Oi kõigile, kel huvi merre ajaloo vastu. Täna on põhjust kõnelda Adam Johann von Krusenstern ist Eestist pärit baltisaksa aadlikust kelle kuulus ümber. Mareistei uusi teadmisi ja avastatud tsaari maailmakaardile. Me teame tema raamatut teekond ümber maailma kuid vähem teada on tema ümber maailma reisiatlas. Täna läheme kapten kruusensterni ümber maailma reisiatlast vaatama. Meresaade ahoi läheb Eesti veeteede ameti ja Eesti merelaevanduse eestkostel. Merelaulud on saksa ansamblilt Terced. Täna Kikendi kõkis ja päris alumisel korrusel kõige madalamal korrusel esse maa sees ja õhk on siin suhteliselt niiske. Kogu aeg töötlesid ventilaatorid. Ikka niisugused palava ilmadega paeseinad õhkavad niiskust. Kuid põhjus on soliidne. Siin on avatud kaptenid kruusensterni ümber maailma reisiatlase lehed. Teie olete uurinud seda atlast. Hakkasin tutvuma linnamuuseumiarhiiviga, mis ma võtsin ülemöödunud aasta jaanuaris, siis avastasin, et neil on väike kaardikoguja, on mingi atlas ka olemas, ma kujutasin ette, nagu enamus inimesi arvab, et atlases on ainult kaardidega, kui lahti võtsin, siis vastasin, et seal on väga toredad grafeerid, siis tegelikult need nagu saavadki suurema osa sellest atlasest atlesin köidetud mitmesse vihikusse. Originaalköide on paberist. Ja tõesti seesama atlasmid, mis on välja lastud 1814. aastal Kruuse Sterni poolt ja on justkui täienduseks tema ümber maailma reisiraamatule. Kas see oli meil kogu aeg olemas või või meie ajaloolased ei teadnud veel? Linnamuuseumile osteti raamatuantikvariaadist 56. aastal, kuid on olemas üks köide, on olemas meremuuseum, mis on, leidub ka ajaloomuuseumis ja täielik komplekt. On olemas Teaduste Akadeemia raamatukogu. Asi on selles, et Krusenstern kütti saksakeelse variandi oma raamatust ja atlasest välja andma omal kulul ja järelikult tuli ette tellida. Ja eestist leidus nii paljuga tellijaid, paraku nüüd ei tea, kui palju eksemplare on siin Eestis atlasest selline. Kas te varem olete ka kokku puutunud selle mehega, kes Eestist pärit ja ümber maailma reisi teinud? Ei, paraku sel ajal siis tuli üle lugeda tema raamat. Originaal on Teaduste Akadeemia raamatukogus, kuid mulle anti välja sealt üks venekeelne variant ja siis on olemas 87. aastal sakslane Oll Ladžikis kirjastatud raamat. See on ka niisugune lühendatud variant, nii et kahe peale kokku need lühendasime, sain nii enam-vähem täielikult pildi sellest raamatust. Atlas ei ole raamatuillustratsioon, sest see on teise mehe poolt joonistatud ja terve autorite kollektiiv val gravjueerinud. Neid pilte, mis tegin, natuke, on omalt poolt juurde lisatud, siis kui raamat ilmus, siis juba teati nendest sündmustest ja et mõni vaade atraktiivsemaks teha, siis tuuakse sisse ka mõned tegelased, keda võlla reisi joonistustel ei olnud. Näiteks ühel pildil võime näha ka mereväe ohvitseri, kes väga sarnaneb kruusensterniga ja üks kunstnikest sealsamas kõrval põlve peal joonistamise taimel. Nende reisijoonistuste autor doktartileesivus. Et Jeesus oli lätsikist pärit loodusteadlane Jaak Krusenstern organiseeris oma ümbermaailma reisida, soovis, et ka mõni teadlane oleks, eks Peditsiooniga kaasas. Ja Dicki kutsed doktor Kelly esimesele, kes selle omal ajal tuntud