Tere, mina olen Marje Lenk ja ma kutsun teid kuulama saadet persona, kus täna esineb Aleksander Heintalu, keda rahva seas tuntakse Vigala Sassina. Saade on salvestatud mõned nädalad tagasi Saaremaal Leisi vallas Vigala Sassi kodus. Minu teekaaslased olid sassi head tuttavad Toivo Eensalu ja Jaak Rein Mets. Palusin neilt saate sissejuhatuseks väikese kommentaari. Toivo. Mina sain sassi ja Eloga tuttavaks paar-kolm aastat tagasi, võib-olla rohkemgi siis, kui Sass kirjutas oma džuudide ilma. Esimene Raamat oli valmis ja ta käis mööda Eestimaad seda rahvale tutvustamas. Sass palus, et ma aitaks tal korraldada kohtumisi maarahvaga ja mitmel pool sai siis koos käidud. Ja, ja väga huvitavad olid need nii-öelda rahva seast tulnud küsimused vastused nendele. Sest Raamat iseenesest on küllalt keeruline ja seda on raske arusaadavaks teha, kui, kui ei tea tagapõhja tagamaad. Aga nendel kokkusaamistel Sass andis väga selged, konkreetsed ja põhjendatud vastused väga paljudele küsimustele, taimede istutamise nii alkoholi tarbimise, nii ja nii edasi. Mul endal nagu ei ole niisuguseid haigusi olnud, mida, mida peaks peaks küsima, aga paljud mu tuttavad on käinud seal sassi juures ja tõepoolest abi annab. Aga sassi puhul on tegemist ikkagi teadlasega. Eelkõige jaa, teadlasega, kes tunneb huvi ravitsemise, nõiakunsti ja kõige sellise vastu, mille Ta nagu teadusliku nimel see polegi praegusel ajal ja ravitsemisega ta jah tegeleb. Aga ta ei ole mingi imetegija, ta on seda ka ise öelnud. Ta annab inimestele abi selleks, et inimesed ise saaksid ennast terveks ravida. Et see põhiline jutule võetakse ainult siis, kui on perearsti soovitus ja haiguslugu kaasas ja ei tegeleta mingi baasimisega, pigem aidatakse siis inimesel, nagu ma ütlesin, leida iseenda aitamise viis. Mõni pannakse tööle, mõne laiendatakse mõnda tugevdavat, siis salvi või rohtu, aga, aga kindlasti ei tegeleda imede tegemisega imede tegijaid, et me oleme ise. Jaak. Noh, mina tunnen Vigala Sassi juba oma 20 aastat tõesti, sest ma tean, jah, minu tütar oli siis väga väike, esimest korda sinna läksin, tütrel oli terviseprobleeme ja saime selle asja korda ja mul on kahju, et meil Eestis elab selline inimene, Aleksander Heintalu elab natuke liiga suures isolatsioonis. Näiteks asja juures on käinud väga palju välismaalasi. Ma ütleks nii, et Eestis elavatest suursaadikutest ongi enamik tema juures käinud, et Inglismaa hertsog Bäckingam kesta juures ka kuskil, see oli viis aastat tagasi aga samas kohas asi käest küsinud. Kuule, et miks nad su juures käisid sassi, ütleme nii, neil on omad omad probleemid ja, ja noh, neist ei maksa nagu rääkida ja ja see lina siin väga inimlik paljudel jääb temast selline kummaline mulgi teda kardetaksegi, teda välditakse ja mõeldakse, et mis tätoveeringud ja mis patsiai ja mis, mis need selline infomaailm ja šamaanitrumm, aga sassi ei ole mitte ainult selline riituste uurija. Mõni ütleb, et šamaan ütleb, et tema üle šamaani tema uurib, et kuidas need šamaanirituaalide toimisid ja püüab anda nüüd igale sellele redalile ja igale nõidamisele igale loitsimisel püüab anda sellise teadusliku põhja. Sul oli koos Tartus pärit noortegrupiga, kes assile esitas küsimusi ja sassis, pahandas ja ütles, et kuulge, tartlastel on raamatukogud sealjuures ja, ja selliseid elementaarseid asju ja kes asja pidevalt korranud, et iga seal peab lugema vähemalt kolm tundeteaduslikku kirjandust ja ta peab sellest kinni ja seepärast on sihikuma Sassiga räägin tihti valdab ise ka noh, väike alaväärsus kompleksi, mõtlete, kuidas inimene võib ikka nii palju teada, meie teadusmaailmas võiks asja rohkem ära kasutada, noh näiteks mind häirib see, kui öeldakse nii prantslaste kui, kui sakslaste poolt, siis on sealjuures, et, et kuulge ja tulge meile, määrand, hotellid terve instituudi sassi, ütleme kus ma lähen, et siin minu loomade silmana minu katselapid ja siin on minu taimed ja, ja kollektsioone. Ja tema elab Eestimaal, aga samas võiks ju meie oma Eesti teadusringkonnad võiksid ka natuke. Et aga, aga paistab, teda välditakse kastega kardetakse või, või on seal mingi muu põhjusena? Kas sina, Sass, oled õhtune või hommikune inimene? Väikesest peast sain ma psüühilise trauma lasedus seitsme-kaheksa-aastases lastekodus ja siis kadus minul uni ära ja siis ma ei maganud aastaid ja kui ma öösel Tugastasin või silmad kinni panin, siis ainult sellepärast, et silmi puhata. Aga no nüüd on mul nii palju, on neid vähioperatsioone ja siis südamestimulaator sisse pandud, et nüüd arstid käsevad seal magada ja siis nüüd on mul unerohud peal ja siis magan neli-viis tundi öö jooksul ja see on minu magamine. Tähendab, et ma olen muidu siis kõik need aastakümned olnud magamatu teiste jaoks, aga see ei seganud mind mitte mingil kombel seepärast, et ma olen kogu aeg olnud kirjanduse kallal. Praegu seoses nende operatsioonidega üldse istuda õieti ei saa. Ja siis sa niiviisi, et päeva jooksul katsun kuskil kolm, 40 minutit mõnikord ka kaks tundi kokku istuda ja siis kirjutada, sest praegu mäeraamat on tegemisel ja selle ma tahan ära lõpetada, enne kui öeldakse, et tuleb ära kolida. Praldan redigeerimiseks, teine osa. Ja, ja see viimane raamat ravimtaimede suures selles raamatus on 4000 lehekülge oli pikk, viimane osaga käsil praegult, päeval on meil