasin saates ka kuulajate küsimusi. Nii et üks kuule saab oma küsimuse eest väikese auhinna. Öelge palun üks number ühest viieni. Siin pole kahtlustki. Viis maa lõpetanud, olete teie kolleegi Dmitri Demjanovi sõnadega. Need on võetud ühest ajalehe artiklist. Mitte teenindamise tehnika ei ole oluline, vaid see, kuidas sa oled inimesega koos. Selles on Imre Kose minu arust ületamatu. Ta püüab olla saalis sama palju kui köögis annab oma energiast kliendile väga palju. Jätkuks seda kauem. Persona saate külaline oli maitsete looja ja ettevõtja Imre Kose. Persona saate auhinna saab Uudoloiger, kes küsis Imre Koselt, millist toituda kodus kõige sagedamini teeb Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.