mees ja astronoom Hornerile Swistlasele oma teaduslike töödega tuntuks saanud. Astronoomia oli nimelt selleks vaja, et lõunapoolkera taevatähti veel mitte keegi teadlastest ei olnud uurinud ja kaartide koostamisel oli vaja väga täpseid koordinaate ja astronoom Moskvast need välja arvutada. Idee tekkis tal siis, kui ta oli praktikandi yks inglise kaubalaevadel. Ta nägi, et Inglise ja Ameerika Ühendriikide laevad saavad hästi suuri kasumeid. Kaubandus areneb väga hästi tänu sellele, et laevad reisivad kaugetesse maadesse ja toovad sealtkaudu, et siis, kui Venemaa maailma suurim riik territooriumilt tol ajal ei oma laevastiku maismaa teed ka puudusid ja ühendus Kaug-Ida aga ja loode Ameerika kolooniate ka oli väga halb, sest hobuse seljas Ta viia läbi taiga padrikute. See oli tegelikult väga raske töö. Ja inimesed, kes elasid enne asutustes ja sadamates, Kaug-Idas või Ameerika rannikul, tundsid tutvust kõige alghilisematest toiduainetest. Näiteks meil ei olnud soola, ei olnud küllalt teravilja leiba küpsetada ja ma ütleks seal põhjamaa tingimustesse eriti ees. Te ei saanud kasvatada ka midagi need vitamiini puudusele ja mõõduka ühe suurel lavakasse välja rohkem korraga ära tuua, kui oleks hobuse karavan toonud Paul esimese ajal, see tähendab 1798. aastal, kui Krusenstern selle ümber maailmareisid, projektid mereministeeriumile esitas, mitte keegi ei tundnud selle, reisis selleks prostitutsiooni vastu huvi. Kuid paar aastat hiljem, kui troonile tulla, liialdaks sander, teine populaarseks Vene-Ameerika kompaniis kaubanduskompanii, kes asutas Vene asulaid just seal Loode-Ameerikas, kas ja kauples karusnahkadega ja isegi Aleksander esimene sai selle kompanii liikmeks ja see muidugi oligi põhjuseks mikspärast kompanii sai selle ümber maailmareisi sponsoriks nii-öelda, sest ega teadlane ka omal kulul ei oleks saanud seda reisi ette võtta ja selle kompanii rahadega osteti Inglismaalt. Kaks laevani nimetati Nadežda ja Neeva Nadežda komandöriks oli siis Krusenstern ise Neeva komandöriks. Ta palus pra Jurylicianskit ja üldse kõik ohvitserid, kes meeskonda võeti. Need olid kas Krusenstern isiklikud tuttavad või olid võtted tema heade tuttavate soovitusel ja tõesti oli väga tubli meeskond. Teadlastest tuli Hamburgis laevale Saksa loodusteadlane Langstor, kes nii väga tahtis sellest reisist osa võtta ja muidugi Krusenstern võttis ta hea meelega vastu. Kui nüüd lähemalt Krusenstern, sest paljud kuulajad juba teavad, kes ta oli ja mis sa teed mis oli tema see seaduse tasemele? Krusenstern nende väga avara silmaringiga inimene, ta siseneb iga külastatud maa majandusse. Tal on väga sügavad teadmised kaubanduse kohta ja rääkimata mere, teatas, sest siis tema ise juhendas kaartide koostamist jahtlikuna mitmetest arvutustest, võttis osa, oskas keeli, loomulikult saksa keel oli evangeeliumi keelistel tuli õppida ja raamatut paralleelselt vene ja saksa keeles ei ole sõnasõnalise tõlkega vaba käsitlust, kuid ta oli ka väga heatahtlik ja südamlikke humaanne. Hoolitses oma matrjoškade eest täpselt samuti kui ohvitseridest ja näiteks ümber maailma reisiraamatute kirjutamist ütlesidki Dani ohvitseridele Tammele Need kontrolliksid, kas meremehed ei lähen, kas madrused