kaks-kolm tundi, olen kitsedega karjas. Hommikul lüpsan, oi, õhtul lüpsan ja see ongi minu päev raamatut telekas, kitsed ja mina. Meie jaoks on ainult niipalju mul võimalust, et õhtal teeme kalli-kalli, annan nendele siis sädemest, sädemekesi, une, sädemekesi, nemad vaatavad seda Peeter Paani, kus Peeter Paani lolliks pisikene sädemeandja tüdruk, kes siis andis seda rahu ja sädet. Ja siis nina siis õhtal ründav sädemeandja ja minu ülesanded, no praktiliselt ongi niiviisi, et mina ei saa nendel rahad olla eeskuju ei tegemistel, Eyremontidel ei, mitte me tegime. Ma lihtsalt istun ja siis püüan oma käsikirjasid korraldada. Küla peal sai käi. Küla peal käiks küll. Jaa, aga ta ise ei ole enam võimeline käima need ja üldiselt on nii, et kui ausalt ütelda, ma ei tunne isegi oma külarahvas nägupidi ära ja nimetmisi süvena. Vaatamata sellele, et mul on 22. aasta seen, sellepärast et mina olen niisugune enesekeskne inimene olnud kogu aeg looduse sees. Mind huvitavad samblad ja igasugused hääled ja lõhnad metsas. Kõik linnulaulukesed ja ka noh, ütleme lastele olen püüdnud edasi anda ja see on minu ilm noh, niisugune ilmis, noh, mind köidab, millest ma aru saan. Aga inimkeskkonnas pina enam aru ei saa, kuna noh, ütleme, et kui see laulev revolutsioon tuli siis neid Moskvast, sealt, kus olime siis tööl omal ajal olete te ju kõik kõrvale ja ilma kohe automaatselt töötuks. Ja siis ma hakkasin kohe kõike kirjutama ja kõiki neid samasid asju panema paberi peale, mis neid kogu aeg ilmuma otsa. Miks sa Vigalastena tulid? Vigalast tulin ma selle pärast ära, et mulle tehti ettepanek Euroopast lahkuda. Kuna ma olin Moskvaga väga sügavalt seotud päris kõrgelt ja peale selle mainin ka, tähendab keelatud intsidesse on radiobioloogia instituut. Kus kohas ma otsisin spetsiaalset taime, mis radiatsiooni juures hädad inimeste ellu ja selle kohta ma tegin ka sellesamase kandidaaditöö. Ja mul on ka doktoritöö tehtud, aga mitte kaitstud. See oleks liiga kalliks läinud, aga raamat on ilmunud sellest ja muidugi emeriitdoktor, mitte niisama doktor. Ja siis on niiviisi, et mulle siis ainult tehti ettepanek Euroopast lahkuda ja ma siis käisin ringi ja leidsin siis Saaremaalt siia õige mitu kohta. Siin oli risuhunnikuid ja väikene väljak ja ma ütlesin, et mul on, mul see meeldib. Ja mulle anti aasta aega aega ja aastaajaga jõudsid minu head tuttavad ja muidugi ka ütleme kadunud räim, siin oli parteisekretär, olgu muld talle kerge, ütleme niiviisi, ta oli hästi tubli mees, tema siis tuli vastu ja ütles, et paneme siia maha ja siis vaiki maha ja aidati kõik need ehitamisest kõik muud asjad üles, mis mul praktiliselt siia midagi ei kuulunud iseenda poolt. Ja isegi tähendab, sellesamase kinnistu registreeriti ära ainult noh, ütleme ma ei oska isegi ütelda, neli sealt tagasi alles. Ma ei teadnudki, et see on, tähendab kinnitamata ja kõik need muud asjad ajamata, aga inimesed tulid vastu ja ei teinud sellest niisugust probleemi, et noh et mind lihtsalt siit ära ajada, kuna ma tulin siia ja siis lõpuks, kui Moskvas küsiti, noh, kus kohta sa nüüd siis peatuma hakkad või niiviisi? Sergejev, Elinis Svenska just tahtis kõige rohkem, sellepärast et ma kontrollisin neid niinimetatud sensitiive. Sulisid, kes siis nii hüpnoosi kõigi muude niisuguste mõjutusvahenditega rahvalt ju raha välja pigistas. Ja, ja siis on niiviisi, et ma sealjuures olen ja piin Euroopas sellepärast lahkuma. Ja mõtlesin, ma lahkusin Euroopast. Ja nad ei saanud algul pihtagi, aga ega inglismagi Euroopas alles üks päev siin selles televiisoris, üks vaimukas eurominister ütles ka, ega Inglismaa kuul euroopasse. Ja ta on saar ja, ja siis on ta Saaremaa, oli saar ja mina tulin saarele, ma ütlesin, ma ei ole ju Euroopas saarel ja ja kuna siin oli, siis tähendab piirivalvet, siis piirivalve jälgis. Noh, eks nad leegis mind ka ja siis siis õieti kui vaja oli küll lennukitega küll no miilitsaauto vil trellitatud autodega ja nii edasi, veidi sinna kosesse, mis mind kiiresti vaja oli. Kui kuskil üle liidu tekkis mõni niisugune nimetan ka sensitiivi, mingisugune unikaalne nähtus. No seal olid ufodega seotud seal arusaamatud juhtumused ja nii edasi, siis mind viidi sinna kohale ja siis küsiti minu arvamust. Aga no kuna ma kartsin oma nime pärast. Ma tean, mida kõrgemale ronid, seda rohkem hakkad kartma oma nime pärast. Siis on niiviisi, et siis ma enne nuhkesin hirmus palju selle, noh, ütleme situatsiooni kohta peale selle. Mul olid ju tagaselja taga küll akadeemikud, seal, keemias, bioloogiast, elektikast, elektromagnetiga, bioonikast, kõik niisugust akadeemikud oli kogu aeg mu selja taga ja kui midagi oli, nad kohe katsetasid, uurisid, nuhkisid. Need tähendab, et me saaksime aru, milles asi on. Ja kui juhtum ei olnud ohtlik Venemaale või sel ajal Nõukogude liidule jäätise olla. Niiviisi sain ma väga paljude niisuguste eriliste inimestega mitte tuttavaks, vaid mulle näidati. Ja ma nägin neid selle pääseda, harilikult me näost näkku kunagi ei kohtunud, mina olin kõrvalt vaatasin ja siis jälgisin ja siis seletasin, kas sa kudunesid siin Saaremaal kiiresti? Jah, olin nagu spordimees tol ajal ka. Ja minu peamine kodu oli siis võimla ja siin mul oli poiss ka ja siis on aed ja oma metsamadendroloogia work. Minu kodu aga mitte rahvas, näidki seid, sportlasin. Ma tundsin teisi, ma ei tunne, mis sul siis sinna Vigalasse maha jäi. Sigalasse jäänud praktiliselt enam midagi ja mõned head sõbrad, kes Ta on üks on põhikooli direktor on, viska tema olise kiili maletaja ja siis sa oled liisigavel Veskimägi ja kellega me ütleme, seotud mees ütleme peamiselt spordi ja mõistusega raamatukoguhoidja. Ja siis sa niiviisi seitsmesse nimetame ka hingeks selle maja hingeks, kes ütleme, Herta oli tema siis kasvatas taim, aga mina, aednik ja ja siis tähendab tema hoolsus kõik selle maja taimede ees ja no need, ütleme need mõned inimesed, Need jäid maha muidugi ka eksam, kes Bennoviga neljanda klassini praktiliselt ise üksinda üles kasvatas, siis ma olin kogu aeg sõidus, sõitsin palju ringi puud ja põõsad ja ikka maha. No dendroparki ongi niisugune Park ongi selline, tähendab, et nii nagu ta siin selleski metsas. Me tegime dendropargi ja nüüd mõne päeva pärast tuleb suur rüüstamine. No selles mõttes rüüstamine, et me võtame võsa jälle maha. Ja ma tegin, tähendab, vanast pargist võtsin võsa maha ja tegin pargile ilmed. Ja nüüd on muidugi seal omad aednikud, kes seda päris korralikult hooldavad. Mitte neuroloogilised, sest mina tõin sinna, tähendab tendroloogilise liigilisus 380-le viisil uuesti, kui oli, tähendab, 90 ümber alles jäänud. Ja, aga ega see ei ole nende süü. Tehnoloogia ja dendropargihoidmine ja hooldamine on väga keeruline. Sellepärast veerandliigid meie turbes ütleme, pargi alguses olid uue pargi ja Teeennad liigilises mitte riigis, vaid süstemaatilise sealt, kuskohast Kaug-Ida taimed omavahel ja siis Euroopa taimed, Ameerika, Põhja-Ameerika taimed, isiklik omavahel, et siis need uuele maa-alal siis nad kasvavad ühtlased ja on ilusasti, aga mina tõin kannaturbesse tähendab teiste puude alla, tähendab tule ja siis on niiviisi enda, siin on osa ikkagi okaspuid alles põlvede kõrvus, mis on kaks kaks aastat tagasi istutud. Ja need, mis on ikka kava maale pandud, on juba 10 15 meetrised need ühesõnaga minu dendropark, nagu nad nimetavad siin vääris puistuna kirja läinud on ainult sellepärast, et seal on 700 erinevat liiki puid, põõsaid, kusjuures 300 Neist okaspuud, kuid samal ajal nende kvaliteet nende kasvukvaliteet alla ütleme alla igasuguse arvestuse peale selle see hektarikene, mis minu ümber maja on, kus on valgus ja kõik ja nii edasi. No et teised ka teaksid seda, et muidu ütleme, dendropark dendropark, aga ma näen ise ka oma vigu ja omanid. Oskamatuid, ma mõtlesin sel ajal, kui ma neid tegin. Põõsastikud, kes on ka pimedas harjunud turbal, et paned ära, et nad turbes ikka kasvavad, iga ei kasva küll, ei näita õiget värvi käigede õiget õitsemisaega väga, väga palju on erinevad. Et dendro loogiliselt võtta, seesamane parke, meie maa tähendab väärtust omab, öeldakse minul tegemist rohkem niiviisi, aga ärme siis räägime tendroloogilise osastaga, naudleme õua ja selle ümbrus olevat haruldased liigid. Need on muidugi vaatamisväärsused. Kuldjuur on siis see taim, mis sulle on kuulsust toonud. Sa tõid selle taime Siberist? Tõime ta, no praktiliselt üks oma andis mulle Barnauli ligidal andis mulle kaks taime, ütles, et need on, need on need keisrite joogitaimed keda mina tean taime kohta, keda ei tohtinud Arikinime kasutada, ainult keisrid. Ja ta ütles, et see taim toob sulle kuulsust. Ja muide, ja just see samane radiolandama õige nimi ja ta on ka õige kuldjuur, mitte need, mis meil igal pool näidatakse, müüakse kuld, luurasid on muide 28 erinevat liiki. Ja, ja siis on niiviisi, et siis sellele ma tegin ju teadusliku töö, kaitsesin ka ära kandidaadid, kusjuures ta oli teiste radiatsioonivastane Tšernobõlis, suured härrad, said mu tilkasid ja mina sain ise ka, siis ma käisin seal 29.-le siis on niiviisi, et midagi minuga juhtunud ei ole. Kuigi ma olen saanud, ütleme, oma kolmekordse surmava annuse radiatsiooni olema kogu aeg seda joonud ei ole juhtunud midagi, sest mul on seoses ka kasvajatega keevitatud. No praegu enam keevitada ei saa, ei tohi enam, liiga vana kaebaja liiga palju kiiritust saadud, nende enam ei tohi riskida. See tõi mulle ju ikkagi ime tähendab nime, seega kui mul mina kaitsesin, siis arvatavasti poisile ikkagi heideti ette kooli juures või kuskil tema hüppas mulle kaela kinni ja vesi oli silmis suur poiss, muidugi ema ja ütles, et nüüd ei saa keegi ütelda, et mu isa, nõid, teadlane no see oli minule ka siin väga üllal, sest ma ei teadnud, mismoodi tema suhtsa. Kui ta niiviisi plahvatuslikud hüppad kaela kinni ja ütles, siis tähendab ta, temal oli minu kõrval ikka väga raske kasvada. Ka ühe laugu aretasin välja, meilt kutsume sassi lauguks, lihtsalt ma olen eputis selle koha pealt, ma ütlen teistele, et kui keegi küsimislauk sellel sital, kes asi lauka tegelikult tema nimi on ikkagi Alium, Suvorovi kordaljungigantum tähendab tema ristand mitmetest aukudest, mis on Kesk-Aasiast kokku toodud kuuelt seitsmelt erinevalt laugu liigist ja siis tehtud ristandid ja siis valiti nendest ristanditest. Ja sellepärast, et seal oli see üks salamingisugune ravim mägedes Tadžikistanis, kus mulle ikka sosistasid, teadsid Maravin andmeid nendega tegelenud. Ja siis, et kuule, et siin meil on olemas üks niisugune taim, mis aitab surmatõve kõikide asjade juures. Ja, ja et kas sa ei tahaks siis selle tutvuda ja ma vaatasin kumuse taime, näidati