ei lähe niiskete riietega magama, et kindlasti riietuksid ümber ja kui pahatajal magevesi sai otsa, siis jaotati varud vennalikult kõikide vahel võrdselt ära, et need ei olnud ohvitseridel sugugi parem olukord, mis amet üldse nõuab mehisust ja ja töökust ja seda natuke jätkusnicrozesternil, kui tema meeskonnaliikmetel, seal ei tehtud vahet, kas sa oled Matrossovi ohvitser või teadlane ja kõik nad pidasid oma vahikordi, tegid vaatlusti, vaatamata ilmastikutingimustele troopikakuumuses, kus põhjamaa inimestel oli ikka väga raske olla või siis kõrgetes laiuskraadides. Purjed olid jääs, väga entusiastlikult täideti oma ülesandeid. Ja muidugi soovijaid kaasas. Ta ümber maailmareisil oli nii Prallid kolhoosist. On raske valikut teha ja ta ei eksinud oma valikus ja oli tõesti oma meeskonnaga väga rahul. Hariduselt oli ta Ta lõpetas mereväe kadetikorpusse, kroonlinnas sai Mitzmanniks kosis kõigile see amet Taist õpeta täiendas end ise väga palju. Sest siis, kui ta hiljem 1826. aastal sai sellesama kadetikorpusse direktoriks siis ta tõi väga palju uuendusi sisse. Ta ei sallinud tuupimist ja muretses oma koolile kõige uuemad ja paremad õppevahendid ja riistad. Et õpilased saaksid tõesti viimase sõna järgi ette valmistatud. Te kuulete meresaadet ahoi. Kapten Krusenstern i ümber maailma reisiatlasest kõneleb kunstiajaloolane Anne Kolukova. See ümber maailma reis kestis siis 1095 päeva. Ja seitsmendal augustil 1803 sõideti kroonlinnast välja. Ja 1806-l möödunud aasta augustis Nadežda naasis Kroonlinna lisseanski oma laevaga jõudis natuke varem, sest see oli kiirema käiguga laev. Ja siis need ilma vahepeatusteta sõitsid kantonist ports müttis oli ennekuulmatu reis. Meie ümber on siin justkui oleksime suure tünni sees siin selles tornis meratlase lehed seina peale välja pandud, siin on üks väike osa sellest. Jah, tõepoolest, kõiki elektri ei saanud välja panna, sest suurema formaadiga panna linnad ja panoraamvaateid sadamate panoraamvaated lihtsalt ei mahtunud siia ära. Atlases on väga tähtsad kaardid, saab võrrelda kaasaegsetega. Paljud paigad, mis on Krusenstern poolt kaardist Need on täiesti esmakordselt kaardile nii täpselt tunded sest enne teda on väga palju vigu olnud, eriti koordinaatide. Mõned saarestikud on sattunud mõnisada kilomeetrit, sellisest õiges tasub vaid tast eemale, mitte meremehed on neid avastanud, igaüks paneb oma nime ja niimoodi on tekkinud vanadel kaartidel selliseid saari, mida tegelikult Krusenstern ei avastanud, nii et kõigepealt tuli kaarti olematutesse saartest puhastada aga paigad, mis ta külastas näiteks märki saarestikus, nokachivassaar. Selle kaart on olemas, loomulikult sadamaplaan, mida me siiani pannud. Pisike saar siin. Ja sellest on siin mõned vaated ka. Millised järsud kaljud on siin ja kainelt rannikul leiame niiskust troopikataimestikku ja need siis need osad olid tasustatud. Ja öelda muretult, sest eriti nad seal midagi ei istutanud. Kõblas oli ainus maaharimisriist ja et siin on kookospalmid ja ahvileivapuud ja jah, põhiliselt kasvassis naised veel kudusid rõngaid ja teki tehteid. Aga mehed, näete, siin tegelevad kritiseerimisega, see oli põhiline, kaunistas väga keeruline muster. Paistab küll ja mättad nagu