seal kuskil sentimeetri läbimõõdule, sibul? Ütleme see, selle järgi tundus nagu naeris olevat. No ja siis võtsin neid kaasa ja panin siia kasvama ja ja siis käisin isegi korduvalt Kesk-Aasias, korresineerivates kohtades, Turkmeenias igalt poolt. Ja, ja siis no peamiselt Pamiiristasiga sealt Altai ühe ja siis nad kas andsid seemned, seemned idanenud või andsid mugulaid ja mugulaid, kõik väikesed ja siis hakkasin, ristame, lõpuks sai niiviisi, et kui nad olid seal keskmiselt kaks ja pool kolm grammi, mõned isegi neljagrammised, siis nüüd ütelda meie laugud on õigel ajal, kui ta juba õitsema läheb, nelja viie aastaselt on juba ligi 100 grammi need suured juba ja, ja siis ka lehe suurus on kuskil 60 sentimeetrit ja ja kuus-seitse isegi kuni 10 sentimeetrit laius. Ja kevadel, kui mitte midagi ei ole, aprillikuus on nad juba põlve kõrgusel, see näitab seda. Ma niisugune väärt köögivili, mida sa temast saab teha, salatit ja kõike niiviisi. Aga muidugi sibulatega peab ettevaatlik olema, sellepärast, kes ikka kõhtu õrnakene sisse võtab, siis ta umbes viie minuti pärast hakkab haiget tegema. Väga tugevasti teeb haiget, aga see sibul ongi tegelikult ravim igasuguste tähendab, ütleme, skleroosi tõrjeks klippide ja siis seal nimetati ta noorusrohuks või taimeks. Kas oma ravimteed valmistad nendest taimedest, mis siin ümberringi kasvavad? Mina kasutan ravimiks enam karsi, ravimeid, tablette, kõike minu ihu on juba niisugune, kus kohas ma pean doseerima, et ennast hoida üldse elus? Kuna mul on juba juba kaheksas operatsioon olnud, siis on niiviisi, et ja ütleme, viis korda neid kasvajatega tegemist on erinevate, aga kuna ma olen ka ju kiiris tohutult saadisel, sime, kellad järjest tekivad ja tulevad ja lähevad ja mitte ähvad, lõigatakse ikkagi rohkem. Ja siis on niiviisi, tähendab et kui ma ravin, Ma ravi nii viisid arstiteadusega koos ja lisaks taastumise juhus, ravimtaimed, mitte ei ravitoimetega, sest see on väga vale, kui hakatakse ravimtaimedega ravima ja siis minnakse raviarsti juurde, sellepärast tihtipeale ravitakse ennast haigemaks. Või siis viiakse haigus krooniliseks, mida pärast ravida, palju raskem, et enne tuleb ikkagi konsulteerida arstidega ja siis alles taastumas staadiumis võtta ravimtaimed juurde. Et ma haigevõitu olema, onju, valatsedas väga viletsavõitu, kuigi nii paljudki rekordid olid minuga seal jooksurekordi ta kõik, noh, niisugused ütleme, omavahelised rekordeid, seal tundide viisi joosta ja kõik nii edasi. Ja aga samal ajal ma kogu aeg pidin tegema ka, ütleme, tehnikumis jooksma ja iga päev midagi tegema selles, kui ma teinud, ma tundsin ennast sandisti. Mu süda loberdas, mul oli väga halb olla ja ainult siis, kui ma rabelesin ja tegin sporti, siis oli nii, et tähendab, ma võisin öösel olla rahulikult silmad kinni ja tunda kehast mõnu. No kuna ma väga vähe magasin, eks siis suurema osa aega üleval tähendab, et ega ma olen ikka tatikas peale olnud viletsa tervisega, kuna noh, minu ema oli ka alkohoolik padualkohoolik. Aga ega see ei näita seda, tähendab Pado alkoholi tegelikult kõikidel toad ikkagi siuksed haiged lapsed, vaid ikkagi pärastsõjaaegne pool, nälg. Neljas ellulasse jõududes. Ma olen ennesõjaaegne laps. Nii, mõnikord õpetajad ja kasvatajad tõid oma leiva meile lauale, et me üldse süüa saaksime ja sellepärast, et niinimetatud koti põlemiskotipoisid, bandiidid. Meeldiv, tänapäeval nimetatakse metsavendadeks, me nimetasime neid ikkagi bandiidid, eks nemad ju röövisime toidu koorida raja. No ja siis, eks siis sealt ju väikelapsest peale ju, kui sa oled poolnäljas elanud muudsugused, hirmud ka, kui juba ju uni võitja ära, nii edasi. Siis kus see tervis tuleb? Et ma nii kaua elanud on just tänu sellele, et mul on teadmise olnud nii palju, et ma olen osanud ennast hoida, veel veel elus, hoida. Tegelikult oled sa ju haigena teisi inimesi aidanud. Öeldakse küll, et oma nohu on tükkima tähtsam kui teise inimese vähk. Ja, aga no põhimõte on, et kui inimesed tulevad ja tahavad abi saada, siis eks ma teen kõik minust ja minu mõistusest olenemata, et nendel oleks asi kergem. Ja noh, väga paljud on saanud väga kasvajad, nende juures ju abi, eriti just seal, kuskohas on oht metastaaside, eks selles, et minu tähendab kasvajatel, mis mul on olnud, ei ole saanud metsast sammud, seepärast ma võtan rohtusid, aga väga paljud, kes neid rohtusid on võtnud, on ikkagi, tähendab välja tulnud, metastaaside pole tekkinud, kas sa ise alati ära ei piisa, saab veel lõigata? Mida sa ei saa, need lähevad ihu laiali ja, ja, või siis on, et kasvõi niisuguse koha pluss lõigata ei saa, siis on olemas mürgised rohud ja väga mürgised roots, ütlen ette ära. Ja siis need siis pidurdavad kasvamist. Ja sellega me venitame ju, aga kellel on, juba öeldakse surmahaigus siis iga päev hommikul tervitatud rikka päikest. Muidugi on natuke raskusi kohaneda ja viimane siis operatsioon oli küll kolm kuud tagasi. Aga noh, taastamine on raskelt läinud seepärast, et vanus on omaette oma kuue aastane juba ja see vanus määrab ise ihu enam ei jõua vastu panna lihtsalt Aebu. Ja sellepärast on siis raskused olemisega. Kas sa praegu võtad abivajajaid vähem vastu, piirad, nende tulekut? Ei piira üldse ja inimesed lihtsalt ei tule sellepärast et siia tulla Tallinnas siia, meile tagasi maksab praamiga kokku üle tonni ja kes on nii rikas, et tähendab mingisuguses haigusekesega, paneb tonni magama, tuleb siia, ennem lähevad puhujate juurde, see paneb hüpnoosi all, võtab valu ära või ajab mingisugused udu pendliga või käega, katsub, loeb seal sõnad peale, seal ütleme, psüühika mängud võtavad need aistingud maha, mida inimene tunneb inimene arvelda, terve on, aga need haigusprotsessid lähevad edasi ja nende võrra minul siis ütleme vähem patsient, aga kes meil tule, need on väga tõsised haiged ja siis me võitleme kõik koos. Kui sa tegeled teistega sai, tegi iseendaga siis minul ongi praegu. Ma olen hakanud võtma juba psüühikarohtusid neuroloogi rohtusid, sellepärast et suurem osa ja tegelen iseendaga, iseendaga tegelemine tekitab neuroosija. Neuroos on niisugune kuri, salakaval tõbi, otseselt ta ei ole, ütleme taga, sellest võib olla väga tagajärjed tekkida. Ja siis, et seal on mitte neuroosi olla, vot tegema oma nendesamade käsikirjadega kuigivõrd ütleme, tagumik. Istmik siis, et kui see kannatab, siis ma olen laua taga ja kui see ei kannata, siis ma olen rajal pool pikali ja siis vaatan telekat ja tihtipeale ma telekat ei vaata ka telekast mõtlen. Mulle antakse võimalus mõtelda, aga kui inimesed tulevad, siis ma lähen hea meelega inimestega tegelema, sellepärast see ei ole enam minu probleemi. Mul endal ei ole siis probleemi, siis on teiste probleemid ja siis püüad nuputada välja ju, kuidas tema probleemi lahendada ja ja kergendada ja nii edasi, siis see on ainult teretulnud asi minu jaoks seal nagu minule see ütleb, nimetatud psühhoteraapia. Ja kui sa oma tööd hakkad tegema, siis sa vahetasid teleka eest ära. Teised. Mul on eraldi üleval üks laud kohe olemas, kus on minu pisikene tammepoiss siis temal on peal, siis on, parmupill on nukuotsast lapsed, tegid noku otsa ilusa, siis niukesed põimiku ja siis muidugi ka õlgade peal on seal tammepoisid põimikut, siis on, seal on olemas minu siis kuidas nimetatakse kondid pulgad, millega siis ruunide järgi ennustatakse. Ja noh, sellepärast, et osa inimesed tahavad ennustamist saada. Ja siis ma tulen nendele vastu ja siis viskan konte, nimetame niiviisi Kont, aga need on siis looduslikest asjades, kus ruunid peal ja ruunid räägivad oma keelt, osan juhatajate käeks, mina valdan karuunidega Ennostahista kontide loopimist ja siis tema juures on siis ka altar vastav niisugune, kus on siis sikus arved, mida meie omame metsast, kui nad on ära surnud, oleme ära võtnud. Sest tihtipeale jooksevad meie metsa meie kaitsealase kitsaid, kes on saanud haavatud, sured siia lihtsalt maha, siis me saame aru, et ja me oleme teinud altari sellest, seal on siis muidugi küünal olemas ja luige suled kõik, nii nagu autoril peab olema. Ja siis on muidugi ka pärlid, loitsu pärlid selles, et kui sa üksinda pikali magada, ütleme poodi saadi maga ja midagi muud teha ei ole, siis võtad asendi sisse ja muudkui siis teed oma Luitsid. Kas puhasus loitsu või siis saeloitsu kõike niiviisi, et juba pärast, et siis ei lähe pikalt, siis läheb päris kiiresti. Ja siis tegeles seal oma käsikirjadega. Ja käsikirjade tähendab maha trükkimisel muidugi igavat tööd kuid samal ajal ei jäeta väga palju vigu ja niisuguseid vigu, mis on sellised vead omal ajal panid kirja, aga ei saa mõttest aru. Kiiresti kirje mõttest aru ei saa ja siis tykk aega nuputad, mis asja mina ütelda tahtsin, mis asi? Momendi mul peas oli, sellepärast kui ma ju töötan läbi, no ütleme nii, et kui ma ikka tõsiselt kätte võtan, siis seal ütleme kuue kaheksa tunni jooksul ma loen läbi umbes 1000 lehekülge. Ja siis, kui on aega, tee märkmeid, oma viis, 60 lehekülge, noh, ütleme niiviisi, et mis on tähtsamad, kui ma viis 60 lehekülge märkmeid seal 1000-st, väga hea raamat. Siin on ikkagi niisugused raamatud enam-vähem kui 500 600 lehekülge või täitsa lehekülge. Loed jooksul läbi ja saad ühe lehekülje ainult märkmeid. Sest täiesti tühi draamat on tühjad. Ei ole mitte midagi niisugust, isegi etnograafilised raamatut kus on kirjeldatud midagi, mitte olulist, vaid sellesamase etnograafi enda märkmeid, mida tema arvab, aga mitte see, mida see teine inimene rääkis ja mis selle taga mõtles. Need siis tähendab, et niisugust, selle materjali läbitöötamine on mul Aavik haruldaselt kiire. Kiiresti suudad lugeda tatikas peale, kui mul kõht tühi oli, siis tangupuder pani mind lugema. Ma jooksin väike kuueaastaselt, sest mul oli kõht tühi ja seal oli üks tädi klaar Hellenurmes. Ja siis tema pani mulle need raamatut Ta ja siis pani mind lugema. Ja siis lugemine oli niiviisi, et kui mul täht meelde ei tulnud, ma pidin edasi lugema, ei pidanud kordama ühtegi sõna. See tehnika ma mäletan väga hästi ja, ja kogu aeg niiviisi tähendab, lugesin kui esialgu võib seal kõigest arugi, tähed olid selged, mul peaseks ja siis on niiviisi nii järjest kuva kiirelt ja kiirelt pin läbi lugema, teatud temale jutustama. Ka see ongi, see tähendab, ma õppisin silmadega lugema haarama väga kiiresti ja jutustamise tasandus, mis seal sees oli. Ühesõnaga, looma pildi leheküljest pilte mälusse palju paremini ja ütleme oma tööta läbi erialakirjandust, kuskohas on, ütleme, füüsika-matemaatika niiviisi, siis ei saa seda teha. Aga kui on mingisugust olukirjeldused, mitmes etnograafiline kirjeldused seotud oma erialaga, ütleme tänapäeval, siis muudkui