võrgu sees. Ja sellel hetkel oli eile tuli ka tasuda toores, kas mingi siga anda ja ühekorraga muidugi üle keha mustrit ei saanud peale panna, nagu toimus aastate jooksul, et noormees, keda juba tunnistati täiskasvanuks, lasi kõigepealt selle kõige lihtsam omasti tätoveerida, siis iga aastaga nagu tuli juurde ja mida jõukam mees oli. Naised on ka tätoveeringuga kaunistatud, et neil on Jusco kindad käes, tähendab, käelaba on tätoveeritud ja siis jalad olid ja kõrvallestad ja hoole. Need on kõik ju tegelikult joonistatud graveeritud. Joonistused on arhiivides, võsa Moskvas ja osa Eesti Leesias 200 lätsikestasin ühe teadlase erakogust täpselt ei tea, kelle käes. Aga krabüürid tehti Peterburi kunstide akadeemiast realist, suur riiklik tellimus, tellid terve brigaad kunstnikke selleks ajaks juba vene ehk reageerijad olid täiesti Euroopa tasemel, neil oli väga ja Tarja piknatsius Sebastian laopper, sakslane, kes oli ka Pariisi kunstiakadeemia liiget, kutsuti siis Peterburi grafeerimist õpetama ja oma õpilastes ta siis moodustaski arti lib ja nad võtsid vastu selliseid suuremaid tellimusi, ta jaotas nende vahel ülesanded ära. Kes sai niisugused tähtsamad tööd, näiteks portreteerimine ei olnud igaühele jõukohane ja maastiku maalijad, siin on isegi kaks meistrit töötanud, klaver ise reageeris krabüürid ja maastikul lasite graveerida. Õpilasel Ivantsiskil, kes on üldiselt tuntud kui väga andekas maastiku gravjueerija. Kas neid autoreid võib siit välja lugeda? Küll hästi peenes kirjas iga kildi alla kirjutatud, et joonistas tillisius ja siis grafeeria nimena paremalt poolt Glaberi lemmikõpilaseks oli Igor Škotnikov, kes oli hea portreemeister ja siin olemegi nüüd aga ilmekaid, portreid tegelased on väga toredad, emotsionaalsed ja nii nagu Krusenstern kirjeldabki neid, et nad olid võib-olla naiivsevõitu, kutati, lapsikud ja südamlikud ja võtsid Vene meremehi väga lahket vastu ja postitasid neid kookospähklitega ja pakkusid, mis neil oli ja kuna meil ei olnud rauda oma tööriistad, need valmistasid põhiliselt kivist teoga Pitest, siis rauatüki eest nad siis andsid kookospähkleid või mingid toiduained ja see vahetus oli väga usin, väga korrektne üldse. Krusenstern kirjutab pärismaalastest, hakad toredasti ilma üleolekuta, nii nagu ta nägi, nii nagu oli. Muidugi oma madrostite hoiatas ka, et suhtuda tuleb inimestesse kenasti muidugi ka vastaseks oli niisugune väga sõbralik ja hea suhtumine. Umbusaldust ei olnud muidugi nendes kohtades, kus pärismaalased täitjoppa kellegi käest petta või võõrad meremehed olid võib-olla isegi neid peksnud või halvasti kohelnud. Need olid juba umbusklikud ka näiteks Sahhalini saarel. Nissid kartsid võõraid oma killa viia ja naised peideti hoopis ära. Nii et seal oli kurb kogemus valvuritest olemas tellida, nii et meresõit ei ole mitte ainult elu üks osa, vaid ta on suur avastuste rida olnud. Kindlasti olid alles purjelaevad. Me oleme harjunud raadioga, neil ei olnud mingit raadiosidet, millestki muust rääkimata, ainult vastutuleva laevaga võis mingi teate kodu alles saata. Ja siis möödus, kuid, ja kuid enne, kui teade jõudis kohale, leiutati täpset Granomeetrid ja astronoomiariistad, mille abiga sai täpselt koordinaate määrata