ütleme väeriitust ka mitmes riitus, mis on juba tuttavad niiviisi. No siis läheb väga kiiresti need ära, ütleme kasvõi oma käsikirjasid seal. Noh, ütleme see uus raamat, mis tuleb kuldmamma, tuleb eepos tuleb siis seal on 960 lehekülge, minu läbitöötamiseks läheb aega seitse tundi, kõige rohkem. Kusjuures ma ikkagi olen parandanud oma kolm-neli 1000 iga veel ära. No tähendab, et kui käsikiri minu kätte tagasi tuli, siis tähendab, et see näitab seda kiirust, mismoodi mina võin raamatut läbi vaadata ja kirjandust läbi, vaata mis on muidugi tutta. Mis on, ei ole tuttav, ütleme niiviisi, eriti veel ilukirjanduslikud, väljameelsed. Meil ei ole pilti, mille sisse ma ei saa minna. Vaata, kui ma loen raamatuid, siis ma lähen pilti sisse. Kummariituse raamatut teen, siis ma lähen sisse tihtipeale no ütleme, ma lähen ära, nimetatakse kondamiseks Lähed sinna riituse sisse, siis kirjutad seda seest riitused kõikest ära, siis pärast kontrollitas. Mul oli sama kirjutatud tihtipeale sellega saab ju kontrollida, kas riitus on õige, ei ole õige. Ja siis on niiviisi siis ilukirjandust seda teha ei saa siis välja meeldis. Ja väljamõeldis seal niiviisi, et kui ma seal kolm, neli lehekülge läbi loen, siis seal kangelastegu minu poolt küll ma ei kannata, väljamõeldis seda niisugust, kuskohas ei ole tähendab, seotud reaalsuse ümbruskonnaga mis on juhtunud või muide ka mõte on tegu. Ja kui mõni ütleme sulgudes, neid on kunagi midagi teinud, loonud mõttega loonud omale kujustuse ja seda püüdnud ellu rakendada, kuigi ta seda teinud ei ole. On see siiski ju infoväljas sees, infos sees ja neid pilte võib ka kogemata kätte saada, seda nimetame kolmamiseks koldamine, teades kui siis tähendab selle sisse saada, siis on niiviisi, et küll kirjutame jälle vaheliste petma ühe näpuga toksina. Ja, aga samal ajal pilt jääb mälusse, mida sa siis sinna sisse panna? Saad kontrollida, sest kui ma neis kontrollin seal etnograafilisi lugusid, siis kui pilti ette ei tule, siis ma seda ei kirja ei pane. Sellepärast et see on siis sellesamase etnograafi poolt juurde kirjutatud teise, neil on eriti palju väga palju sajunus. Mina lähen etnoplaadiks number üks ikkagi meil Loorits, Oskar Loorits. No eks nüüd uued tuled ka peale juba, päris tänasid neid uusi etnograaf, sina võtsid siis kätte ja kirjutasid. Epp ma kirjutasin üha jah, meie epase sellepärast et Kalevipoeg on Nad, on irvitamine meie rahva üle ja ei ole üldse ka ime, serblased, Kreutzwald sai usuhariduse Arci kallakuga ja koos kaas Ridala kirikuõpetajaga Nemad Sist legendide järgi, mida veelmann ja siis lennult vaid korjanud siis selle peale tehti, siis tähendab üks niisugune pool joodik räuskaia, loll hiid näidata, ütleme niisugune meie rahva mõtlemislaadale. Mis nende kodu kunagi enne seda, kui kristlased sisse tulid, oli see on täiesti tähendab, irvitamine ka isegi ütleme, kristlus on ainult 2000 aastat vana. Ristiusk on muidugi ligi 4000 aastat, need ristiusku ei saa kristlusega võrreldagi. Niiviisi jah, et aga meie 4000 aastat tagasi kasvatasime veel, meil oli ju põllumajanduses olemas ja nemad siis teevad siis äkki meie mütoloogia legendidega nii hulluks, et isegi põrgu banaadisse, mida meil üldse mütoloogias olemaski. Peale selle siis Kalevipoeg põrgust, põrgupiigad oma vendadele naiseks, aga kõik põrgupiigad, keda välja tuuakse neile haigusetekitajad, kurjaloojad, nii et isegi seda nad ei taibanud, et tähendab meie mütoloogias nendest asjadest sai teha, et kui minnakse mana ilma ja maailmas tuuakse kaaslasel kuri, sest manas, on kõik kurjad. Ja, ja kes on maa sisse läinud, manala sai maha all manala selle sõna, need, kes on kinni peetud, need, kes on hauda aetud, siis tähendab, et kui neid kasutatakse ka nemad võivad minna kurjaks, kui neid halvasti kasutatakse. Ja kohaperemehed, kes on siis kaabel maha löödud, midagi tapetud ära ja nendesse asjandust vähe juttu ja nendest hiidudes Leicerist ei ole üldse pandud, pekult ei ole üldse pantud, Tõnni ei ole üldse pandud. Noh, need kõik meie hiiud on kokku pandud siis selles kolm hammas ja tehtud niisugune pilt sellest ajastust, kus kuldmamma või ema võime, ühiskond kehtis meil. Esialgu ma tegin joomase peaga, see oli siis 50. aasta juubeli vist oli, ei olnud. 45 aasta juubel oli. Murad ütles niiviisi, et kuule, sa tead neid asjandus nii palju neid legende pead ja võisin tundide viisi rääkida legende sellest, no minul on nii, et kui ma legendi lugesin, taie mulle pildina silmad, et mida rohkem mõistan legendi, rääkisin seda rohkem hakkasin nägema seda, mida ma ennem ei näinud. Ja siis on niiviisi, et siis panna kirja, no siis ma võtsin, hakkasin kirja panema, Kalevipoeg oli mul ees, vaatasin, sai ikka ära oma 400 lehekülge rohkem Kalevipoega ja regivärsis. Ja siis võtan sama osas nagu plagiaat sellest kalevipojast ja ta ei ole ikkagi see, et see ei ole meie siis mas alles taipasin, et see ei ole üldse meie metoloogiaga seotudki üldse niiviisi. Ja siis ta jäi seisma. Ja siis 95. aastal äkki mõtlesin, et võtan käsile ja teen. No ma lugesin neid teiste eposeid siin oma viis, no ma ei oska ütelda, palju, ütleme nii 20 ma nimetan vähem kui rohkem. Ja erinevad asenduste juures ja siis need enam palju enam Jakonnad lugu lauludena ei ole, noh, ütleme niiviisi, et roosas kirjutatud mitte ei ole siis luules