Ta ja peab ütlema, et Krusenstern koordinaadid olid juba võrreldavad triinlizzi observatooriumi maadega, et tema kaarditele tõesti sellised, mida kaasaegsetega võrrelda, aga muidugi tol ajal ei teatud veel paljudest rahvastest ja näiteks Ainate kohta olid mingid teated, et mingid niisugused koledad karvased inimesed elavad seal kuskil idas. Nad on ju Jaapani saarte põliselanikud, sange Jesso, Hokkaido saar, kus kohati ainesid Krusenstern ekspeditsiooni esimesena kirjeldas seda rahvast ja selle elu ja kombeid ja tavasid ja nende riietust ja siin näeme täitsa pildi peal, nii et inimene, kes seda atlast Sirgis või siis esmakordselt näha, et missugused need ained olid Meie jaoks jälle eine. Me vaatame televiisorist igapäevaselt mitmesuguseid inimesi, jumal teab kust teisest maailma otsast ja oleme sellega täiesti harjunud, hakkas siis selle tõeline avastus. Sellega võib seletada suurt huvi koosnesterni raamatu vastu, mida võiks nimetada oma ajastu bestselleriks. Sest tema saksakeelse raamatut eras tõenäoliselt ei olnud, kuigi suur. Mõnisada eksemplari võib olla kuni 1000. Ja sellepärast sakslased kohe sõlmisid sellise lepingu, et niipea, kui paar lehekülge oli Peterburis ära trükitud, viidi laevaga Hamburgis ja sisse Berliinis trükitud, nad siis avaldasid oma variandi. On teine trükka veel olemas. Ja selle originaaltrüki põhjal ja muidugi see raamat oli ka odavam, sest arvatavasti tiraaž oli suurem ja üldse nende tehnik. Ta oli ikka enam arenenud kui Venemaal ja siis raamat tõlgiti paljudesse maailma keeltesse. Paraku eesti keeles ei ole seda, aga noh, võib arvata, et siis eestlased oskasid keeli nii saksa ja nii, et siis võib-olla seda vajadust ei olnudki üldse seda ümber maailma reisi on küllalt palju uuritud ja teaduslikke artikleid kirjutatud arhiividest dokumente uuritud, aga huvitav on see, et tõesti see ta atlast nagu eriti ei panda tähele, tähtsamaks peetakse selle atlase põhjal hiljem Krusenstern poolt hästi läbi töötatud ja välja antud lõunamereatlast lõunal mereks nimetati tol ajal vaikset ookeani ja see oli nii vähe uuritud ala. Et tõesti meremeestel oli väga suur, kasvas sellest Krusenstern kirjutabki oma raamatusse. Täpne kirjeldus ja hea kaart on isegi tähtsamad kui kompass. Ilma kompassiga saab orienteeruda ja sellepärast tõmmates põle. Tavalisel lugejal on igavavõitu süveneda sellesse, kus ta väga-väga põhjalikult kirjeldab mõnda sadamat, et kuidas sinna läheneda ja me näeme isegi siin marsruuti. Siin on joonistatud ja igal pool on isegi märgitud põhja sügavus jaapani saarte kaarti. Ja Nagasaki sadam. Jah, ütlesin vist nüüd põhjasügavused kõik märgitud. Täpselt nagu farvaater kohe täiesti sisse luua. Ja väga huvitav on ainult see jaapanile tol ajal üldse eurooplastele nii-öelda kinniste uste maa ei lubatud võõraid sinna sisse üksnes hollandlastele lubatud paar laeva Nagasaki sadamasse saata, kuidagimoodi neil õnnestus seitsmeteistkümnendast sajandist nagu alates saabuda Ta ta, kuid nemad väga kiivalt hoidsid sallatuses kõik need andmed jaapani kohta, kuigi Hollandi kartograafid olid väga kuulsad ja nad on väga palju inskis huvitavaid kaarte välja andma, mida kirjastati ka välismaa jaoks võõrkeeltes hakanud millegipärast Jaapanis artist ei olnud ühtegi kaarti, Agrossestamine, et kindlasti nad lihtsalt noh, omakasupüüdlikult ei tahtnud neid avaldada, et keegi teine sinna ei läheks. Unustasin veel kord öelda, et peale selle, et näete, iste on Edward, pidid Vene-Ameerika Kompanii laadungi ära piimal Petropaluskisse ja siis salascalleja Kodiaq-is saarele oli sellel ekspeditsioonil veel üks ülesanne. Siis otsustas Jaapanis vene saadiku saata. Ta kestaga sõitis siis saadik Nikolai ressannas ja siis mõned inimesed tema saatkonnast peeti läbirääkimisi Jaapani valitsusse, ka neli kuud tuli Nagasaki soodetav, muidugi ühes kohas neil ei lasta tisseki olla. Lavastati mitu korda Supaika muutma, niipea kui saabuti Nagasaki. Kohe võeti ära kõik laskev, vanad ja relvad, Ataglas ka, viidi maal kuivale maale nagu ja siis üks eriti kord ühte kord teise kohta ja nendest paikadest on siin küllaltki kilosed pildid, mida me siin nüüd jaapani vaateid väga maaliline. Vastik on, et kas kuppelmaastik või mingid, et seal üleval on ka veel üks pilt, lõpuks saadikul Lopati, nagu elada ühes väikses majas nakeses Nagasaki sees linnas Megassaakist, see oli kolme meetri kõrgused tanklast äraga ümbritsetud, nii et seal vabalt liikuda ka ei tohtinud. Need, kes olid laeval, tahtis ainult päeval saadikut külastada. Jaapanlased lugesid mehed üle, et kui palju tuli sisse, kui palju väljas. Õnneks nad ei teinud vahet, kes on madrus ja kes on ohvitser. Kui mõni ohvitser tahtis ööseks saadikumajja jääda, siis pandi üks madrus paadile asemel ja siis sõitis laevale. Sel ajal, kui Krusenstern oli saatkonnaga Jaapanis lisseanskist, sõitis oma laevaga Nelvaga Loode-Ameerikas, nii et tegelikult üks kolmandik teekonnast Nad sõitsid koos kokkulepiti kohtuda kantonis. See on siis Hiinas ja kruusiasternataski seal. Seanskikes tuli veidi hiljem Karusnahalaadungiga, kuna kantonis ei tohtinud viibida ükski laev, kellel ei olnud kaupade peale, kes ei kaubelnud Sis krossesternidel joodeta, nakaks, see on siis Portugali asumaa, mis kantoni lähedal ja siis on sellest Macaost ka paar pilti ja üks vaade, missugune suurem panoraamvaade olemisse. Päris kindlasti külastati ka seda Kamoentsi groti, mida me siin pildi peal näeme, arvatakse, seal kirjutas kuulus kallis luuletaja oma poeemi Luciaadid, kui nad said kokku Krusenstern lisseanski oma laevade kantonis, müüdi neid karusnahad maha, need, mida saadi ära müüa ja siis, kui leiti parimate nahkati pakuti väga madalat hinda, siis nüüd otsustati peterburi viia, et seal oleks kasulikum neid ära müüa. Ja osteti siis Hiina kaubad, laaditi need laevadele, sest Venemaal need olid väga kallid tuli hollandlaste või inglaste vahendusel tavaliselt osta. Tagasiteel Autosid Indoneesiast sundal Väinast, mille kaardile seal? Jah ja sest see oli ka niisugune uurimata maa. Ja me näeme veel paar pildikesi Indoneesiast lepitiku. Päev varem ütlesin. Listjanski otsustas sõita otse Püha Helena saarel peatumata. Täitjad ei saanudki teada, et Napolion kuulutas sõja-Inglismaale. Krusenstern kapitas targemaks inglise kanali kaudu mites sõitavaid. Kantar Šotimaa. Ja sellepärast ta saabus Kroonlinna tagasi. Kaks nädalat hiljem viimatise ristis lõpes. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.