kirjutatud. Ja siis sain teada siis ta ka, et igal pool viidatakse meie linale hakkadele kui nõidadele, kes põhjalas tulid lõunas tegusid tegema. Ja siis vaatasin, et meil oli ema, võin ühiskond ja see ei kajastu kuidagiviisi. Ja siis äkki siis 55. aasta juubel oli ka parasjagu ja ja Saisem pidu pandud mitmed ööd-päevad läbi, noh kui kui mina võtma hakkasin, ma võisin nädalate viisi mitte magada ju, kui mul ei olnud ju magamisega probleeme, teistel oli probleemid, nad pidid vahepeal magama ja siis tulebki pähe ja ja siis kirjutasin ikka siit ja sealt ja ja hakkas meeldima. Kalevala ja kõiki süsteemustes oma üldse lugenud olen, on ikkagi väga palju neid erineva Teebosid üks keeposisava Kalevala astun absoluutselt mitte ligilähedalegi, mitte niiviisi Kalevala gaase omada sisse sidunud Kalevala lugusid, kuskohast tähendab Kalevipoeg saadeti välja karjapoisiks Stalini niisugune röövel ja siis ta saadeti sinna karja, nagu kalevipoja saadeti ka üks arvataksegi, tähendab, et Kalevipoja siis brutotiib, on Kalevalas olemas karjapoiss, kel kõik ebanases ainult salliks tegi. Niiviisi, ja siis mulle see ilusti meeldis, vaatasin eepiline luule, aga noh, seal ei ole tõlgemal alb, originaalis on parem, kui ma sedasamast soome keelt väegade vilets, hästi hakkama saan, aga ütleme, originaal lendro, originaalne, hoopis midagi muud kui see, mis on mind meie tõlkes on. Ja siis sa niiviisi ja siis tuligi väheke teengi niiviisi ja siis hakkasin tegema, esialgu tegin, ei istunud, kuidagiviisi see ei kõlanud ja siis hakkasin võtma läbi, siin on peegel, ei tea paljudel niisuguseid, kes on uurinud neid regivärsse ja eepilise luuleriike ja siis te kinniseks, nagu öeldakse, 12-st või 10-st punktist. Tähendab niisuguse, selle spikri, mis peab olema eepilises luules panin need paika ja siis hakkasin tegema neid oma eelmisi värsse ümber. Kusjuures siis lisan juurde maailma loomise ja kõik muud ja siis läks ära. Ja kui ma lugesin ja ütleme tagantjärgi Hollandi lugedes mõned kohad on nii võõrad nii tundmatud, mõistnud viletsad, noh, aga siis ma lähen sinna sisse läinud, muudkui ütleme varrukast on siis tulnud iseenesest. Ja aga. Ma olen siin 10 kordadest läbi töötanud, on ta muidugi kõik tuttavad kohad olid küljed huvitavus kuliivama kaaslasel võtnud olen. Ja siis hakkad, nuputame, nuputame ahhaa sellisel bessermani selles, selles seal kuskil see oi, seal marida juures ja see oli see, et sidusin need legendid siis meie sellesse kuldhammas siis meie hõimulegendi kuldhammas. Et see samane kuldmamma, kus öeldakse, see kuju ei püstaks kokku 52000 allkirjarida. Kusjuures siis tähendab parandusse käigus kuskil paarkümmend lehte, see tähendab umbes 1200 rida läks kaotsi, selles kordused, kordused, kordused annabki tegelikult loitsu, rütmi. Ja see osa inimesed oma maandusin parandada nagu inimestele, nemad võtsid neilt palju korduseid välja. Aga asi on selles, et mina ei ole filoloog. Ma ei ole kirjanik, luuletaja, et võib-olla ta oli nendel õigus. Aga mulle ei meeldinud. Põhimõttelt, saad aru seepärast, et ega siis, kui sa tahad olla luuleta, siis sa pead selleks ikka õppima. See ei tähenda, et kõhuhääl ja käsi on olemas. Aga selle jaoks peab olema teised, seda loeks, peab olema teatud ju seadused olema, mina ei tundnud ja ma tegin nii, nagu mina tegin ja see on minu raamat, sellepärast ongi pandud sinna võib-olla ma ei tea, kas on pandud, ma ütlesin. Et, et panna peale meie epos, aga mitte eesti epaseminaniseks panna. Meie eepos kuldmamma kuldmamma just sellepärast, et meil oli ema, võimlne ühiskond, kus kohas igas linnas oli Lääne lõunanurgas kuju, mida kutsuti kulmamaks. Miks selles kullal ei olnud väärtust? Kuldlisati sinna ainuld anti hõbedat kunagi antud hõbe oli rohi õppenga siiamaani veel tähendab puhastaks vete haavasid veegalt neelas ja kulla ehitud midagi asendada ja ja siis on need on, ta pandi sinna ära ja siis need samased röövlitele meest, olles sonis ja mitmesugused niukesed autorites Euroopast kirjutad meie hõimu kohta siis tähendab, et nemad ikkagi räägivad ainult maalinnad rüüstamises, kulm omade juures kollaajaliselt soobli, nahkade, karusnahkade, nende siis röömistest. Kuldmamma on tehtud, kokkuvad teiste maade epostest ja nende kirjutajate nägemus meie Kalevala kohta. Kas see on hea tunne ka, et niisugune suur asi on jälle valmis saanud? Hing on täis, mingit head tunnet ei ole, kolm aastat tagasi praktiliselt andsin juba ära ja kolmas on möödas ja ikka ei ole tulnud. Tead, mis tähendab kolm aastat, kuskohas kirik surub peale kooli igale poole oma usuõpetuse ja kõiki muid asju seal tohutu aeg, mis on kaduma läinud? Võib-olla, et keegi oleks lugenud oleks saanud selles pildi meie ütleme, legendide ajastupildi hoopis teistsuguse kui praegalt kalevipoja järgi. Ega lähe, poeg on sundkirjandus kristlased teinud kristliku maailmavaate järgi ja praegu siis kirjutad seda nõiaraamatut kokku mäeraamat see ja see on raamat ja siis seal on nii, et tähendab, et 210 teed rada, meie rada on, aga ütleme, et iga rada võib-olla nõiarada erinevat teed mööda võib minna rikkaks, mitte nõiaks, ütleme väekaks. Et sa saad elus hakkama, et sa saad teisi aidata. Ma nimetan seda väekuseks. Et seda, mida sa oskad rakendada, see väekus. Ja seal on motoga ees niiviisi, et jääda vägi on teadmistest ja teadmiste rakendusoskus on ka motofuajees vääramatult. Ja siis seal on muidugi harjutused, kuidas harjutada siis mitmesuguseid, ütleme, selgeltnägemist, tundmist, kõiki muid asendused, kuidas siis ingestatakse, hingestataks näiteks mingisugune nuga, näiteks kuidas hinge vanasti loeti, nuga oli väestatud, pidin küljes olema see ajastu, kus kõik hingestati, see oli meie aeg, kus kõik hinge, meie ei teadnud füüsikast, keemiast, bioloogiast, fraktsioonis midagi. Me teadsime, et toimib kuigi midagi toimete vorming ja siis see samane mäe raamat ongi tehtud. Niiviisi tähendab, et teaduslikult on sees ka joonised, kustkaudu midagi kujustada ja teha. Niiviisi ja teaduslikud juurde kirjutatud, tihtipeale ütleme ütleme et neist massipsühhoosid massipalved, et neil on väga ohtlikud inimestele ato diagnoosi saanud objektidesse ja ja ongi kadunud, kaotavad isiksuse. Et sellest on mitmes kohas aetud, need tähendab, et kunagi ei tohi väe harjutusi teha kambakesi, vaid üksinda või õpetajaga kahekesi või juhtumitega kambaga selle pista, siis tekib juua kamba hüpnoos. Nii nagu kirikutes allutamine. Aga kui on alutamine, siis keegi hakkab saama ülalpidamist teiste kulul. Ja mina ütlen alati niiviisi küll lolli raha. See raha tuleb lolli käest ära võtta. Raha peab raha tootma ja kui ta ei anna, annad üle kurgi, võtad ära ja paned ikkagi rahast raha tootma, seal see viib elu edasi, kui me räägime rahast. Aga minu jaoks raha ei eksisteeri. Aga lolli käest tuleb raha ära võtta, seda ei oska niikuinii midagi sellega teha. Las siis teised, kes oskavad ja teevad elu paremaks ümberringi. Sa oled kirjutanud küll oma elus ka, kas sul ei ole tahe ja kas sul ei ole, tahtis ka nüüd, kui sa oled nelja aastane, kirjutada üks korralik memuaaride raamat, elu on, ütleme nii, et niisugune elu, mis ei ole standartne elu ja kui ta ei ole standartne elu, siis seda ei pea keegi torkima. See, see mulle mul on olnud, ütleme, kas öeldakse heade sõprade seas väga ja elu anud sitade sõprade seas väga sitt elu on väga raske Elonanud ütlemata, las keegi sesse kõrvalt vaatad. Kuna ma olen üksinda lastekodus üles kasvanud, ennast harinud välja kõige kõrgemal, niipalju kui haridus anda on läbi ütleme, Raskast õiged, edasi tohutu raske. Ja ma olen lihtsalt ära kulunud, ma mõtlengi olengi kulunud ära lihtsalt ja kogu aeg pead isa ja ennast ravivad ikaldust. Ja mis ma seal oma memuaarides kirjutab, ütlesin ainult jälle, siis tuli mul see haigus, nüüd ma nuputasin seda, seda, seda ahah, sain selle retsepti kätte ja, ja niiviisi siis umbes niisugune raamat olekski jäänud. Kus ma räägiksin endast ja oma haigusesse selles suhtes nuputasin jälle välja selle asjanduse ja dollariasendisse või tuli see haigus kuskilt kuulsin ja nii edasi. Vot minu elu ongi, ütleme, alates Räpina tehnikast õppisin taimi tundma, on kogu aeg seotud, ainult tähendab välja nuputamist, haiguste ravile, välja nuputamistega. Kelle, keda see huvitab, kas sa oled oma emale andestanud? Mis mina ei olegi tema omast suguryon, kuna teda ei olnud minu lapsepõlves ja ei ole ka hiljem, on siis ma ei saagi millegipärast. Teda ei eksisteerinudki minu jaoks nii kui nagu ju lisa eksisteerinud, mitte midagi. Mul on muidugi Õed ja vennad ka olemas, aga kuna ma nendega koos ei ole üles kasvanud Meli minti mingist ühiseid tähendab mälestus praktiliselt mitte midagi ei ole. Mõned hetked, ainult neid ei ole olemas. Ma ei saa kellelegi andestada. Kui keegi mul on leinud kurja, siis ma ütlen küll ütelda, Ärgub abistage tähendab, et mina ütlen, et need maanteed on kõigile maailmas häbematult halvasti öeldud. Mitte midagi, mitte kunagi ei saa andestada, kõik teod jäävad. Maailmas ei ole olemas. Andestust. On olemas tegude tagajärg, sellepärast ma ei saa ütelda maantee, seda. Igaüks saab seda, mis ta väärt. Ja minu elu on niisugune temal seda väärdunud. Milline isa sa oled olnud? Ma olen andnud hea isa olla, aga ei ole välja kukkunud, sellepärast et kui need väikesed tundes ma olen haige olnud niiviisi vähe olla, liikuda kana võimalikult rohkem, neid nad teevad. Ma usun omavanuste kohta isegi nelja viieaastasel tehase neli viisataime metsas metsaelust tunnevad loomade lõhnasid ja linnusid ja kõik ja nii edasi, et noh, seda küll, aga kui nad koju unustanud selle asjanduse ära. Niiviisi, et noh, nii palju ma olen endale saanud anda ja mitte vene ema oma rohkem saanud anda. Aga ole toiduta ka tervena? Ei sellepärast see tähendab, et ükski nimetame jutumärkides, neid ei tohi ennast ravida, aga ei tohi ka oma vere Trarida. See on maailmas nõidadel üks kreedo, üks suurimaid kuritegusid on, kui neid hakkab ravima oma inimesi, see tähendab, ta teeb ise endale heateo. Iseendale ei tehta heategu ja sellepärast mina usaldan arste, mis arstid määravad seda, aga isa annan selle koha pealt maisega elale vahele, kui tema kutsub varsti ja ütleb, et mis vaja teha, seda teha. Aga siis raviteesid, abiteesid ma muidugi olen teinud, abiteesid inimesed kiiremini, vastu ta kõiki, nii seda ka neid käin arsti juures, kui vaja on, lähen arsti juures, peavad nõus, et mul häid arste, kellega ma lausa midagi, mida ma sulle siis soovin. Rosaarium, midagi loodusena pisemist naerda. Persona saate külaline oli Aleksander Heintalu, keda rahva seas tuntakse Vigala Sassina. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.